[VOT] Vadja keele sõnaraamat

alõpalla M alõpõl Lu allpool, madalamal | vn ниже
M täm issu ülepällä, a miä issuzin alõpalla tema istus (laua ääres) ülevalpool, aga mina istusin allpool
M miä en tahtoiz õlla alõpalla tätä ma ei tahaks temast allpool (= viletsam) olla.
Vt. ka alõpaza

arvata K P M Kõ Lu J Ku (R-Lön. L Ja-Len.) arvõta ~ arvõtõ Lu arvõt J-Tsv. arvataɢ I, pr arvaan K R L P M Kõ Lu J Ku arvan J, imperf arvazin M Lu arvõzin Lu J arvazii I
1. ära arvata, mõistatada | vn угадывать, угадать, разгадывать, разгадать
K arvaa, tšen on arva ära, kes on
Lu miä nee arvotussõᴅ arvaan ma arvan (mõistatan) need mõistatused ära
Lu ku arvaap tõin, kumpõ kõrvõ helizeʙ, siiᴢ mainitaa üvässi kui teine arvab ära, kumb kõrv heliseb (= lööb pilli), siis räägitakse head
2. aru saada, mõista; osata | vn понимать, понять, разуметь; уметь
J hullukkõin lahs eb arva, mitä tälle pajatõta rumal (väike) laps ei saa aru, mida talle räägitakse
Lu kõik tämä arvaaʙ ta saab kõigest aru
M arvaamizõss arvaaʙ, a pajattaa ep tunnõ aru ikka saab, aga rääkida ei oska
Lu tõin tõizõlt arvõtaa tuskaa mõistetakse teineteise muret
Lu se on älükäz inemin, kumpa tõissa arvaaʙ see on tark inimene, kes teist mõistab
Lu sitä miä en arvaa jutõlla seda ma ei oska öelda
I tämä tožo arvaaʙ tääp kasta aźźaa ka tema oskab, teab seda asja
3. mõtelda, arvata, oletada | vn думать, полагать, решать, решить
Lu peremmeez arvaz jott tämä tahop tšintaita vargassaa peremees arvas, et ta tahab kindaid varastada
Lu miε arvaan, što tätä veijää jaamaa ma arvan, et teda viiakse Jamburgi (= Kingisseppa)
4. teada saada | vn узнавать, узнать
M miä tahõn arvata, kussa tšülässä tämä on ma tahtsin teada saada, kust külast ta on
I eellä en täätännüm mit̆täiᴅ, a nüt kõittši arvazii enne ma ei teadnud midagi, aga nüüd sain kõik teada
■
M miε tätä aivo üv̆vii arvaan ma pean temast väga lugu
Lu izze on vad́d́alain, a soikkolass idgõʙ. arvaa ise on vadjalane, aga itkeb isuri keeli. Mõtle ometi!
P a üφsi pojo õli tarkka, arvas tüvie tulla aga üks poiss oli tark, otsustas juurde tulla
Lu tämä ettee arvaab i tõizõõ eloo tema ennustab ette ka teise (inimese) elu.
Vt. ka arvoa, arvoittaa, arvutõlla, arvõlla

elo-veri Li (elu)veri | vn кровь
tältä johsi elo-veri poiᴢ, sellä i tämä i kooli temast jooksis (elu)veri välja, sellepärast ta surigi

hullu Kett. K L P M Kõ S Lu Li Ra J I (Ja-Len. Ku) χullu M Kõ Lu J ullu K-Ahl. R-Lön., g hulluu K P Lu J
1. subst., adj. hull, hullumeelne; meeletu, pöörane | vn сумасшедший; безумный, отчаянный
M hullu pajatap tarkõpassi meelevää hull räägib targemini kui tark
J joonittõõp ku hullu pää seĺĺeᴢ jookseb kui hull, pea seljas
Lu eb õõ puhaz hullu, a vähäizee p tappaa ei ole päris hull, aga (mõistust) jääb veidi puudu
Lu suurõss duumass meni hullussi suurest mõtlemisest läks hulluks
Lu hullujõõ koto hullumaja
J tämä juup hulluu viisii ta joob hullu moodi
J hulluss pääss tappõ tõizõõ hullust peast tappis teise (ära)
Lu õpõn õli maailmaa selve ja χullu johsõmaa hobune oli ilmatu kiire ja pöörane jooksma
J hullu tappõõmaa pöörane kaklema
J hullu juumaa meeletu jooma
Lu se on hullu õpõn see on hull (= lõhkuja, perutaja) hobune
L hullupaa sinua maai·lmaza bõlõ sinust hullemat (= halvemat) maailmas pole
2. marutõbine | vn бешеный
Lu ku hullu koira purõʙ, inemin meeʙ hullussi kui marutõbine koer hammustab, siis läheb inimene hulluks
J koira meni hullussi koer jäi marutõppe
3. adj., subst rumal, loll | vn глупый, дурак, дура
M χullu pää, niku tšihval leiväl pähää lüütü rumal (loll) pea, nagu kuuma leiva(pätsi)ga pähe löödud
M χullu pää jalgolõõ eb anna sihaa loll pea ei anna jalgadele asu (kohta)
M tšen bõ alguu aluttaisõis, tšen bõ lõp̆puu lõputtaisõis, ni hullu tšehsipaikaa kokuttaisõiᴢ kes alguse alustaks, kes lõpu lõpetaks, siis rumal koputaks keskpaiga (= teeks keskpaiga valmis)
K ai mi hullu med́d́ee enne, alpa armiõizuni (Al. 54) rl oi kui rumal (oli) meie ema, halb meie hellitajake
Kõ entin vätši õli χullu endisaegne rahvas oli rumal (= harimatu)
I a lahsõᴅ hullud i peltšäziväᴅ, arkõa eväᴅ süünnüüᴅ aga lapsed, rumalad, kartsidki, paastuvälist toitu ei söönud
I eläk kuultaaɢ, fsorovno ed arvaa mittäiᴅ, sõizõt ku hullu ära kuula, niikuinii ei saa sa midagi aru, seisad kui loll
I mitä siä pajatad ainõ hullua mis sa räägid aina rumalust!
■
P mitä tüö hulluu saitta tämässä mis hullu te temast saite?
Lu mitä hullua teettä mis hullu te teete?
Vt. ka pää-hullu

ijäitšen M-Set. = iäitšin
tämä tuli ijäitšen rikas (Set. 14) temast sai igipõline rikas
antõ näilee rahaa kui paĺĺo, pani näväd ijäitšezessi rikkaassi (Set. 11) andis neile raha kui palju, tegi nad igipõliselt rikkaks

ikossaassa: ikossass J-Tsv., pr ikossaan J, imperf ikossaazin: ikossazin J luksuda | vn икать, икнуть
tšen ikossaaʙ, jutõlla: tšenle mainiʙ kes luksub, (selle kohta) öeldakse: keegi räägib temast
ikossaa veel ühs kõrt, ku tahod ikossass luksu veel üks kord, kui tahad luksuda

irtii J-Tsv. lahti, vabaks | vn (наречие со значением избавления)
J lõpõtõmm tüü, pääzemm tämäss irtii lõpetame töö, pääseme temast lahti
J irtii saama vabanema, lahti saama

