?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit
вольно предик. väljendis вольно же тебе (вам, ему) было madalk. (no) oli sul (teil, temal) vaja ~ tarvis
горох 18 (род. п.
гороха и гороху) С м.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ bot. hernes (Pisum); посевной горох söögihernes (Pisum sativum), полевой горох söödahernes (Pisum arvense), pelusk;
‣ herned, herneterad; горсть гороха peotäis herneid, лущёный горох kooritud herned, стручок гороха hernekaun;
◊ как об стен(к)у горох kõnek. nagu hane selga vesi; при царе Горохе nalj. Noa ajal
давать 219a Г несов.
→ сов.
дать кого-что, чего, кому-чему‣ andma; давать работу tööd andma, давать деньги взаймы raha laenama ~ laenuks andma kellele, давать уроки tunde andma, давать концерт kontserti ~ etendust andma, давать себе отчёт в чём endale aru andma millest, давать понять mõista andma, давать дорогу кому-чему teed andma kellele-millele, mööda laskma keda-mida, давать советы nõu andma, nõuandeid jagama, давать оценку чему millele hinnangut andma, давать повод põhjust andma, давать обед в честь кого kelle auks dineed ~ lõunasööki andma, давать свидетельские показания tunnistama, tunnistust andma, jur. ka (tunnistajana) ütlust andma, давать напрокат laenutama, üürile andma, välja üürima, давать убытки kahjumit tooma ~ andma, давать телеграмму telegrammi saatma, давать занавес teater eesriiet ette tõmbama, давать обязательство kohustuma, давать трещину pragunema, lõhenema, давать о себе знать endast teatama, мотор даёт перебои kõnek.
mootor jätab vahele ~ tõrgub, даёшь план! kõnek.
plaan olgu täidetud!
‣ кому-чему, с инф. laskma, lubama; давать свече догореть küünalt lõpuni põleda laskma, давать себя успокоить end rahustada laskma, они не давали спать кому nad ei lasknud kellel magada, ему не давали рта раскрыть tal ei lastud suudki lahti teha;
◊ давать ~ дать волю (рукам, слезам...) (kätele, pisaratele) voli andma; давать ~ дать промах ~ промашку kõnek. viltu laskma, mööda panema; давать ~ дать голову ~ руку на отсечение kõnek. pead andma; давать ~ дать себя знать end tunda andma; не давать в обиду кого-что mitte laskma liiga teha kellele; не даёт ~ не давал спуску кому kõnek. ei anna ~ ei andnud armu (ei säästa, ei säästnud); давать ~ дать тягу madalk. jalga laskma; вот ~ во даёт! madalk. no küll (alles) paneb! on alles kibe käsi!
ковчег 18 С м.
неод.
‣ müt.
laev; Ноев ковчег Noa laev;
‣ ülek. vrakk, logu;
‣ van. (väärisesemete) laegas
нобелий 45 С м.
неод.
(без мн. ч.
) keem.
nobeelium (radioaktiivne element No)
ноев, Ноев 132 П väljendis ноев ковчег Noa laev
нож 29 С м.
неод.
‣ nuga, puss; кухонный нож kööginuga, перочинный нож sulenuga (väike taskunuga), садовый нож aianuga, складной нож liigendnuga, косой нож kaldteraga nuga, nahanuga, дисковый нож tehn.
ketasnuga, лезвие ножа noatera, черенок ножа noapea, финский нож soome puss;
‣ tera; нож косилки põll. niiduki vikat, строгальный нож höövlitera, нож ковша mäend. kopatera, нож отвала põll. (adra)hõlmatera;
◊ (быть) на ножах с кем kellega nugade peal ~ vaenujalal olema; ложиться ~ лечь под нож kõnek. noa alla minema (operatsioonile); (умирать ~ умереть) под ножом kõnek. operatsioonilaual (surema); нож в сердце кому hoop otse südamesse; нож острый для кого, кому lausa ~ päris piin kellele; как ножом по сердцу otse südamesse (lõikama); приставать ~ пристать с ножом к горлу к кому kõnek. kaela peale käima, visalt ~ tüütuseni peale käima, mitte hingerahu andma
ножевой 120 П nuga-, noa-; ножевая стрелка nugaosuti, ножевое производство nugade valmistamine, noatööstus, ножевой вал puidut.
noavõll, ножевая рана noahaav
ножны 58, van.
