[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
Leitud 55 artiklit
перейти 372 Г сов. → несов. переходить I
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
перевестись 367 Г сов. → несов. переводиться
‣ куда üle minema, siirduma; перевестись в другой институт teise instituuti üle minema, перевестись на работу в другой город teise linna tööle siirduma ~ asuma;
‣ kõnek. otsa lõppema ~ saama, ära kuluma; välja surema; деньги у него почти совсем перевелись raha on tal peaaegu otsas ~ otsa lõppenud, щуки в этой реке ещё не перевелись siin jões leidub veel hauge ~ havisid
‣ куда üle minema, siirduma; перевестись в другой институт teise instituuti üle minema, перевестись на работу в другой город teise linna tööle siirduma ~ asuma;
‣ kõnek. otsa lõppema ~ saama, ära kuluma; välja surema; деньги у него почти совсем перевелись raha on tal peaaegu otsas ~ otsa lõppenud, щуки в этой реке ещё не перевелись siin jões leidub veel hauge ~ havisid
пере- приставка väljendab
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
расхотеться 242 Г сов. (безл.) кому kõnek. üle minema (tahtmise v. soovi kohta); мне расхотелось спать mul läks uni üle, ему расхотелось пить tal läks janu üle
рысца 81 С ж. неод. (без мн. ч.) sörk(jooks), kerge traav; перейти с рысцы на шаг sörgilt kõnnile üle minema
перевалить 305a Г сов. → несов. переваливать
‣ что kõnek. ümber laadima;
‣ кого-что, через что üle ~ teise kohta vinnama; он перевалил своё тело через подоконник ta vinnas enda üle aknalaua;
‣ кого-что (midagi rasket) ümber pöörama;
‣ что, через что üle minema ~ sõitma, ületama; перевалить горы üle mägede minema;
‣ kõnek. (ajapiiri) ületama; перевалило за полночь kesköö on läbi, aeg on üle kesköö, август уже перевалил на вторую половину augusti teine pool on juba käes, ему перевалило за сорок лет ta on üle neljakümne aasta vana
‣ что kõnek. ümber laadima;
‣ кого-что, через что üle ~ teise kohta vinnama; он перевалил своё тело через подоконник ta vinnas enda üle aknalaua;
‣ кого-что (midagi rasket) ümber pöörama;
‣ что, через что üle minema ~ sõitma, ületama; перевалить горы üle mägede minema;
‣ kõnek. (ajapiiri) ületama; перевалило за полночь kesköö on läbi, aeg on üle kesköö, август уже перевалил на вторую половину augusti teine pool on juba käes, ему перевалило за сорок лет ta on üle neljakümne aasta vana
переметнуться 338 Г сов. → несов. перемётываться kõnek.
‣ через что üle mille vupsama ~ kargama ~ (viuhti) hüppama; он переметнулся через забор ta vupsas ~ lendas hooga üle aia;
‣ куда, к кому halv. üle jooksma ~ minema ~ kargama; переметнуться к врагу ~ на сторону врага vaenlase poole üle jooksma ~ minema, переметнуться в другой лагерь teise leeri üle minema
‣ через что üle mille vupsama ~ kargama ~ (viuhti) hüppama; он переметнулся через забор ta vupsas ~ lendas hooga üle aia;
‣ куда, к кому halv. üle jooksma ~ minema ~ kargama; переметнуться к врагу ~ на сторону врага vaenlase poole üle jooksma ~ minema, переметнуться в другой лагерь teise leeri üle minema
перерасти 369 Г сов. → несов. перерастать
‣ кого-что kellest-millest pikemaks kasvama; сын перерос отца на целую голову poeg on isast pea jagu pikem(aks kasvanud);
‣ кого-что ülek. kellest-millest üle kasvama, во что milleks üle minema ~ kasvama; он перерос свою среду ta on oma keskkonnast üle (kasvanud), экономическая борьба переросла в политическую majanduslik võitlus kasvas ~ läks üle poliitiliseks võitluseks, огорчение переросло в обиду kurvastusest sai solvumus, kurbus paisus solvumuseks
‣ кого-что kellest-millest pikemaks kasvama; сын перерос отца на целую голову poeg on isast pea jagu pikem(aks kasvanud);
‣ кого-что ülek. kellest-millest üle kasvama, во что milleks üle minema ~ kasvama; он перерос свою среду ta on oma keskkonnast üle (kasvanud), экономическая борьба переросла в политическую majanduslik võitlus kasvas ~ läks üle poliitiliseks võitluseks, огорчение переросло в обиду kurvastusest sai solvumus, kurbus paisus solvumuseks
кочевье 113 С с. неод.
‣ rändlemine; (ringi)ränd, (ringi)rändamine; перейти с кочевья на оседлость paikseks jääma, paiksele eluviisile üle minema;
‣ rändlaager; rännuala
‣ rändlemine; (ringi)ränd, (ringi)rändamine; перейти с кочевья на оседлость paikseks jääma, paiksele eluviisile üle minema;
‣ rändlaager; rännuala
латинизироваться 171 Г сов. и несов.
‣ latiniseeruma, ladinastuma, ladinapärastuma;
‣ ladina tähestikule üle minema;
‣ страд. к латинизировать несов.
‣ latiniseeruma, ladinastuma, ladinapärastuma;
‣ ladina tähestikule üle minema;
‣ страд. к латинизировать несов.
отлечь 375 Г сов. → несов. отлегать у кого, от чего, без доп. kergemaks ~ üle minema; у меня отлегло от сердца mul läks süda kergemaks, боль отлегла valu jäi järele ~ soiku
перебрести 367 (без страд. прич.) Г сов. что, через что kõnek.