jalka Kett. K L P Ke M Kõ Po Lu Li Ra J I Ku Kr (R vdjI) jalk Ke J-Tsv. jalkᴀ Ku jalga Lu-Must. Ялка Pal₁ Я́лка K-reg₂ Ярга Pal₁ Я́рга Ii-reg₁ gialka ~ dialka Kr, g jalgaa K P M Lu Li Ra J I
1. jalg | vn нога
Lu ku õlõd vana, et kõhta häülüä, vanad jalgad eväd mee eteeᴢ kui oled vana, ei suuda liikuda, vanad jalad ei lähe edasi
P miä nõizõn jalkoi tšennittämää ma hakkan jalgu kängitsema
P inehmin on ilma jalkoi, mitä siä tämäss tahoᴅ inimene on jalutu, mida sa temast tahad
Lu õpõn nelläl jalkaa kompasuʙ, a inemin jo sõnalta vs hobune komistab neljal jalal, aga inimene juba sõnalt (= sõnaga)
Lu jalga kui platsab, nii suu matsab (Must. 160) vs kui jalg tatsub, siis suu matsub
P tšell on jano, senel on jalgaᴅ vs kellel on janu, sellel on jalad
P ühs jalka on maall, tõin jalka on avvaa serväl kk üks jalg on maa peal, teine jalg on haua serval
M täll on pää kõlmõttomann jalkanna, ep tää, mitä teeʙ kk tal on pudrupea (tal on pea kolmandaks jalaks), ei tea, mida teeb
Lu durakka pää jalgol oogat eb anna vs rumal pea jalgadele puhkust ei anna (= kui ei jaga pea, siis jagavad jalad)
P petohsõl on lühüüd jalgaᴅ vs valel on lühikesed jalad
P johzõb nii kõvassi, etti jalgad maalõõ evät tapaa kk jookseb nii kiiresti (kõvasti), et jalad maha ei puutu
L pani tätä jalkonaa sõtkomaa savvõa pani teda jalgadega savi sõtkuma
Lu miä õõn väsünü, što en kestii jalkoil ma olen (nii) väsinud, et ei püsi (enam) jalul
J lahs hüpib jalgalt jalgalõõ laps hüpleb jalalt jalale
I jalkojõõ päälä tšäüᴅ käid jalul (= käid voodist üleval)
Po pääss i jalkoissaa peast jalgadeni (= pealaest jalatallani)
M elettii üv̆viippäi, a nüd nii kõv̆vii sõitõltii, etti evät tšäü jalgala tõin tõizõlõ elati hästi, aga nüüd riieldi nii kõvasti, et ei käi(da) jalaga(gi) teineteise pool
J emmiä enepä ted́d́ee talosõõ jalka pisä ei ma enam teie tallu jalga pista
Lu tämä jalkoi veitteep peräᴢ ta veab jalgu järel
J tõizõlõ jalka rissi panõma teisele jalga ette panema
P miε tällie tein jalgad allyõ ma tegin talle jalad alla
Lu nät sai jalgõd alla, nõis üvvii elämää näe, sai jalad alla, hakkas hästi elama
M jalgat seltšää i panin menemää jalad selga ja panin minema
Li jalka muurahtu ~ jalka suri jalg suri (ära)
J võtti jalgõᴅ jalad väsisid (ära)
Ra kurki nokki jalgõᴅ kuresaapad on jalas (= jalasääred on tuulest lõhenenud)
J raska jalgaa pääll õlõma raskejalgne (= rase) olema
M tuli suurilla jalgoilla tuli suurte sammudega
J täll om puu jalk tal on puujalg
Lu vokii jalgõᴅ vokijalad
M ŕumkaa jalka viinapitsi jalg
J tält jo eb ühs kõrtõ murrõltii taku jalgõᴅ sellel(t) juba enam kui (üks) kord murti tagajalad
J lapp jalk lestjalg; lampjalg; labajalg, jalalaba
P jõka jalgaa assõmõlla panõtõltavassi (itkust:) igal sammul (igal jalaastel) tagaräägitavaks
M mentii ellässi jalgaa alussõõᴅ jalatallad jäid (läksid) hellaks
Ra jalgaa kant jala kand
J jalgaa seltš jala selg
Lu jalgaa jältši jalajälg
M jalgaa tallaa jältši jalatalla jälg
Lu jalka lapoil mitattii kupain i saatii täätä, mikä on aika jalalabadega mõõdeti vari (= varju pikkus) ja saadi teada, mis kell(aaeg) on
Lu tämä on nii lizuna, jalka põhjat kaaliʙ tema on nii(sugune) tallalakkuja, (kas või) tallaalused lakub (üle)
Lu jalka terä jalalaba varvastepoolne osa
Lu jalka rätte jalarätt
J jalk inimin jalakäija
J jalk vätši jalakäijad
2. linnasejalg, -idu | vn солодовой росток
Lu eestää ne jalgad võtõtaa poiᴢ, siiz javõtaa algul võetakse need linnasejalad ära, siis jahvatatakse
P linnaχsyõ jalgaᴅ linnasejalad, -eod
3. harkadra haru e. sõrg | vn ножка у рассохи
Li enne adrakaa tšünnettii. adr õli .. no kutsuttii jalgõdõ ennemalt künti puuadraga. Puuader oli .. noh, nimetati adraharudeks
4. jalg (mõõtühik) | vn фут
Lu jalka on mõõttu; seitsee jalkaa, se on süli jalg on mõõt(ühik); seitse jalga, see on süld
Lu merisüli õli kuus jalkaa, a maasüli õli seitsee jalkaa meresüld oli kuus jalga, aga maasüld oli seitse jalga
■
Kõ jänessee jalka kassikäpp (lill)
Lu varzaa jalk nenäᴢ nina on tatine
J vazikaa jalk ripub nenäss nina on tatine (tatt ripub ninast).
Vt. ka adra-jalka, esijalka, järjüüjalka, karvajalka, klimppajalka, kover-jalka, linnazjalgaᴅ, muhkujalka, mätäjalka, pittšijalka, ramp-jalka, ramppajalka, satajalka, sõnajalka, štanajalka, takajalka, takujalka, tšellijalka, tšerijalka, vokiijalka, vääräjalka, üφsjalka
Vt. ka jalgaᴢ

juvva Kett. vdjL K L P M Kõ S Po J (R U Ja Ku) juuvva P Ke M Lu Li J (Ra) juuvvõ J juuva Ra juua M-Set. juuaɢ I jooaɢ vdjI I Ювва Tum. Ювва Pal₂ Ю́вва K-reg₂ Iоакъ Pal₂ Îoakъ Ii-reg₁, pr joon K M S Lu J-Must. juon P Kõ jùon Po juun Lu Li Ra J juu vdjI john Kr, imperf jõin K U L P M Kõ Po Li J jõi I jein K U P M Ja Lu Li join K Lu Ra Ku
1. juua | vn пить, выпить
P miä janoss jõin tervee kruužgaa vettä ma jõin janu pärast terve kruusi(täie) vett
P elä sültšie iezaikaa kaivuosyõ, tulõb vettä juuvva vs ära sülga enneaegu kaevu, (sealt) tuleb (veel) vett juua
K ai ko millõ juvva janotaʙ oi küll mul on janu!
I viiʙ tällee süüäs sinneɢ da juuaɢ viib talle sinna süüa ja juua
P ko lieneb vihaa viinaa juoja da b lie leivää tuoja rl (ema itkust tütre pulmapäeva hommikul:) kui temast saab viha viina jooja ja ei saa leiva toojat
K punaa jootii blagoveš́t́š́enn paastumaarjapäeval joodi puna (= punast veini)
M mõni suv̆vaab juuvva uusia munnõõ mõni armastab juua tooreid mune
Lu ärtšä müütii i tõinõ õsõttii, siz juutii liidgõᴅ härg müüdi ja teine osteti, siis joodi liigud
Lu juutii tubakaᴅ pühitseti kihlust, joodi kihlaviina
J juup tervessi joob terviseks
K juokaa tervüüzessi (Al. 30) jooge terviseks!
K terve juvva, laŋko i vävü (Al. 13) (joome teie) terviseks, lang ja väimees!
K tere juvva teilee (Al. 34) teie terviseks!
2. (viina) juua, purjutada | vn выпивать, пьянствовать, напиваться
Li kabakka, enne õli, siäl tšäütii juumaᴢ kõrts, ennemalt oli, seal käidi joomas
J kui va saap polutška, nii algõb juuvvõ kui vaid saab palga (kätte), nii hakkab jooma
J kõig õllõiz üvä, ku va tämä ep jõisõiz nii kõvassi kõik oleks hea, kui ta (= poeg) ainult ei jooks nii kõvasti
J juuvvaa pikariittaa joovad napsiklaaside kaupa
J holostoi on juunnud ene umalaa noormees on enese purju joonud
J sõtamees jõi ene vešolahsi (Must. 147) soldat jõi enese lõbusaks
J iimnikkoill on ene purussi juunnu nimepäeval on enese maani täis joonud
3. maha juua | vn пропивать, пропить
Lu meijjee tšüläz on paĺĺo juumarättejä, kummad juuvat kõig rahaᴅ, juuvat štanad jalgassa i kõik sõvat päält meie külas on palju joomareid, kes joovad maha kogu raha, joovad püksid jalast ja kõik rõivad seljast
J a rahad jo juutu aga raha(d on) juba maha joodud
■
M iko-lookka jooʙ vettä vikerkaar joob vett (vikerkaar on taevas)

kahtalain M-Set. kahtlain J-Tsv., g kahtalaizõõ: kahtlaizõ J
1. kahesugune | vn двоякий
M ühes tünneris kahtalain õlut. – muna (Set. 16) mõist ühes tündris kahesugune õlu? – Muna
2. kaksipidine, kahepalgeline; kahekeelne, silmakirjalik | vn двойственный, двуликий; двуличный
J mikäle kahtlain inimin, kuini tämäss et saa arvoa mingi (= selline) kahepalgeline inimene, temast ei saa (sa) kuidagi aru

kossasilmä I kõõrdsilm (kõõrdsilmne inimene) | vn косоглазый (человек)
siis piäp silmät pesäɢ lahzõlta i tee pääle vesi val̆laaɢ, siis tälle silmäd leeväd õikõaᴅ, ep lee kossasilmä siis tuleb lapsel silmad pesta ja vesi tee peale valada, siis tulevad tal(le) õiged silmad, (temast) ei tule kõõrdsilm(a).
Vt. ka kososilmä

krappuussa (Lu J) krappuss J-Tsv., pr krappuun ~ krappun J, imperf krappuuzin J krappuzin Lu J
1. ronida | vn карабкаться, вскарабкаться, взбираться, взобраться
J krappuub niku õraf puu ladvaa ronib nagu orav puu latva
Lu a se krappus puχχõõ, võttõmaa värpüä tšii aga see ronis puu otsa varblast kinni võtma
J sie nüt krappuu maštii sa roni nüüd masti otsa
J ätšii mäee päälee or raŋkk krappuss järsu mäe otsa on raske ronida
2. fig (ligi) hiilida | vn подкрадываться, подкрасться
J tšenni ep tuntõnnu parõp tätä iĺĺekkoittaa krappuss takantõ i purrõ jalgõssõ (koera kohta:) keegi ei osanud temast paremini tagant (ligi) hiilida ja jalast hammustada.
Vt. ka kravuta

