[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ahava M-Set. Lu Li ahavõ Li, g ahavaa Lu ahav (kuiv külm kevadine tuul), | vn диал. весенник, весняк, вешник (сухой холодный весенний ветер)
Li ahavõ tuuli, kuivõtõb üvässi kõiɢ, mokomõ niku ahavõ kuiv tuul, kuivatab kõik hästi, niisugune nagu kuiv tuul
Lu tševvääl ahavõss tuulõss uulõᴅ lõhkõvõᴅ kevadel kuivast tuulest lõhenevad huuled.
Vt. ka ahõlmo², ahõlmõ

ahõlmõ M-Set., g ahõlmõõ kuiv tuul | vn сухой ветер.
Vt. ka ahava

brõss Lu kerge tuul, briis | vn бриз, лёгкий ветер (на море)
stiili on kuz on tüüni, a kuza väheze tuulaʙ, se on brõss tuulevaikus on (seal), kus on vaikne (= tuuletu), aga kus on natuke tuult, see on briis

erituuli ~ eri-tuuli Lu vahelduva suunaga tuul | vn переменный ветер
eri-tuuli jutõllaa, ku on maa ja vesi rinnal vahelduva suunaga tuul öeldakse, kui tuul on maa ja mere poolt korraga (kui maa ja vesi on kõrvuti)

jürkkü-tuuli Lu piidevint, kõnek. tihttuul (poolpõiki vastu puhuv tuul) | vn бейдевинд
jürkkü-tuuli on õikaa i kura piidevint on parem- ja vasak(poolne)

kaŋkaa-tuuli: kaŋka-tuuli J-Tsv. tugev külm tuul | vn резкий ветер

kärmä-tuuli J-Tsv. vinge, lõikav tuul | vn резкий ветер

maatuuli ~ maa-tuuli Lu maatuul, maa poolt puhuv tuul | vn ветер с материка, береговой бриз
maa-tuuli on lounattuuli maatuul on lõunatuul

merituuli M Lu Li (J) meretuul (merelt puhuv tuul) | vn морской ветер (ветер с моря)
M merituuli tõi ragõtta meretuul tõi rahet
Lu merituuli on tšülmä tuuli ja suur tuuli, merituuli ja länstuuli suurõõ vee nõsaʙ meretuul on külm (tuul) ja tugev tuul, meretuul ja läänetuul tõstavad vee kõrgele

muuttotuuli Ra muutto-tuuli Lu muutlik, muutliku suunaga tuul | vn непостоянный, переменчивый ветер
Ra tänävä õli muuttotuuli: vass tuli ühess poolta, a nüt tulõp tõizõss poolta täna oli muutlik tuul: alles puhus (tuli) ühelt poolt, aga nüüd puhub (tuleb) teiselt poolt

rantatuuli Lu rannatuul (maa poolt puhuv tuul) | vn береговой ветер (дует с берега)

tšehsituuli Li keskmine tuul, keskmise tugevusega tuul | vn средний ветер, средней силы ветер

tševättuuli M Li kevadine tuul, kevadtuul | vn весенний ветер
M tševättuuli lõhgop kõig uulõᴅ kevadine tuul lõhestab huuled
Li tševättuuli ahavoitõb rohkaapi kevadtuul kuivatab (ja lõhestab) kõige rohkem

