?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 43 artiklit
ажур II 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) väljendeis в ажуре (1) maj.
pr. ‘à jour’, ažuuris, ažuuri, (2) kõnek.
korras, joones, juttis; привести в ажур kõnek.
joonde ajama
анфас Н otsevaates, eest, pr. ‘en face’; снимать анфас eestvaates ~ otsevaates pildistama
аргон 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) keem.
argoon (Ar)
бром 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) keem.
broom (Br)
буриме нескл. С с. неод. burimee, pr. ‘bouts-rimés’ (luuletamine etteantud riimidega; vastav luuletus)
ва-банк Н täispangale, pr. ‘va banque’;
◊ идти ~ пойти ва-банк kõike ühele kaardile panema
визави Н
‣ pr. ‘vis-à-vis’, visavii, vastamisi; они сидели визави nad istusid vastamisi;
‣ Н → С нескл м. и ж. од. visavii, vastasistuja, vastasseisja; мой ~ моя визави minu visavii
достичь 343a Г сов.
→ несов.
достигать чего‣ saavutama mida; достичь своей цели oma eesmärki saavutama, достичь больших успехов suurt edu saavutama;
‣ jõudma kuhu ~ milleni; достичь вершины горы mäetippu jõudma, достичь глубокой старости kõrgesse ikka jõudma, kõrge vanuseni elama, достичь чьего слуха kelle kõrvu ulatuma, мороз достиг 48° kraadiklaas langes -48 kraadini, pakane küündis 48°-ni
досье нескл. С с. неод. jur. dosjee, pr. ‘dossier’ (dokumentide kogu; toimik)
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
инженю нескл. С ж. од. van. teater pr. ‘ingénue’ (naiivitari osa; selle osa täitja)
иридий 45 С м.
неод.
(без мн. ч.
) keem.
iriidium (Ir)
кафешантан 1 С м.
неод.
van.
varietee, kabaree, pr. ‘cafè chantant’
клака 69 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ klakk, pr. ‘claque’, klaköörid;
‣ ülek. halv. kiidulauljad; käsilased
клерк 18 С м.
од.
pr. ‘clerc’, ingl. ‘clerk’ (kirjutaja, kontoriametnik; vaimulik)
криптон 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) keem.
krüptoon (Kr)
лоуренсий 45 С м.
неод.
(без мн. ч.
) keem.
lavrentsium (Lr), laurentsium
мадам нескл. С ж. од. proua, madam, madaam, pr. ‘madame’ (van. ka lastedaam v. moeõmbleja); iroon. maadam
мадемуазель нескл. (kõnek. 90) С ж. од. preili, madmuasell, pr. ‘mademoiselle’; kõnek. van. lastepreili, koduõpetajanna
мальтузианство 94 С с.
неод.
(без мн. ч.
) maj.
maltuslus, maltusianism, maltusiaanlus (Th. R. Malthuse õpetus)
мосье нескл. С м. од. härra, pr. ‘monsieur’; kõnek. van. (prantslasest) koduõpetaja
мягкий 122 П (кр. ф.
мягок, мягка, мягко, мягки; сравн. ст.
мягче, превосх. ст.
мягчайший 124)
‣ pehme, ülek. ka mahe, leebe; мягкая мебель pehme mööbel, мягкая кожа pehme ~ õrn nahk, мягкий грунт pehme maa, pehme ~ nõrk pinnas, мягкая зима pehme talv, мягкое сердце pehme süda, мягкие движения sujuvad ~ pehmed liigutused, мягкий характер pehme ~ tasane (ise)loom, мягкий свет mahe valgus, мягкая улыбка mahe ~ leebe naeratus, мягкое наказание kerge karistus;
‣ (без кр. ф.) pehme-, pehme(istmeline), pehmendus-; мягкий лак kunst pehmelakk, pr. ‘vernis mou’, мягкий вагон pehme(istmeline) vagun, мягкая пшеница bot. pehme ~ harilik nisu (Triticum aestivum), мягкое нёбо anat. pehme suulagi, мягкий знак lgv. pehmendusmärk (ь), мягкие согласные lgv. palataliseeritud ~ peenendatud kaashäälikud
падеспань С м.
10, ж.
90 неод.
padespann (tants), pr. ‘pas d’Espagne’
пардон van.
, kõnek.
nalj.
‣ междом.
vabandust, palun vabandust, anna ~ andke andeks, vabanda(ge) mind, pr. ‘pardon’;
‣ междом. → С 1 (род. п. пардону и пардона) м. неод. (без мн. ч.) madalk. vabandus, andestus
празеодим 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) keem.
praseodüüm (Pr)
пятёрка 72 С ж.
неод.
‣ (number) viis (koolihinne; viie silmaga mängukaart; kõnek.
ühissõiduk nr. 5); учиться на круглые пятёрки ainult viitele õppima, läbinisti viiemees olema;
‣ viisik, pentaad (viiest koosnev rühm);
‣ kõnek. viierublaline, viieline, viiekas, viierublane raha, viis rubla
розница 80 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) maj.
jaemüük, detailmüük; jaekaup; в розницу jae (jaoti, väiksemas koguses), pr. ‘en detail’
семёрка 72 С ж.
неод.
(number) seitse (ühissõiduk nr. 7; seitsme silmaga mängukaart); seitsmik; сесть на семёрку seitsmenda (trolli) ~ (troll) number seitsme peale istuma, семёрка пик poti seitse (mängukaart)
стронций 45 С м.
неод.
(без мн. ч.
) keem.
strontsium (Sr)
так III частица
‣ lihtsalt niisama, ei midagi; что с тобой? -- так, ничего mis sinuga lahti on? -- niisama, ei midagi;
‣ kõnek. alles, vast; дождь так и лил no küll alles kallas, vihma lausa valas (alla), вот был плотник, так плотник vaat see oli alles ~ vast puusepp, oli see vast ~ alles puusepp, вот так игра küll see on ~ oli alles ~ vast mäng, вот так история no on ~ oli alles lugu, он так и обмер ta lausa tardus paigale;
‣ siis; так ты не веришь sa siis ei usu, так о чём я говорил millest ma siis ~ nüüd rääkisingi, так вспомним свою юность meenutagem siis oma noorust;
‣ nii, näiteks; климат там суровый, так, морозы доходят до 40° kliima on seal karm, näiteks külmakraade on mõnikord nelikümmend;
‣ kõnek. jah, just, tõepoolest; так это он tõepoolest, see on tema, tema ise jah;
◊ так нет kõnek. aga ei, kus sa sellega; так и знай(те) kõnek. pea ~ pidage meeles, võta ~ võtke arvesse ~ teadmiseks
тет-а-тет Н pr. ‘tête-à-tête’ nelja silma all; разговор тет-а-тет neljasilmajutt
тройка 75 С ж.
неод.
‣ kõnek.
kolm (hinne 3; ühissõiduk nr. 3; kolme silmaga mängukaart); получить тройку kolme ~ rahuldavat saama, сесть на тройку number kolme (number kolm trammi, bussi vm.) peale istuma, червонная тройка ärtu kolm;
‣ troika, kolmikrakend;
‣ kolmik, kolmeliikmeline rühm; kõnek. vestiga ülikond; пиджачная тройка vestiga ülikond
форс-мажор 1 С м.
неод.
jur.
pr. ‘force majeure’ ettenähtamatu ~ vältimatu olukord ~ sündmus; vääramatu jõud, vägisvõim
франций 45 С м.
неод.
(без мн. ч.
) keem.
frantsium (Fr)
фри нескл. П kok. frii-, pr. ‘frit’ (praetud, krõbe, rohkes rasvas pruunistatud); картофель фри friikartul(id), рыба фри friikala
фронда 51 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ aj. pr. ‘fronde’ (absolutismivastane liikumine Prantsusmaal XVII saj.);
‣ ülek. liter. mässumeelsus, rahulolematus
хром 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ keem. kroom (Cr);
‣ kroomvärv;
‣ kroomnahk, kroom
цирконий 45 С м.
неод.
(без мн. ч.
) keem.
tsirkoonium (Zr)
четвёрка 72 С ж.
неод.
‣ (number) neli (koolihinne, ühissõiduk nr. 4; nelja silmaga mängukaart); учиться на четвёрки neljadele õppima, neljamees olema, получить четвёрку по математике matemaatikas nelja saama, садиться на четвёрку kõnek.
number nelja peale minema, neljanda bussi ~ trolli ~ trammi peale minema, четвёрка пик poti neli;
‣ kõnek. nelik (neljast koosnev rühm); четвёрка бойцов neli võitlejat, võitlejate nelik, четвёрка с рулевым sport roolijaga neljapaat, четвёрка без рулевого sport roolijata neljapaat, парная четвёрка sport paarisaeruline neljapaat
шантан 1 С м.
неод.
varietee, kabaree, pr. ‘chantant’
шевалье нескл. С м. од. aj. rüütel, pr. ‘chevalier’ (aadlitiitel Prantsusmaal)
шестёрка 72 С ж.
неод.
‣ (number) kuus (ühissõiduk nr. 6; kuue silmaga mängukaart); ехать на шестёрке sõitma number kuuega ~ number kuus bussiga (trammiga, trolliga), шестёрка пик poti kuus;
‣ kuuikrakend, kuuehobuserakend;
‣ kuueaerupaat;
‣ kuuik (kuuest esemest v. olendist koosnev rühm); шестёрка истребителей kuus hävitajat ~ hävituslennukit, hävitajakuuik
эрбий 45 С м.
неод.
(без мн. ч.
) keem.
erbium (Er)