kurkku K P M Kõ Lu Li Ra J I (Kett. vdjI Ku) kurkko (Ko J) kulkku Lu Ку́рку Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁ Ку́лку Pal₁, g kurkuu M Lu Li J Ku kulkuu Lu kurk; kõri | vn горло; гортань
Ra kalaa roo meep kurkkuu, nõizõn tšöhimää kalaluu läheb kurku, hakkan köhima
M elä kluŋki nii ahnaassi, võiᴅ jäätüttää kurkuu ära kulista nii ahnelt, võid kurgu ära külmetada
I kurkkua mil vaivattaaʙ, pajattaag en jaksa mul valutab kurk, ei suuda rääkida
M kurkku korizõʙ, viinaa tahoʙ kurk koriseb, viina tahab
Li tšagolõõ meni õzra õkkainõ kurkkuu, eb nõiznu enepää kukkumaa käole läks odraokas kurku, ei hakanud enam kukkuma
J tämä on õmass kurkuss maad i metsäd läpi ajannuᴅ ta on oma kõrist maad ja metsad läbi ajanud (= on maad ja metsad maha joonud)
M vat ku piru, võtti kurkussa tšiin, tahtõ kurissaa vaat kus kurat, võttis kõrist kinni, tahtis (ära) kägistada
Lu leivää muru meni väärää kurkkuu leivaraas läks hingekurku
M kurkuu sõlmu kõrisõlm
■
Lu hohotab nagraa kulkku lõhtši hirnub (murd. hohutab) naerda, (nii et) kurk lõhki
Lu ain kurkku harrillaa mörnäʙ alati karjub täiest kõrist
Lu kohalt kurkkua mörnäʙ karjub täiest kõrist
M lahs radgõp koko kurkussa laps karjub täiest kõrist
Lu mill on se issumin külläüttänüᴅ kurkkuussaa mul on sellest istumisest kõrini
Lu en taho nähä, mil tämä on kurkuu pääl (ma) ei taha (teda) näha, mul on temast kõrini.
Vt. ka nootaakurkku, vesikurkku
Vt. ka kõri, kõrimuᴢ

kuulla K L P M Lu Li Ra J (Kett. Len. R Kõ Ku Kr) kuull J-Tsv., -laɢ I, pr kuulõn Kett. K L P M Lu Ra J kuulen K-Ahl. Ku Kr kuhlan Kr, imperf kuulin K R L P M Lu Ra J Ku kuulii I
1. kuulda | vn слышать, услышать
Lu ühess kõrvass kuulõᴅ, tõizõss lazõt poiᴢ ühe kõrvaga (ühest kõrvast) kuuled, teisest lased välja
Lu se inemin ep kuulõ see inimene ei kuule (= on kurt)
L treŋki kuuli kõikk kazyõ jutuu sulane kuulis kogu seda juttu
Lu en õlõ kuullu ma ei ole (seda) kuulnud
Lu i se χerrõ sai kuullõ, jott mettsez on mokomõ mettsõpõn ja see härra sai kuulda, et metsas on niisugune metshobune
J puuttu kulta kuulõmaa rl sattus kullake kuulma
Lu merell meri kuulõʙ, a mett-säz mettsä kuulõʙ vs merel meri kuuleb, aga metsas mets kuuleb (= merel on silmad, metsal kõrvad)
J väliss seinet kuulla, mitä suu pajatõʙ kk vahel seinad kuulevad, mida suu räägib
Lu kuulõmizõõ kuulin, a en tää, tšen pajattii kuulsin küll, aga ei tea, kes rääkis
Lu kuulõmissa miε kuulin, a nätšemissä en nähnü ma kuulsin küll, aga ei näinud midagi (kuulmist mööda kuulsin, aga nägemist mööda ei näinud)
M tämäss i kuulõmass en kuullu ma ei kuulnud temast õhkagi
2. tunda; haista | vn чувствовать; обонять
Ra miä kuulõn, što minnua vaivõttaaʙ ma tunnen, et mul valutab
Ra jo eness kuulõᴅ, što eb õõ üvä juba ise(enesest) tunned, et ei ole hea
I vaatap kuulõʙ: duuha, tarõõ duuha on vaatab, haistab: lõhn, sauna lõhn on

luu K L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku Kr Лу́у Pal₁ K-reg₂ Ii-reg₁, g luu Lu J
1. kont, luu | vn кость
Ra lihal on luuᴅ, a kalal on rooᴅ lihal on kondid, aga kalal on luud (rood)
M pehmiä liha, ilmaa luuta pehme liha, ilma kondita
M lud́d́ekaa liha kontidega liha
M tämä ain viskaz luud maalõõ ta viskas (süües) aina kondid maha
Lu sinull piäb luuta grizziä sul tuleb konti närida
Kõ sinu tšäessä i araga ep saa kaluttua luuta sinu käest ei saa harakaski näritud konti (= sinu käest ei saa keegi midagi)
M opõzõlt liha söötii, luud da nahka jätettii hobusel(t) liha söödi, luud ja nahk jäeti (alles)
L karu luud lutši karu luges luud (= murdis maha, sõi ära)
Ku ḱäpü oli luussa võrgukäbi oli luust
I lövvin luud inehmizee leidsin inimese luud
J raaoo luud vaĺaittassa tee ääreᴢ raipe luud vedelevad tee ääres
Lu siä minnua lüü nii kõvassi, vaa luid elä katkaa sa löö mind nii kõvasti (kui tahad), ära ainult luid purusta
Lu vaivatab vanoja luita, soovip kehnoa ilmaa vanad luud valutavad, (see) ennustab halba ilma
P ja mettsä otuhsõllõõ kaluta õmaz luud nuorõd nõdrukkõizõᴅ ja metsloomale (viid) närida oma noored painduvad luud
Lu purõb luhõs-saa (Must. 160) pureb luuni
M luisõõssaa luudeni
J luita sööʙ luud valutavad (närib luid)
M sooja luita eb murra vs soe konti ei riku (luid ei murra)
Lu vari luita eb vaivata vs soe konti ei riku (kuumus luid ei vaeva)
J lusti on luita liikutõlla rl lust on luid liigutada (= tööd teha)
Lu se jäi pahaizõssi niku haamo, niku luu da nahka see jäi kõhnaks nagu viirastus, nagu luu ja nahk
M tämäss bõlõ mit̆täiᴅ ku luuta da nahkaa temast pole midagi (muud järele jäänud) kui (vaid) luu ja nahk
M tällee piäp kopittaa ram̆moa, etti kazvaizivad luud i lihaᴅ ta peab koguma rammu, et kasvaksid luud ja liha(se)d
Kõ nõizi ize tiitäjäksi, .. liitti lihat luihe kiin (Len. 230) rl hakkas ise lausujaks, .. liitis lihad luude külge (= parandas tõbise)
M söötii luinaa päinää kõikk kk söödi kõik koos luude-peadega (= söödi kõik viimseni ära; söödi kõik koos naha ja karvadega ~ saba ja sarvedega)
M ted́d́eekaa saab nagraa, etti šok̆kaa-luuᴅ väsüväᴅ teiega saab (nii) naerda, et põseluud väsivad
J oŋ ko sill ajut pää luuᴢ on sul mõistust peas (kas sul on ajud pealuus)?
Lu pää luu pealuu
J nenää luu ninaluu
Lu kagla luuᴅ rangluud
J tšäsi luuᴅ käeluud
Lu pihta luu ~ lopatk luu abaluu
Lu tšültši luu ~ tšültšä luu roie, ribi, küljeluu
Lu sääri luu sääreluu
Lu rissi luu ristluu
Lu J korsku luu krõmpsluu
J slona luu elevandiluu
J luu jäseneᴅ liigesed (liigeseluud)
2. linaluu | vn кострика
I luut poiz määliᴅ lõugutad (lina)luud välja
Lu pellavaa luuᴅ linaluud
■
M aivoo üvä inehmin, üv̆vää iz̆zää luissa lähnü (on) väga hea inimene, hea isa luudest tulnud
J lustia luuta obõnõ (Must. 175) head konti hobune (orig.: hyvässä kunnossa pysyvä hevonen)
J boranaa pää luu oinapea, oina pealuu (= loll)
M sööjää luu ~ P kuolluu luu kooljaluu
J luu marjõ lillakas, lillakamari
M tämä min̆nuu muukkaᴢ, kõig luud läpi ta piinas mu üdini ära
M täm on nii viratoo läpi lud́d́ee tšäüjä ta on nii üdini halb inimene
Lu ne on läpi luijõ tšäüjäᴅ, neid elä uzgo, nagrajad poigõᴅ, suvataa tüttöi nagraa need on petised, neid ära usu, petjad poisid, armastavad tüdrukuid petta.
Vt. ka bokkaluu, jalkaluu, kaglaluuᴅ, kalaa-luu, kantoluu, lapaluu, lapatkaluu, lapp-luu, lavaa-luu, liitts-luu, lopatkoluu, lõukaluu, nenä-luu, nenää-luu, pahk-luu, peh́miä-luu, pihtaluu, puusaluu, puuskaluu, põlvi-luu, põski-luu, pää-luu, rintaluu, rissiluu, seltšäluu, silmäluu, slonaa-luu, sõrmi-luu, sääriluu, sööjäluu, šokka-luu, tšedräluu, tšedrämizluu, tšeer-luu, tšehsisääriluu, tšäsiluu, tšültšiluu, änt-luu

lähtemä S Lu Li J I lähtem Ra J läh́tem J-Tsv. lähtämä S Lu Li lähtömä Kõ I Ku lähtöm Lu, g lähtemää Li J lähtämää Li lähtömää I (lehm)mullikas, õhv | vn тёлка, нетель
Lu voosi on vazikka, a tõizõl vootta jo on lähtemä (kuni) aasta on vasikas, aga teisel aastal on juba mullikas
Li päälle vuuvvõõ siz jo on lähtemä üle aasta (vana), siis on juba mullikas
Lu lähtemä jätetää suguss mullikas jäetakse tõuloomaks
J lähtem esimein kõrt poikiiᴢ mullikas poegis esimest korda
I õli lähtemä, siiz eeskanto lehmä oli mullikas, siis (sai temast) esimest korda poeginud lehm
J kazess lähtemess saab üvä lehm sellest mullikast saab hea lehm
J meill on lautta lähtemii, tõin on lähtemii emije rl meil on laut (= laudatäis) õhvasid, teine on õhvade emasid