‣ koolme kaudu üle minema; перебрести ручей ojast läbi kahlama ~ sumama;
‣ (vaevaliselt) üle mille komberdama
‣ koolme kaudu üle minema; перебрести ручей ojast läbi kahlama ~ sumama;
‣ (vaevaliselt) üle mille komberdama
перекинуться 334 Г сов. → несов. перекидываться
‣ через что üle viskuma ~ sööstma; перекинуться через перила üle käsipuu kõõluma;
‣ на что (kiiresti) levima, üle minema; огонь перекинулся на соседний дом tuli levis kiiresti naabermajale, разговор перекинулся на другую тему kõnek. jutt läks teisale ~ mujale;
‣ чем (üksteisele) viskama; перекинуться мячом üksteisele palli viskama;
‣ чем ülek. kõnek. vahetama; перекинуться взглядом pilke vahetama, не с кем словом перекинуться pole kellega sõnakestki vahetada;
‣ куда, к кому kõnek. üle ~ tagasi minema;
‣ во что madalk. (kaarte, lotot vm.) mängima; перекинуться в карты kaarte mängima;
‣ murd. kukerpalli tegema; ümber ~ kummuli minema
‣ через что üle viskuma ~ sööstma; перекинуться через перила üle käsipuu kõõluma;
‣ на что (kiiresti) levima, üle minema; огонь перекинулся на соседний дом tuli levis kiiresti naabermajale, разговор перекинулся на другую тему kõnek. jutt läks teisale ~ mujale;
‣ чем (üksteisele) viskama; перекинуться мячом üksteisele palli viskama;
‣ чем ülek. kõnek. vahetama; перекинуться взглядом pilke vahetama, не с кем словом перекинуться pole kellega sõnakestki vahetada;
‣ куда, к кому kõnek. üle ~ tagasi minema;
‣ во что madalk. (kaarte, lotot vm.) mängima; перекинуться в карты kaarte mängima;
‣ murd. kukerpalli tegema; ümber ~ kummuli minema
превратиться 296 Г сов. → несов. превращаться в кого-что muutuma, üle minema; вода превратилась в лёд vesi muutus jääks;
◊ превратиться ~ превращаться в слух ainult üks suur kõrv olema
◊ превратиться ~ превращаться в слух ainult üks suur kõrv olema
оборона 51 С ж. неод. (без мн. ч.) kaitse, kaitsmine, sõj. ka tõrje; гражданская оборона tsiviilkaitse, круговая оборона ringkaitse, береговая оборона rannakaitse, противовоздушная оборона õhukaitse, необходимая оборона jur. hädakaitse, прорвать оборону противника vastase kaitsest läbi murdma, держать оборону kaitses olema, занять оборону kaitsele asuma, перейти к обороне kaitsele üle minema, героическая оборона города linna kangelaslik kaitsmine, противоракетная оборона raketitõrje
переключиться 287 Г сов. → несов. переключаться на что, без доп. ümber lülituma (ka ülek.); завод переключился на производство телевизоров tehas lülitus ümber ~ läks üle telerite tootmisele, переключиться на научную работу teadustööle üle minema ~ asuma
пересечь I 378a (действ. прич. прош. вр. пересекший, дееприч. прош. вр. пересекши) Г сов. → несов. пересекать
‣ кого-что kõnek. läbi ~ pooleks ~ katki raiuma ~ lõikama; пересечь пополам pooleks raiuma, пересечь автоматной очередью automaadivalanguga läbi tikkima;
‣ что (risti) üle minema ~ sõitma, ületama; пересечь дорогу (risti) üle tee minema, пересечь океан üle ookeani sõitma, пересечь границу piiri ületama, пересечь экватор ekvaatorit ületama, üle ekvaatori minema ~ sõitma, пересечь площадь üle väljaku minema, väljakut ületama;
‣ что läbima; этот район пересекут две железные дороги seda piirkonda hakkab läbima ~ sellest piirkonnast hakkab läbi minema kaks raudteed;
‣ что кому-чему ülek. tõkestama; пересечь дорогу кому kelle(l) teed tõkestama
‣ кого-что kõnek. läbi ~ pooleks ~ katki raiuma ~ lõikama; пересечь пополам pooleks raiuma, пересечь автоматной очередью automaadivalanguga läbi tikkima;
‣ что (risti) üle minema ~ sõitma, ületama; пересечь дорогу (risti) üle tee minema, пересечь океан üle ookeani sõitma, пересечь границу piiri ületama, пересечь экватор ekvaatorit ületama, üle ekvaatori minema ~ sõitma, пересечь площадь üle väljaku minema, väljakut ületama;
‣ что läbima; этот район пересекут две железные дороги seda piirkonda hakkab läbima ~ sellest piirkonnast hakkab läbi minema kaks raudteed;
‣ что кому-чему ülek. tõkestama; пересечь дорогу кому kelle(l) teed tõkestama
приём 1 С м. неод.
‣ vastuvõtmine, vastuvõtt; (sisse)võtmine; приём гостей külaliste vastuvõtmine ~ vastuvõtt, приём в партию parteisse vastuvõtmine ~ vastuvõtt, часы приёма kõnetunnid, vastuvõtuaeg, vastuvõtutunnid, приём у врача arsti vastuvõtt, приём на первый курс esimesele kursusele vastuvõtmine, приём в честь кого vastuvõtt kelle auks, устроить приём кому kellele vastuvõttu korraldama, оказать радушный ~ сердечный приём südamlikult vastu võtma, перейти на приём raad. vastuvõtule üle minema ~ ümber lülituma, приём лекарств ravimite (sisse)võtmine, приём пищи söömine;
‣ võte; (toimingu)viis; (ühepuhune) tegevuskord; приёмы борьбы sport maadlusvõtted, художественные приёмы kunstivõtted, kunstilised võtted, приёмы стрельбы sõj. laskevõtted, строевые приёмы sõj. rivivõtted, ружейные приёмы sõj. relvavõtted, в один приём ühe korraga, письмо написано в несколько приёмов kiri pole kirjutatud ühe korraga ~ suletõmbega, выпить что в один приём ühe sõõmuga ~ suulevõtuga ära jooma;
‣ van. annus; употреблять в маленьких приёмах väikestes kogustes ~ annustes ~ doosides tarvitama;
‣ приёмы мн. ч. van. kombed, maneerid
‣ vastuvõtmine, vastuvõtt; (sisse)võtmine; приём гостей külaliste vastuvõtmine ~ vastuvõtt, приём в партию parteisse vastuvõtmine ~ vastuvõtt, часы приёма kõnetunnid, vastuvõtuaeg, vastuvõtutunnid, приём у врача arsti vastuvõtt, приём на первый курс esimesele kursusele vastuvõtmine, приём в честь кого vastuvõtt kelle auks, устроить приём кому kellele vastuvõttu korraldama, оказать радушный ~ сердечный приём südamlikult vastu võtma, перейти на приём raad. vastuvõtule üle minema ~ ümber lülituma, приём лекарств ravimite (sisse)võtmine, приём пищи söömine;
