[VOT] Vadja keele sõnaraamat

võtii Kett. K L P M J (Po Lu I) võti M J-Tsv. võt̆tii Kõ Ma võtti Lu-Must. Во͡етти Tum., g võttimõõ K J võttimyõ L võti | vn ключ
Po võttimõd õltii stoorožill võtmed olid kellamehe käes
Kõ uχs paa lukkuu i võt̆tii ripusa naglaa, kuza aim piiᴅ (Mäg. 21) uks pane lukku ja võti riputa naela otsa, kus alati oled hoidnud
I milla eb õõg võttimõa, migällä panna uhsii lukkuu mul ei ole võtmeid, millega panna uksi lukku
L ettsiεss tsülεä müö võttimii otsitakse mööda küla võtmeid
K tšen õli nurmõll vähä laizgap, senelee jooltii: senelee jätämmä nurmõõ võttimõᴅ kes oli nurmel vähe laisem, sellele öeldi: sellele jätame nurme võtmed
J sellee aitta annõttii, lukoo võtii luvattii rl sellele ait anti, luku võti lubati
Lu pöörib, pöörib nava pääl, pääseb süämee, teeb karnaps? – Võtti (Must. 159) mõist pöörleb, pöörleb naba peal, pääseb sisse, teeb karnaps? – Võti
J pani rattii võttimõõ koontalaa pani aidavõtme koonlasse
J kruuvii võti kruvikeeraja
J rattaa võti rattavõti
I lavvaa võttimõᴅ lauajalgade põikpuud.
Vt. ka varkaa-võtii.
Vt. ka võttimõ