ножны 52 (род. п.
ножон) С неод.
(без ед. ч.
) (noa-, mõõga- vm.) tupp; вложить меч в ножны mõõka tuppe panema ~ pistma (ka ülek.
)
ну I межд. kõnek.
‣ väljendab imestust, vaimustust, pahameelt, irooniat, ärgitust vms.: noh! noo! no; ну, рассказывай noh, lase tulla ~ räägi, ну и молодец! no on ~ oled küll tubli! ну и дождь! (no) küll ikka sajab! no on alles vihm! ну что ты скажешь! no mis sa ütled! ну и ну! kõnek. no mis sa ütled! küll on lugu! vaat kus lugu (lahti)! säh sulle!
‣ (с род. п. М 2 и 3 л.) väljendab nõudmist v soovi vabaneda millestki tüütust v tarbetust; да ну тебя ah, jäta rahule ~ järele ~ juba, а ну их, надоели ah, võtku neid see või teine ~ võtku neid tont, ära on tüüdanud
ну II частица
‣ kas tõesti? mine’nd ikka! noo! да ну? noo, kas tõesti?
‣ noh, jaa (vastus hüüdele); Мама, а мама! -- Ну? Ema, ae! -- Noh, mis on?;
‣ no, noh (väljenduse tugevdamisel); ну, конечно no muidugi, ну, так что же! (1) noh, kuidas siis jääb, (2) noh, ja mis siis (sellest), ну, кажется, можно ехать noh, ilmselt võib teele asuda, noh, võib vist sõita ~ sõitma hakata, ну что за жизнь! no küll on ikka elu!
‣ частица, союз kõnek. noh, heakene küll; ну, наступил вечер noh, saabuski õhtu, ну, я к себе пойду heakene küll, lähen oma tuppa;
‣ madalk. (noh) oletame; Это ты говорил? -- Ну, я Kas sina ütlesid ~ rääkisid? -- Noh, oletame, et mina, noh ja siis;
‣ с инф. kõnek. intensiivse tegevuse väljendamiseks; и ну спорить ja kus kukkusid vaidlema;
‣ kõnek. aga äkki ~ järsku, mis siis, kui; а ну, как он узнает aga mis siis, kui ta teada saab;
◊ ну вот ещё! kõnek. see veel puudus! ну уж нет kõnek. no ei, seda küll mitte
ну-ка межд. kõnek. noh, lase käia ~ tulla, (tee) õige mida; ну-ка, подойди noh, tule õige lähemale, ну-ка, прочитай noh, loe õige ette, ну-ка, открой книгу löö õige raamat lahti
нукать Г несов.
madalk.
‣ 164a кого, без доп.
nõõtama, tagant sundima; нукать лошадь hobust nõõtama, ты меня не нукай ära sunni mind tagant, ära aja mind takka;
‣ 164b nohhitama, noh ütlema
ну-ну межд. kõnek.
‣ noh (tegevuse innustamisel); noh (olgu), hea(kene) küll, olgu nii; ну-ну, в добрый час, отправляйтесь noh, head teed, hakake minema, Я всё-таки пойду! -- Ну-ну! Ma lähen siiski! -- Eks sa ise tea! ну-ну, не сердись noh, hea küll, ära nüüd pahanda;
‣ (imestuse v. pahameele korral) noo! no-noh! oi-oi!
ну-с частица kõnek. van.
‣ niisiis, seega, järelikult; ну-с, извольте отвечать niisiis, olge lahke ja vastake;
‣ (küsilause lõpul) kuidas siis jääb? noh? вы идёте? ну-с? kuidas siis jääb, kas tulete? noh, kas tulete?
нуте межд. madalk. noh (mitme isiku poole pöördumisel)
однако союз
‣ kuid, aga; уже старик, однако бодр душой ta on vana, kuid hingelt (veel täiesti) noor;
‣ в функции вводн. сл. siiski, ikkagi; вы, однако, не забудьте этого ärge siis seda unustage, pidage see ikka meeles;
‣ в функции межд. no on ikka küll, no kuulge, ohhoo; однако хороши и вы! olete teie ka ikka tore! однако, это уже слишком kuulge, see on juba liig (mis liig)
ой, ой-ой, ой-ой-ой межд. oi, oi-oi, ohoo! ohoh! oh! ah! uh! ой, как хорошо! ah ~ oi kui kena ~ ilus! ой, страшно! uhh ~ oh kui hirmus! ой-ой, как идёт время ah kuidas aeg lendab, в море теперь шторм -- ой-ой! meri tormab nüüd nii, et hoia alt, ой, как больно! ai, küll on valus! oi kui valus! жилось ой как туго elu oli väga raske ~ oh kui raske, ой ли? madalk. tohoo? noo? kas tõesti?
острота 52 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) teravus, vahedus; острота ножа noa teravus ~ vahedus, острота зрения nägemisteravus, острота слуха kuulmisteravus, острота кризиса kriisi teravus
персона 51 С ж.
неод.
isik, persoon; isiksus; важная персона tähtis isik ~ tegelane, собственной персоной kõnek.
iroon.
isiklikult, обед на пять персон lõunasöök viiele, персона грата pol.
lad. ‘persona grata’, vastuvõetav ~ soovitav isik (eriti diplomaatilise esindajana), персона нон грата pol.
lad. ‘persona non grata’, vastuvõetamatu ~ ebasoovitav isik
пожалуйста частица palun, ole ~ olge nii kena ~ lahke ~ hea; садись, пожалуйста istu, palun, palun istu, принеси, пожалуйста, воды ole nii kena ja too vett, скажи(те) пожалуйста! kõnek. (1) no mis sa ütled ~ kostad! no olge lahked! (2) mõtleks vaid!
понести 365 Г сов.
‣ кого-что viima ~ kandma (ka ülek.
) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
‣ кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
‣ кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
‣ (без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
‣ (без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
‣ (без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
‣ van., murd. käima peale saama;
◊ понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
потеха 69 С ж.
неод.
‣ kõnek.
lõbu, lust, nali; на потеху, для потехи кому kelle lõbuks, на потеху всем ilmarahvale naeruks, потехи ради lõbu ~ lusti pärast;
‣ van. (avalik) meelelahutus ~ lõbustus; птичья потеха linnujaht;
‣ в функции предик. (on) tore ~ lõbus lugu; вот потеха! vaat kus tore lugu! (no) on alles lugu!
◊ делу время, потехе час vanas. tee tööd töö ajal, pea pidu peo ajal; пошла потеха lõbu laialt, kus seda lusti ja nalja
потоп 1 С м.
неод.
(vee)uputus (ka ülek.
, nalj.
), kõnek.
üleujutus; настоящий ~ сущий потоп tõeline uputus, всемирный потоп ülemaailmne uputus, suur veeuputus;
◊ до потопа enne Noa aega; после нас хоть потоп kõnekäänd pärast meid tulgu või veeuputus
привязаться 198 Г сов.
→ несов.
привязываться‣ к чему, без доп.
end mille külge kinni siduma; (sidudes) kinni jääma, hästi kinnituma;
‣ к кому-чему, без доп. ülek. kiinduma; дети страстно привязались к деду lapsed olid vanaisasse väga kiindunud;
‣ к кому-чему, без доп. ülek. kõnek. end külge kleepima, tüütama (hakkama); kaela peale käima ~ norima (hakkama); привязаться к кому kelle kallal norima, kelle sõnadest kinni hakkama, вот привязался! (1) no küll (ta) on tüütu(s)! (2) küll sa võid tüütu olla! кашель привязался tüütu köha on kallal, ei saa kuidagi köhast lahti;
‣ к чему asukohta vm. määrama mille suhtes
пусть
‣ частица las(ke), -ki, -gu; пусть идёт (1) tulgu, las (ta) tuleb, (2) mingu, las (ta) läheb, пусть проверит vaadaku järele, kontrolligu, пусть говорят las räägivad, а, пусть себе ~ его ползёт! äh, las roomab!