‣ võte; (toimingu)viis; (ühepuhune) tegevuskord; приёмы борьбы sport maadlusvõtted, художественные приёмы kunstivõtted, kunstilised võtted, приёмы стрельбы sõj. laskevõtted, строевые приёмы sõj. rivivõtted, ружейные приёмы sõj. relvavõtted, в один приём ühe korraga, письмо написано в несколько приёмов kiri pole kirjutatud ühe korraga ~ suletõmbega, выпить что в один приём ühe sõõmuga ~ suulevõtuga ära jooma;
‣ van. annus; употреблять в маленьких приёмах väikestes kogustes ~ annustes ~ doosides tarvitama;
‣ приёмы мн. ч. van. kombed, maneerid
собственность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) omand, omandus, vara; личная собственность isiklik omand, частная собственность eraomand, государственная собственность riiklik omand, кооперативно-колхозная собственность kooperatiiv-kolhooslik omand, национальная собственность rahva ~ rahvuslik omand, общенародная собственность rahva ~ üldrahvalik omand, общественная собственность ühiskondlik omand, ühiskonna omand ~ vara, общая ~ совместная собственность ühine omand, ühisomand, ühisomandus, собственность на средства производства tootmisvahendite omandus, частная собственность на землю maa eraomandus, право собственности jur. omandiõigus, omandusõigus, получить в собственность omandama, передать в собственность кого-чего kelle-mille kätte üle andma, kelle-mille omandiks tegema, переходить в собственность кого kelle kätte üle minema, kelle omandiks saama
вскипеть 238 Г сов. → несов. вскипать
‣ keema hakkama; чайник уже вскипел teevesi keeb juba ~ läks juba keema;
‣ без доп., чем ülek. keema ~ põlema minema; от этого замечания он вскипел selle märkuse peale läks ta põlema ~ keema, вскипеть гневом vihast üle keema, raevust keema minema
‣ keema hakkama; чайник уже вскипел teevesi keeb juba ~ läks juba keema;
‣ без доп., чем ülek. keema ~ põlema minema; от этого замечания он вскипел selle märkuse peale läks ta põlema ~ keema, вскипеть гневом vihast üle keema, raevust keema minema
галс 1 С м. неод. halss (laeva kurss tuules; üksikkurss loovimisel; üks purjekinnitusotsi); длинный галс pikk üksikkurss ~ halss, правый галс paremhalss, tüürpoordihalss, переменить галс halssima, halssi muutma, üle halsi minema, ложиться на другой галс halssima, teisele halsile ~ üle halsi minema, tuule suhtes pööret sooritama, старт левым галсом vasakhalsistart
заноситься I 319 Г несов. → сов. занестись I
‣ (kõrgele) lendama ~ tõusma; жаворонки заносились под облака lõokesed tõusid pilvedeni ~ pilvede alla;
‣ (ette) tormama ~ kihutama; всадник заносился далеко вперёд ratsur kihutas kaugele ette;
‣ ülek. kaugele kanduma; заноситься мечтами unistustele anduma, куда мы только не заносились в мечтах kuhu unistused meid küll kõik ei viinud;
‣ kõnek. uhkustama, ennast täis minema, nina püsti ajama, end tähtsaks tegema; не с чего тебе заноситься sul pole põhjust nina püsti ajada;
‣ kõnek. üle pakkuma, (liiga) kaugele minema;
‣ страд. к заносить I
‣ (kõrgele) lendama ~ tõusma; жаворонки заносились под облака lõokesed tõusid pilvedeni ~ pilvede alla;
‣ (ette) tormama ~ kihutama; всадник заносился далеко вперёд ratsur kihutas kaugele ette;
‣ ülek. kaugele kanduma; заноситься мечтами unistustele anduma, куда мы только не заносились в мечтах kuhu unistused meid küll kõik ei viinud;
‣ kõnek. uhkustama, ennast täis minema, nina püsti ajama, end tähtsaks tegema; не с чего тебе заноситься sul pole põhjust nina püsti ajada;
‣ kõnek. üle pakkuma, (liiga) kaugele minema;
‣ страд. к заносить I
излишествовать 171b Г несов. в чём liter. liialdama, liiale minema, üle pakkuma; излишествовать в еде söögiga liialdama
кисель 11 (род. п. ед. ч. киселя и киселю) С м. неод.
‣ kissell; kiisel; кисель из ревеня rabarberikissell, овсяный кисель kaerakile, -kiisel;
‣ ülek. muda, sopp;
‣ ülek. halv. vedel vend, sült (inimese kohta);
◊ за семь вёрст киселя хлебать kõnekäänd üle vee vett tooma (minema) (tulutult väga pikka teekonda ette võtma); седьмая ~ десятая вода на киселе kõnek. iidamast-aadamast (sugulane), viies vesi taari peal
‣ kissell; kiisel; кисель из ревеня rabarberikissell, овсяный кисель kaerakile, -kiisel;
‣ ülek. muda, sopp;
‣ ülek. halv. vedel vend, sült (inimese kohta);
◊ за семь вёрст киселя хлебать kõnekäänd üle vee vett tooma (minema) (tulutult väga pikka teekonda ette võtma); седьмая ~ десятая вода на киселе kõnek. iidamast-aadamast (sugulane), viies vesi taari peal
кувыркнуться 336 Г сов. однокр. к кувыркаться (ühte) kukerpalli tegema, üle pea kukkuma, uperkuuti ~ uppi minema
переборщить 287b Г сов. → несов. перебарщивать без доп., в чём kõnek. liiale minema, üle pakkuma, üle soolama; переборщить в похвалах kiitmisega ~ kiitus(t)ega liiale minema ~ üle pakkuma
перебраться 216 (прош. вр. перебралось и перебралось, перебрались и перебрались) Г сов. → несов. перебираться через что, с чего, на что kõnek. üle ~ teisele poole minema ~ sõitma ~ saama ~ jõudma; ümber asuma; üle kolima; перебраться через реку üle jõe minema, перебраться на другой берег teisele kaldale minema, перебраться жить в город linna elama asuma, перебраться на новую квартиру uude korterisse kolima
переброситься 273 Г сов. → несов. перебрасываться
‣ через что üle viskuma ~ sööstma; переброситься через забор hooga üle aia hüppama;
‣ через что, куда kõnek. kiiresti ühest kohast teise minema; levima; отряд перебросился через мост salk tegi kiirmarsi üle silla, огонь перебросился на соседний дом tuli levis kiiresti naabermajale;
‣ чем, с кем teineteisele viskama; переброситься мячом teineteisele palli viskama ~ söötma ~ lööma;
‣ чем, с кем ülek. vahetama; переброситься взглядами pilke vahetama, переброситься несколькими словами paari sõna vahetama;
‣ van. üle jooksma ~ minema; переброситься к врагу ~ на сторону врага vaenlase poole üle jooksma
