[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 41 artiklit

альбом 1 С м. неод. album; альбом для марок margialbum, альбом с видами Москвы Moskva vaadete(ga) album, семейный альбом perekonnaalbum, альбом для стихов salmik, salmialbum
атавизм 1 С м. неод. biol. atavism (kaugete eellaste tunnuste ilmumine)
близость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) lähedus, ligidus; близость смерти surma ligidus ~ ligiolek ~ lähedus, близость взглядов vaadete lähedus, близость к оригиналу originaalilähedus, близость между людьми inimestevaheline lähedus
вещание 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ (ring)hääling; (raadio- v. televisiooni-) saadete andmine;
‣ ennustus, ettekuulutus; ennustamine; iroon. jutlustamine
единство 94 С с. неод. ühtsus; terviklikkus; единство противоположностей filos. vastandite ühtsus, единство места, времени и действия kirj. koha, aja ja tegevuse ühtsus, единство интересов huviühtsus, huvide ühtsus, единство взглядов vaateühtsus, vaadete ühtsus, единство государства riigi terviklikkus
конфронтация 89 С ж. неод. (без мн. ч.) liter. konfrontatsioon, vastastus, vastastamine; kokkupõrge; конфронтация взглядов vaadete ~ seisukohtade vastastus
несовпадение 115 С с. неод. kokkulangematus, mittekokkulangevus, ühtimatus, mitteühtivus, erinevus; несовпадение фазы el. faaside erinevus, несовпадение взглядов vaadete erinevus
односторонность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) ühekülgsus, piiratus, kitsarinnalisus; односторонность взглядов vaadete ühekülgsus
отстаивание I 115 С с. неод. (без мн. ч.) kaitsmine, mille eest seismine; отстаивание своих взглядов oma vaadete kaitsmine, отстаивание дела мира rahuürituse eest seismine
отступник 18 С м. од. halv. (usu)taganeja, taanduja, lahtiütleja, (oma vaadete) salgaja, hülgaja, äralangenu
отступничество 94 С с. неод. (без мн. ч.) taganemine, taandumine, lahtiütlemine, (oma vaadete) salgamine, hülgamine
подчинение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ allumine, alistumine; allutamine, alistamine; alluvus; подчинение меньшинства большинству vähemuse ~ vähemiku allumine ~ alistumine ~ allutamine ~ alistamine enamusele ~ enamikule, беспрекословное подчинение vastuvaidlematu allumine, быть в подчинении у кого kelle alluvuses olema, город республиканского подчинения vabariikliku alluvusega linn;
‣ lgv. alistusseos, subordinatsiooniseos; сочинение и подчинение предложений lausete rinnastus- ja alistusseos ~ koordinatsiooni- ja subordinatsiooniseos
провинциальность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) provintslikkus, provintsipärasus; провинциальность взглядов vaadete provintslikkus
радикальность 90 С ж. неод. radikaalsus, äärmuslikkus, põhjalikkus, käremeelsus; радикальность суждений otsuste radikaalsus ~ põhjalikkus, радикальность взглядов vaadete äärmuslikkus ~ radikaalsus, радикальность мероприятий meetmete äärmuslikkus ~ radikaalsus
различие 115 С с. неод. в чём erinevus, vahe, diferents, diferentsus, erisus; классовые различия klassivahed, klassierinevused, различия между городом и деревней maa ja linna erinevus, различие во взглядах vaadete erinevus, различие в возрасте vanusevahe, знаки различия eraldusmärgid, делать различие vahet tegema, eristama, без различия возраста vanusest ~ east hoolimata, vanusele vaatamata
разница 80 С ж. неод. между кем-чем, в чём vahe, erinevus; курсовая разница maj. kursivahe, разница в цене hinnavahe, разница во взглядах vaadete erinevus, разница в характерах iseloomude erinevus, разница между оригиналом и копией originaali ja koopia vahe, erinevus originaali ja koopia vahel, большая разница kõnek. hoopis teine asi ~ iseasi, siin on suur vahe sees;
◊
какая разница kõnek. mis vahe seal on, ükskõik, ükspuha
разноречие 115 С с. неод. liter. lahkarvamus, eriarvamus, lahkuminek; vasturääkivus, vastuolulisus, vastukäivus, vastuoksus, vastakus; разноречие во взглядах eriarvamused, vaadete erinevus, разноречие сведений andmete vasturääkivus ~ vastuolulisus ~ lahkuminek
расхождение 115 С с. неод.
‣ laialiminek, kadumine; el. hajumus, divergents; расхождение вектора mat. vektori divergents;
‣ lahkuminek, lahknemine, lahknemus; lahkarvamus, erinevus, eemaldumus; расхождение признаков tunnuste lahknemine, идейные расхождения ideelised lahkarvamused, расхождения во взглядах arusaamade ~ vaadete erinevused, расхождение швов ehit. vuukide sobimatus;
‣ (üksteist riivamata) möödumine
реакционность 90 С ж. (без мн. ч.) reaktsioonilisus, tagurlikkus; реакционность политики poliitika reaktsioonilisus, реакционность взглядов vaadete tagurlikkus
реверсия 89 С ж. неод. (без мн. ч.) reversioon (biol. atavism, kaugete eellaste tunnuste taasilmumine; tehn. reverseerimine; jur. valduse tagastamine selle esialgsele omanikule)
ревизия 89 С ж. неод.
