[VOT] Vadja keele sõnaraamat

vilkata (J), (sõnatüvi основа слова:) vilkka- J-Must., pr vilkkaaʙ, imperf vilkkaᴢ vilkuda | vn мерцать, меркать
J taivõs kõig on tšülvettü tähtiikaa: nämäd vilkkõvõᴅ kogu taevas on tähtedega (üle) külvatud, need vilguvad.
Vt. ka vilkkaa, vilkkua, virvata