tuuli¹ K R L P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku Ту́ули K-reg₂ Туули Ii-reg₁ tuule ~ tuhli Kr, g tuulõõ M Lu Li J tuulee Ku
1. tuul | vn ветер
Kõ kase tuuli veep kattilass kalat vällää see tuul viib kalad katlast välja (kala ei näkka)
Lu miä üvässi mälehtin, a nüd niku tuuli vei päässä poiᴢ ma mäletasin hästi, aga nüüd nagu tuul viis peast ära
K tuul on päivää nõisõmassa tuul on päikese tõusu poolt
Lu tuuli ku meneb vassa päivää – ebõ·õ üvä, tääp kehnoa ilmaa kui tuul puhub vastupäeva – ei ole hea, ennustab halba ilma
Lu koira haukkuuʙ, a tuuli kannaʙ vs (kuulujuttude levimise kohta:) koer haugub, aga tuul kannab
M tuuli häilütäp puita tuul kõigutab puid
Lu tšizgop tuulta kisub tuult (= tuul tõuseb)
J nii on tüüni, tuulõõ entšiä eb õõ on nii vaikne, tuuleõhkugi ei ole (tunda)
Lu tuli vuhisõʙ, tääp tuulta tuli vuhiseb, ennustab tuult
Lu ku tuult ebõ·llu, peremmeez vilisti, siis tuul tuli. kaugaa vilisti kui (merel) tuult ei olnud, siis (purjelaeva) omanik vilistas, siis tuul tuli. Kaua vilistas
Lu ku õli ühes pool ain suur tuuli vassa, võtti peremmees tšetvertaa viinaa ja juutti komandaa, siis tuuli muutti kui ühelt poolt oli suur tuul aina vastu, võttis (laeva)omanik veerand pange viina ja jootis meeskonda, siis tuul pöördus
Lu meil ku tahottii jott tuuli muuttuiᴢ, siz rikottii saunass ahjo, aluzmehennaizeᴅ tehti sitä kui meil taheti, et tuul pöörduks, siis lõhuti saunas ahi, meremeeste naised tegid seda
P vassaa tuulᴅ vastutuult
Lu aluz meep tiukkaa tuult purjelaev sõidab tihttuult (= poolpõiki vastutuult)
J taka tuuli pärituul
P perälliss tuulᴅ pärituult
Lu eri tuuli korraga maa ja mere poolt puhuv tuul
Lu ülägo tuuli idatuul
Lu ahava tuuli kuiv tuul
Lu tuuli sappi tormi kese, tormisilm
J alt tuulõõ viĺĺ alttuule vili (tuulamisel eralduv halvem vili)
J päält tuulõõ viĺĺ pealttuule vili (tuulamisel eralduv parem, puhtam vili)
Lu tuulõõ repimin tuuleiil
M tuuli sillõ tak̆kaa ~ üvää tuulta sillõ tak̆kaa pärituult sulle!
P tällie pajata niku tuulyõsyõ, ühess kõrvass võtaʙ, tõizõss lazzõb vällää kk talle räägi nagu tuulde: ühest kõrvast võtab (vastu), teisest laseb välja (~ ühest kõrvast sisse, teisest välja)
J tuulõss võtõttu juttu tuulest võetud jutt (= tühi kuulujutt)
2. ilmakaar | vn страна света
Lu esimezet tuulõᴅ: itä, läns, pohja, lounaᴅ põhiilmakaared: ida, lääs, põhi, lõuna
3. rumb (üks kompassiringi 32 punktist) | vn компасный румб
Lu kumpasil onõ kõlmõtšümmet kahs tuulta kompassil on 32 rumbi
■
M täm on niku tuuli hattu, täm̆mää tšäezä rahad evät kestä ta on nagu tuulepea, tema käes raha ei püsi
P miε tein tällyõ tuulyõ ma tegin talle tuule (alla)
Lu ku inemin meeb naapurii vai tõisõõ talloo ilm azzaa, siis tälle jutõlla, što siä tulit tuulta ajamaa kui inimene läheb naabri juurde või teise majja ilma asjata, siis talle öeldakse, et sina tulid tuult ajama
M täll on tuuli pääzä ta on peast segi
M tuulõõ lentua lutši staruχa vanaeit luges nõiasõnu lendva vastu
J tuulõõ ruikko tuulerõuged
J tuulõõ rappamin palavik külmetamise tagajärjel.
Vt. ka erituuli, etelä-tuuli, itätuuli, jürkkü-tuuli, kakkotuuli, kaŋkaa-tuuli, katkõtuuli, kärmä-tuuli, lootuuli, looto-tuuli, lounattuuli, länsi-tuuli, maatuuli, merituuli, muuttotuuli, perätuuli, pohjatuuli, pohjotuuli, põhituuli, pää-tuuli, pääli-tuuli, rantatuuli, takatuuli, tšehsituuli, tšerätuuli, tševättuuli, tšültšituuli, umpi-tuuli, vassatuuli, veskaari-tuuli, viŋka-tuuli, välituuli, ümper-tuuli

umpi-tuuli J-Tsv. kestev tuul | vn продолжительный ветер

viŋka-tuuli J-Tsv. vinge, külm, läbitungiv tuul | vn пронизывающий, пронзительый ветер

wäätra Kr tuul | vn ветер