mikää (P M V Lu Li Ra J Ku) mikkää Lu mikkä Lu Li, part mitää P Lu mit̆tää M Kõ V mittää Lu Li J mittä Lu Ra J Ku
1. (ei) miski | vn ничто
Lu valkaaz liivikkoz mikkä ep kazvo valges liivikus ei kasva midagi (miski)
Lu mikkä eb avita miski ei aita
Lu tälle mikkä eb näütti talle ei meeldi miski
P en miä saannu mitää tämääkaa arvua, mitä tämä millyõ pajatti ma ei saanud temast midagi aru, mida ta mulle rääkis
P kuultamattomõinõ lahsi ep tõttõlõ mitää sõnakuulmatu laps ei kuula midagi
M tämä izze eb mit̆tää tee, kõik tehäᴢ rahvaa tšäeᴅ tema ise ei tee midagi, kõik teevad teiste inimeste käed
Lu tehä bõllu mitää teha polnud midagi
Lu ku lumi oŋ kaugaa pääl, siz avvoob õrasõõ, mittää eb jää kui lumi on kaua maas, siis hautab orase (ära), midagi ei jää (järele)
Lu miä em peltšää mittä mittää ma ei karda mitte midagi
Lu millissä mittää en saanu ma ei saanud mitte midagi
Ra eʙ mittä (pole midagi)
2. (ei) mingi, (ei) ükski | vn никакой
Lu siä õõd laiskakoira, et kehtaa mittää tüütä tehä sa oled laiskvorst, ei viitsi mingit tööd teha
Lu mikkää tüü eb jovvu ükski töö ei edene
M em miä mälestä itkua mit̆tää, idgõn niisa·mii ma ei mäleta ühtegi itku, itken niisama
J tällä rauhaa bõõ mittä tal pole üldse rahu (mingit rahu)
Lu sitä miä niku em pannu millõõ seda ma nagu ei pannud tähele (millekski)

nuurata: nuurõt J, pr nuuraan J, imperf nuurazin: nuurõzin J (loata kuhugi) ronida; nuuskida, nuhkida | vn (тайком) залезать, -ть, шарить, обшарить
katti on nuurõnnu piim-pattaa kass on roninud piimapotti
tšenni ep tuntõnnu parõp tätä .. nuurõt kammõriᴢ, dalisko vargõssaa talopoigõlt kanaa keegi ei osanud temast paremini .. nuuskida sahvris või varastada talupojalt kana

nätševä: nätšev J-Tsv., g nätševää J ilmne, selge, silmanähtav | vn явный, очевидный
d́eel tuli nätševessi, tämäss mittäit tolkkua eb lee asi sai selgeks: temast asja ei saa

oitaa Kett. K P M Kõ Po Lu Li Ra J (Tum.) oita Lu J oitaaɢ I õitaa K-Ahl. K-Al. hoitaa Lu J hoitaaɢ I, pr od́d́an K P M J od́d́õn J od́jan Kett. K J od́an K-Ahl. ojjan Lu ojjõn Li Ra oijan Lu Li Ra oijjan Li oijjõn ~ oijõn Lu, imperf od́d́in J ojjin Li oijjin Lu oitazin M Lu Li Ra J hod́d́ii I
1. hoida, kaitsta; varjata | vn беречь, хранить, защищать, защитить; скрывать, скрыть
Lu izze entä ku oijõᴅ, siz i jumal oijõʙ vs kui ise ennast hoiad, siis hoiab (sind) ka jumal
Ra se oijaʙ sitä niku omaa silmää see hoiab seda nagu oma silmatera (silma)
J noorutta pitäiz oitaa noorust tuleks hoida
J oitõga õma tervüss hoidke oma tervist
K siz juttõõb linõlõõ: od́ja siä meitä (muinasjutust:) siis ütleb (ahetud) linadele: varjake teie (varja sina) meid
2. hoida, armastada, hellitada | vn беречь, любить, баловать
P äd́iä nõõp sinua oitamaa äi hakkab sind hoidma (= hellitama)
M tämä od́d́ab žiivattaa tema armastab loomi
I inemissä hot́ kui süütäɢ üv̆vii, hot́ kui hod́d́aɢ, tämä ainõ vaatab mettsää ku susi vs inimest kui hästi ka ei sööda, kuidas ka ei hoia, tema vaatab aina metsa poole (metsa) nagu hunt
M meillä juõllaᴢ: oitaaᴢ, oitaaᴢ, a kahta tämässä ep tuõ meil öeldakse: (last) hellitatakse, hellitatakse, aga kaht temast ei tule
3. (karja) hoida, (loomi) karjatada; hoida, valvata | vn стеречь (стадо), пасти; нянчить, приглядывать, приглядеть, охранять, охранить
Li miä tänävä ojjõn karjaa, õõn karjaa oitõja ma hoian täna karja, olen karjane
M karjušši lehmiä oiti karjane karjatas lehmi
J ep pannu lassa kattsomaa, χullukkõissa hoitamaa rl ei pannud last vaatama, rumalakest hoidma
M od́d́ap tulta valvab tuld
J lähetti starikk oitõmaa nissua vanõpaa poigaa (muinasjutust:) saatis taat vanema poja nisu valvama
J sadovnika tütär od́d́õp tara aedniku tütar valvab aeda
M õlin petterizä lahzõõ oitaja olin Peterburis lapsehoidja
J koo oitõjõ koduhoidja
4. hoida, pidada; säilitada, (alles) hoida | vn держать; хранить, сохранять, сохранить
K ku nõõvat süömää, äd́d́ä nii od́d́aptši õmaaᴢ luzikkaata, pihoza piäʙ (Al. 20) kui hakkavad sööma, (siis) äi nii hoiabki oma lusikat, hoiab peos
J od́d́õ rahat pihoᴢ, elä ävit hoia raha(d) peos, ära kaota!
Li näväd oitavaᴅ lavvaa servii nad hoiavad lauda serviti
Lu rannas kuza oijõtaa elävää kallaa kutsutaa satkaᴅ (alt lahtisi kaste) ranna(vee)s, kus hoitakse eluskala, kutsutakse sumbad
J od́d́õttii od́d́õttii kotonnõ, piäb veejje maha pidasid, pidasid (surnut) kodus, (nüüd) tuleb maha matta
Ra miä ojjõn õmii sõpoi kirstuᴢ ma hoian oma rõivaid kirstus
M omenat pannas kooppaasõõ, nii oitaaz meill omenoita kartulid pannakse koopasse, nii hoitakse meil kartuleid
J od́d́õp škatulkõz vana raha hoiab laekas vana raha
Po naizõd ain od́d́õttii venttsasõvaᴅ naised hoidsid alati laulatusrõivaid alles
Ra elä oija tüütä oomõnõssi, a oija pala leipää vs ära hoia homseks tööd, vaid hoia tükk leiba
5. (kokku) hoida, säästa | vn беречь, сберегать, сберечь, собирать, собрать
M od́d́an musassi päivässi hoian musta(de)ks päeva(de)ks
M täm tunnõb oitaa rah̆hoo, täm̆mää tšäessä turhaa kop̆peekka eb üppää tema oskab raha hoida, tema käest asjata (ükski) kopikas ei kuku
Li miä oijjan sõppaa i tšentšää ma hoian rõivaid ja jalanõusid
J elkaa oitagaa üvüttä rl ärge hoidke varandust
J od́d́õttõf vara kokkuhoitud vara
Kett. oitaja inehmiin (kokku)hoidlik inimene
6. J-Tsv. hoiatada, manitseda | vn предостерегать, предостеречь, увещевать
■
J od́jab tõisõ poolõ ja piäb alvass tõissa (Must. 156) hoiab teise (= ühe) poole ja peab teist halvaks
J ühtee oitõma ühte hoidma.
Vt. ka od́d́õlla

pagana L M Lu Li Ra paganõ Pi Ke Li J pagan M-Set. Lu Ra J pa·agana·a K pakana K-Ahl. Lu Li (J) paganᴀ Ku, g paganaa L Lu J
1. kurat, vanakuri, pagan (ka sõimus.) | vn дьявол, чёрт, бес (также руг.)
Lu tulko(o) siis pakana appii, kui jumala minnua b avita tulgu siis kurat appi, kui jumal mind ei aita
L tätä duumaittii, što pagana on temast arvati, et (ta) on vanakuri
L iĺja· proro·k paganaa voimaa ajap takaa prohvet Elias ajab taga kuradi väge
K tämä kopitti tõizõt paganad ühtee ta kogus teised kuradid kokku
K juttõõp koiralõõ: aah siä pa·agana·a ütleb koerale: ah sina pagan!
2. pagan, mittekristlane | vn язычник, нехристь
J ku töö jumalaa palvõtta ep piä ted́je mittäit paĺĺo lapisõma, nii kui pakanat (Must. 155–156) kui te jumalat palute, (siis) ei pea te (midagi) palju lobisema, nii nagu paganad (teevad)
J .. kassela poolõl jordana jõkkõa ja galilea pakanai maata (Must. 154) .. siinpool Jordani jõge ja Galilea paganate maad
3. tige, kuri; äge(da loomuga) | vn злой, осатанелый, сердитый; вспыльчивый
Lu inemin on pagana, jot kraapip tõizõlt silmäᴅ inimene on (nii) tige, et kraabib teisel(t) silmad (peast)
Lu õpõn om pagan, ain purõskõõʙ hobune on tige, aina hammustab
Lu ärtšä on pagana, tuõp puskaamaa härg on tige, tuleb puskima
J pulkissõp silmiit niku pagan ärtš pungitab silmi nagu tige härg
J elähan siä õõ õmiiz lahsiijõ kõhtaa nii pagan sa ära ometi ole oma laste vastu nii kuri
Lu paganaa koiraa piäb aina pittää ahiloiᴢ kurja koera peab alati ketis pidama
Lu se om pagan niku kipuna see on äge nagu tulesäde
4. räpane, kasimatu; solgi- | vn грязный, помойный
Lu kui emä on pagan, nii tütär onõ pagan kui ema on räpane, siis on tütargi räpane
M paganaa paŋkõõ pannass kõik jätüseᴅ solgipange pannakse kõik jäägid.
Vt. ka paha, pahain, pahalain, pahan, pahapooli, paholain, pahõlainõ, paska¹, paskapooli, perkele, perko, perttsama, piru

