[VOT] Vadja keele sõnaraamat

venüttää Kett. K P M venüttεä P venuttaa Lu Li venuttta J-Tsv., pr venütän K venüttään K venutan Lu Li venutõn J, imperf venütin: venutin Lu Li J
1. venitada | vn тянуть, растягивать, растянуть
P sõpaa bõlõ vajaa venüttεä riiet pole vaja venitada
Li nahkuri venutti nahkaa parkal venitas nahka
P venütit tšennät suurõssi venitasid pastlad suureks
M venüttääs pitšälee venitatakse pikaks
J venutin enee venitasin end ära
2. tõmmata (lahti, pingule) | vn натягивать, натянуть
J rihm on venutõttu maat müü köis on tõmmatud maad mööda pikalt lahti
Li sinne ammõspuu allaal letti venutõttii (kangakudumise kohta:) lett (= lõimepalmik) tõmmati sinna sälkpuu alla
3. laotada | vn развёртывать, развернуть
J tšeer kokkoo venutõtud murolõ kaŋkaaᴅ kääri murule laotatud kangad kokku
4. üles tõsta (saba kohta:) | vn вытягивать, вытянуть
Li lehmä venutti ännää püssüü lehm tõstis saba püsti
5. sirutada; õieli ajada (kaela), õiendada (pead) | vn тянуть, вытягивать, вытянуть
M venütä tšäeᴅ siruta käed välja
Lu venuttaa kaglaa kaela õieli ajada
Li venutti kaglaa kattsomizõõkaa sirutas vaadates (vaatamisega) kaela
Li venutin pää õiendasin pead
6. ulatada | vn протягивать, протянуть
K lähteessä räägaahtaab: venütä tšäsi allikast karjatab (keegi): ulata käsi!
■
J äänt venuttõma häält pingutama
J venutõb lauloa venitab laulda.
Vt. ka venutõlla