‣ revisjon (revideerimine, kontrollimine, järelevaatamine, järelevaatus, kontroll, ülevaatamine, ülevaatus; aj. hingeloendus; trük. kontrollkorrektuur, paranduste kontroll); ревизия взглядов vaadete revideerimine;
‣ ehit. puhastusluuk, puhastusava, puhastusvahek
революционность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) revolutsioonilisus; революционность взглядов vaadete revolutsioonilisus
реликт 1 С м. неод. relikt, jäänuk (kaugeist ajastuist säilinud ese, nähtus v. organism); реликт древних эпох kaugete ajastute ~ iidsete aegade jäänuk ~ relikt
синтаксис 1 С м. неод. lgv. lauseõpetus, süntaks (lausete ja ühendite moodustamise reeglistik)
современность 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ nüüdisaeg, praegusaeg, tänane päev, tänapäev; отразить современность в литературе kirjanduses tänast päeva ~ tänapäeva kujutama;
‣ nüüdisaegsus, praegusaegsus, tänapäevasus; ajakohasus, moodsus, modernsus; päevakajalisus; современность техники tehnika ajakohasus, современность оборудования seadmete modernsus, современность взглядов vaadete tänapäevasus;
‣ kelle kaasaegsus, kellega samaaegsus
солидарность 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ solidaarsus, ühtekuuluvustunne, ühistunne, (huvide) ühtsus, kaasmeelsus, ühismeelsus; классовая солидарность klassiühtekuuluvus, klassisolidaarsus, klassiühtsus, в знак солидарности solidaarsuse ~ kaasmeelsuse ~ ühismeelsuse märgiks, солидарность взглядов vaadete ühtsus;
‣ jur. ühisvastutus, solidaarvastutus
субъективность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) subjektiivsus, isiklikkus, erapoolikus, meelevaldsus; субъективность взглядов vaadete subjektiivsus ~ isiklikkus, субъективность решения otsuse subjektiivsus ~ erapoolikus ~ meelevaldsus
сходство 94 С с. неод. (без мн. ч.) sarnasus, samalaadsus, ühetaolisus, ühtivus; внешнее сходство väline sarnasus, сходство лиц (1) nägude sarnasus, (2) isikute sarnasus, сходство характеров iseloomude sarnasus, сходство взглядов ~ во взглядах seisukohtade ~ vaadete sarnasus ~ samalaadsus, сходство с животным loomakujulisus, у него сходство с отцом ta on isa moodi ~ isaga sarnane
тождество 94 С с. неод. samasus, identsus (ka mat., loog., filos.); тождество взглядов vaadete samasus ~ identsus ~ ühtelangevus, закон тождества loog. samasusseadus
трезвость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kainus, karskus (ka ülek.); общество трезвости karskusselts, трезвость взглядов vaadete karskus, привести в трезвость kaineks ~ karskeks tegema, kainestama (ka ülek.), трезвость ума mõttekainus
узость 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) kitsus (ka ülek.), ahtus; узость канала kanali kitsus, узость носа kitsanina(li)sus, узость зрачка anat. silmapisiava(sus);
‣ (без мн. ч.) ülek. kitsarinnalisus, piiratus; узость взглядов vaadete piiratus, узость тематики temaatika ~ teemade piiratus;
‣ kitsus, kitsas koht
уравниловка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. (põhjendamatu) võrdsustamine, võrdsustamissüsteem; pol. tasalülitus, tasalülitamine (vaadete v. meelsuse ühtlustamine), egaliseerimine
усвоение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ omandamine, omaksvõtmine, ülevõtmine; selgeksõppimine, äraõppimine, kätteõppimine; быстрое усвоение языков kiire keelte omandamine ~ selgeksõppimine, усвоение чьих взглядов kelle vaadete omaksvõtmine;
‣ biol. omastamine, assimileerimine, sarnastamine, endasse liitmine ~ sulatamine; усвоение белков valkude omastamine, усвоение пищи toidu omastamine
устарелость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) vanamoelisus, vanamoodsus, vanapärasus, iganemus, arhailisus; устарелость взглядов vaadete vanamoelisus ~ iganemus
целостность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) terviklikkus, terviklus, ühtsus, jagamatus; территориальная целостность territoriaalne terviklikkus, целостность философской системы filosoofiasüsteemi terviklikkus ~ ühtsus, целостность взглядов vaadete ühtsus
целостный 126 П (кр. ф. целостен, целостна, целостно, целостны) terviklik, ühtne, jagamatu; целостное впечатление terviklik mulje, целостное учение terviklik ~ ühtne õpetus, целостная система взглядов ühtne vaadete süsteem
шаблонность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) ülek. šabloonilisus, šabloonsus, üldtuntus, trafaretsus, stamplikkus, omapäratus, triviaalsus; шаблонность рассуждения arutluse šabloon(ili)sus ~ trafaretsus ~ triviaalsus, шаблонность взглядов vaadete šabloon(ili)sus ~ isikupäratus ~ stamplikkus
эволюция 89 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) evolutsioon (pikaldane hüpeteta arenemine; pidev aeglane kvantitatiivne muutumine); эволюция животных loomade evolutsioon ~ areng, эволюция рельефа reljeefi arenemine ~ areng, эволюция языка keele areng, эволюция взглядов seisukohtade ~ vaadete areng;
‣ эволюции мн. ч. lenn., mer. evolutsioon (manööverdus, paigutuse v. asendi muutmine)
эклектизм 1 С м. неод. (без мн. ч.) filos., arhit., kunst eklektitsism (kokkusobimatute vaadete, õpetuste, stiilide printsiibitu ühendus)
эклектичность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) eklektilisus; эклектичность взглядов vaadete eklektilisus ~ pudemelisus ~ nippenäppelisus
эпифора 51 С ж. неод. kirj. epifoor (sõnakordus lausete lõpul)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur