[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 74 artiklit
ад 1 (предл. п. ед. ч. об аде, в аду) С м. неод. (без мн. ч.) põrgu (ka ülek.);
◊ муки ада põrgupiinad; ад кромешный lausa põrgu, püsti põrgu; исчадие ада põrgu sigitis, saatana sünnitis
◊ муки ада põrgupiinad; ад кромешный lausa põrgu, püsti põrgu; исчадие ада põrgu sigitis, saatana sünnitis
адрес 4 С м. неод. aadress, elukoht; домашний адрес elukoht, koduaadress, обратный адрес saatja aadress, приветственный адрес auaadress;
◊ в адрес кого-чего kelle-mille pihta, kelle aadressil; не по адресу kõnek. valel aadressil, valele isikule
◊ в адрес кого-чего kelle-mille pihta, kelle aadressil; не по адресу kõnek. valel aadressil, valele isikule
арена 51 С ж. неод. areen, ülek. ka väli, põld, tallermaa; цирковая арена tsirkuseareen, арена деятельности tegevusväli, выйти на международную арену rahvusvahelisele (rahvusvahelise elu) areenile tulema, на литературной арене kirjanduspõllul;
◊ сходить ~ сойти с арены areenilt lahkuma
◊ сходить ~ сойти с арены areenilt lahkuma
бюджет 1 С м. неод. eelarve, büdžett; годовой бюджет aastaeelarve, военный бюджет sõjaväe-eelarve, sõjaline eelarve, бюджет семьи perekonna eelarve, бюджет времени ajakava, -büdžett;
◊ выходить ~ выйти из бюджета eelarvet ületama
◊ выходить ~ выйти из бюджета eelarvet ületama
валовой 120 П
‣ maj. kogu-, bruto-; валовой доход kogutulu, валовая прибыль kogukasum, валовая продукция kogutoodang, валовой бюджет brutoeelarve, валовой сбор (1) kogutulu, kogusissetulek, (2) kogusaak;
‣ jah. hulgaline; валовой перелёт журавлей kurgede hulgaline ülelend
‣ maj. kogu-, bruto-; валовой доход kogutulu, валовая прибыль kogukasum, валовая продукция kogutoodang, валовой бюджет brutoeelarve, валовой сбор (1) kogutulu, kogusissetulek, (2) kogusaak;
‣ jah. hulgaline; валовой перелёт журавлей kurgede hulgaline ülelend
военный 126 П
‣ sõja-, sõjaline; sõjanduslik; военное время sõjaaeg, военные действия sõjategevus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus, военный корабль sõjalaev, военная готовность sõjavalmidus, sõjaline valmisolek, военная наука sõjateadus, военный коммунизм aj. sõjakommunism, военное положение jur. sõjaseisukord, sõjaseadus (van.), военный преступник sõjaroimar, sõjakurjategija, военная промышленность sõjatööstus, военные силы sõjavägi, sõjajõud (mitm.), военная тайна sõjasaladus, военный трибунал sõjatribunal, военный блок sõjaline blokk ~ liit, военная интервенция sõjaline interventsioon ~ sekkumine ~ sekkumus ~ vahelesegamine, военное вмешательство (1) sõjaline sekkumine, (2) sõjaväeline sekkumine (sisepoliitikas), военная разведка sõja(väe)luure, военные расходы sõjakulud, военный союз sõjaliit;
‣ sõjaväe-, sõjaväeline; военная база sõjaväebaas, военный врач sõjaväearst, военный бюджет sõjaväe-eelarve, военный лётчик sõjaväelendur, военный моряк mereväelane, военный округ sõjaväeringkond, военный прокурор sõjaväeprokurör, военная служба sõjaväeteenistus, военные власти sõjaväevõimud, военный атташе sõjaväeatašee, военный городок sõjaväeasula, sõjaväelinnak, военная подготовка sõjaväeline väljaõpe, военная диктатура sõjaväediktatuur, sõjaväeline diktatuur, военное обучение riigikaitseõpetus, sõjaväeõpetus, sõjaväeline õpetus ~ väljaõpe;
‣ П → С м. од. sõjaväelane
‣ sõja-, sõjaline; sõjanduslik; военное время sõjaaeg, военные действия sõjategevus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus, военный корабль sõjalaev, военная готовность sõjavalmidus, sõjaline valmisolek, военная наука sõjateadus, военный коммунизм aj. sõjakommunism, военное положение jur. sõjaseisukord, sõjaseadus (van.), военный преступник sõjaroimar, sõjakurjategija, военная промышленность sõjatööstus, военные силы sõjavägi, sõjajõud (mitm.), военная тайна sõjasaladus, военный трибунал sõjatribunal, военный блок sõjaline blokk ~ liit, военная интервенция sõjaline interventsioon ~ sekkumine ~ sekkumus ~ vahelesegamine, военное вмешательство (1) sõjaline sekkumine, (2) sõjaväeline sekkumine (sisepoliitikas), военная разведка sõja(väe)luure, военные расходы sõjakulud, военный союз sõjaliit;
‣ sõjaväe-, sõjaväeline; военная база sõjaväebaas, военный врач sõjaväearst, военный бюджет sõjaväe-eelarve, военный лётчик sõjaväelendur, военный моряк mereväelane, военный округ sõjaväeringkond, военный прокурор sõjaväeprokurör, военная служба sõjaväeteenistus, военные власти sõjaväevõimud, военный атташе sõjaväeatašee, военный городок sõjaväeasula, sõjaväelinnak, военная подготовка sõjaväeline väljaõpe, военная диктатура sõjaväediktatuur, sõjaväeline diktatuur, военное обучение riigikaitseõpetus, sõjaväeõpetus, sõjaväeline õpetus ~ väljaõpe;
‣ П → С м. од. sõjaväelane
вручить 287a Г сов. → несов. вручать что, кому-чему kätte ~ üle andma; вручить кому письмо под расписку kirja allkirja vastu kätte andma kellele, вручить телеграмму telegrammi kätte andma, вручить орден ordenit kätte andma
выписать 202*а Г сов. → несов. выписывать
‣ кого-что, из чего välja kirjutama (ka majast vm.), välja registreerima; выписать цитату tsitaati välja kirjutama, выписать ордер orderit välja kirjutama, его выписали из больницы ta sai ~ kirjutati haiglast välja, выпиши буквы как следует tee ilusad tähed;
‣ кого-что (ette, välja) tellima; kohale kutsuma; выписать газету ajalehte tellima, выписать к себе семью perekonda enda juurde kutsuma
‣ кого-что, из чего välja kirjutama (ka majast vm.), välja registreerima; выписать цитату tsitaati välja kirjutama, выписать ордер orderit välja kirjutama, его выписали из больницы ta sai ~ kirjutati haiglast välja, выпиши буквы как следует tee ilusad tähed;
‣ кого-что (ette, välja) tellima; kohale kutsuma; выписать газету ajalehte tellima, выписать к себе семью perekonda enda juurde kutsuma
двигаться 168, реже 191 Г несов. liikuma, nihkuma, (end) liigutama; время движется вперёд aeg läheb ~ liigub edasi, двигаться по дороге teed mööda liikuma, ноги не двигаются jalad ei liigu, не двигайся! ära liiguta! seisa paigal! движущаяся мишень liikuv märk(laud), пора двигаться kõnek. aeg on liikuma hakata, двигаться в путь teele minema ~ asuma; vrd. двинуться
дефицитный 126 П
‣ maj. puudujäägiga, defitsiitne; дефицитный бюджет puudujäägiga eelarve;
‣ (кр. ф. дефицитен, дефицитна, дефицитно, дефицитны) puuduv, napp, vajaka olev, defitsiitne; дефицитный товар vajakkaup, defitsiitkaup
‣ maj. puudujäägiga, defitsiitne; дефицитный бюджет puudujäägiga eelarve;
‣ (кр. ф. дефицитен, дефицитна, дефицитно, дефицитны) puuduv, napp, vajaka olev, defitsiitne; дефицитный товар vajakkaup, defitsiitkaup
домашний 121 П
‣ kodu-, kodune; домашний халат kodukittel, домашняя хозяйка koduperenaine, домашний адрес koduaadress, kodune aadress, домашние животные koduloomad, домашнее хозяйство kodumajapidamine, домашние дела kodused talitused, домашняя обстановка kodune olukord, домашний арест van. koduarest;
