[VOT] Vadja keele sõnaraamat

arpuli M, g arpulii arbuja, ennustaja; (küla)tark, posija; nõid | vn гадалка, ворожей, ворожея; знахарь, знахарка, диал. арбуй; колдун, колдунья
M tšäü arpulillõõ. arpuli viskaaʙ karttilailõõ i juttõõʙ, mitä sillõ leeʙ mine ennustaja juurde. Ennustaja paneb kaarte ja ütleb, mis sulle tuleb
M arpuli vaattõ karttijõ pääle i vaattõ tšämmelee päälee ennustaja vaatas kaarte ja vaatas kätt
M arpuli mustalain tuli arpomaa ennustaja mustlane tuli ennustama
M tuli tšen läsimää vai mitä, siz mentii senele arpulillõõ. siiᴢ arpuli siäl mitä pooškoroitti kõiɢ lutši, i vot senessä saati ap̆pia rahvaᴢ jäi keegi haigeks või mis, siis mindi selle posija juurde. Siis posija seal midagi posis, kõik luges, ja vaat sellest sai rahvas abi
M õlivad arpuliᴅ, pah̆haa tetšiväᴅ olid nõiad, tegid halba.
Vt. ka arvaaja

häglätä P M Lu (U Kõ Li Ra J) häglätäɢ I äglätä (Ränk Kõ), pr häglään M Kõ Lu J, imperf hägläzin M Lu äglezin Kõ linu sugeda | vn чесать лён
Li vitõmõlla viõtaa päisseret poiᴢ, a siis häglätää ropsimõõgaga ropsitakse kuprad ära, aga siis soetakse
M meemmä lin̆noo sukõmaa, häglämää lähme linu sugema
M häglällä häglätäᴢ linaharjaga soetakse (linu)
Ra nelinurkkõin lauta õli nagloi täünn, senekaa häglettii linoit nelinurkne laud oli naelu täis, sellega soeti linu
I per̆rää häglämissä tetšiväᴅ koontalaᴅ pärast sugemist tegid nad koonlad

kolduna L I koldun J-Tsv. kalduna (J), g koldunaa nõid | vn колдун, колдунья
I koldunat tetšiväd nõitaa nõiad tegid nõidust
I meil kahsi koldunaa õli meil oli kaks nõida

lemmüᴢ Kett. K L P Kõ S Po J lemmüs J-Must. lemmuᴢ M I, g lemmühsee: lemmühsie L P lemmüssee Kõ lemmüsee S lemmuhsõõ I
1. kratt, pisuhänd, tulihänd | vn нежить (дух-обогатитель, летающий с огненным хвостом)
M lemmuz on mokoma tulimato kratt on niisugune lohe
I lemmuᴢ, tämä lennäʙ ku tulilintu kratt, tema lendab nagu tulilind
I ku tul̆lõõ voimaza, nii lennäʙ, a tak̆kaa ku pataluzikka. se õli lemmuᴢ nagu tules, nii lendab, aga tagant (oli) kui kulp. See oli kratt
K lemmüz on inehmiin, nõita kratt on inimene, nõid
K lemmühsed ovaᴅ mokomat saatanaᴅ kratid on niisugused kuradid
L koldunat tetšiväd lemmühsie nõiad tegid krati
L lemmüz õli med́d́e tšüläs senes taloᴢ kratt oli meie külas selles talus
P miε ize näin lemmühsie ma ise nägin kratti
Kõ perennain vei rooppaa tõisõõ rih̆hee lemmüsselee perenaine viis teise kambrisse kratile putru
L ku bõlõ leivälie rissiε tehtü, lemmüᴢ võtaʙ kui leivale pole risti (peale) tehtud (= pole enne ahju panemist ristimärki peale vajutatud), siis kratt võtab ära
S lemmüs kannaʙ, mitä vai saaʙ, rikkaalõõ tooʙ kratt kannab (kokku), mida vaid saab, rikkale toob
Po lemmüs kantõ mõnikkaalõ rikkahussa kratt kandis mõnele varandust
I lemmuhsõt kantõvat piimää kratid kandsid piima
Kõ lemmüz võtti piimää vällää i annap tõizõlõõ kratt võttis (ühelt) piima ära ja andis (annab) teisele (= viis teise tallu)
L lemmüš tšellie tämä tšäüs, piti pellätä kelle juurde kratt käis, seda (inimest) tuli karta
M lemmus tulõp tal̆loosõõ, ku jürizeb i sütäp põlõmaa kratt tuleb tallu, kui müristab, ja süütab (talu) põlema
2. J-Must. äkiline seljavalu, kõnek. lendva | vn прострел.
Vt. ka lennoᴢ

