[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tee Kett. K R-Eur. P M S Lu Li Ra J I Kr (Kõ Ja-Len. Ma Ku) t́ee Kett. tie K L P V (R-Reg. U) tìe Po tieh Kr tii K-Al. Lu Kl-Set., g tee K M Lu Li Ra J I Ku tie L P tee; teekond, reis | vn дорога, путь; путешествие; I miä öhsüje teessä mettsää ma eksisin teelt metsa; P pεäzin miε tielie ma pääsesin (metsast) teele; Lu pookii pääl põlõp tuli, tämä näütäb laivoil teetä (tule)paagi peal põleb tuli, see näitab laevadele teed; Lu jänes ku johzõb rissi teessä, jutõltii, õnnõa eb leene kui jänes jookseb risti üle tee, (siis) öeldi, (et see) õnne ei too; J väänettii teess ääree pöörduti teelt kõrvale; M ühs teelt eb mee vällää, a tõin teed eb anna üks ei lähe teelt kõrvale, aga teine ei anna teed; Lu ühs tee, kahs aźźaa kk. üks tee, kaks asja; M matalap maa rohta, pitšep metsää puita. tee (Set. 18) mõist. madalam maarohust, pikem metsapuudest? – Tee; P kahs velliä kahõs puolõõ tietä i tõin tõissa eväd näe. se on silmäᴅ mõist. kaks venda kahel pool teed ja teineteist ei näe? – Need (see) on silmad; L tie pεälä õlõmma viipünnüüᴅ oleme teel viibinud; M naa taaria da brännikkaa teessi säh kalja ja präänikut teele (= teemoonaks); J teelee menemä teele minema; J teelee saama teele saama; J teelee saattõma teele saatma; J teed umpiussa teed lähevad umbe; J tee on tuizgõttu tee on täis tuisanud; Lu tee vääntiiʙ tee lookleb; J tee on raizguᴢ tee on raisus (= on rikutud); Lu matka pittšä, tee roojakaᴢ rl. teekond pikk, tee porine; Ra rooja tee porine tee; M brodu tee, kuza on nõtkupaikaᴅ vajuv tee, kus on õõtsuvad kohad; M lakkõa tee tasane tee; Li miä menin kõhalliissa teetä müütä ma läksin otseteed mööda; M väärizikko tee, siäl on mee tää mõnõt kolõnaᴅ käänuline tee, seal on mine tea mitmed kurvid; J tšeerolin tee käänuline tee; Lu kõhti tee ~ kõhalline tii ~ M kõhallin ~ kõhalliin tee ~ V õikõa tie otsetee; Lu õikaa tee ~ tii sirge tee; Lu autolikko tee ~ Li uhamikko tee auklik tee; Lu märtšä tee märg tee; Ra lippa tee libe tee; Li miä tahon sillõ õnnõlliissõ matkaa, õnnõlliissõ teetä ma soovin sulle õnnelikku reisi, õnnelikku teed; M linnud laulavat koko pittšäs teeᴢ linnud laulavad kogu pika tee jooksul; Kõ elä viivü kaivo teele (Len. 224) rl. ära viibi kaevuteel(e); J tulimmõ loojaa teetä müütä rl. tulime looja teed mööda; P siällä bõlõ opõzõõ tie, siäll on jalkazii tšäütü seal pole hobusetee(d), seal on jalgsi käidud; P mašinaa tie ~ J raut tee raudtee; Lu meet šosseinõill teell lähed maanteele; I suuri tee ~ M suur tee maantee; J i suur tähtijõõ [sic!] tee on nii sirkõa ja puhaᴢ ja suur Linnutee on nii kirgas ja puhas; J lintuie tee (Must. 174) ~ Kr taiwa tieh Linnutee
J iiree tee (eriline põlle tikandkiri)
J tee aar ~ haara teeharu
M teen aaroᴅ risttee
J tee tšeeroll teekäänul
P tie tširja teekiri, eestpalvekiri (pannakse surnule kirstu kaasa)
■
Li kase inemin jo on teessä mennü ääree see inimene on juba õigelt teelt kõrvale kaldunud (= see inimene on allakäinud, halvale teele sattunud)
Lu vääräll teell, saottii, ku meez jääb nappaamaa (on) vääral teel, öeldi, kui mees jääb napsitama
J tühjä teet tallama tühja teed tallama (= tühja tuult taga ajama)
P laa pappi meneb õmaa tiet preester mingu oma teed (= preester ärgu vahele segagu).
Vt. ka jalkatee, kaivootee, kalmotee, kapakka-tee, kujatee, lidnatee, maatee, maššinatee, mettsätee, nurmitee, põltotee, päälüstee, rantatee, rautatee, rissitee, sala-tee, sammastee, sõta-tee, sõtitie, talvitee, tšesä-tee, tšivitee, tšülätee, umpi-tee, vesitee, viinatie, öhsü-tee