pajatõlla Ra J pajatõll J-Tsv., pr pajattõlõn: pajattõõn J, imperf pajattõlin J frekv (kellestki) rääkida, taga rääkida, keelt peksta | vn говорить (о ком-нибудь), сплетничать
J tämäss jo om mõnõll viittä pajatõltu temast on juba mitmel viisil räägitud
Ra jottei tšülä pajatõltaiᴢ rl et küla ei räägiks taga.
Vt. ka panõttaa, panõtõlla

petäjä M Lu Li Ra J I Ku petäje J Ku petäjõ J-Tsv. petäi Ra J-Tsv., g petäjää Lu Li Ra J I Ku petäjä Lu J mänd, männipuu, pedajas | vn сосна
J petäi on õhzikõs, a kuusi on õhzikkaap mänd on okslik, aga kuusk on okslikum
Lu petäjä kazvob ja tämäss võtõtaa pihkaa mänd kasvab ja temast võetakse vaiku
J nooriis petäiiz om makuz mähä noortes mändides on magus mähk
Lu mašti tehtii petäjässä mast tehti männipuust
Li petäjää kannossa tehhää tõrvaa pedajakännust aetakse tõrva
J päre tšizgottii petäjä metsäss, petäjä puuss peerg(u) kisti männimetsast, männipuust
J kuivõt petäjä koorõd üvässi põlõssa kuivad männikoored põlevad hästi
Ra petäjää kärkkü männikäbi
Li petäjää taimi männitaim.
Vt. ka hako-petäjä, hoŋkapetäjä, lahopetäjä, lülüpetäjä, mäntüpetäjä
Vt. ka petäje, petäjäpuu, pihku, pihkupuu

pihka Lu Li Ra J-Must. pihk Ra J-Tsv., g pihgaa Li Ra J (okaspuude) vaik | vn смола (хвойных деревьев)
Lu kuuzõz i petäjäz on pihka kuuses ja männis on vaik
Lu petäjä kazvob ja tämäss võtõtaa pihkaa, pihka meneb zavodaa, pihgõssa teh́h́ää lekarstvoja mänd kasvab ja temast võetakse vaiku, vaik läheb tehasesse, vaigust tehakse ravimeid
J taita nõjahtazit kuuzõõ päälee, ku kõik seltš om pihgõᴢ vist toetusid kuuse vastu (peale), et kogu selg on vaigune
Lu kuuzõõ pihka on üvä lekarstva kuusevaik on hea ravim.
Vt. ka kuusipihka, kuuzõõ-pihka, petäjäpihka

piimä K L P Ke M Po Lu Li Ra J I (Kett. Kõ S Ja-Len.) piim Lu Li J piima ~ pihme Kr Пïи́мэ Pal₁ Пḯимэ K-reg₂ Пḯймэ Ii-reg₁ Пиме Tum., g piimää Kett. K P Lu J I
1. piim | vn молоко
L piimεä lehmäd vähä antavaᴅ lehmad annavad vähe piima
Lu minnua maama piimällä juutti, välillä anti vettä rl ema jootis mind piimaga, vahel andis vett
M piimä võib mennä päh̆hee, sis tulõp hullussi naizikko (rinna)piim võib minna pähe, siis läheb naine hulluks
Lu meil enne kutsuttii esimein piimä, ku lehm on poikinnu ennemalt kutsuti meil esimene piim (= ternespiim), kui lehm oli (on) poeginud
P miε jõiŋ kõik rõõzgaa piimää ma jõin kogu rõõsa piima (ära)
M tuimassa piimässä saap tehä vorogaa kooritud piimast saab teha kohupiima
Li sńättoi piim kooritud piim
M apo piimä on vorogassa hapu kohupiimajook on (tehtud hapendatud) kohupiimast
Lu pettü piimä petipiim
I annag millõ läntüä piimää anna mulle hapupiima
M veel em̆mää piimä on uuli päällä, a jo tütterii algab aj̆jaa tak̆kaa veel on emapiim huulte peal, aga juba hakkab tüdrukuid taga ajama
J pulmiiz va linnuu piimä ep tavannu pulmades ei pakutud (ei olnud) ainult linnupiima
J piim aik piimaaeg, lüpsiperiood
Lu lahzõl ku lähettii poiᴢ piimä ampaaᴅ, siiᴢ ammaᴢ vizgattii üli pää ahjoo pääl kui lapsel tulid piimahambad ära, siis hammas visati üle pea ahju peale
Lu siä õõᴅ piimä uulõõkaa sa oled piimahabe
2. piimmahl (taime piimasoonte vedelik) | vn млечный сок (растений)
Li piimäsiini; .. ku leikkaat varrõõ poiᴢ, siält tulõp piimä võiseen; .. kui lõikad varre ära, (siis) sealt tuleb piim(a)
Lu piimroho; ku katkaaᴅ, sis tämäss tuõp piim piimohakas; kui murrad, siis temast tuleb piim(a)
I piimä roho hämmeltäʙ, i se tõmmõttii poizõgõ piimohakas segab (= on umbrohi) ja see tõmmati välja
■
J piimä taut, kõik suu on valkaa suuvalge, soor (imiku suuhaigus), kogu suu on valge.
Vt. ka apaspiimä, apoopiimä, emäpiimä, emääpiimä, kagrapiimä, kanivapiimä, kasõpiimä, kirnupiimä, läntüpiimä, pettüpiimä, pikuu-piimä, rahka-piimä, rõeska-piimä, ternepiimä, törnü-piimä, vohopiimä, võipiimä, örsüpiimä
Vt. ka piimi

piimäroho Kõ Lu I piimroho Lu J
1. piimohakas | vn осот
Lu piimroho; ku katkaaᴅ, sis tämäss tuõp piim piimohakas; kui murrad, siis temast tuleb piim(a)
2. emanõges e. iminõges | vn глухая крапива, белая яснотка
M on rautanõkõzõᴅ, i piimäroho on raudnõgesed ja emanõges.
Vt. ka piim-õõhkõl, piimä-õõhkõv

potšotti J-Tsv., g potšotii: potšoti J austus, lugupidamine | vn почёт
minu däädõ on selve meeᴢ, semperäss miä piän tämäss suurt potšottia minu onu on tark mees, sellepärast ma pean temast väga lugu

puutõlin Lu puutilin Li, g puutõlizee Lu korralik | vn порядочный, путный, путёвый
Lu ep tämäss puutõlissa inemissä tuõ ei temast korralikku inimest tule

rautaroho M S Ra rautroho L P raut-roho J-Tsv. raudrohi | vn тысячелистник
M rautaroho on kõikõss üvä raudrohi on kõigeks hea
P rautroho kazvap põllol, täll on lehod niku kuuzõll, puzõrtaass, tält tulõb mahla, pannass putelii, seniekaa võd́d́an raanaa ku lõikkaan tšäjee vai jalgaa raudrohi kasvab põllul, tal on lehed nagu kuusel, pigistatakse, temast tuleb mahla, pannakse pudelisse, sellega määrin haava, kui lõikan kätte või jalga.
Vt. ka rautakukka, rautalehto

sõitõlla Kett. L P M Kõ Po Li J (K Ke) sõitella (K-Ahl.) sõitõll J sõitõllaɢ I Сэ́йтта́ла K-reg₂ Сейтолта Tum., pr sõittõõn Kett. M Po Li J sõittõlõn M sõittyõn P sõittelen K-Ahl., imperf sõittõlin L P M Kõ Lu Li J sõittõlii I frekv sõittaa¹
M meeᴢ naizõõkaa eläb niku koira da katti, ain sõitõllaᴢ mees elab naisega nagu koer ja kass, aina tülitsetakse
M mitä töö muikottõõtta, vai õõtta sõitõllu miks te teete tusast nägu, või olete riielnud?
I sõittõõvat tšehsinääɢ riidlevad omavahel
P miε tämääkaa sõittõlin, ep tämäss tullud mitäit parapaa ma tõrelesin temaga, ei temast tulnud midagi paremat
Kõ isä nagrõ, a emä sõittõli isa naeris, aga ema riidles
M siä õõd veel noori minuukaa sõittõõmaa sa oled veel noor minuga sõitlema
L üφs sõzar sõittõli: saissõizit siε paturilyõ mehelie üks õde sõimas teist: saaksid sa pottsepale mehele!
Kõ märjäss kanass sõittõliᴅ (sa) sõimasid märjaks kanaks
Kõ kana sõittõõʙ kana sõitleb (= kaagutab, pahandab)