lupauᴢ P J, g lupauhsõõ: lupausõõ J lubadus, tõotus | vn обещание, обет
P lupauᴢ lähtiesie õli võra lubadusallikasse (= lubadusallika jaoks) oli ohver
J ińemizet tetšiväd lupausõᴅ inimesed andsid tõotuse(d)

lõõkku Kett. K P Kõ S Lu Ra J I (Ko) lyõkku L P Ke-Set. lyykku Kl-Set. lõekku K-Ahl. lõikku J-Must. leekku Lu Li liekku P, g lõõkuu K P Kõ S Lu J I Ko lyõkuu P kiik | vn качели
Lu tšülää süämee tehtii leekku küla keskele tehti kiik
I lõõkku tehtii enäpig enipäiväss kiik tehti enamasti lihavõtteks
S valvõtulõll õli lõõkku jaanitule juures (jaanitulel) oli kiik
K pojot tetšiväd lõõkuu poisid tegid kiige
P siz mennäss lyõkulõõ lyõkkumaa, kanaa munõi plokkaamaa siis minnakse kiigele kiikuma, kanamune koksima
Ra suurõl lõõkul neĺĺätšezze lõõkuttii, a peenel kahõtšezze suurel kiigel kiiguti neljakesi, aga väikesel kahekesi
Lu tütöd õltii leekul, poigõd annõttii leekul voimaa tüdrukud olid kiigel, poisid andsid kiigele hoogu.
Vt. ka laut-lõõkku, pöörä-lõõkku

mella K meela Ja-Len., g mellaa K kriit | vn мел
K starikat tetšiväd risid mellaakaa vanamehed tegid kriidiga ristid.
Vt. ka melle, melli, melto, mõlta

mikäiᴅ P M (Kett. K R L Kõ Lu J I) mik̆käiᴅ M Kõ, g miz̆zeiᴅ M, part mitäiᴅ Kett. K R L P M Lu mitäitä K-Ahl. mit̆täiᴅ M Kõ I mittäiᴅ M Kõ Lu I J mittäitä I
1. miski | vn что-то, что-нибудь, что-либо
P põllol mikäid ain tulõʙ põllult miski ikka tuleb (= põld mingit saaki ikka annab)
I antagaa mit̆täiᴅ millõ andke mulle midagi
M tämä miz̆zeit teeʙ, nii maailmaa makuzassi (kui) ta midagi (= mingi söögi) teeb, siis väga maitsvalt
Kõ tõin kõõs sööʙ mit̆täiᴅ kuivaa, siz ikotaʙ kui mõni sööb midagi kuiva, siis luksub
2. mingi, mingisugune | vn какой-то
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal, tal(le) tuli mingi takistus
Kõ siäl on domovikka niku inehmiin mik̆käiᴅ seal on majahaldjas, nagu mingi inimene
I ženih̆haa tetšiväᴅ, oppõõs tetšiväᴅ migässäissä puissa (jaanipäevanaljana:) tegid peigmehe, tegid hobused mingisugustest puudest
3. (ei) miski | vn ничто
I tüttäreᴅ antõvaᴅ lekarstvoo, eb mit̆täit tälle avittannuᴅ tütred andsid arstimeid, miski ei aidanud teda
J nii on upŕamoi lahs, jot tšettäit i mittäit ep kuuntõõ on nii kangekaelne laps, et ei kuula kedagi ega midagi
M bõlõ mit̆täät pah̆haa pole midagi halba
I millissäiᴅ mittäiᴅ näväᴅ eväᴅ antannuuᴅ meilee nad ei andnud meile mitte midagi
M miε en peltšää millizee mit̆täiᴅ ma ei karda mitte midagi
4. (ei) mingi, (ei) mingisugune | vn никакой
M tämä on nii tülppä ińeehmin, täm̆määsee ep tartu mik̆käid õpõtuᴢ ta on nii nürimeelne inimene, talle ei hakka külge mingi õpetus
■
P tšizgob mitäit säätä kisub nagu tormi(le)
M oottõõ, miä sillõõ juttõõn mit̆täit salajuttua oota, ma räägin sulle ühte salajuttu
M tširppa bõõ mit̆täiᴅ kirpe pole sugugi
M täll eb õõ ram̆moa millizee mit̆täiᴅ tal pole üldse jõudu.
Vt. ka ebmikäiᴅ

nõitomuᴢ K J noitumuᴢ Ku, g nõitomuhsõõ: nõitomusõõ J = nõituuᴢ
J tütöd nõitomusii tetšiväᴅ tüdrukud nõidusid (tegid nõidusi)
K eb võinnu antaa vällää õmii nõitomuhsii ei võinud välja rääkida (anda) oma nõiakunste

pojo K L P M Kõ S Po Lu J I (R Li), g pojoo R J pojuo K poj̆joo M Kõ-Len. I poiss, noormees; poissmees, vanapoiss | vn мальчик, молодой человек, парень; холостяк
P miä õlin nuor pojo viel, vuotta kuutyõtõ·ššõmyõ mina olin veel noor poiss, aastat kuusteist
P pojod ain tšäüsiväd meil taraz õunõi varkail poisid aina käisid meil aias õunavargil
K pojod issuzivaᴅ, garmonia pillittiväᴅ poisid istusid, mängisid lõõtspilli
I pojot tetšiväd lõõkuu tšehštšül̆lää poisid tegid kiige keset küla
P sis plokattii munõi, tüttäret pojoikaa siis koksiti mune, tüdrukud poistega
M võib ihassua hullussi pojo noormees võib hullusti armuda
M miez õlitši kaźee tšül̆lää pojo mees oligi selle küla noormees
M kõrkõa pojo pikakasvuline noormees
M kooli pojonn, bõllu naiziza suri poissmehena, polnud abielus.
Vt. ka poika, poissi, poja, poju

puupaŋkõ (I) puupang, puust pang | vn деревянное ведро
astiat tetšiväᴅ i paŋgõt, puupaŋgõt tetši-väᴅ (mehed tegid ise kodus puunõud valmis:) astja(i)d tegid ja pange(si)d, puupange(si)d tegid

tehä Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (R-Eur. R-Lön. R-Reg. U V Kr) teh́ä J-Tsv. teχ́ä K teh́h́ä Lu Li teχ́χ́ä Lu teh́h́ᴇ J-Tsv. tehäɢ I tetä (M), pr teen K U M Kõ Lu J Ku tõn Lu tien K-Ahl. L P tii I tiin Lu Li tegen ~ teǵǵen Kr, imperf tein K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku tei I
1. (midagi) teha, valmistada, ka impers. | vn делать, готовить (что-нибудь), также безл.
J tämä tetši tüütä päivässä päivää ta tegi tööd päevast päeva
S kõik tööt kotonn tehtii tšäzii kõik tööd tehti kodus käsitsi
I miä paĺĺo tei tüütä ma tegin palju tööd
P tüötä tehezä õlõn ain elännü tööd tehes olen aina elanud
Lu tämä ep tunnõ mittä izze tehä, a piäp tšüssüä tõiss inemissa, tšen tälle tetšeiᴢ ta ei oska ise midagi teha, vaid peab paluma teist inimest, kes talle teeks
I izeɢ tiiɢ, kui tunnõᴅ ~ kui tääᴅ tee ise, nagu oskad
M miä teen sen̆nee veš̆šaa niku iigruškaa kk ma teen selle asja mängides (nagu mänguasja) valmis
K sukkaa tehtii kooti (tehti) sukka
M tee niitilee sõlmu õttsaa tee niidile sõlm otsa
M piäp tehä tuli peab tuld tegema
Lu järvisoos tehtii einää Järvisoos tehti heina
M nõisas kuhjaa tetšemää hakatakse kuhja tegema
M tehäz rütšelee maata tehakse (= haritakse) rukkile maad
P paarńuolõ tehtii sütšüzün rüiᴢ kesale külvati (tehti) sügisel rukis
Lu suurimoi teχ́χ́ää kagrass tangu(sid) tehakse kaerast
I tii sigalõ süümissä teen seale sööki
M maa-tšimoᴅ, nävät toožõ tehäz mettä kumalased, nemad ka teevad mett
J tetši turhii minuu emäni tetši turhii tuutijani rl tegi asjata mu ema, tegi asjata mu äiutaja
Lu tämä tetši senee millõ vihutta ta tegi seda (selle) mulle vihuti (= meelega)
P nõizõmma riht tetšemää hakkame maja ehitama
K tehtii rissiä tehti ristimärk
M unostat tehä rissiä et̆tee unustad risti ette lüüa (ristimärki ette teha)
P škelmi pojo, škelmüüttä tieʙ kelm poiss, teeb vallatust
L tehkaa meilie tilaa tehke meile ruumi
M raja õli tettü piirjoon oli tehtud
K korovota tehtii ringmängu mängiti (tehti)
M tee tällee tšäeekaa, tee lehvita talle käega, lehvita
J rauhaa tetšema rahu tegema
M tetšivät süntiä (nad) tegid pattu
Lu tetši enel surmaa (ta) tappis enese
M tehäz lauta kaetakse laud
M talvõll teep soojaa talvel teeb sooja (~ talvel läheb ilm soojaks)
2. (midagi) pidada, korraldada, teha | vn справлять, устраивать
K üli kahõõ nätelii pulmat tehtii kahe nädala pärast peeti pulmad
K tehäss sχotka peetakse (küla)koosolek
P siis tehtii suuto siis peeti kohut
L tetšivät sõa hakkasid sõdima
3. poegida, sünnitada | vn телиться, жеребиться; родить
P lehmä tieʙ vazikkaa lehm poegib
M opõnõ tetši śalgoo hobune tõi varsa
S miä izze lauttas tein lahzõᴅ ma ise sünnitasin lapsed laudas
4. nõiduda, kaetada, halba teha | vn колдовать, сглазить, причинять, причинить вред
J tütöd nõitomusii tetšiväᴅ tüdrukud nõidusid (tegid nõidusi)
M miε n täätännü, etti töö teettä ap̆pia ma ei teadnud, et te annate abi (nõidudes)
Lu nõizõp silmiekaa kehnoo tetšemää hakkab silmadega halba tegema (= kaetama)
P sein obaχkoi, nõisi millyõ paskaa tetšemää sõin seeni, mul hakkas halb
5. muuta, teise olukorda viia | vn привести в другое состояние
L tie õnnõvassi nuort nuorikkõa tee noor noorik õnnelikuks
Lu narrip koiraa, tiip koiraa ärriässi narrib koera, teeb koera tigedaks
J puussi-paĺĺassi tetšema puupaljaks tegema
J purussi tetšemä puruks tegema
■
M tehäze mak̆kõata (pulmakomme:) tehakse „magusat” (= peigmees ja pruut suudlevad)
J ruttoa taga tetšemä tagant kiirustama
J ińemizet tetšiväd lupausõᴅ inimesed andsid tõotuse(d)
Lu sis tetši pitšää nenää siis tegi pika nina

