Sõnaraamatust •
Lisamaterjalid •
@tagasiside •
|
Leitud 1 artikkel
umalikaᴢ K M Lu Li J (Kett.) umalikas K-Ahl. umalikõᴢ Lu umaĺikaᴢ J-Tsv., g umalikkaa K M J umalikka ~ umaĺikkaa J-Tsv.
1. adj purjus, joobnud | vn пьяный
Lu inemin ku on umalikaᴢ, näᴅ, maaz vaaĺaittõõʙ küll on purjus inimene, näe, püherdab maas
K umalikkaad mehed evät kõlpaa töhee purjus mehed ei kõlba tööle
J kuuntõõ han siä, kui umalikkaad naizõt kimautõlla lauloa sa kuula ometi, kuidas purjus naised kriiskavad laulda
J tämä liittsõ õmaa ittšää õli nagrusuillaa, silmed veśolõᴅ, ja umalikkaaᴅ tema nägu oli eluaeg naerul, silmad lõbusad ja joobnud
2. subst joobnu, purjus inimene | vn пьяный
J praaz-nikkõnn umalikkait tšülä täünö pühade ajal on küla joobnuid täis
M umalikas piäp pää praavittaa joobnu peab pead parandama
Lu mikä siitiäl on meeleᴢ, se umalikkaal on tšeeleᴢ vs mis kainel on meeles, see joobnul on keelel.
Vt. ka umalain, umalikko