[VOT] Vadja keele sõnaraamat

takoa Kett. (K-Ar. Ke-Set. Kõ-Len. J), (sõnatüvi основа слова): tako- J-Must. -ua J tak̆koa M vdjI -koa Lu J-Tsv. tak̆koaɢ Ma I (vdjI), pr tagon Kett. Ar. Ke Lu J tağgoo vdjI tağguu Kl, imperf takozin Lu J tagõn Kett. tağgõõ I Ma
1. taguda, lüüa; (vikatit) pinnida | vn колотить, бить; оттачивать, отбивать (косу)
Lu siis piäʙ rautaa takkoa, ku vain rauta on vari siis tuleb rauda taguda, kui vaid raud on kuum
I seppä tako, lei suurõlla molotkalla sepp tagus (rauda), lõi suure vasaraga
J tagoid ennee, tagoid eglee rl tagusid enne, tagusid eile
J minnua kõikii tagotaa mind peksavad (kolgivad) kõik
J tago seivez maha tao teivas maasse
J tago nagl seinä löö nael seina
J tagop seltšää taob selga
J tappõluz on tagottu pää purussi kakluses on löödud pea puruks
J tago kõrvõlõ löö vastu kõrvu
J taaz davai jalkoi takomaa taas kohe jalgu (vastu maad) taguma
Lu vikahtõit tagotaa vasaraakaa vikateid pinnitakse vasaraga
J tikka tagop seinäᴢ toonesepp tiksub seinas
2. lüüa, tuksuda (südame kohta) | vn биться, стучать (о сердце)
J süä ham milltši tagob rinnõᴢ minulgi ju lööb süda rinnas