‣ через что üle viskuma ~ sööstma; переброситься через забор hooga üle aia hüppama;
‣ через что, куда kõnek. kiiresti ühest kohast teise minema; levima; отряд перебросился через мост salk tegi kiirmarsi üle silla, огонь перебросился на соседний дом tuli levis kiiresti naabermajale;
‣ чем, с кем teineteisele viskama; переброситься мячом teineteisele palli viskama ~ söötma ~ lööma;
‣ чем, с кем ülek. vahetama; переброситься взглядами pilke vahetama, переброситься несколькими словами paari sõna vahetama;
‣ van. üle jooksma ~ minema; переброситься к врагу ~ на сторону врага vaenlase poole üle jooksma
перегнуть 336a (страд. прич. прош. вр. перегнутый, кр. ф. перегнут, перегнутьа, перегнутьо, перегнутьы) Г сов. → несов. перегибать
‣ что pooleks ~ kahekorra ~ kokku murdma; перегнуть лист бумаги пополам paberilehte pooleks murdma;
‣ что kallutama, painutama, kõverdama;
‣ (без страд. прич.) без доп., в чём ülek. kõnek. liialdama, liiale minema, üle pakkuma; перегнуть в своих требованиях nõudmistega liiale minema;
◊ перегнуть ~ перегибать палку kõnek. pilli lõhki ajama
‣ что pooleks ~ kahekorra ~ kokku murdma; перегнуть лист бумаги пополам paberilehte pooleks murdma;
‣ что kallutama, painutama, kõverdama;
‣ (без страд. прич.) без доп., в чём ülek. kõnek. liialdama, liiale minema, üle pakkuma; перегнуть в своих требованиях nõudmistega liiale minema;
◊ перегнуть ~ перегибать палку kõnek. pilli lõhki ajama
перегреться 247 Г сов. → несов. перегреваться üle kuumenema, liiga kuumaks ~ tuliseks minema; перегреться на солнце päikese käes üle kuumenema, утюг перегрелся triikraud on liiga tuliseks läinud
перекалиться 285 Г сов. → несов. перекаливаться, перекаляться üle kuumenema, liiga kuumaks minema; tehn. ülemäära lõõmutatud saama; утюг перекалился triikraud on liiga tuliseks läinud, сталь перекалилась teras on üle lõõmutatud
перекваситься 273 Г сов. → несов. переквашиваться kõnek. üle hapnema, liighapnema, liiga hapuks minema; капуста переквасилась kapsad on liiga hapud, тесто переквасилось taigen on üle hapnenud
перекиснуть 344b Г сов. → несов. перекисать üle hapnema, liiga hapuks minema; тесто перекисло taigen on üle hapnenud, сметана перекисла koor on liiga hapuks läinud
переохладиться 292 Г сов. → несов. переохлаждаться liiga ~ üle jahtuma, liiga jahedaks ~ külmaks minema; end liialt jahutama
переправиться 278 Г сов. → несов. переправляться через что, куда, на чём üle sõitma ~ minema, ületama; переправиться через реку на лодке paadiga üle jõe sõitma
перестоять 257 Г сов. → несов. перестаивать
‣ что, без доп. kõnek. (seistes) ära ootama; судно перестояло бурю в порту laev ootas sadamas tormi vaibumise ära;
‣ (kauasest seismisest) halvaks minema, seiskuma, liisuma, jääbima; vanaks kasvama, üle küpsema; сметана перестояла hapukoor pole enam värske, рожь перестояла rukis on üliküps ~ pudenemise äärel, тесто перестояло tainas on üle kerkinud ~ hapnenud;
‣ liiga kaua seisma, seismisest väsima; кого kellest kauem seisma
‣ что, без доп. kõnek. (seistes) ära ootama; судно перестояло бурю в порту laev ootas sadamas tormi vaibumise ära;
‣ (kauasest seismisest) halvaks minema, seiskuma, liisuma, jääbima; vanaks kasvama, üle küpsema; сметана перестояла hapukoor pole enam värske, рожь перестояла rukis on üliküps ~ pudenemise äärel, тесто перестояло tainas on üle kerkinud ~ hapnenud;
‣ liiga kaua seisma, seismisest väsima; кого kellest kauem seisma
переусердствовать 171b Г сов. в чём, без доп. kõnek. iroon. liigagarust üles näitama ~ ilmutama, ülearu agar ~ üliagar olema; переусердствовать в похвалах kiitusega liiale minema ~ üle pingutama
переучиться 311 Г сов. → несов. переучиваться
‣ на кого, без доп. ümber õppima kelleks; переучиться на тракториста traktoristiks ümber õppima;
‣ kõnek. üle õppima, õppimisega liiale minema ~ endale liiga tegema
‣ на кого, без доп. ümber õppima kelleks; переучиться на тракториста traktoristiks ümber õppima;
‣ kõnek. üle õppima, õppimisega liiale minema ~ endale liiga tegema
перехватить 316a Г сов. → несов. перехватывать
‣ кого-что kinni pidama ~ haarama, tabama, peatama; peale sattuma; перехватить знакомого по дороге teel tuttavaga kokku juhtuma;
‣ что sõj. (teed) ära lõikama; перехватить пути сообщения (liiklus)teid ära lõikama;
‣ кого-что vahelt ära haarama ~ kahmama; перехватить письмо kirja vahelt ära võtma ~ näppama, перехватить мяч palli ära võtma (vastaselt);
‣ что kinni püüdma (ka ülek.); перехватить взгляд pilku kinni püüdma, перехватить след jälge üles võtma;
‣ что (mujalt) kinni võtma ~ haarama; перехватить мешок сверху kotisuust kinni haarama;
‣ что, чем kokku tõmbama; перехватить талию поясом vööd peale tõmbama ~ panema, перехватить жгутом ногу jalga köidisega ~ žgutiga kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что ülek. (kinni) nöörima; дыхание перехватило hing jäi kinni, голос перехватило ei tulnud häälepiuksugi, радость перехватила ей дыхание ta oli rõõmust hingetu;
‣ что madalk. läbi lõikama (kõri);
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. hamba alla pistma, (kergelt) einestama, kerget einet võtma;
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. lühilaenu tegema, (mõneks päevaks) võlgu võtma; перехватить (денег) на недельку nädalaks võlgu võtma;
‣ 316b kõnek. liiale minema, üle pakkuma; перехватить в шутках naljadega liiale minema;
◊ перехватить ~ хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama
‣ кого-что kinni pidama ~ haarama, tabama, peatama; peale sattuma; перехватить знакомого по дороге teel tuttavaga kokku juhtuma;
‣ что sõj. (teed) ära lõikama; перехватить пути сообщения (liiklus)teid ära lõikama;
