[VOT] Vadja keele sõnaraamat

urokka M Lu Li J (K Ja) urokk J-Tsv. urakka (P), g urokaa M Lu J
1. koolitund; kooliülesanne, õppetükk | vn школьный урок; школьное задание
K näiĺee õma lukkari tšäüsi antõ urokaᴅ, a meiĺee ven̆nää pappi antõ neile oma köster käis andis koolitunde, aga meile andis vene papp
Lu jätetää perrää urokkaa (õpilane) jäetakse pärast tunde
P ühs kõrt tšüzüb milt urakkaa dai miä järkiäz en täätännü juolla ükskord küsib minult õppetükki, aga mina ei teadnud kohe ütelda (= vastata)
J miä jo urokõd õppõzin ma õppisin õppetükid juba (selgeks)
J sain urokaa pähää sain õppetüki pähe
2. (tähtajaline) tööülesanne, tööjagu, -hulk; jaotöö, tükitöö | vn рабочее задание; урочная работа
Lu urokka piti kuttoa ettenähtud osa (võrgust) tuli kududa
M mõizaza õli urokka, mitattii kep̆piikaa lad́d́uutta i pituutta, sis piti se lüüvvä vai niittää mõisas oli (ennemalt) tööjagu, kepiga mõõdeti laiuti ja pikuti (heinamaa- või põllutükk kätte), siis tuli see (maha) niita või sirbiga lõigata
J tuli mõizass herra. pajatab naisiilõõ: lõpõtatta kazee tüküü. sis teill on urokka õttsaᴢ tuli mõisast mõisahärra, ütleb naistele: (kui) lõpetate selle tüki, siis on teil määratud tööjagu otsas
Ja jarvikoistšülä, savvokkala, mativa tšülä tšäüzivät töötä tetšemää urokallõ räättälä mõizaa (Len. 255) Jarvikoištšülä, Savvokkala, Mati küla (inimesed) käisid Räätälä mõisas tööpäevi tegemas (tasuks mõisa karjamaa kasutamise eest)