[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tallottaa Lu, pr tallotan Lu, imperf tallotin Lu talutada, kõnnitada | vn водить, прогуливать
õpõn ku tuõʙ madgõssa, on higõᴢ, siis piäp tallottaa kui hobune tuleb sõidust, on higine, siis peab (teda) talutama.
Vt. ka tallõttaa, tallõtõlla

tšäüttää Lu Li tšäüttä J, pr tšäütän Lu Li tšäüten J, imperf tšäütin Lu J
1. juhtida; (talu) pidada | vn водить, вести, руководить
Lu deśatnikka, tšen tšäütti tüütä kümnik (oli see), kes juhatas tööd
Lu leski nain, meessä eb õõ, piäp tšäüttää talloa lesknaine, meest ei ole, peab talu pidama
Lu miä võtan kõik talotusõõ ommaa tšättee i nõizõn tšäüttämää ommaa viisii ma võtan kogu majapidamise oma kätte ja hakkan (talu) pidama oma moodi
2. talutada, viia käekõrval | vn вести, прогуливать
J tšäüt lass tšäess vii last käekõrval
J perält suurõ ajo tšäütetä ovõiss pärast suurt sõitu kõnnitatakse hobust (mahajahutamiseks)
■
J tšäe kõrvõll tšäüttemä saamatut inimest juhtima