‣ кого-что vahelt ära haarama ~ kahmama; перехватить письмо kirja vahelt ära võtma ~ näppama, перехватить мяч palli ära võtma (vastaselt);
‣ что kinni püüdma (ka ülek.); перехватить взгляд pilku kinni püüdma, перехватить след jälge üles võtma;
‣ что (mujalt) kinni võtma ~ haarama; перехватить мешок сверху kotisuust kinni haarama;
‣ что, чем kokku tõmbama; перехватить талию поясом vööd peale tõmbama ~ panema, перехватить жгутом ногу jalga köidisega ~ žgutiga kinni tõmbama ~ siduma;
‣ что ülek. (kinni) nöörima; дыхание перехватило hing jäi kinni, голос перехватило ei tulnud häälepiuksugi, радость перехватила ей дыхание ta oli rõõmust hingetu;
‣ что madalk. läbi lõikama (kõri);
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. hamba alla pistma, (kergelt) einestama, kerget einet võtma;
‣ 316a что, чего, без доп. kõnek. lühilaenu tegema, (mõneks päevaks) võlgu võtma; перехватить (денег) на недельку nädalaks võlgu võtma;
‣ 316b kõnek. liiale minema, üle pakkuma; перехватить в шутках naljadega liiale minema;
◊ перехватить ~ хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama
перехлестнуть 338 Г сов. → несов. перехлёстывать
‣ kõnek. (üle ääre) loksuma;
‣ ülek. kõnek. pulbitsema (tundmuste kohta);
‣ ülek. madalk. liiale minema, üle soolama ~ pingutama;
‣ ümbert siduma ~ haarama
‣ kõnek. (üle ääre) loksuma;
‣ ülek. kõnek. pulbitsema (tundmuste kohta);
‣ ülek. madalk. liiale minema, üle soolama ~ pingutama;
‣ ümbert siduma ~ haarama
поступить 323b Г сов. → несов. поступать
‣ как, с кем-чем, без доп. toimima, talitama, käituma; поступить правильно õigesti talitama, поступить нечестно ebaausalt käituma;
‣ куда kuhu astuma, sisse saama (kõnek.); tööle asuma ~ minema; поступить в университет ülikooli astuma, поступить слесарем на завод tehasesse lukksepaks minema, в этом году ему не удалось поступить sel aastal ta ei saanud (kooli) sisse;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, laekuma, jõudma, tulema; minema; поступить в продажу müügile tulema, поступило распоряжение tuli korraldus, вода поступила в бак vesi voolas ~ jooksis ~ tuli paaki, пар поступил в цилиндр aur jõudis ~ tuli silindrisse;
‣ (üle) minema, sattuma; поступить в распоряжение кого kelle käsutusse (üle) minema
‣ как, с кем-чем, без доп. toimima, talitama, käituma; поступить правильно õigesti talitama, поступить нечестно ebaausalt käituma;
‣ куда kuhu astuma, sisse saama (kõnek.); tööle asuma ~ minema; поступить в университет ülikooli astuma, поступить слесарем на завод tehasesse lukksepaks minema, в этом году ему не удалось поступить sel aastal ta ei saanud (kooli) sisse;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, laekuma, jõudma, tulema; minema; поступить в продажу müügile tulema, поступило распоряжение tuli korraldus, вода поступила в бак vesi voolas ~ jooksis ~ tuli paaki, пар поступил в цилиндр aur jõudis ~ tuli silindrisse;
‣ (üle) minema, sattuma; поступить в распоряжение кого kelle käsutusse (üle) minema
припляс 1 С м. неод. (без мн. ч.) kõnek. tantsisklemine, tantsisklus; пройтись по комнате с приплясом tantsiskledes üle toa minema
пройти Г сов. → несов. проходить I
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
‣ 373 что, без доп. (üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
разгорячиться 287 Г сов. от чего
‣ kuumaks ~ palavaks minema, end kuumaks ajama; все разгорячились от работы kõigil läks töötegemisest nahk kuumaks, разгорячиться от вина veinist üle keha kuumaks minema;
‣ ülek. end üles kütma, ägestuma, ärrituma, ägedaks ~ keevaliseks minema; разгорячиться от злости meelepahast ägedaks minema; vrd. горячиться
‣ kuumaks ~ palavaks minema, end kuumaks ajama; все разгорячились от работы kõigil läks töötegemisest nahk kuumaks, разгорячиться от вина veinist üle keha kuumaks minema;
‣ ülek. end üles kütma, ägestuma, ärrituma, ägedaks ~ keevaliseks minema; разгорячиться от злости meelepahast ägedaks minema; vrd. горячиться
разлиться 326 (буд. вр. разольётся, прош. вр. разлилось и разлилось, разлились и разлились) Г сов. → несов. разливаться
‣ maha ~ ümber minema, laiali ~ üle ääre ~ maha voolama ~ jooksma; суп разлился supp läks maha;
‣ üle kallaste tõusma, üle ujutama, tulvama; река разлилась jõgi tõusis üle kallaste;
‣ ülek. levima, laiali valguma; тепло разлилось по всему телу soojus levis üle kogu keha, kogu keha läks soojaks, по лицу разлилась улыбка nägu läks naerule ~ laia naeru täis, румянец разлился по щекам puna levis üle kogu näo, puna tõusis palgesse, над рекой разлилась песня jõe kohal kaikus laul;
‣ (без сов.) laksutama, lõõritama;
‣ (без сов.) kõnek. pisaraid (ojadena) valama;
‣ (без сов.) kõnek. ülevoolavalt kõnelema, kõnel voolata laskma
‣ maha ~ ümber minema, laiali ~ üle ääre ~ maha voolama ~ jooksma; суп разлился supp läks maha;
‣ üle kallaste tõusma, üle ujutama, tulvama; река разлилась jõgi tõusis üle kallaste;
‣ ülek. levima, laiali valguma; тепло разлилось по всему телу soojus levis üle kogu keha, kogu keha läks soojaks, по лицу разлилась улыбка nägu läks naerule ~ laia naeru täis, румянец разлился по щекам puna levis üle kogu näo, puna tõusis palgesse, над рекой разлилась песня jõe kohal kaikus laul;
‣ (без сов.) laksutama, lõõritama;
‣ (без сов.) kõnek. pisaraid (ojadena) valama;
‣ (без сов.) kõnek. ülevoolavalt kõnelema, kõnel voolata laskma
расплескаться 209, 166 Г сов. → несов. расплёскиваться
‣ üle ääre ~ maha loksuma ~ läigatama ~ minema, laiali pritsuma;
‣ (без несов.) kõnek. (kõvasti) loksuma ~ pladisema ~ plagisema hakkama;
‣ (без несов.) (kõvasti) sulistama ~ veega pritsima ~ lobistama hakkama
‣ üle ääre ~ maha loksuma ~ läigatama ~ minema, laiali pritsuma;
‣ (без несов.) kõnek. (kõvasti) loksuma ~ pladisema ~ plagisema hakkama;