‣ П → С домашние мн. ч. од. kodused, kodurahvas, omaksed
‣ kodu-, kodune; домашний халат kodukittel, домашняя хозяйка koduperenaine, домашний адрес koduaadress, kodune aadress, домашние животные koduloomad, домашнее хозяйство kodumajapidamine, домашние дела kodused talitused, домашняя обстановка kodune olukord, домашний арест van. koduarest;
‣ П → С домашние мн. ч. од. kodused, kodurahvas, omaksed
драже нескл. С с. неод. dražee(d) (herneskompvekid v. -pillid)
дружный 126 П (кр. ф. дружен, дружна, дружно, дружны и дружны) üksmeelne, ühine, üldine, sõbralik; дружная семья üksmeelne perekond, дружные усилия ühised jõupingutused, дружный смех üldine naer, дружная работа ühine töö, ühistöö, они были очень дружны nad olid suured sõbrad
заподозрить 269a (повел. накл. заподозри) Г сов. → несов. заподазривать
‣ кого, в чём, что kahtlustama (hakkama); его заподозрили в краже teda kahtlustati varguses, заподозрить обман pettust oletama;
‣ что van. milles kahtlema, mida kahtlaseks pidama; заподозрить чью правдивость kelle siiruses kahtlema lööma
‣ кого, в чём, что kahtlustama (hakkama); его заподозрили в краже teda kahtlustati varguses, заподозрить обман pettust oletama;
‣ что van. milles kahtlema, mida kahtlaseks pidama; заподозрить чью правдивость kelle siiruses kahtlema lööma
зардеть 229b Г сов. punama ~ punetama lööma ~ hakkama; рябина зардела pihlapuu on punetama löönud, его лицо зардело ta läks näost punaseks, он зардел как маков цвет ta läks tulipunaseks
иезуитский 129 П jesuiidi-, jesuiitide; ülek. jesuiitlik, silmakirjalik, kahepalgeline, salakaval, kahekeelne; иезуитский орден jesuiitide ordu, иезуитская речь jesuiitlik ~ silmakirjalik kõne ~ jutt
кража 76 С ж. неод. vargus, jur. salajane vargus; кража со взломом murdvargus, мелкая кража pisivargus, совершить кражу varastama, vargust toime panema, уличить кого в краже keda varguselt tabama
монашеский 129 П munga-, mungalik; nunna-, nunnalik; монашеская келья (1) mungakong, (2) nunnakong, монашеский орден (1) mungaordu, (2) nunnaordu, монашеская жизнь (ka ülek.) (1) mungaelu, (2) nunnaelu, монашеская ряса (1) mungarüü, (2) nunnarüü
наплести 368 Г сов. → несов. наплетать
‣ что, чего (mingit hulka) valmis punuma ~ palmitsema ~ plettima; наплести кружев pitsi punuma ~ põimima, наплести корзин korve tegema ~ punuma;
‣ (без несов) что, чего, на кого-что, без доп. ülek. madalk. kokku jahvatama ~ lobisema, keelt peksma, laimujuttu ajama; наплести вздору ~ чепуху ~ чепухи jama ajama
‣ что, чего (mingit hulka) valmis punuma ~ palmitsema ~ plettima; наплести кружев pitsi punuma ~ põimima, наплести корзин korve tegema ~ punuma;
‣ (без несов) что, чего, на кого-что, без доп. ülek. madalk. kokku jahvatama ~ lobisema, keelt peksma, laimujuttu ajama; наплести вздору ~ чепуху ~ чепухи jama ajama
направить 278a Г сов. → несов. направлять
‣ кого-что, к кому-чему, на кого-что, куда saatma, suunama; направить на третий этаж kolmandale korrusele juhatama ~ saatma, направить кого к юристу keda juristi juurde saatma, направить на работу tööle saatma, направить не по адресу valel aadressil saatma, направить письмо куда kirja läkitama ~ saatma kuhu, направить кого в распоряжение директора keda direktori käsutusse andma ~ suunama, направить работника куда töötajat lähetama ~ komandeerima kuhu, направить пистолет на кого-что püstoliga sihtima keda-mida, püstolit suunama kellele-millele, направить критику в адрес кого kriitikat kelle pihta suunama ~ sihtima, направить дело в суд asja kohtusse andma, направить взгляд на кого kellele pilku pöörama, направить все усилия на что mille heaks pingutama, направить силы на что mille heaks v nimel jõudu koondama, направить внимание на что tähelepanu juhtima ~ pöörama millele;
‣ что kõnek. (töö)korda seadma, parandama; направить станок tööpinki korda seadma;
‣ что kõnek. teravaks ihuma, (ära) teritama; направить косу ~ косу vikatit pinnima;
‣ что korraldama, organiseerima; направить работу (1) tööd hästi korraldama ~ suunama, (2) madalk. tööd käima panema;
◊ направить ~ направлять на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; направить ~ направлять (свои) стопы ~ шаги ~ путь куда, к кому oma samme seadma kuhu
‣ кого-что, к кому-чему, на кого-что, куда saatma, suunama; направить на третий этаж kolmandale korrusele juhatama ~ saatma, направить кого к юристу keda juristi juurde saatma, направить на работу tööle saatma, направить не по адресу valel aadressil saatma, направить письмо куда kirja läkitama ~ saatma kuhu, направить кого в распоряжение директора keda direktori käsutusse andma ~ suunama, направить работника куда töötajat lähetama ~ komandeerima kuhu, направить пистолет на кого-что püstoliga sihtima keda-mida, püstolit suunama kellele-millele, направить критику в адрес кого kriitikat kelle pihta suunama ~ sihtima, направить дело в суд asja kohtusse andma, направить взгляд на кого kellele pilku pöörama, направить все усилия на что mille heaks pingutama, направить силы на что mille heaks v nimel jõudu koondama, направить внимание на что tähelepanu juhtima ~ pöörama millele;
‣ что kõnek. (töö)korda seadma, parandama; направить станок tööpinki korda seadma;
‣ что kõnek. teravaks ihuma, (ära) teritama; направить косу ~ косу vikatit pinnima;
‣ что korraldama, organiseerima; направить работу (1) tööd hästi korraldama ~ suunama, (2) madalk. tööd käima panema;
◊ направить ~ направлять на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; направить ~ направлять (свои) стопы ~ шаги ~ путь куда, к кому oma samme seadma kuhu
носить 319а Г несов. кого-что
‣ kandma, tassima, viima, tooma (korduvalt v. eri suundades); носить вещи pakke kandma, носить на руках кого keda kätel kandma (ka ülek.), носить в руке käe otsas kandma, носить на себе turjal kandma, носить под мышкой kaenlas kandma, носить на голове peas kandma, носить с собой kaasas kandma, носить на себе (enda) seljas kandma ~ viima ~ tooma, носить бельё в прачечную pesu pesumajja viima, носить передачи в больницу haiglasse pakke viima ~ tooma, я ещё ни разу не носил часы в ремонт ma ei ole kella veel kordagi parandusse viinud ~ parandada lasknud, носить под сердцем südame all kandma (last), носить орден ordenit kandma, носить форму vormiriietust kandma, носить траур leinariideid kandma, носить поверх платья что kleidi peal kandma mida, носить бороду habet kandma, носить маску maski kandma (ka ülek.), носить короткие волосы lühikesi juukseid kandma, носить девичью фамилию neiupõlvenime kandma;
‣ omane ~ iseloomulik olema; спор носил бурный характер vaidlus oli äge, это носит случайный характер see on juhuslikku laadi ~ juhuslik, одежда носила отпечаток хорошего вкуса rõivastuses oli tunda head maitset;
‣ безл. kõnek. ringi kolama, hulkuma; где тебя носит? kus sa ringi kolad ~ hulgud?