süvvä Kett. K R L P M Kõ S Ja Po Lu J Ku (Ke) süvve J süvväɢ I süüvvä M Kõ V Po Lu Li Ra J Ku süüvve Lu J süüvv Ku süüvä Ra J süüve Ra söövä M-Set. söüvä [sic!] Lu süüvväɢ I (vdjI Ko) süüväɢ ~ süüäɢ ~ sööäɢ I Сю́вва K-reg₂ Pal₂ Сю́иѣкь ~ Cю́эдя Pal₂ Сю́иѣкъ Ii-reg₁, pr söön Kett. K P M Kõ S J-Must. süön K P sǜön Po süün Lu Li Ra J, imperf sein Kett. K P M Kõ Lu Ra J, II inf Сњме Tum.
1. süüa, ära süüa | vn кушать, покушать, есть, поесть, съесть
M sõtaaigall söötii roholeipää sõjaajal söödi rohuleiba
Lu suurmikkoa süüvvää leivääkaa, rooppaa süüvvää ilm leipää tangukörti süüakse leivaga, putru süüakse ilma leivata
Li ku maatõ õli paĺĺo, siis süütii uutõõ vootõõssaa õmmaa leipää kui (taluperel) oli maad palju, siis söödi uue lõikuseni (uue aastani) oma (viljast) leiba
L isuttii lavvaa takann süömäzä istuti laua taga söömas
K õli söömizellää oli (just) söömas
J õmmaa aikaa piäp süüvvä kindlal ajal tuleb süüa
P piäp tšiirepii süvvä, suppi jahuʙ peab kiiremini sööma, supp jahtub (ära)
J tartut süümää, nii süüt paĺĺo, tahot süüvvä vatsaa täünn satud sööma (= pääsed söögi kallale), siis sööd palju, tahad süüa kõhu täis
P minua imotab lohkua süömää mul on himu süüa (praetud) kartulilõike
P seiseizin sviežaa rokkaa üliekaa sööksin värskekapsasuppi hapukoorega
Ku hään on süümättᴀ̈ i juumattᴀ ta on söömata ja joomata
J katsokk, ku see näĺĺess urvip süüvve vaata ometi, kuidas see näljast vihub süüa
J starikk valuttõõp süüvve vanamees vihub süüa
P süö haili-leipää i läntüpiimä, a lihaa et tõhi tšüsüä söö silku-leiba ja hapupiima, aga liha (sa) ei tohi küsida
M ahnas söömää niku koira ahne sööma nagu koer
M nät ku koira lohmiʙ süüvvä näe, kuidas koer lohmib süüa
Li lammaš šapõrtap süüvvä lammas rabistab süüa
J vaĺĺu süümä ablas sööma
Li se on nikku süümää see on närb sööma
Lu kukko kanoi kutsup süümää kukk kutsub kanu sööma
M opõzõd õltii üväᴅ, sööneeᴅ hobused olid head, söönud
Lu ku koira süüb rohtua, sis tääp kehnoa ilmaa kui koer sööb rohtu, siis (see) ennustab halba ilma
J sigaa-marja, sitä ep süüvvä leesikas, seda ei sööda
P pajatõttii, etti susi lampaa sei räägiti, et hunt sõi lamba (ära)
Lu miä tahon nii tehä, jott suõd õltais süüneeᴅ i lampaat terveeᴅ ma tahan nii teha, et hundid oleksid söönud ja lambad terved
P süömäss nõistua süöᴅ söömast tõustes sööd (= sööd ka siis, kui kõht on juba täis)
J süüʙ, niku rihma pletiʙ sööb, nagu nööri punub
Lu nõizõp tüütä tetšemää, siz on tšülmiizä, a ku nõizõp süümää, siz on higõᴢ (kui ta) hakkab tööd tegema, siis on (tal) külm, aga kui hakkab sööma, siis on higine
Lu tämä süüp tšäsijeekaa, tüütä teeb vatsaakaa vs tema sööb kätega, tööd teeb kõhuga
Lu sei kahõõ mehee vassaa, a ize eb õllu varma, ize õli kuivanõ sõi kahe mehe eest, aga ise ei olnud tüse, ise oli kuivetu
Lu se oŋ ku upi-auta, ilma põhjaa, kõik süüʙ (õgardi kohta öeldakse:) see on kui põhjatu auk, ilma põhjata, kõik sööb (ära)
Li se on nii prokutoo süümää, kõik ajab alaᴢ see on nii ablas sööma, ajab kõik (kurgust) alla
Lu miε õõn süünü niku süümättä, niku issoa bõõ ma olen söönud, nagu polekski söönud, nagu pole isu
Lu süümissä sein, a vattsaa täün en saanuᴅ küll sõin, aga kõhtu täis ei saanud
M täm söömizessä sei, ai ku on vähä söönnü ta sõi vaid moe pärast, oi kui vähe on söönud
L süömättä süötüä vieʙ (muinasjutust:) söömata (= näljane) viib (kannab) söönut (= tõbine kannab tervet)
P tšihutin süvvä keetsin süüa
M süvvä pantii kaasa süüa pandi kaasa
Lu vee lehmil süvvä vii lehmadele süüa
Kõ a ku tuõp silla süüvvä nält́š́ä aga kui sulle tuleb nälg (= tahtmine süüa)?
P süvvä tahtauʙ on tahtmine süüa (~ tahaks süüa)
2. närida, kahjustada, lõhkuda | vn поедать, съедать (в значении ‘портить’), крушить
P unilintu süöp sõpõi koi sööb rõivaid
Lu touku süüp puuta tõuk sööb puud
Lu kapusaa matokkõizõt süütii kapusaᴅ kapsaussid sõid kapsad (ära)
M kuparossa on niku tšivi, tämä sööʙ niitii vai lõŋgaa, ev või paĺĺo panna, kui kraaskaaᴅ vaskvitriol on nagu kivi, ta sööb linase või villase lõnga (ära), ei või palju panna, kui värvid
Li tšivikaz ranta süüb laijat poiᴢ kivine rand lõhub (purjelaeva) küljelauad (ära)
■
J luita sööʙ luud valutavad
M pajattaas tämäss, a täm juttõõʙ: la pajattaaᴢ, a milta bokkaa ep söö temast räägitakse, aga ta ütleb: räägitagu, ega see mul tükki küljest ei võta (ei söö)
P miε tämää päälie vaatan, kõik silmiikaa sein, nii kõvassi õli iloza ma vaatan tema peale, lausa silmadega sõin, nii väga ilus oli

tarttua L Lu J (Kett. K-Ahl. K-Al. P Li Ke) tarttuaɢ I, pr tartun K-Ahl. M Po Lu Ra J tarttuun Kett., 3. p tarttooʙ Ke M, imperf tarttuzin Lu J
1. (kellestki v. millestki) kinni haarata | vn схватываться, схватиться; зацепляться, зацепиться
I koira tarttujõ vunukkaasõõ, vunukka tarttujõ baboosõõ, babo tarttujõ äd́jääsee, äd́jä nagriisõõ (muinasjutust:) koer haaras lapselapsest kinni, lapselaps haaras vanaemast kinni, vanaema haaras vanaisast kinni, vanaisa naerist
Lu tämä tahto tokkua maal, miä tarttuzin tšiini, el laznut tokkumaa ta pidi (peaaegu) maha kukkuma, (aga) mina haarasin (temast) kinni, ei lasknud kukkuda
M kehno ińeehmiin jõka õhsaasõõ tartuʙ halb inimene haarab igast asjast (oksast) kinni (= norib iga asja pärast tüli)
Po nùorikko tartub õhjat tšättee pruut haarab ohjad kätte
Ra tüüd on nii paĺĺo, što en tää, mikäs tarttua tööd on nii palju, et ma ei tea, millest kinni haarata
2. takerduda, (kuhugi v. millegi külge v. taha) kinni jääda | vn застревать, застрять, зацепляться, зацепиться
K tarttusi tämälä kuivala maala koorma tšinni (Ahl. 114) tal jäi kuival maal koorem kinni
Lu takkias tartup sõppaa takjas jääb rõiva külge kinni
M bašmakka tarttu läv̆veesee tšiin i kõikk podošva üppi vällää king jäi läve(paku) taha kinni ja terve tald tuli (alt) ära
Li nootta tarttu tšiini, nootta on puuttoza noot takerdus kinni, noot on sassis
3. külge v. kinni hakata; nakata | vn приставать, пристать, прилипать, прилипнуть; заражать, заразить (о болезни)
Lu marjas ku tšäimmä, sis tarttu puukki kaglaa kui marjul käisime, siis imes puuk end kaela külge (kinni)
Lu kase inemin on niku kleja, tartup tšiini, lippiä see inimene on nagu liim, kleepub külge, (on) libe(keelne)
Li maakki, torffavesi, tartuʙ maage (maakene turbavesi), (see) jääb külge (= määrib ära)
M mikälep tälle niku pah̆ha voima tartunnu millegipärast on talle nagu paha vaim külge hakanud
Lu piεp siunata lahsi, štop paha ep tarttuis lahsõõ peab õnnistama last, et vanakuri ei puutuks lapsesse (= ei teeks lapsele paha)
M siğgaa nirkko panti tšättšüüsee, što lahsõõ osuda ep tarttuiᴢ sea kärss pandi kätkisse, et lapsele ei hakkaks sõnumine külge
L millõ enäpεä älä tarttuu (loitsust:) minusse enam ära kinni hakka
Ra tauti võip tarttua haigus võib nakata
M miä sin̆nua sõrmõõkaa eŋ kerttännü, a mitä siä min̆nuusõõ tartuᴅ ma pole sind sõrme(otsa)ga(gi) puudutanud, (aga) mis sa minusse kinni hakkad
L paha päivä ep tarttuiss et õnnetust (halba) ei juhtuks
4. mõjuda, puutuda | vn влиять, касаться
M tällee viskaa niku erneitä seinääsee, eväd min̆nuu sõnat tällee tartu talle viska nagu herneid vastu seina, ei minu sõnad temale mõju
Lu tämää jutud minnu eivät tartu tema jutud minusse ei puutu
L perkele, meisie älä tarttuu kurat, meid ära puutu!
Vt. ka tarttussa, tarttuussa, tartuskõlla, tartusõlla, tartuta, tartuttaa