‣ (без несов.) (kõvasti) sulistama ~ veega pritsima ~ lobistama hakkama
семь 136 Ч seitse; семь рублей seitse rubla, семь девочек seitse tüdrukut;
◊ семь раз отмерь, один раз отрежь vanas. üheksa korda mõõda, üks kord lõika; за семью замками seitsme luku taga; за семь вёрст киселя хлебать kõnek. iroon. üle vee vett tooma (minema), tühja käiku ette võtma; семи пядей во лбу ilmatark (olema); семь вёрст до небес kõnek. humor. maast ja ilmast (kokku rääkima); семь пятниц на неделе у кого kõnek. kellel on kust tuul, sealt meel, kes on tuulepea
◊ семь раз отмерь, один раз отрежь vanas. üheksa korda mõõda, üks kord lõika; за семью замками seitsme luku taga; за семь вёрст киселя хлебать kõnek. iroon. üle vee vett tooma (minema), tühja käiku ette võtma; семи пядей во лбу ilmatark (olema); семь вёрст до небес kõnek. humor. maast ja ilmast (kokku rääkima); семь пятниц на неделе у кого kõnek. kellel on kust tuul, sealt meel, kes on tuulepea
труп 1 С м. неод. laip, surnukeha, koolnu; korjus; труп коня hobuse korjus, вскрытие трупа laiba lahkamine ~ lahang;
◊ переступить ~ перешагнуть через чей труп (kas või) üle laipade minema; только через мой труп ainult üle minu laiba
◊ переступить ~ перешагнуть через чей труп (kas või) üle laipade minema; только через мой труп ainult üle minu laiba
убежать 182 Г сов. → несов. убегать
‣ от кого-чего ära ~ minema jooksma; põgenema (ka ülek.); убежать из плена (sõja)vangist põgenema, убежать из дому kodunt põgenema ~ ära jooksma, убежать с уроков kõnek. (kooli)tundidest jalga laskma ~ minema panema, poppi tegema, убежать от забот murede eest pagema, дети убежали в лес lapsed jooksid metsa, от меня ты не убежишь minu käest sa ei pääse;
‣ kõnek. üle ajama ~ minema, üle keema; молоко убежало piim läks ~ kees üle
‣ от кого-чего ära ~ minema jooksma; põgenema (ka ülek.); убежать из плена (sõja)vangist põgenema, убежать из дому kodunt põgenema ~ ära jooksma, убежать с уроков kõnek. (kooli)tundidest jalga laskma ~ minema panema, poppi tegema, убежать от забот murede eest pagema, дети убежали в лес lapsed jooksid metsa, от меня ты не убежишь minu käest sa ei pääse;
‣ kõnek. üle ajama ~ minema, üle keema; молоко убежало piim läks ~ kees üle
уйти 374 Г сов. → несов. уходить I
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
‣ куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); уйти на работу tööle minema, уйти в море merele minema, уйти на охоту jahile minema, уйти на фронт rindele minema, уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, уйти в отпуск puhkusele minema, уйти в отставку erru minema, уйти на пенсию pensionile minema, уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt ~ areenilt lahkuma, уйти от дел asjaajamisest eemale jääma ~ tõmbuma, уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, уйти вперёд ette minema ~ jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti ~ sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus ~ suri õitsvas ~ kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid ~ mahtusid kohvrisse;
‣ от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma ~ põiklema ~ hiilima ~ kalduma ~ minema; уйти от погони tagaajajate käest pääsema, уйти от дождя vihma eest varju(le) ~ vihmavarju minema, уйти от опасности hädaohust pääsema, уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima ~ põiklema, уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma ~ pääsema, уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse ~ pole pääsu, уйти в подполье ülek. põranda alla minema;
‣ ülek. mööduma, mööda minema ~ veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas ~ läbi ~ käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud ~ mööda läinud ~ möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;
‣ на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks ~ ostude peale ~ sisseostude tegemiseks kulus ~ läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub ~ läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub ~ läheb kolm meetrit riiet;
‣ во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; уйти в науку teadusesse süvenema, уйти в воспоминания mälestustesse süvenema ~ süüvima;
‣ во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); уйти под воду vee alla vajuma ~ minema, уйти ко дну ~ на дно põhja vajuma ~ minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks ~ vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;
‣ kõnek. üle keema ~ minema ~ ajama; молоко ушло piim kees üle;
‣ kõnek. ette käima ~ minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees ~ ette käinud;
‣ во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; уйти в ствол putke kasvama ~ minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid;
◊ уйти ~ уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama; уйти ~ уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest ~ siit ilmast lahkuma, teise ilma minema; уйти ~ уходить в (самого) себя enesesse kapselduma ~ tõmbuma; уйти ~ уходить из жизни elavate kirjast lahkuma; уйти ~ уходить между пальцами ~ сквозь пальцы kõnek. käest ~ läbi peo ~ sõrmede vahelt pudenema ~ kaduma; уйти от самого себя iseenda eest põgenema ~ pakku minema; уйти ~ уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema ~ sukelduma; почва уходит ~ ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob ~ kadus jalge alt ~ on jalge alt kadunud; душа ушла ~ уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub ~ vajus ~ kukub ~ kukkus saapasäärde; далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega-millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua; уйти ~ уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema
улица 80 С ж. неод.