‣ частица olgu; пусть так olgu nii, ну пусть, я согласен no olgu, olen nõus, пусть будет по-твоему saagu ~ sündigu sinu tahtmine;
‣ союз kuigi, olgugi et; задача пусть трудная, но выполнимая olgugi et ülesanne on raske, on ta täidetav, ülesanne on küll raske, kuid täidetav
себе I частица (tavaliselt koos pöörd- või asesõnaga nende rõhutamiseks) kõnek.; ступай себе домой mine nüüd ~ rahumeeli koju, hakka kodu poole astuma, вы себе сидите, отдыхайте teie aga istuge puhake, пусть себе сердится vihastagu, las vihastab, vihastagu pealegi;
◊ ничего себе kõnek. (1) vaata aga vaata, ets kae, no mis sa ütled, pole midagi öelda, (2) pole vigagi, keskeltläbi, keskmist viisi, (3) keskmine, talutav
северо-восток 18 С м.
неод.
(без мн. ч.
) kirre, mer.
nordost (NO); на северо-восток, к северо-востоку kirde poole, kirde suunas, kirdesse, на северо-востоке kirde pool, kirdes, с северо-востока kirde poolt, kirde suunast, kirdest
сказать 198 Г сов.
‣ что, кому, без доп.
ütlema; сказать по секрету saladuskatte all ütlema, сказать со зла vihaga ~ südametäiega ütlema, легко сказать kerge ~ lihtne ütelda, нельзя сказать ei saa(ks) ütelda, трудно сказать, что из этого получится raske (ette) ütelda, mis sellest välja tuleb, чтобы не сказать больше et mitte rohkem ütelda, можно сказать, что это так võib ütelda, et see on nii, этого не скажешь seda nüüd (küll) ei ütleks;
‣ скажем 1 л. мн. ч. буд. вр. в функции вводн. сл. näiteks, ütleme; поезжай, скажем, завтра sõida näiteks homme;
‣ скажи(те) повел. накл. kõnek. ole lahke, no mis sa ütled, ütle siis; скажи, какой молодец vaat kui tubli;
‣ скажешь, скажете 2 л. ед. и мн. ч. буд. вр. kõnek. küll (nüüd alles) ütles, kah mul;
◊ ничего не скажешь kõnek. pole midagi ütelda, ei saa paha sõna ütelda; скажи на милость kõnek. ütle nüüd ometi(gi); скажи пожалуйста ole lahke, mis sa ütled; нечего сказать kõnek. pole midagi ütelda, ega midagi (heakskiidu, nõusoleku v. pahameele väljendamiseks); сказать своё слово oma sõna ütlema; словом сказать ühesõnaga; с позволения сказать teie lahkel loal; сказать в глаза suu sisse ütlema; сказать на ухо kõrva sosistama, kõrva sisse ütlema; так сказать nii-öelda, nii-ütelda; к примеру сказать näiteks; по правде ~ правду сказать tõtt öelda, ausalt öeldes; шутка сказать kõnek. ega see nali ~ naljaasi ole, kas see naljaasi on; сказать в один голос kooris ~ ühel häälel ~ nagu ühest suust ütlema
слабо предик. madalk. on üle jõu käiv, on raske; ei julge, ei tihka, ei söanda; купить что слабо mille ostmine käib üle jõu, что, слабо спросить noh, kas ei julge küsida
спектакль 10 С м.
неод.
etendus, näitemäng, vaatemäng (kõnek.
), spektaakel (kõnek. ka ülek.
); любительский спектакль taidlusetendus, детский спектакль, спектакль для детей lasteetendus, спектакль на открытой сцене ~ под открытым небом vabaõhuetendus, устроить спектакль vaatemängu korraldama ~ tegema, ну был спектакль no oli alles tsirkus ~ spektaakel
так III частица
‣ lihtsalt niisama, ei midagi; что с тобой? -- так, ничего mis sinuga lahti on? -- niisama, ei midagi;
‣ kõnek. alles, vast; дождь так и лил no küll alles kallas, vihma lausa valas (alla), вот был плотник, так плотник vaat see oli alles ~ vast puusepp, oli see vast ~ alles puusepp, вот так игра küll see on ~ oli alles ~ vast mäng, вот так история no on ~ oli alles lugu, он так и обмер ta lausa tardus paigale;
‣ siis; так ты не веришь sa siis ei usu, так о чём я говорил millest ma siis ~ nüüd rääkisingi, так вспомним свою юность meenutagem siis oma noorust;
‣ nii, näiteks; климат там суровый, так, морозы доходят до 40° kliima on seal karm, näiteks külmakraade on mõnikord nelikümmend;
‣ kõnek. jah, just, tõepoolest; так это он tõepoolest, see on tema, tema ise jah;
◊ так нет kõnek. aga ei, kus sa sellega; так и знай(те) kõnek. pea ~ pidage meeles, võta ~ võtke arvesse ~ teadmiseks
так-сяк Н kõnek. (on) kuidagimoodi, kuidagiviisi, nii ja naa, nii ja teisiti; ну, это ещё так-сяк noh, see käib veel kuidagi, noh, sellel pole just viga
то-то частица kõnek.
