[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tõukata K-Al. L M J (Kett. K U P Kõ Ja-Len. Po Lu) tõukataɢ I (vdjI) toukata Lu J (Li Ra) toukõtõ Lu toukõt J-Tsv., pr tõukkaan K L M Kõ Lu J toukkaan Lu Li J, imperf tõukkazin Kett. M Lu J toukkazin ~ toukkõzin Lu J tõugata, lükata, torgata, (kuhugi) pista | vn толкать, толкнуть, совать, сунуть
M tõukkaab järjüü lavvaa al̆laa lükkab pingi laua alla
J uhzõõ toukkaš tšiini tõukas ukse kinni
M elä tõukkaa seinää maalõõ (seina vastu toetujale öeldi:) ära seina maha tõuka!
Lu tämä tõissa ĺuukutti, miä takkaa toukkõzin ta sõidutas teist, ma tõukasin tagant
Lu surmukas toukkaap tšäävää rihmojee läpi süstik lükkab käävi (lõime)lõngadest läbi
M kaŋgas tõukattii kraaskaasõõ lõuend pisteti värvi (sisse)
L tõukkaa õmaz äntä prolobaa (muinasjutust:) pista oma saba jääauku
P kuhyõ paikkaa tõukkas kuraχsyõ kuhu kohta (ta) torkas pussi?
M kuza on paĺĺo, sinne i tõukkaaʙ vs kus on palju, sinna ka antakse (sinna ka lükkab).
Vt. ka toukkoa, tõukkia