[VOT] Vadja keele sõnaraamat

valgõta M S (K-Ahl. K-Al. R-Reg. Kõ) valkõta Kõ valgõtaɢ I, pr valkõnõʙ M J I, imperf valkõni P
1. valgeneda (päeva kohta), koita | vn рассветать, рассвести
M algab jo päivä valgõta, piäb nõisa ül̆leeᴢ hakkab juba valgeks minema, peab üles tõusma
I oomiz var̆rai päivä algab valgõtaɢ hommikul vara hakkab päev valgenema
M kui päivä valkõni, siiz alkõ kõiɢ nätšüä kui päev valgenes, siis hakkas kõik paistma
K äd́d́äs kuttsu kukõssa, ämmäs päivää valgõttõza (Al. 49) rl su äi kutsus kukelaulust (= ajas kukelaulu ajal üles), su ämm päeva valgenedes
Kõ päivää valkõttõõᴢ päeva valgenedes (~ päikese tõustes)
2. pleekida (kanga kohta) | vn белиться, отбеливаться (о холсте)
S kaŋkaat pantii lumõlõõ valkõnõmaa (linased) kangad pandi lumele pleekima
I lum̆mõõ päällä nämäᴅ valkõnõvaᴅ lume peal need (= kangad) pleegivad
■
P ku kazõl vuotta varai tševäd valkõni küll sellel aastal algas kevad vara.
Vt. ka valgassua, valgõssaa, valkõnõssa, valkõõssa