[VOT] Vadja keele sõnaraamat

taaᴢ Kett. K U L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J I taase ~ taas K-Ahl. Lu-Must. tas Lu-Len. Kr jälle, taas, uuesti | vn опять, снова
S süvväᴢ, juvvaᴢ, sis taas tanttsiaᴢ süüakse, juuakse, siis jälle tantsitakse
J vass tšäid meill de jo taas tuliᴅ alles käisid meil ja juba jälle tulid
Lu ku tülppäneʙ, taas piäʙ luizgata kui (vikat) läheb nüriks, peab jälle luiskama
M leivää kannikka on esimein pala leivässä, i viimein pala taas kannikka jääʙ leiva kannikas on esimene tükk leivast, ja viimane tükk on jälle kannikas
Lu talvõll püüzimme nootaakaa ailia, a tšezäll taaz õli nootta pikkarain talvel püüdsime noodaga räimi, aga suvel oli taas väike noot
Lu kukko oomnikossa nõizõb ühell aikaa laulamaa, siz on väli, siz taaz laulaʙ kukk hakkab hommikul ühel ajal laulma, siis on vahe(aeg), siis jälle laulab
Lu mõnõõ vuvvõõ peräss jagõtti taas sargaᴅ mõne aasta pärast jagati põlluribad uuesti (ümber)