◊ решетом воду носить kõnek. sõelaga vett kandma; vrd. нести I
‣ kandma, tassima, viima, tooma (korduvalt v. eri suundades); носить вещи pakke kandma, носить на руках кого keda kätel kandma (ka ülek.), носить в руке käe otsas kandma, носить на себе turjal kandma, носить под мышкой kaenlas kandma, носить на голове peas kandma, носить с собой kaasas kandma, носить на себе (enda) seljas kandma ~ viima ~ tooma, носить бельё в прачечную pesu pesumajja viima, носить передачи в больницу haiglasse pakke viima ~ tooma, я ещё ни разу не носил часы в ремонт ma ei ole kella veel kordagi parandusse viinud ~ parandada lasknud, носить под сердцем südame all kandma (last), носить орден ordenit kandma, носить форму vormiriietust kandma, носить траур leinariideid kandma, носить поверх платья что kleidi peal kandma mida, носить бороду habet kandma, носить маску maski kandma (ka ülek.), носить короткие волосы lühikesi juukseid kandma, носить девичью фамилию neiupõlvenime kandma;
‣ omane ~ iseloomulik olema; спор носил бурный характер vaidlus oli äge, это носит случайный характер see on juhuslikku laadi ~ juhuslik, одежда носила отпечаток хорошего вкуса rõivastuses oli tunda head maitset;
‣ безл. kõnek. ringi kolama, hulkuma; где тебя носит? kus sa ringi kolad ~ hulgud?
◊ решетом воду носить kõnek. sõelaga vett kandma; vrd. нести I
носиться 319 Г несов.
‣ где, на чём ringi kihutama, kõnek. (ringi) tormama; носиться на мотоцикле по городу mootorrattaga mööda linna ringi kihutama, низко над водой носятся чайки madalal vee kohal tiirutavad kajakad, дети носятся по двору lapsed tormavad õues ringi;
‣ levima, liikuma, kostma; носятся слухи liiguvad kuuldused ~ kuulujutud, носится в воздухе õhus on tunda;
‣ с кем-чем kõnek. ülemäära sisse võetud olema millest, tähelepanu keskmes hoidma mida; носиться с новым проектом uuest projektist sisse võetud olema, носиться со своим сыном oma pojakesega uhkeldama, oma poega taevani kiitma;
‣ kantama; орден носится на правой стороне груди ordenit kantakse paremal pool rinnas;
‣ страд. к носить;
◊ носиться как (дурень ~ дурак) с писаной торбой с кем-чем madalk. kellega-millega uhkustama, keda-mida taevani tõstma, keda-mida nagu sant oma kotti kiitma; носиться как курица с яйцом с кем-чем kõnek. nagu munas kana kaagutama; носиться как угорелый kõnek. nagu peata kana ~ arutu ringi jooksma; vrd. нестись I
‣ где, на чём ringi kihutama, kõnek. (ringi) tormama; носиться на мотоцикле по городу mootorrattaga mööda linna ringi kihutama, низко над водой носятся чайки madalal vee kohal tiirutavad kajakad, дети носятся по двору lapsed tormavad õues ringi;
‣ levima, liikuma, kostma; носятся слухи liiguvad kuuldused ~ kuulujutud, носится в воздухе õhus on tunda;
‣ с кем-чем kõnek. ülemäära sisse võetud olema millest, tähelepanu keskmes hoidma mida; носиться с новым проектом uuest projektist sisse võetud olema, носиться со своим сыном oma pojakesega uhkeldama, oma poega taevani kiitma;
‣ kantama; орден носится на правой стороне груди ordenit kantakse paremal pool rinnas;
‣ страд. к носить;
◊ носиться как (дурень ~ дурак) с писаной торбой с кем-чем madalk. kellega-millega uhkustama, keda-mida taevani tõstma, keda-mida nagu sant oma kotti kiitma; носиться как курица с яйцом с кем-чем kõnek. nagu munas kana kaagutama; носиться как угорелый kõnek. nagu peata kana ~ arutu ringi jooksma; vrd. нестись I
обвинение 115 С с. неод.
‣ süüdistus (ka jur.), süüdistamine; тяжкое обвинение liter. ränk süüdistus, необоснованное обвинение põhjendamatu süüdistus, публичное обвинение avalik süüdistus, предъявить обвинение кому в чём kellele milles süüdistust esitama, отказаться от обвинения süüdistusest loobuma, снять обвинение süüdistust tühistama, выдвинуть обвинение süüdistama, обвинение в нарушении порядка süüdistamine korrarikkumises, его судили по обвинению в краже tema üle mõisteti kohut varguse ~ vargussüü eest;
‣ (без мн. ч.) jur. süüdistav pool; свидетели обвинения süüdistava poole tunnistajad, süüdistuse tunnistajad
‣ süüdistus (ka jur.), süüdistamine; тяжкое обвинение liter. ränk süüdistus, необоснованное обвинение põhjendamatu süüdistus, публичное обвинение avalik süüdistus, предъявить обвинение кому в чём kellele milles süüdistust esitama, отказаться от обвинения süüdistusest loobuma, снять обвинение süüdistust tühistama, выдвинуть обвинение süüdistama, обвинение в нарушении порядка süüdistamine korrarikkumises, его судили по обвинению в краже tema üle mõisteti kohut varguse ~ vargussüü eest;
‣ (без мн. ч.) jur. süüdistav pool; свидетели обвинения süüdistava poole tunnistajad, süüdistuse tunnistajad
обратный 126 П vastas-, vastu-, vastak(-), tagasi-, pöörd-, pahupoolne, pahempoolne, vastassuunaline, inversne, vastupidine; в обратном направлении vastassuunas, обратная засечка mäend. vastulõige, обратная волна el. vastulaine, tagasilaine, обратная связь tagasiside, -sidestus, обратный билет tagasisõidupilet, обратная сила закона jur. seaduse tagasiulatuv jõud, обратный ход tagasikäik, обратная теорема mat. pöördteoreem, обратная пропорциональность mat. pöördvõrdeline sõltuvus, обратное изображение füüs. pöördkujutis, обратная кривая el. pöördkõver, inversne kõver, обратный словарь pöördsõnastik, -leksikon, на обратной стороне листа lehe pöördel, обратная сторона pahupool, pahupoolne külg, tagakülg, обратный смысл vastupidine mõte, обратная реакция keem. vastassuunaline reaktsioon, обратное развитие taandareng, обратный адрес saatja aadress
орден I 4 С м. неод. orden, aumärk, autäht; орден Красного Знамени Punalipu orden, орден Трудового Красного Знамени Tööpunalipu orden, орден Красной Звезды Punatähe orden, орден «Знак Почёта» orden «Austuse märk», орден Отечественной войны I степени Isamaasõja I järgu orden, орден «Победа» Võidu orden, орден «Мать-героиня» Kangelasema orden, орден «Материнская слава» I степени «Ema au» I järgu orden, орден Oктябрьской революции Oktoobrirevolutsiooni orden, орден Дружбы народов Rahvaste Sõpruse orden, орден Трудовой славы I степени Töökuulsuse I järgu orden, кавалер ордена ordenikandja, ordeni kavaler, наградить орденом ordeniga autasustama, вручить орден ordenit kätte andma, представить к ордену ordeni saamiseks esitama ~ esildist tegema
орден II 1 С м. неод. aj. ordu (munga- v. rüütliorganisatsioon); орден бенедиктинцев benediktlaste ~ benediktiinide ordu, орден иезуитов, иезуитский орден jesuiitide ordu, доминиканский орден dominiiklaste ordu, монашеский орден mungaordu, нищенствующий орден kerjusmungaordu, масонский орден vabamüürlaste ordu, Ливонский орден Liivi ordu, Орден меченосцев Mõõgavendade ordu, Тевтонский орден Teutooni ordu
ордер I 4 С м. неод. order (kirjalik korraldus; ostuluba; raamatupidamisdokument); ордер на арест vahistamisorder, ордер на покупку ostuluba, ордер на квартиру korteriorder, кассовый ордер kassaorder, мемориальный ордер maj. memoriaalorder, приходный ордер sissetulekuorder, расходный ордер väljaminekuorder
ордер II 1, 4 С м. неод. arhit. order (hoone konstruktsioonisüsteem, eriti sambatüüp klassikalises arhitektuuris); дорический ордер dooria order, ионический ордер joonia order, коринфский ордер korintose order, тосканский ордер toskaana order
отправитель 10 С м. од. saatja, adressant; адрес отправителя saatja aadress, отправитель письма kirja saatja, adressant
переспросить 319a Г сов. → несов. переспрашивать
‣ что, о чём, без доп. üle ~ uuesti küsima, öeldut korrata paluma; переспросить адрес aadressi uuesti küsima;
‣ кого-что kõnek. (järgemööda kõiki v. paljusid) küsima ~ küsitlema; (kõike, palju) küsima ~ pärima;
‣ küsimust kordama
‣ что, о чём, без доп. üle ~ uuesti küsima, öeldut korrata paluma; переспросить адрес aadressi uuesti küsima;
‣ кого-что kõnek. (järgemööda kõiki v. paljusid) küsima ~ küsitlema; (kõike, palju) küsima ~ pärima;
‣ küsimust kordama
плетение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) punumine, põimimine, palmitsemine; плетение кружев pitsi niplamine;
‣ punutis;
‣ põimtehnika; ткань диагонального плетения tekst. põimkangas;
◊ плетение словес liter. iroon. sõnadetegemine, sõnasepitsus, -kõlksutus
‣ (без мн. ч.) punumine, põimimine, palmitsemine; плетение кружев pitsi niplamine;
‣ punutis;
‣ põimtehnika; ткань диагонального плетения tekst. põimkangas;
◊ плетение словес liter. iroon. sõnadetegemine, sõnasepitsus, -kõlksutus
поздравительный 126 П õnnitlus-, õnnesoovi-; поздравительная телеграмма õnnitlustelegramm, õnnesoovitelegramm, поздравительный адрес auaadress
попасться 356 Г сов. → несов. попадаться
‣ во что, кому, без доп. kõnek. (vastu, ette, kätte) sattuma ~ juhtuma, olema juhtuma, leiduma, esinema, pihku puutuma; попасться в сеть võrku sattuma (ka ülek.), попадись он мне kui ma ta vaid kätte saaks, kui ta mu silma alla satuks, попалась интересная книга sattus ette ~ kätte huvitav raamat, попасться ему на лестнице talle trepil vastu juhtuma, сосед попался словоохотливый naabriks juhtus jutukas inimene, naaber juhtus olema jutukas;
‣ в чём, на чём, кому-чему sisse kukkuma, vahele jääma; попасться на краже vargusega sisse kukkuma, попасться сторожу valvuri juures vahele jääma;
◊ попасться ~ попадаться на глаза кому kelle silma puutuma ~ hakkama; попасться ~ попадаться на удочку к кому, кому kõnek. kelle õnge sattuma ~ minema ~ hakkama, kellel ennast õnge võtta laskma; первый попавшийся esimene vastutulija ~ ettejuhtuja
‣ во что, кому, без доп. kõnek. (vastu, ette, kätte) sattuma ~ juhtuma, olema juhtuma, leiduma, esinema, pihku puutuma; попасться в сеть võrku sattuma (ka ülek.), попадись он мне kui ma ta vaid kätte saaks, kui ta mu silma alla satuks, попалась интересная книга sattus ette ~ kätte huvitav raamat, попасться ему на лестнице talle trepil vastu juhtuma, сосед попался словоохотливый naabriks juhtus jutukas inimene, naaber juhtus olema jutukas;
‣ в чём, на чём, кому-чему sisse kukkuma, vahele jääma; попасться на краже vargusega sisse kukkuma, попасться сторожу valvuri juures vahele jääma;
◊ попасться ~ попадаться на глаза кому kelle silma puutuma ~ hakkama; попасться ~ попадаться на удочку к кому, кому kõnek. kelle õnge sattuma ~ minema ~ hakkama, kellel ennast õnge võtta laskma; первый попавшийся esimene vastutulija ~ ettejuhtuja
потерять 254a Г сов. кого-что (ära) kaotama, minetama, käest laskma, millest ilma jääma; потерять ключи võtmeid kaotama, потерять адрес aadressi ära kaotama, потерять отца isa kaotama, потерять зрение nägemist kaotama, nägemisest ilma jääma, потерять всё состояние (kogu) varandusest ilma jääma, потерять дорогу teed kaotama, teelt eksima, потерять след чей (1) kelle jälgi kaotama, (2) ülek. keda silmapiirilt kaotama, потерять терпение kannatust kaotama, потерять интерес huvi kaotama ~ minetama, потерять надежду lootust kaotama, потерять уважение к кому lugupidamist kaotama kelle vastu, потерять трудоспособность töövõimet kaotama, потерять чувство меры mõõdutunnet kaotama, потерять равновесие tasakaalu kaotama, tasakaalust välja minema, потерять сознание teadvust kaotama, minestama, потерянная в горах деревенька ülek. mägede vahele äraeksinud küla, потерять высоту lenn. kõrgust kaotama, вы многое потеряли, что не пришли te jäite paljust ilma, et ei tulnud, ветер потерял силу tuul nõrgenes, потерять в весе kaalus maha võtma, потерять даром время aega (jõude) raiskama ~ kaotsi minna laskma, потерять в чьём мнении kelle silmis langema, всё потеряно kõik on kadunud ~ läbi;
◊ потерять ~ терять голову pead kaotama; потерять ~ терять счёт кому-чему millest ülevaadet kaotama (arvult v. koguselt), mitte enam kokku lugeda jõudma mida; потерять ~ терять из вида ~ из виду кого-что silmist kaotama ~ laskma keda-mida; потерять ~ терять почву под ногами pinda jalge alt kaotama; vrd. терять
◊ потерять ~ терять голову pead kaotama; потерять ~ терять счёт кому-чему millest ülevaadet kaotama (arvult v. koguselt), mitte enam kokku lugeda jõudma mida; потерять ~ терять из вида ~ из виду кого-что silmist kaotama ~ laskma keda-mida; потерять ~ терять почву под ногами pinda jalge alt kaotama; vrd. терять
похвала 52 (род. п. мн. ч. похвал) С ж. неод. kiitus, ülistus; заслужить похвалу kiitust ära teenima, быть достойным похвалы kiiduväärt olema, kiitust ära teenima, рассыпаться в похвалах кому kõnek. keda taevani ülistama ~ kiitma, говорить ~ отзываться с похвалой о ком kellest head rääkima, расточать похвалы в чей адрес ohtrasti kiitust jagama kelle aadressil
прикрепить 300a Г сов. → несов. прикреплять
‣ кого-что, к кому-чему kinnitama; прикрепить орден к груди ordenit rinda panema ~ kinnitama, прикрепить зеркало к стене peeglit seinale ~ seina panema;
‣ kinnistama; прикрепить молодых рабочих к мастеру meistrile noortöölisi kinnistama, прикрепить коров к доярке lehmi lüpsja hooldada andma, lüpsjale lehmagruppi kinnistama;
‣ arvele võtma, nimekirja ~ registrisse võtma; прикрепить кого к поликлинике keda polikliinikus arvele võtma
‣ кого-что, к кому-чему kinnitama; прикрепить орден к груди ordenit rinda panema ~ kinnitama, прикрепить зеркало к стене peeglit seinale ~ seina panema;
‣ kinnistama; прикрепить молодых рабочих к мастеру meistrile noortöölisi kinnistama, прикрепить коров к доярке lehmi lüpsja hooldada andma, lüpsjale lehmagruppi kinnistama;
‣ arvele võtma, nimekirja ~ registrisse võtma; прикрепить кого к поликлинике keda polikliinikus arvele võtma
приходный 126 П sissetuleku-, sissemakse-; приходный ордер sissetulekuorder, приходная касса sissemaksekassa
расходный 126 П maj. kulu-, väljamineku-, tarbimis-; расходная норма kulunorm, расходный ордер väljaminekuorder, расходная накладная väljaminekute saateleht, расходная книга väljaminekute raamat, расходный склад mäend. tarbimisladu
рдеть 229b Г несов. (без 1 и 2 л.) luulek. punetama, leegitsema, ergama, punama; õhetama; знамёна рдеют lipud punavad, щёки рдеют põsed punetavad ~ õhetavad, рдеет вечерняя заря õhtukaar ergab ~ leegitseb, рябина рдеет pihlakas punab
редкий 122 П (кр. ф. редок, редка, редко, редки; сравн. ст. реже, превосх. ст. редчайший 124)
‣ hõre, harv, harvik (omds.); harev; редкий лес hõre mets, hõrendik, редкий посев hõre külv, редкая бородка hõre ~ harv habe, редкая ткань hõre riie, редкие волосы hõredad ~ õhukesed juuksed, редкое сито jäme ~ hõre sõel, редкие зубы harvad hambad, редкие выстрелы harvad lasud, в редких случаях harva, harukorral, harvadel juhtudel, редкий день, как не зaйдёт kõnek. harva küll, kui ta sisse ~ läbi ei astu;
‣ harvaesinev, harva ettetulev, harukordne, haruldane; редкое имя harvaesinev ~ haruldane nimi, редкий металл haruldane metall, редкие способности harukordsed võimed, редкая доброта harukordne headus, редкая книга haruldane raamat, rariteet, редкий гость haruldane külaline, реже шаг! harvem samm!
‣ hõre, harv, harvik (omds.); harev; редкий лес hõre mets, hõrendik, редкий посев hõre külv, редкая бородка hõre ~ harv habe, редкая ткань hõre riie, редкие волосы hõredad ~ õhukesed juuksed, редкое сито jäme ~ hõre sõel, редкие зубы harvad hambad, редкие выстрелы harvad lasud, в редких случаях harva, harukorral, harvadel juhtudel, редкий день, как не зaйдёт kõnek. harva küll, kui ta sisse ~ läbi ei astu;
‣ harvaesinev, harva ettetulev, harukordne, haruldane; редкое имя harvaesinev ~ haruldane nimi, редкий металл haruldane metall, редкие способности harukordsed võimed, редкая доброта harukordne headus, редкая книга haruldane raamat, rariteet, редкий гость haruldane külaline, реже шаг! harvem samm!
редко Н (сравн. ст. реже) harva, harvasti, harvalt, hõredalt, harevalt; редко встречаться (1) harva kokku saama ~ kohtuma, (2) harva esinema ~ ette tulema ~ juhtuma, редко кто сюда заходит harva küll, kui keegi siia sisse astub
реже сравн. ст. П редкий, Н редко
резать 186 Г несов.
‣ что, чем, на что lõikama (ka ülek.); резать ножом сыр noaga juustu lõikama, резать на куски tükkideks lõikama, tükeldama, резать большими ломтями suurteks viiludeks ~ käärudeks ~ suurte viiludena ~ käärudena lõikama, резать лук sibulat hakkima ~ lõikama, резать коньками лёд uiskudega jääd lõikama, резать нарыв kõnek. paiset (lahti) lõikama, резать волны laineid lõikama ~ murdma, резать мяч sport palli lõikama (näit. võrkpallis), ножницы не режут käärid ei lõika ~ ei võta, свет режет глаза valgus lõikab silma, valgus on silmale valus;
‣ что, из чего, по чему, на чём nikerdama, voolima; graveerima, uurendama; резать из дерева nikerdama, puust voolima, (puu)nikerdisi tegema, резать по металлу metalli graveerima ~ uurendama;
‣ кого-что tapma, veristama; резать гусей hanesid tapma, резать свинью siga veristama;
‣ (безл.) lõikavat valu tegema, lõikavalt valutama; в животе режет kõhus on lõikav(ad) ~ terav(ad) valu(d), kõhus nagu lõikaks;
‣ что (sisse) soonima; ремень режет плечо rihm soonib õlga;
‣ кого ülek. madalk. (eksamil) läbi kukutama ~ põrutama;
‣ что, без доп. kõnek. suisa ~ suu sisse ütlema, teravalt ütlema;
‣ кого-что ülek. kõnek. hukutama, hukka saatma, hauda ajama;
‣ madalk. kiiresti ~ ägedasti ~ raginal ~ riks-raks toimima, nagu pohli panema;
◊ резать ухо ~ уши kõnek. kõrvu lõikama; резать глаз ~ глаза (1) silmal ~ silmadel valus vaadata olema, (2) pilku riivama; резать без ножа кого madalk. keda elusalt hauda ajama; резать по живому kõnek. mida nagu kreissaega läbi lõikama; резать правду в глаза кому kõnek. sulatõtt suu sisse ütlema ~ näkku paiskama kellele
‣ что, чем, на что lõikama (ka ülek.); резать ножом сыр noaga juustu lõikama, резать на куски tükkideks lõikama, tükeldama, резать большими ломтями suurteks viiludeks ~ käärudeks ~ suurte viiludena ~ käärudena lõikama, резать лук sibulat hakkima ~ lõikama, резать коньками лёд uiskudega jääd lõikama, резать нарыв kõnek. paiset (lahti) lõikama, резать волны laineid lõikama ~ murdma, резать мяч sport palli lõikama (näit. võrkpallis), ножницы не режут käärid ei lõika ~ ei võta, свет режет глаза valgus lõikab silma, valgus on silmale valus;
‣ что, из чего, по чему, на чём nikerdama, voolima; graveerima, uurendama; резать из дерева nikerdama, puust voolima, (puu)nikerdisi tegema, резать по металлу metalli graveerima ~ uurendama;
‣ кого-что tapma, veristama; резать гусей hanesid tapma, резать свинью siga veristama;
‣ (безл.) lõikavat valu tegema, lõikavalt valutama; в животе режет kõhus on lõikav(ad) ~ terav(ad) valu(d), kõhus nagu lõikaks;
‣ что (sisse) soonima; ремень режет плечо rihm soonib õlga;
‣ кого ülek. madalk. (eksamil) läbi kukutama ~ põrutama;
‣ что, без доп. kõnek. suisa ~ suu sisse ütlema, teravalt ütlema;
‣ кого-что ülek. kõnek. hukutama, hukka saatma, hauda ajama;
‣ madalk. kiiresti ~ ägedasti ~ raginal ~ riks-raks toimima, nagu pohli panema;
◊ резать ухо ~ уши kõnek. kõrvu lõikama; резать глаз ~ глаза (1) silmal ~ silmadel valus vaadata olema, (2) pilku riivama; резать без ножа кого madalk. keda elusalt hauda ajama; резать по живому kõnek. mida nagu kreissaega läbi lõikama; резать правду в глаза кому kõnek. sulatõtt suu sisse ütlema ~ näkku paiskama kellele
республиканский 129 П vabariigi(-), vabariiklik, vabariigiline, ülevabariigiline; республиканский партийный актив vabariigi parteiaktiiv, республиканское министерство vabariiklik ministeerium, республиканский бюджет vabariiklik eelarve, республиканское подчинение vabariigiline alluvus, республиканский слёт ülevabariigiline kokkutulek
рожа I 76 С ж. неод. madalk. lõust, larhv, molu; кто рожей не вышел kellel on ~ kes on kirvenägu, строить ~ корчить рожи ~ рожу madalk. nägusid ~ grimasse tegema;
◊ ни кожи ни рожи ei tegu ega nägu
◊ ни кожи ни рожи ei tegu ega nägu
рожок 24 С м. неод.
‣ (мн. ч. им. п. рожки, род. п. рожек, дат. п. рожкам) dem. väike sarv, sarveke, sarvemüks; рожки улитки teosarved;
‣ sarv (puhkpill); английский рожок muus. inglise sarv, пастуший рожок karjasarv, karjapasun, lutusarv, luik, tõri, сигнальный рожок signaalsarv, signaalpasun, игра на рожке sarvemäng;
‣ sarv (torbik, kott); рожок для табака tubakasarv, рожок с порохом püssirohusarv, бумажный рожок van. pabertorbik, pabertuutu;
‣ lutipudel; кормить ребёнка из рожка last lutist ~ lutipudelist toitma;
‣ kingalusikas;
‣ kaun, kõder; jaanileib, jaanikaun;
‣ рожки мн. ч. sarvekesed, sarvmakaronid; sarvesaiad;
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult saba ja sarved järele
‣ (мн. ч. им. п. рожки, род. п. рожек, дат. п. рожкам) dem. väike sarv, sarveke, sarvemüks; рожки улитки teosarved;
‣ sarv (puhkpill); английский рожок muus. inglise sarv, пастуший рожок karjasarv, karjapasun, lutusarv, luik, tõri, сигнальный рожок signaalsarv, signaalpasun, игра на рожке sarvemäng;
‣ sarv (torbik, kott); рожок для табака tubakasarv, рожок с порохом püssirohusarv, бумажный рожок van. pabertorbik, pabertuutu;
‣ lutipudel; кормить ребёнка из рожка last lutist ~ lutipudelist toitma;
‣ kingalusikas;
‣ kaun, kõder; jaanileib, jaanikaun;
‣ рожки мн. ч. sarvekesed, sarvmakaronid; sarvesaiad;
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult saba ja sarved järele
ружьё ед. ч. 113a, мн. ч. 113 (род. п. ружей) С с. неод. püss; охотничье ружьё jahipüss, противотанковое ружьё sõj. tankitõrjepüss, двуствольное ружьё kaheraudne püss, нарезное ружьё vintrauaga püss, vintpüss, гладкоствольное ружьё sileraudpüss, sileda rauaga püss, заряжать ружьё püssi laadima, взвод, в ружьё! sõj. rühm, relvad!;
◊ ставить ~ поставить под ружьё кого keda püssi alla panema; быть ~ находиться ~ стоять под ружьём püssi all olema
◊ ставить ~ поставить под ружьё кого keda püssi alla panema; быть ~ находиться ~ стоять под ружьём püssi all olema
рыжий 124 П
‣ (кр. ф. рыж, рыжа, рыже, рыжи) punakaspruun, punane, ruske; рыжие усы punased vurrud ~ vuntsid, рыжая борода punakaspruun ~ ruske habe ~ pard, рыжая лошадь punane ~ punakaspruun ~ raudjas hobune, старая рыжая шляпа vana punakaks pleekinud kübar ~ kaabu, рыжая цапля zool. purpurhaigur (Ardea purpurea);
‣ П → С рыжий м, рыжая ж. од. punapea; я что рыжий ~ рыжая ülek. kõnek. olen ma siis kellest kehvem;
‣ П → С рыжий м. од. kõnek. kloun, tsirkusetola
‣ (кр. ф. рыж, рыжа, рыже, рыжи) punakaspruun, punane, ruske; рыжие усы punased vurrud ~ vuntsid, рыжая борода punakaspruun ~ ruske habe ~ pard, рыжая лошадь punane ~ punakaspruun ~ raudjas hobune, старая рыжая шляпа vana punakaks pleekinud kübar ~ kaabu, рыжая цапля zool. purpurhaigur (Ardea purpurea);
‣ П → С рыжий м, рыжая ж. од. punapea; я что рыжий ~ рыжая ülek. kõnek. olen ma siis kellest kehvem;
‣ П → С рыжий м. од. kõnek. kloun, tsirkusetola
рыцарский 129 П
‣ rüütli-; рыцарский орден aj. rüütliordu, рыцарский роман kirj. rüütliromaan, рыцарская честь rüütliau, рыцарское воспитание rüütlikasvatus, рыцарский замок rüütliloss;
‣ ülek. rüütellik, õilis; рыцарское поведение rüütellik käitumine, рыцарский поступок rüütellik ~ õilis tegu
‣ rüütli-; рыцарский орден aj. rüütliordu, рыцарский роман kirj. rüütliromaan, рыцарская честь rüütliau, рыцарское воспитание rüütlikasvatus, рыцарский замок rüütliloss;
‣ ülek. rüütellik, õilis; рыцарское поведение rüütellik käitumine, рыцарский поступок rüütellik ~ õilis tegu
свидетельствовать Г несов.
‣ 171b о чём, без доп. tõendama, tunnistust andma, tunnistama; успехи свидетельствуют о мощи страны edu tõendab riigi võimsust ~ annab tõendust riigi võimsusest, свидетельствовать в суде kohtus tunnistust andma, свидетельствовать в суде по делу о краже kohtus varguseasjas tunnistust andma ~ tunnistaja olema;
‣ 171a что tõestama; свидетельствовать подпись allkirja tõestama;
‣ 171a кого-что van. läbi vaatama (näit. haiget)
‣ 171b о чём, без доп. tõendama, tunnistust andma, tunnistama; успехи свидетельствуют о мощи страны edu tõendab riigi võimsust ~ annab tõendust riigi võimsusest, свидетельствовать в суде kohtus tunnistust andma, свидетельствовать в суде по делу о краже kohtus varguseasjas tunnistust andma ~ tunnistaja olema;
‣ 171a что tõestama; свидетельствовать подпись allkirja tõestama;
‣ 171a кого-что van. läbi vaatama (näit. haiget)
сводный 126 П
‣ koond-, ühend-, koondatud, ühendatud; сводный отчёт koondaruanne, сводный бюджет maj. koondeelarve, сводный баланс maj. koondbilanss, сводная таблица koondtabel, сводный оркестр koondorkester, ühendorkester, ühendatud orkester, сводный батальон sõj. koondpataljon;
‣ väljendeis сводная сестра poolõde, сводный брат poolvend, сводные дети võõraslapsed
‣ koond-, ühend-, koondatud, ühendatud; сводный отчёт koondaruanne, сводный бюджет maj. koondeelarve, сводный баланс maj. koondbilanss, сводная таблица koondtabel, сводный оркестр koondorkester, ühendorkester, ühendatud orkester, сводный батальон sõj. koondpataljon;
‣ väljendeis сводная сестра poolõde, сводный брат poolvend, сводные дети võõraslapsed
слава 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ kuulsus (kõnek. ka ülek.), au; всемирная слава ülemaailmne kuulsus, maailmakuulsus, немеркнущая слава kustumatu kuulsus, боевая слава lahingukuulsus, орден Славы Kuulsuse orden, орден Трудовой Славы 1-й степени Töökuulsuse orden, I järk, добрая слава hea maine ~ nimi, слава героям au kangelastele, слава труду au tööle, пасть со славой auga ~ kuulsusrikkalt langema, приобрести дурную славу halba kuulsust ~ halba mainet saama, halba kuulsusesse sattuma, он пользуется славой хорошего оратора tal on hea kõnemehe kuulsus;
‣ kõnek. kuuldused, kumu, jutt; идёт об этом слава selle kohta liiguvad kuuldused ~ jutud;
◊ на славу kõnek. (1) väga hästi, suurepäraselt, (2) uhke, suurepärane, vägev; слава богу jumal tänatud, jumalale ~ taevale tänu; покрываться ~ покрыться славой kellele saab osaks au ja kuulsus; во славу кого-чего kelle auks ja kuulsuseks
‣ kuulsus (kõnek. ka ülek.), au; всемирная слава ülemaailmne kuulsus, maailmakuulsus, немеркнущая слава kustumatu kuulsus, боевая слава lahingukuulsus, орден Славы Kuulsuse orden, орден Трудовой Славы 1-й степени Töökuulsuse orden, I järk, добрая слава hea maine ~ nimi, слава героям au kangelastele, слава труду au tööle, пасть со славой auga ~ kuulsusrikkalt langema, приобрести дурную славу halba kuulsust ~ halba mainet saama, halba kuulsusesse sattuma, он пользуется славой хорошего оратора tal on hea kõnemehe kuulsus;
‣ kõnek. kuuldused, kumu, jutt; идёт об этом слава selle kohta liiguvad kuuldused ~ jutud;
◊ на славу kõnek. (1) väga hästi, suurepäraselt, (2) uhke, suurepärane, vägev; слава богу jumal tänatud, jumalale ~ taevale tänu; покрываться ~ покрыться славой kellele saab osaks au ja kuulsus; во славу кого-чего kelle auks ja kuulsuseks