‣ (see) just, (see) nimelt; sedasi, seep; вот то-то и оно seep see ongi, selles see asi ongi, то-то и есть kõnek. seep see ongi, selles asi ongi, vaat sedasi (on lood);
‣ no küll, küll alles, ennäe, vaat; то-то было красиво küll oli ilus, то-то было радости küll alles oli rõõmu, то-то диво vaat kus ime, ennäe imet;
‣ sellepärast siis, näe ~ vaat mispärast; то-то он и грустил seepärast ~ sestap ta siis nukrutseski, vaat mispärast ta nukrutses;
‣ vaata sa mul, lõpuks ometi
тыльный 126 П taga-, tagu-, tagumine, seljapoolne, selgmine; тыльная сторона tagapool, tagupool, tagakülg, tagukülg, tagumine pool ~ külg, seljapool, тыльная часть руки käeselg, тыльная сторона ножа noa seljapool, noaselg
тю межд. madalk. ohoo, noo, ohoh, noh, oi (imestuse, segaduse või pettumuse puhul)
угораздить 270b Г сов.
kõnek.
‣ (безл.
) кого, с инф.
(mittevajalikku, halba, absurdset) tegema panema ~ sundima ~ ajama ~ tõukama; угораздило же его прийти no oli tal vaja siia tulla, mis teda küll siia ajas, mis teda sundis siia tulema, нелёгкая угораздила его прийти tont ~ pagan teda siia ajas, угораздило тебя заболеть oskasid haigeks jääda;
‣ во что, куда kuhu trehvama, juhtuma, sattuma, tabama; угораздить в яму auku sattuma ~ kukkuda oskama
фример 1 С м.
неод.
frimäär, külmakuu (Prantsuse revolutsioonikalendri kolmas kuu 21. nov.--20. dets.)
царь 11 С м.
од.
tsaar, (Vene) keiser, kuningas (ka ülek.
); при царе Петре I tsaar Peeter I ajal, свержение царя tsaari ~ keisri ~ kuninga kukutamine, лев -- царь зверей lõvi on loomade kuningas, человек -- царь природы inimene on looduse kuningas ~ kroon;
◊ без царя ~ нет царя в голове kõnek.
arust lage ~ puupea ~ kõlupea (olema); не без царя в голове kõnek.
kellel on nutti, nupukas ~ nutikas ~ taiplik (olema); олух царя небесного vulg.
viimane puupea ~ tainapea ~ kõlupea; при царе Горохе kõnek.
humor.
vanal hallil ajal, Noa ajal; царь небесный taevaisa
шить 325 Г несов.
‣ что, чем, без доп.
õmblema; шить пальто mantlit õmblema, шить на машинке (õmblus)masinaga õmblema, шить вручную käsitsi õmblema, шить на детей laste jaoks ~ lastele (seljariideid) õmblema, шить у портного rätsepal õmmelda laskma, шить в ателье ateljees õmmelda laskma;
‣ что, чем tikkima, välja õmblema; шить шёлком siidiga tikkima, шить бисером pärlitega tikkima;
‣ что, чем ühendama, liitma; шить плоты parvesid ühendama;
◊ шито белыми нитками kõnek. traagelniidid näha, kõik paistab läbi; не лыком шит кто madalk. kes pole mehest madalam ~ eile ilma sündinud ~ sita pealt riisutud; ни шьёт ни порет ei noh ega jah; шито и крыто kõnek. kuskilt (otsast) ei saa kinni hakata, kõik on varjatud ~ maskeeritud ~ salastatud ~ saladuskatte all; vrd. сшить