‣ tänav (ka ülek.), uulits (van.); главная улица города linna peatänav, улица местного значения kõrvaltänav, жить на улице Некрасова Nekrassovi tänavas ~ tänaval elama, перейти улицу üle tänava minema, дурное влияние улицы tänava halb mõju, человек с улицы tänavalt tulnu, juhuslik inimene;
‣ (без мн. ч.) kõnek. õu; на улице холодно õues ~ väljas on külm, выйти на улицу õue ~ välja minema, прийти с улицы õuest ~ väljast (tuppa) tulema;
◊ зелёная улица (1) кому-чему roheline tee, (2) van. kadalipp; остаться ~ очутиться ~ оказаться на улице tänavale jääma; выбросить ~ выкинуть кого на улицу kõnek. (1) keda tänavale ~ välja tõstma, (2) keda värava taha heitma; будет и на нашей улице праздник tuleb pidu ka meie tänaval
‣ tänav (ka ülek.), uulits (van.); главная улица города linna peatänav, улица местного значения kõrvaltänav, жить на улице Некрасова Nekrassovi tänavas ~ tänaval elama, перейти улицу üle tänava minema, дурное влияние улицы tänava halb mõju, человек с улицы tänavalt tulnu, juhuslik inimene;
‣ (без мн. ч.) kõnek. õu; на улице холодно õues ~ väljas on külm, выйти на улицу õue ~ välja minema, прийти с улицы õuest ~ väljast (tuppa) tulema;
◊ зелёная улица (1) кому-чему roheline tee, (2) van. kadalipp; остаться ~ очутиться ~ оказаться на улице tänavale jääma; выбросить ~ выкинуть кого на улицу kõnek. (1) keda tänavale ~ välja tõstma, (2) keda värava taha heitma; будет и на нашей улице праздник tuleb pidu ka meie tänaval
хватить I 316b Г сов.
‣ madalk. vt. хватать I;
‣ чего madalk. (kiiruga) ära jooma ~ sööma, alla kugistama;
‣ madalk. nina täis tõmbama;
‣ чего kõnek. tunda ~ näha saama; хватить горя muret tunda saama, хватить страху hirmu tunda saama;
‣ (безл.) кого-что kõnek. kahju tegema ~ tooma, kahjustama; его хватил паралич ta halvati ära, ta sai halvatuse, teda tabas halvatus, ta on halvatud, морозом хватило посев külm on ~ oli orast näpistanud;
‣ кого-что чем, что обо что, чем обо что madalk. äigama, virutama, lajatama; без доп. pihta põrutama (tabama); хватить по голове vastu pead äigama, хватить по спине võmmu ~ head ~ kõva müksu selga andma, хватить кулаком по столу rusikaga lauale põrutama, хватить стулом о пол tooli vastu maad põrutama;
‣ kõnek. liialdama (plaanide, väidete kohta), üle pingutama ~ pakkuma ~ soolama, liiale minema;
‣ что madalk. põrutama (ootamatult ütlema), ootamatult ~ äkki tegema; вот хватил kus nüüd alles põrutas ~ ütles, хватить плясовую tantsu vihtuma hakkama;
◊ хватить горячего ~ горького до слёз kõnek. kibedat karikat maitsta saama, näguripäevi nägema; хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama; хватить греха на душу pattu oma hingele võtma
‣ madalk. vt. хватать I;
‣ чего madalk. (kiiruga) ära jooma ~ sööma, alla kugistama;
‣ madalk. nina täis tõmbama;
‣ чего kõnek. tunda ~ näha saama; хватить горя muret tunda saama, хватить страху hirmu tunda saama;
‣ (безл.) кого-что kõnek. kahju tegema ~ tooma, kahjustama; его хватил паралич ta halvati ära, ta sai halvatuse, teda tabas halvatus, ta on halvatud, морозом хватило посев külm on ~ oli orast näpistanud;
‣ кого-что чем, что обо что, чем обо что madalk. äigama, virutama, lajatama; без доп. pihta põrutama (tabama); хватить по голове vastu pead äigama, хватить по спине võmmu ~ head ~ kõva müksu selga andma, хватить кулаком по столу rusikaga lauale põrutama, хватить стулом о пол tooli vastu maad põrutama;
‣ kõnek. liialdama (plaanide, väidete kohta), üle pingutama ~ pakkuma ~ soolama, liiale minema;
‣ что madalk. põrutama (ootamatult ütlema), ootamatult ~ äkki tegema; вот хватил kus nüüd alles põrutas ~ ütles, хватить плясовую tantsu vihtuma hakkama;
◊ хватить горячего ~ горького до слёз kõnek. kibedat karikat maitsta saama, näguripäevi nägema; хватить через край kõnek. üle piiri ~ liiale minema, üle pakkuma ~ soolama; хватить греха на душу pattu oma hingele võtma
хлебать 166 Г несов. что, без доп.
‣ kõnek. (suurte sõõmudega, lurinaga) rüüpima; хлебать чай teed rüüpima;
‣ madalk. larpima, lurpima, lürpima, helpima, lõmpsima; хлебать суп из тарелки taldrikust suppi helpima;
◊ за семь вёрст киселя хлебать kõnekäänd üle vee vett tooma (minema), tulutult väga pikka teekonda ette võtma; лаптем щи хлебать madalk. (1) peoga putru suhu ajama, (2) vaesuses ja viletsuses elama
‣ kõnek. (suurte sõõmudega, lurinaga) rüüpima; хлебать чай teed rüüpima;
‣ madalk. larpima, lurpima, lürpima, helpima, lõmpsima; хлебать суп из тарелки taldrikust suppi helpima;
◊ за семь вёрст киселя хлебать kõnekäänd üle vee vett tooma (minema), tulutult väga pikka teekonda ette võtma; лаптем щи хлебать madalk. (1) peoga putru suhu ajama, (2) vaesuses ja viletsuses elama
через предлог с вин. п.
‣ koha v suuna märkimisel üle, teisel pool, pealtpoolt; через море üle mere, мост через реку Нарву Narva jõe sild, ремень через плечо üleõlarihm, rihm on üle õla, перейти через улицу üle tänava minema, tänavat ületama, лезть через забор üle aia ~ tara ronima, наливать через край üle ääre valama, переходить через границу piiri ületama, üle piiri käima, живу через улицу elan teisel pool tänavat;
‣ läbimise märkimisel läbi; идти через толпу rahvamurrust läbi minema, ехать через город läbi linna sõitma, смотреть через стекло läbi klaasi silmitsema;
‣ vahendi v vahendaja märkimisel kaudu, läbi, abil, teel, vahendusel, vahetalitusel, -st, -ga; через газету ajalehe kaudu, ajalehest, через доверенного voliniku kaudu ~ vahendusel, сообщить через друга sõbra kaudu teada andma, sõbraga sõna saatma, ехать через Москву Moskva kaudu sõitma, переходить через чьи руки kelle käest läbi käima, казнь через повешение surmanuhtlus poomise läbi, писать слово через чёрточку sõna sidekriipsuga ~ sidekriipsu abil kirjutama;
‣ aja- v kohavahemiku märkimisel pärast, peale, tagant, järel, -ga; приду через час tulen tunni aja pärast, смена через каждые два часа vahetus on kahe tunni tagant, через две станции peale ~ pärast kaht jaamavahet, kahe jaamavahe järel, принимать лекарство через час iga tunni tagant rohtu võtma, работать через день ülepäeviti ~ üle päeva ~ päeva tagant ~ igal teisel päeval töötama, печатать через два интервала kahese reavahega tippima ~ kirjutama;
‣ ülemäärasuse v liia märkimisel üle, ülemäära, ülearu, üli-, päratu, arutu, liiga, liialt, -ga; богат через край ülirikas, ülemäära ~ ülearu ~ päratu rikas, через меру крут liiga ~ liialt ~ ülearu järsk, работы через край tööd on kuhjaga, горя через край muret on rohkem kui tarvis; перешагнуть ~ переступить через страх hirmust võitu saama;
‣ madalk. põhjuse märkimisel tõttu, pärast; через болезнь haiguse tõttu, через такие обстоятельства seesuguste asjaolude ~ säärase olukorra pärast ~ tõttu;
◊ через силу läbi häda, suure surmaga ~ vaevaga, üle jõu; через голову кого kellest mööda minnes, keda informeerimata ~ asjasse pühendamata ~ vahele jättes ~ ignoreerides
‣ koha v suuna märkimisel üle, teisel pool, pealtpoolt; через море üle mere, мост через реку Нарву Narva jõe sild, ремень через плечо üleõlarihm, rihm on üle õla, перейти через улицу üle tänava minema, tänavat ületama, лезть через забор üle aia ~ tara ronima, наливать через край üle ääre valama, переходить через границу piiri ületama, üle piiri käima, живу через улицу elan teisel pool tänavat;
‣ läbimise märkimisel läbi; идти через толпу rahvamurrust läbi minema, ехать через город läbi linna sõitma, смотреть через стекло läbi klaasi silmitsema;
‣ vahendi v vahendaja märkimisel kaudu, läbi, abil, teel, vahendusel, vahetalitusel, -st, -ga; через газету ajalehe kaudu, ajalehest, через доверенного voliniku kaudu ~ vahendusel, сообщить через друга sõbra kaudu teada andma, sõbraga sõna saatma, ехать через Москву Moskva kaudu sõitma, переходить через чьи руки kelle käest läbi käima, казнь через повешение surmanuhtlus poomise läbi, писать слово через чёрточку sõna sidekriipsuga ~ sidekriipsu abil kirjutama;
‣ aja- v kohavahemiku märkimisel pärast, peale, tagant, järel, -ga; приду через час tulen tunni aja pärast, смена через каждые два часа vahetus on kahe tunni tagant, через две станции peale ~ pärast kaht jaamavahet, kahe jaamavahe järel, принимать лекарство через час iga tunni tagant rohtu võtma, работать через день ülepäeviti ~ üle päeva ~ päeva tagant ~ igal teisel päeval töötama, печатать через два интервала kahese reavahega tippima ~ kirjutama;
‣ ülemäärasuse v liia märkimisel üle, ülemäära, ülearu, üli-, päratu, arutu, liiga, liialt, -ga; богат через край ülirikas, ülemäära ~ ülearu ~ päratu rikas, через меру крут liiga ~ liialt ~ ülearu järsk, работы через край tööd on kuhjaga, горя через край muret on rohkem kui tarvis; перешагнуть ~ переступить через страх hirmust võitu saama;
‣ madalk. põhjuse märkimisel tõttu, pärast; через болезнь haiguse tõttu, через такие обстоятельства seesuguste asjaolude ~ säärase olukorra pärast ~ tõttu;
◊ через силу läbi häda, suure surmaga ~ vaevaga, üle jõu; через голову кого kellest mööda minnes, keda informeerimata ~ asjasse pühendamata ~ vahele jättes ~ ignoreerides
шагать 165b Г несов. → сов. шагнуть sammuma (kõnek. ka ülek.), astuma; шагать по дороге mööda teed sammuma ~ astuma ~ käima, шагать из угла в угол nurgast nurka käima ~ sammuma, шагать твёрдо kindlalt astuma ~ sammuma (ka ülek.), шагать через лужи üle (vee)lompide astuma, шагать через порог üle läve astuma (ka ülek.), шагать через две ступеньки kahte (trepi)astet korraga võtma;
◊ шагать в ногу (1) с кем kellega (ühte) jalga käima, (2) с чем millega sammu pidama; шагать через трупы (kas või) üle laipade minema
◊ шагать в ногу (1) с кем kellega (ühte) jalga käima, (2) с чем millega sammu pidama; шагать через трупы (kas või) üle laipade minema