teräv-tšeeliin J-Tsv. agar, kräbe, terava keelega | vn бойкий, острый на язык
tämäss volia et saa: liika on teräv-tšeeliin temast (sa) rahu ei saa: on liiga agar (~ terava keelega)

tširjameeᴢ M Lu (J-Must.) tširjamieᴢ L tširjõ-meeᴢ J-Tsv.
1. kirjaoskaja, õpetatud inimene | vn грамотный (человек)
M siz õli vätši tuhma, vohma, semperäss, etti bõllu tširjameh́h́iä, väh̆hää õli siis oli rahvas rumal, loll, seepärast, et ei olnud kirjaoskajaid, vähe oli
M emä bõllu tširjameeᴢ ema oli kirjaoskamatu
L tämä liep suur tširjamieᴢ temast saab väga õpetatud inimene
2. J-Tsv. raamatukaupmees | vn книготорговец

tulla Al. Kett. vdjL K R L P M Kõ S Po Lu Li J Ku (Kett. Len. U Ke V Ra Kr) tullaɢ vdjI I Ma Kl (Ko), pr tulõn Kett. K L P M Kõ Po Lu J tulen K-Ahl. tuõn Kett. K U M Kõ S Lu Li Ra J tuen K-Ahl. toon Li J tuan Ku tul̆lõõ vdjI I Ma tulyy Kl tuõ ~ tuu I, sg 3. p tooʙ Lu J tulap Kr, imperf tulin K R U P Ke M Kõ V Po Lu Li J Ku tul̆lii I Ko tulii Kl, sg 3. p tuli ~ tüli Kr
1. tulla, saabuda; hakata | vn приходить, прийти, прибывать, прибыть, наступать, наступить; становиться, стать
P elä tšiittele menneᴢ, tšiittele tullõᴢ vs ära kiitle minnes, kiitle tulles
K neitsüeni, ainogoni, neitsüt ainagoanoni, tunsit tulla tunne ella [= õlla], taloo tarkuttaa pitää (Sj. 674) rl mu neiuke, mu ainus, neiuke, mu ainus hani, oskasid tulla, oska olla, talu tarkust hoida
Lu tulõb mees mere takkaa väĺĺää, nurmõ alt eb kõõsniit (Must. 160) vs tuleb mees mere tagant koju (välja), mulla (nurme) alt ei kunagi
P d́eda tuli tšüntämäss õhtagon i baba marjass tuli õhtagon kotuo taat tuli õhtul kündmast ja eit tuli õhtul marjult koju
Li siä mee eeᴢ, a miä toon takan sina mine ees, aga mina tulen taga
Li miä elläis teil enepää en too ma ei tule enam kunagi teile
J jovvu tšiirepii, ku õõt tulõjõ tule (jõua) kiiremini, kui oled tulija
P tämä tuli mokomaizyõ jürüükaa ta tuli niisuguse mürinaga
P šlääppi pääzä, tulõb niku herra kaabu peas, tuleb nagu härra
J tullaa kaglasuttaa tulevad kaelastikku
J müü tulimma kõlmõõ meie tulime kolmekesi
Lu tuut tänävä valloa loomaa (kas) tuled täna sõnnikut (koormasse) tõstma (= sõnnikut vedama)?
Lu tultii võõraaᴅ, võõrazii tulid külalised, võõrusele
Lu koźźolaizõt tultii kosimaa kosilased tulid kosima
Lu mitä on tultu, sitä piäp tehä mille pärast on tuldud, seda tuleb teha
J a müü tahomma sitä, mitä tulimmõ aga meie tahame seda, mille pärast tulime
K arvazi, ešto tultii tšäümää tütärtä ta arvas, et tuldi tütrele kosja
I kapoŕossa tulimmat tänneɢ Koporjest tulime siia (elama)
Lu mussajõki, se tuõp palokka i baabina järviss Mustjõgi, see tuleb Palokka järvest ja Jarvikoisjärvest
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
Lu kui kraappazit pitškaa, sis tuli nennää kehno haisu kui tõmbasid (kraapsasid) tikku, siis tuli ninna halba haisu (= väävlihaisu)
Lu tšivi ku tokub vettee, vesi tšulpahtaab i pullot tullaa päälle vee kui kivi kukub vette, (siis) vesi mulksatab ja mullid tulevad vee peale
Lu nii kõvassi tahtozin, kõik sültši tuõp suussa nii väga tahtsin (süüa), sülg lausa tuleb suust
P luikod lentäväᴅ, lumi tulõʙ, anõõd lentäväᴅ, alla tulõʙ vs luiged lendavad, lumi tuleb, haned lendavad, hall tuleb
U troittsa tuõʙ nelipühad tulevad
M näd jo tullas pikkaraizõt kahuᴅ näe, juba tulevad kerged kahud
Lu tuõb ohtogo, meemmä makkamaa tuleb õhtu, läheme magama
M alki kahuttaa maata, taitaa tuõp tšiiress talvi hakkas maad kahutama, vist tuleb varsti talv
M lahs pani peigoo suχ̆χõõ, taitaa nõisaas tulõmaa tšiiress ampaaᴅ laps pani pöidla suhu, vist hakkavad varsti hambad tulema
Lu veri tuõb nenässä ninast tuleb veri
M tämä on natturi, nenässä tuõb natta ta on tattnina, ninast tuleb tatt(i)
K hätä tuõʙ, nii kõikk tropad levväᴅ vs (kui) häda tuleb, siis leiad kõik teed
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal (kohale), tal(le) tuli mingi takistus (ette)
J tšennii ep taho vanutta, a tämä kõikkiilõõ tooʙ keegi ei taha vanadust, aga ta tuleb kõigile
Lu en nõis tüütä tetšemää, nältšä tuõp talloo (kui) ma ei hakka tööd tegema, (siis) tuleb nälg majja
S noorikkõa tuli žaali pruudist hakkas kahju
Lu millõ tuli süä ma sain vihaseks
J kõvassi johzin, de tuli vari kõvasti jooksin ja hakkas palav
K niku äpiε neil tuli neil hakkas nagu häbi
M milla tuli alu, etti tämä minu päälee turhaa juttua pajataʙ ma solvusin (selle peale), et ta räägib minu peale tühja juttu
K emintimälee tuli paha meeli võõrasema sai kurjaks
Ku minuu käell tuli kippiä minu käel hakkas valus
I millõõ parapit tuli mul hakkas parem
Lu täl jo tuli tšülmä tal hakkas juba külm
P murrap tulla mussa pilvi murrab tulla (= tuleb kiiresti) must pilv
J inimin valup tull inimene tuleb aeglaselt (venib tulla)
M alkõ tulla suurilla jalkoilla hakkas tulema suurte sammudega
J veelko siä tullõizid millõõ naizõssi kas sa tuleksid mulle naiseks?
J poik tuli jo tšehs kazvosõ poeg sai juba keskealiseks
J tüttö jo tuõb voosiisõõ, a veel miltäiss-tši pridanaa bõõ kopitõttu tüdruk on juba aastates, aga veel pole mingisugustki kaasavara kogutud
K ko saadut tulivaᴅ, meniväd vargassamaa õunõi i ugrittsoi kui puu- ja juurvili valmis aedades, läksid (poisid) õunu ja kurke varastama
J laizga izäka talo tšiire tuõb ävitüsse laisa isaga läheb talu ruttu hukka (hävingusse)
Ra võõnoizõõ tüü tuõp tehüssi, a laizgaa va ep kõnsa vs aeglase töö saab (lõpuks) tehtud, aga laisa oma ei kunagi
Li miä kaihoon, što sitä viittä millõ tuli tehtüss ma kahetsen, et ma tegin sedaviisi
M kalliissi kane kapusat tultii need kapsad läksid palju maksma
Lu ku leipozit sis tšäet tultii vet́ taitšinaakaa kui (sa) sõtkusid (leiba), siis said käed ju tainaseks
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt (välimusest) näha, et poiss hakkab haigeks jääma
L ženiχa i nuorikkõ läsimεä tulivaᴅ peigmees ja pruut jäid haigeks
Kett. tuõb läsimää silmässä jääb haigeks silmamisest (halvast silmast)
I ühstõšmõtta vootta tuli millõõ ma sain üheteistkümneaastaseks
Lu tultii ühtee nõvvoo lepiti kokku (tehti ühine otsus)
M lehmä on tuntumizõlla, etti tšiireess tuõp kantõõmaa lehmast on tunda, et varsti hakkab poegima
P lehmä tulõp piimääsie, ko kantaaʙ, päälie kantamizyõ lehm tuleb piima (= lehm tuleb lüpsma), kui poegib, pärast poegimist
M kase on meh̆hii meno, en tää, kui tuõp tõtta see on meeste asi (jutt), ma ei tea, kuidas on õige (tõsi)
M miä õmassa meelessä niku ajattõlin, etti kanni tul̆lõisi parap tehä ma oma mõistusega nagu mõtlesin, et nii oleks parem teha
K ühez õttsaz õli nellä, i tõizõz nellä, kõikii tuõp kahõsaa meess ühes otsas oli neli ja teises (otsas oli) neli, üldse (kokku) on kaheksa meest
J rapsiga tätä, la tuõb enesee raputage teda, las tuleb meelemärkusele
J miä laŋkõzin maalõõ i jedva·a ku tulin elosõõ ma kukkusin maha ja vaevalt tulin meelemärkusele
J tuli meelee tuli meelemärkusele
Li ep tuõ meelee ei tule meelde (ei meenu)
2. (vihma, lund) tulla, sadada | vn идти, падать (о дожде, снеге)
M nüt paap šlottua, tuõb lunta i vihmaa üheᴢ nüüd sajab lörtsi, tuleb lund ja vihma koos
I vihmaa tuõʙ vihma sajab
J tuõb (saab) lunt sajab lund
Li eglee tuli vihmaa eile sadas vihma
P pitšäld on põvvaᴅ, ep tulõ vihmaa pikalt on põuad, ei tule vihma
Lu tuõp suur vihma tuleb suur vihm
3. juhtuda, tulla | vn случаться, случиться, происходить, произойти
L i nii tulitši ja nii juhtuski
Lu tuõpku mittää kas (sellest) tuleb midagi?
J en duuman, što mokomat pulmõt tullaa lehmääkaa (ma) ei osanud arvata (ei mõelnud), et lehmaga tuleb niisugune häda (udarapõletiku tõttu)
J miä en tää, kuippäi see võisi tulla ma ei tea, kuidas see võis juhtuda
I mit̆täid ebi tulluɢ midagi ei juhtunud(ki)
K mitä lieb naizõlõ tullu, võtti nain kuoli midagi pidi naisega juhtunud olema, (et) naine võttis (kätte ja) suri
P mikä sillyõ tuli mis sinuga juhtus?
J tšättee tulõma juhtuma, kätte tulema
4. muutuda, (millekski) saada, jääda | vn превратиться, стать
Lu mutukal on pää ja äntä vaa, sis tuõp konnassi kullesel on ainult pea ja saba, siis (pärast) muutub konnaks
P miä tulin sõtamehessi minust sai sõdur
M en näe mit̆tää, kõikkinaa jo vanass tulin ma ei näe midagi, olen jäänud juba päris vanaks
P i uotitta minuat, etti õnnõva lienen, a õnnõtuo tulin ja ootasite minust, et saan õnnelikuks, aga sain õnnetuks
M pilved arvagoitti, taivas tuli seltšiässi pilved läksid laiali, taevas muutus selgeks
Lu kukkupilliä ahjos põlõtõttii, sis tuli vahva i naasti (savist) piiluparte põletati ahjus, siis tuli(d) tugev(ad) ja ilus(ad)
I kui inehmine vanassit tuuʙ, ivuhsõt tuuvaᴅ halliᴅ kui inimene jääb vanaks, (siis) lähevad juuksed halliks
I kehnossit tuli jäi kõhnaks
I kõõs sõizõp kaugaa, niin tämä tuõp kõvassik ku saahhari kui (mesi) seisab kaua, siis ta muutub kõvaks nagu (pea)suhkur
I läntüpiimä piäp pannag ahjoo, sis tuõp varogassi hapupiim tuleb panna ahju, siis muutub kohupiimaks
Lu läsivä tuli terveessi haige sai terveks
J laa makkaaʙ, tšiirep tuõp seltšässi las magab, saab kiiremini kaineks
M õzra tuli valmiissi oder sai valmis
M ińeehmiin tuli terveessi inimene sai terveks
L jumala lähetäp sillõ linnuu i seness linnuss siε tulõd raskaassi (muinasjutust:) jumal saadab sulle linnu ja sellest linnust jääd sa rasedaks
I per̆rää groomua ilma tuli tšülmä pärast äikest läks ilm külmaks
5. tekkida, tulla, ilmuda, sigineda | vn возникать, возникнуть, появляться, появиться, заводиться, завестись
P rokkalintu lazzõʙ mokomaisii munõi i sis tulõvaᴅ maoᴅ liblikas muneb selliseid mune ja siis tulevad (neist) ussid
M ko ilatas põltoa, väittääs tšived ühtee-kok̆koo, vot se i tuõp tšivirõukko kui puhastatakse põldu, (siis) veetakse kivid ühtekokku, vaat sellest tulebki kiviraun
M saivõrõssa tuõvat täiᴅ saerde(i)st tulevad täid
Lu kaugaa ku et tšäü saunaᴢ, pää algab mennä roojakkaassi, sis päχ́χ́ää tuõb libla kui (sa) kaua ei käi saunas, (siis) hakkab pea minema mustaks, (ja) siis tuleb pähe kõõm
Lu ilmõd mentii soojõssi, tuli paĺĺo sääskiä ilmad läksid soojaks, tekkis palju sääski
Lu miä tahon panna kannaa issumaa, tultais puipuᴅ ma tahan panna kana hauduma, (et) tuleksid tibud
J peh́miäss villõss tulla soojõd alõtsõᴅ pehmest lõngast tulevad soojad kindad
Li naisijee lõŋkasukil enne üllääl õli toož strotška, tšen kui tetši, kahsi vai pari santimetraa, a siiz jo tuli sukaa varsi naiste villastel sukkadel oli enne üleval samuti pära, kes kuidas tegi, kaks või paar sentimeetrit, aga siis algas (tuli) juba suka säär
I ku tšiv̆vii päälee tallazi, nii tulivad jälleᴅ (muinasjutust:) kui kivi peale astus, siis tekkisid jäljed
M i sis sai juvva, tuli üvä taari ja siis sai juua, tuli hea kali
Lu tšeelee õttsaa tuli napukka keele otsa tuli vistrik
M kazessa lahzõssa tuõb maailmaa üvä inehmin sellest lapsest tuleb ilmatu hea inimene
P miε tämääkaa sõittõlin, ep tämäss tullu mitäit parapaa ma riidlesin temaga, ei temast tulnud midagi paremat
Lu kõltatauti tuõp tšülmässä i kõvassa hoolõssa kollatõbi tuleb külmast ja suurest murest
6. pidada, tarvis olla | vn быть нужным, приходиться
M välissä kõlmisõõ tuõp ševeĺittää einää vahel tuleb kolm korda heina kaarutada
P elä sültšie iezaikaa kaivuosyõ, tulõb vettä juuvva vs ära sülga enneaegu (vanasse) kaevu, (sellest) tuleb (veel) vett juua
Kett. minuu tulõb mennä ma pean minema (= mul tuleb minna)
M kui kane bukvat tuõp panna kuidas need tähed tuleb asetada (panna)

tämä Kett. Len. K R U L P M Kõ S Ja Po Lu Li Ra J I Ku (V) täm Len. K L P M Kõ S Ja Po Lu Li Ra J I temma ~ temm ~ tem ~ tam Kr Тэмэ Pal₂ Тэ́мэ K-reg₂, g tämää K L P M V Lu J tämεä P täm̆mää M S I tämmää Po tämä Lu J temma Kr
1. tema | vn он, она, оно
M täm on ramokaz meeᴢ ta on tugev mees
K luvattii tulla tätä tšäümää nuorikõssi (Al. 9) lubati tulla teda pruudiks kosima
P miε tämääkaa sõittõlin, ep tämäss tullud mitäit parapaa ma tõrelesin temaga, ei temast tulnud midagi paremat (= sellest polnud mingit kasu)
M täm̆mää taitaa eb õõ nõisa kazessa tavvissa tema vist ei parane (~ ei toibu) sellest haigusest
M siin õlkõje päällä täm̆mää piti sünnüttää lahs seal õlgede peal tuli tal laps sünnitada
M tätä sirkotutti teda ajas ringutama
Po lahsia eütütettii täll temaga hirmutati lapsi
M i mikä tällee tuli ja midagi tal(le) juhtus
J kiuru laulob üväll ilmall, vihma päiväl tämä eb laulo lõoke laulab hea ilmaga, vihmasel päeval ta ei laula
2. see (siinolev) | vn этот, эта, это
L en mälehtää, kummall kuuta tämä on ei mäleta, mis kuul see on
M täm on kõikõssi üvä, kase vesi, tämä on siunattu see on kõigeks hea, see vesi, see on õnnistatud
M tämä johtu meelee, što miä menin peenee tšasovnaa möötä see tuli meelde, et ma läksin väikesest kabelist mööda
R tämä tšülä põli see küla põles (maha)
M nät tämässä inehmizessä üv̆vää ep kuulu vaat sellest inimesest ei ole kuulda midagi head
Lu võigriba on limakaᴢ, tält läheb nahka päältä poiᴢ võiseen on limane, sellelt tuleb nahk pealt ära (võtta)
K pasibo tähä taloose. täzä täüsii annettie, tšipoi kapoi kannettie (Ahl. 104) rl tänu sellele talule! Siin anti täisi (= täiskanne õlut), kruusidega-kappadega kanti (ette)

vajaa K L P vaj̆jaa M I Ma vajjaa Po Lu Li vaja J-Tsv.
1. vaja, tarvis | vn нужно
P tälle on d́eŋgoi vajaa tal on raha vaja
M sõp̆paa vaj̆jaa õssaa riiet on vaja osta
M elä ahata, vai sillõõ enäp kõikkõa on vaj̆jaa ära karju, või sulle on kõige rohkem vaja!
Po rissintsä annap kui paĺĺo näilee vajjaa ristiisa annab, kui palju neil on vaja
P ko lieb vajaa ni küll tämä tulõʙ kui on vaja, küll ta siis tuleb
2. puudu, vajaka | vn нехватает
P kuollutta idgõttii, tšell õli vajaa tätä surnut itketi, kellel oli temast puudus
Lu vähä vajjaa, stokan eb õõ täün natuke on puudu, klaas ei ole täis
Lu sinne on vähä vajjaa tšümmee kilometraa sinna on vähe puudu kümnest kilomeetrist (~ sinna on peaaegu kümme kilomeetrit)
Lu kõlmia minuttia on vajjaa ühessämässä tunnissa kolm minutit puudub kella üheksast

veetrennoi J-Tsv., g veetrennoizõ ~ veetrennoi J kergemeelne, tuisupäine | vn ветренный, легкомысленный
mokom veetrennoi tämä kazvoptši: kuinit tämäss volia et saa niisuguse tuisupeana ta kasvabki: kuidagi temast jagu ei saa
veetrennoi tüttö ep peltšä rahva juttua kergemeelne tüdruk ei karda rahva juttu