сменить 308 Г сов. → несов. сменять II кого-что (välja) vahetama, asendama; сменить бельё pesu vahetama, сменить фамилию perekonnanime vahetama, uut perekonnanime võtma, сменить адрес aadressi vahetama, сменить квартиру korterit vahetama, сменить дежурство valvet ~ korrapidajat välja vahetama, сменить заведующего juhatajat vahetama, прохлада сменила зной leitsakut asendas ~ leitsaku asemele tuli jahedus;
◊ сменить ~ сменять гнев на милость kelle vastu jälle armulikuks muutuma, kellega rahu tegema
◊ сменить ~ сменять гнев на милость kelle vastu jälle armulikuks muutuma, kellega rahu tegema
соучаствовать 171b Г несов. в чём kaasosaline ~ kaastegev olema, osa võtma, osalema; соучаствовать в краже varguses kaasosaline olema
старый 119 П (кр. ф. стар, стара, старо и старо, стары и стары; сравн. ст. старее, старше)
‣ vana, vanaaegne; старый человек vana inimene, старая липа vana pärn, põlispärn, старый парк vana ~ põline park, põlispark, старая истина vana tõde, старый долг vana võlg, старая привычка vana harjumus, человек старого закала vana kooli mees, стар годами eakas, стар душой hingelt vana, старый стиль astr. vana kalender, старая книга (1) vanaraamat, vana(aegne) raamat, (2) vana ~ kulunud raamat, старый воин vana ~ kogenud sõjamees, старый пропуск vana ~ aegunud luba, старая архитектура vane(aegne) arhitektuur, старая гравюра vana(aegne) gravüür, старый адрес vana ~ endine aadress, старый режим vana ~ endine kord ~ režiim, старая дева vanatüdruk, vanapiiga, старая мода vana ~ vananenud mood, старая вера vanausk, старейший писатель vanimaid kirjanikke, старое вино laagerdunud vein, старые работы mäend. jäät-ala, старая выработка mäend. jäätkaeveõõs;
‣ П → С старое с. неод. vana; борьба нового со старым uue võitlus vanaga, приняться за старое vana asja üles võtma;
◊ старый воробей kõnek. vana kala; и стар и млад kõnek. nii vanad kui ka noored, viimane kui üks, kõik viimseni; по старой памяти vanast harjumusest, vana tava kohaselt, harjunud kombel; старая история ~ песня vana lugu ~ laul
‣ vana, vanaaegne; старый человек vana inimene, старая липа vana pärn, põlispärn, старый парк vana ~ põline park, põlispark, старая истина vana tõde, старый долг vana võlg, старая привычка vana harjumus, человек старого закала vana kooli mees, стар годами eakas, стар душой hingelt vana, старый стиль astr. vana kalender, старая книга (1) vanaraamat, vana(aegne) raamat, (2) vana ~ kulunud raamat, старый воин vana ~ kogenud sõjamees, старый пропуск vana ~ aegunud luba, старая архитектура vane(aegne) arhitektuur, старая гравюра vana(aegne) gravüür, старый адрес vana ~ endine aadress, старый режим vana ~ endine kord ~ režiim, старая дева vanatüdruk, vanapiiga, старая мода vana ~ vananenud mood, старая вера vanausk, старейший писатель vanimaid kirjanikke, старое вино laagerdunud vein, старые работы mäend. jäät-ala, старая выработка mäend. jäätkaeveõõs;
‣ П → С старое с. неод. vana; борьба нового со старым uue võitlus vanaga, приняться за старое vana asja üles võtma;
◊ старый воробей kõnek. vana kala; и стар и млад kõnek. nii vanad kui ka noored, viimane kui üks, kõik viimseni; по старой памяти vanast harjumusest, vana tava kohaselt, harjunud kombel; старая история ~ песня vana lugu ~ laul
тевтонский 129 П Teutooni, teutooni; Тевтонский орден aj. Teutooni ordu, Saksa ordu, тевтонские племена teutooni hõimud
трое 135a Ч kolm, kolmed; kolm paari; kolmekesi, kolmi; трое братьев kolm venda, нас трое meid on kolm, me oleme kolmekesi ~ kolmi, трое суток kolm (öö)päeva, трое очков kolmed prillid, надеть трое варежек kolm paari kindaid ~ kolmed kindad kätte panema, за троих kolme (inimese) eest, по трое kolmekesi, kolmekaupa, kolmiti, построиться по трое kolmekaupa rivistuma, встретить троих kolme (inimest) kohtama, сообразить на троих kõnek. kolme peale klappima
узнать 167 Г сов. → несов. узнавать кого-что
‣ по чему ära tundma; узнать старого друга vana sõpra ära tundma, узнать в лицо näo järgi ära tundma, узнать по фотографии foto ~ pildi järgi ära tundma, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, вас не узнать teid ei tunne äragi;
‣ от кого-чего, о ком-чём, про кого-что teada ~ kuulda saama, kuulma; järele pärima, välja uurima, jälile saama; узнать новость uudist teada ~ kuulda saama, узнать из газеты ajalehest teada saama, узнать о здоровье друга sõbra tervise järele pärima, надо узнать его адрес peaks ta aadressi teada saama ~ välja uurima, позвольте узнать lubage küsida, узнать секрет saladust teada saama, saladuse jälile saama;
‣ tutvuma, tundma õppima; kellest kuulma; его узнала вся страна temast kuulis kogu maa, ta sai kuulsaks üle kogu maa;
‣ tunda ~ näha saama; tundma õppima; узнать радость материнства emarõõmu tunda saama, ты у меня ещё узнаешь küll sa mul veel näed, узнать нищету puudust tunda ~ näha saama, хорошо узнать друг друга üksteist ~ teineteist hästi tundma õppima, узнать чей характер kelle iseloomu tundma õppima;
◊ своих не узнаешь ~ узнает kõnek. (saad, saab) nii et ei tea, kui vana sa oled ~ ta on
‣ по чему ära tundma; узнать старого друга vana sõpra ära tundma, узнать в лицо näo järgi ära tundma, узнать по фотографии foto ~ pildi järgi ära tundma, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, вас не узнать teid ei tunne äragi;
‣ от кого-чего, о ком-чём, про кого-что teada ~ kuulda saama, kuulma; järele pärima, välja uurima, jälile saama; узнать новость uudist teada ~ kuulda saama, узнать из газеты ajalehest teada saama, узнать о здоровье друга sõbra tervise järele pärima, надо узнать его адрес peaks ta aadressi teada saama ~ välja uurima, позвольте узнать lubage küsida, узнать секрет saladust teada saama, saladuse jälile saama;
‣ tutvuma, tundma õppima; kellest kuulma; его узнала вся страна temast kuulis kogu maa, ta sai kuulsaks üle kogu maa;
‣ tunda ~ näha saama; tundma õppima; узнать радость материнства emarõõmu tunda saama, ты у меня ещё узнаешь küll sa mul veel näed, узнать нищету puudust tunda ~ näha saama, хорошо узнать друг друга üksteist ~ teineteist hästi tundma õppima, узнать чей характер kelle iseloomu tundma õppima;
◊ своих не узнаешь ~ узнает kõnek. (saad, saab) nii et ei tea, kui vana sa oled ~ ta on
узор 1 С м. неод. muster, kiri, ornament; причудливый узор keeruline ~ keerukas muster, цветастый узор lillkiri, lilleline muster, узор ткани kanga ~ riide muster, узор для вышивания tikkimismuster, tikkemuster, морозный ~ ледяной узор jäälilled, узор варежек kindakiri, с мелким узором kirbukirja, krähmukirja
условный 126 П (кр. ф. условен, условна, условно, условны)
‣ ting-, leppe-, tingimus-, tinglik, tingimuslik; tingiv, tingitud; условный знак tingmärk, leppemärk, условная единица tingühik, условный язык leppekeel, условное название ~ наименование tinglik nimetus, tingnimetus, условный адрес tinglik ~ kokkuleppeline ~ kokkulepitud aadress, условный час kokkulepitud ~ kindlaksmääratud kellaaeg, условная декорация tinglik ~ puhtsümboolne dekoratsioon, условный жест tinglik žest, mida sümboliseeriv ~ tähendav ~ märkiv žest, условное наказание jur. tingimisi karistus, условное топливо maj. tingkütus, гектар условной пахоты põll. tingkünnihektar, условный рефлекс füsiol. tingrefleks, tingitud refleks, условный переход info tingimussiire (arvuti tehe), условное предложение lgv tingimuslause, konditsionaallause, условное наклонение lgv tingiv kõneviis, konditsionaal;
