[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tukkõ K-Al. K-Set., g tukõõ (suurrätik, millega kaeti pruudi pea ja nägu, kui noorpaar sõitis laulatusele | vn большой плат(ок), покрывающий голову и лицо невесты, когда молодые ехали венчаться)
K noorikkõ isuttaas – tukkõ pääz on, üli pää pantu – ženihaa rinnalõõ. muitõz on suur rätti, a sill aikaa kuttsuas sitä rättiä tukkõ (Al. 32) pruut, {t.} peas, üle pea pandud, pannakse istuma peigmehe kõrvale. Muidu on suurrätt, aga sel ajal (= pulmade ajal) kutsutakse seda rätti {t.}.
Vt. ka tukka²