tšäsitöö¹ M tšäsi-töö K tšäsi-tüü J-Tsv.
1. töö | vn работа, труд
M tällä läheʙ tšäessä jõka tšäsitöö tema käes läheb (= õnnestub) iga töö
2. käsitsitöö; käsitöö | vn ручная работа, ручной труд; рукоделие
M siz alkõ tšäsitöö, naizõd võtõttii tšät̆tee aŋgoᴅ, nõistii puissamaa õlkai siis algas käsitsitöö, naised võtsid kätte hangud, hakkasid puistama õlgi
K tšäsi-töötä tetšiväᴅ käsitööd tegid (naised)
J meill para·iko teh́h́ä tšäsi-tüüt: tšen tšedrääʙ, tšem võrkkoa kuoʙ, tšen õmpõõʙ meil tehakse parajasti käsitööd (= kergemat tööd): kes ketrab, kes koob võrku, kes õmbleb

vaŋkkuri Ränk K P M Kõ Lu Li J I (R) vaŋkuri [sic!] Lu, hrl pl vaŋkkuriᴅ M Lu Li J vaŋkkurit Ränk vanker | vn телега
Lu rattaad õltii kahõõ veerookaa, a vaŋkkurid neĺĺää veerookaa kaarik(ud) oli(d) kahe rattaga, aga vankrid nelja rattaga
K vanad mehed vaŋkkurid ize tetšiväᴅ (endisaegsed) vanad mehed tegid vankr(e)id ise
J enne õltii vaŋkkuriid vähä enne oli vankreid vähe
Kõ aj̆jaass vaŋkkurill sõidetakse vankriga
Li vaŋkkurit kolizõvaᴅ vankrid kolisevad
Li vaŋkkurilla on esiteltši i takuteltši vankril on esitelg ja tagatelg
I vaŋkkurilla õli lautajaššikka vankril oli laudkast
Lu mustalaizill õltii pitšäd vaŋkuriᴅ [sic!] mustlastel olid pikkvankrid
M vaŋkkurii aizaᴅ vankri aisad
Lu vaŋkkurii koikaᴅ vankri kere, vankri kast
Lu vaŋkkurii parjõᴅ ~ vaŋkkurii portaᴅ vankri küljelauad
Lu vaŋkkurii teĺĺeᴅ vankri teljed
Lu vaŋkkurii t́ežaᴅ vankri juhivitsad
Lu vaŋkkurii reteli vankri raam (kasutatakse heinaveol vankri pinna laiendamiseks)
■
J viijez rataz vaŋkkuriᴢ kk (ülearuse inimese kohta:) viies ratas vankri all
Kõ aj̆jaas siεl vaŋkkuril seal müristab (seal on äike)
I iiliä jumalaa vaŋkkurill ajõlõʙ müristab (Elias sõidab jumala vankriga)
M iilijä ajaʙ vaŋkkurill müristab.
Vt. ka tulivaŋkkuri

vdrukk K vdruɢ I äkki, järsku | vn вдруг
vdrukk tetšiväd: ahha·a äkki (nad) tegid: ahhaa!