[VOT] Vadja keele sõnaraamat

varma Kett. K L P M Kõ Lu Ra J-Must. I varm J-Tsv., g varmaa Lu J
1. tugev | vn сильный; дюжий
L varmad mehet pitäväd ovõss tšiini tugevad mehed hoiavad hobust kinni
M poigad õlivat kõig varmad i tappõlikoᴅ pojad olid kõik tugevad ja riiakad
I nüt nämäᴅ kõittši varmaᴅ i kõrkõaᴅ nüüd on nad kõik tugevad ja pikad
J mokom varm, pihakõz meeᴢ niisugune tugev turjakas mees
I mees varmõpit tšem naizikko mees on tugevam kui naine
Lu eb õllu varmapi minnua ei olnud minust tugevam(at)
M tämä on varma niku tammikanto ta on tugev nagu tammekänd
M varma niku bohattõri tugev nagu vägilane
Kõ varma niku karu tugev nagu karu
Lu tšem paĺĺo juuʙ, se on varma võttamaa kes palju joob, see on kange (viina) võtma
2. jõukas | vn зажиточный, обеспеченный; состоятельный
M varma talo heas korras (olev) talu, jõukas talu
3. paks, priske, lihav, tüse | vn толстый, здоровый, тучный
Lu sei kahõõ mehee vassaa, a ize eb õllu varma, ize õli kuivanõ sõi kahe mehe eest, aga ise ei olnud tüse, ise oli kuivetu
J varm, lihõin inimin paks, lihav inimene
M täm on varma, vatsakaz inehmin ta on paks, kõhukas inimene
Lu razvokkaal, varmal inemizel on zoba priskel, paksul inimesel on lott (lõua all)
Ra põzgõd õlla paksuᴅ, varma lahᴢ põsed on paksud, priske laps
M varma taka-õttsa paks tagumik
Lu üli määrää on varma on ülemäära paks.
Vt. ka vahva, varmaᴢ