‣ suhteline, relatiivne; красота -- вещь условная ilu on suhteline (asi)
‣ ting-, leppe-, tingimus-, tinglik, tingimuslik; tingiv, tingitud; условный знак tingmärk, leppemärk, условная единица tingühik, условный язык leppekeel, условное название ~ наименование tinglik nimetus, tingnimetus, условный адрес tinglik ~ kokkuleppeline ~ kokkulepitud aadress, условный час kokkulepitud ~ kindlaksmääratud kellaaeg, условная декорация tinglik ~ puhtsümboolne dekoratsioon, условный жест tinglik žest, mida sümboliseeriv ~ tähendav ~ märkiv žest, условное наказание jur. tingimisi karistus, условное топливо maj. tingkütus, гектар условной пахоты põll. tingkünnihektar, условный рефлекс füsiol. tingrefleks, tingitud refleks, условный переход info tingimussiire (arvuti tehe), условное предложение lgv tingimuslause, konditsionaallause, условное наклонение lgv tingiv kõneviis, konditsionaal;
‣ suhteline, relatiivne; красота -- вещь условная ilu on suhteline (asi)
утвердить 292 Г сов. → несов. утверждать
‣ кого-что kinnitama, sanktsioneerima; утвердить план работы tööplaani kinnitama, утвердить повестку дня päevakorda kinnitama, утвердить бюджет eelarvet kinnitama, утвердить в должности директора direktori ametikohale ~ ametisse kinnitama, утвердить к печати trükkida lubama, утвердить приговор kohtuotsust kinnitama ~ sanktsioneerima;
‣ что kindlustama; утвердить своё положение oma olukorda kindlustama, утвердить своё господство oma ülekaalu ~ (üle)võimu kindlustama, утвердить за кем какое право kellele missugust õigust kindlustama ~ tagama ~ andma;
‣ кого в чём van. (lõplikult) veenma, uskuma panema; утвердить кого в мысли keda milles veenma, mida uskuma panema
‣ кого-что kinnitama, sanktsioneerima; утвердить план работы tööplaani kinnitama, утвердить повестку дня päevakorda kinnitama, утвердить бюджет eelarvet kinnitama, утвердить в должности директора direktori ametikohale ~ ametisse kinnitama, утвердить к печати trükkida lubama, утвердить приговор kohtuotsust kinnitama ~ sanktsioneerima;
‣ что kindlustama; утвердить своё положение oma olukorda kindlustama, утвердить своё господство oma ülekaalu ~ (üle)võimu kindlustama, утвердить за кем какое право kellele missugust õigust kindlustama ~ tagama ~ andma;
‣ кого в чём van. (lõplikult) veenma, uskuma panema; утвердить кого в мысли keda milles veenma, mida uskuma panema
ухо 104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.
‣ kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
‣ уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
‣ (nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
◊ крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
‣ kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
‣ уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
‣ (nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
◊ крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
шаг 20 (ед. ч. род. п. шага и шагу, предл. п. о шаге, на шагу) С м. неод. samm (ka ülek.; ka tehn.); твёрдый ~ уверенный шаг kindel samm, мерный шаг mõõdetud ~ ühtlane samm, строевой шаг rivisamm, походный шаг rännakusamm, первые шаги esimesed sammud (ka ülek.), скользящий шаг liuglev ~ libisev ~ sujuv ~ kerge samm, liugsamm, sport luisksamm, высокий шаг sport põlvetõstesamm, jalatõstesamm, переменный шаг (1) sport jalavahetussamm, (2) mas. muutuv samm, шаг на носках sport päkksamm, шаг с поворотом sport pöördsamm, шаг на месте paigalsamm, бросковый шаг sport viskesamm, шаг вперёд (1) samm ette, (2) ülek. samm edasi, шире шаг! pikem samm! реже шаг! harvem samm! короче шаг! lühem samm! решительный шаг otsustav ~ otsusekindel samm ~ tegu, большими шагами pikkade sammudega, необдуманный шаг mõtlematu samm ~ tegu, рискованный шаг riskantne ~ ohtlik samm, riskisamm, ложный шаг väärsamm, eksisamm, шаг передвижки tehn. nihutussamm, nihkesamm, шаг между зубьями hambasamm (saehammaste vahekaugus), шаг резьбы tehn. keermesamm, шаг подновки mets. lõikesamm (vaigutusel), шаг обмотки el. mähisesamm, шаг винта lenn. propelleri samm, mer. sõukruvi samm, мелким шагом väikeste sammudega, tippides, tipsides, размашистым шагом hoogsal sammul, hoogsa sammuga, ускоренным шагом kiirsammul, kiirel sammul, kiire sammuga, с каждым шагом iga sammuga, в двух шагах от чего paari ~ kahe sammu kaugusel millest (ka ülek.), шаг к лучшему samm paremuse poole, ехать шагом sammu sõitma, ускорить шаг sammu kiirendama, прибавить шагу sammu lisama, замедлить ~ сбавить шаг sammu aeglustama, печатать ~ отбивать ~ чеканить шаг (uljalt täpset) rivisammu lööma ~ raiuma, marssima, сделать шаг влево (ühte) sammu vasakule tegema ~ astuma, отступить на шаг sammu võrra taganema ~ tagasi astuma, услышать чьи шаги kelle samme kuulma, отмерить шагами sammudega (välja) mõõtma, совершить какой шаг missugust sammu tegema, пойти на какой шаг mille peale välja minema, предпринять какие шаги missuguseid samme astuma ~ meetmeid võtma;
◊ шаг за шагом samm-sammult, sammhaaval, järk-järgult; на каждом шагу igal sammul; держать шаг taktsammu käima, (takt)sammu pidama; не давать ~ дать шагу сделать ~ ступить кому kellel mitte sammugi astuda laskma, keda käsist-jalust siduma; шагу нельзя ступить (1) ei tohi ~ ei või sammugi teha ~ astuda, (2) без кого-чего kelleta-milleta ei oska ~ ei saa ~ ei suuda sammugi teha ~ astuda; шагу негде ступить pole jalatäitki ruumi, pole kohta, kuhu jalga toetada; ни на шаг не отставать от кого-чего kellest-millest mitte sammugi maha jääma; ни на шаг ~ ни шагу без кого-чего kelleta-milleta mitte sammugi tegema, mitte sammugi teha ~ astuda oskama ~ saama; с первого шага jalamaid, korrapealt, otsekohe, hoobilt; идти семимильными ~ гигантскими шагами seitsme penikoorma sammudega minema ~ astuma; черепашьим шагом teosammul, kilpkonnatempoga; ни шагу к кому, куда kelle juurde v kuhu mitte üks samm, mitte jalgagi tõstma kuhu; ни шагу не сделать ~ не предпринять для кого-чего kelle-mille jaoks ~ heaks mitte sammugi tegema ~ astuma; ни на шаг не отступать, не отходить mitte sammugi ~ mitte üht jalatäitki (maad) taganema; ни на шаг не продвинуться mitte üks samm edasi nihkuma; направить ~ направлять свои шаги куда kuhu oma samme seadma
◊ шаг за шагом samm-sammult, sammhaaval, järk-järgult; на каждом шагу igal sammul; держать шаг taktsammu käima, (takt)sammu pidama; не давать ~ дать шагу сделать ~ ступить кому kellel mitte sammugi astuda laskma, keda käsist-jalust siduma; шагу нельзя ступить (1) ei tohi ~ ei või sammugi teha ~ astuda, (2) без кого-чего kelleta-milleta ei oska ~ ei saa ~ ei suuda sammugi teha ~ astuda; шагу негде ступить pole jalatäitki ruumi, pole kohta, kuhu jalga toetada; ни на шаг не отставать от кого-чего kellest-millest mitte sammugi maha jääma; ни на шаг ~ ни шагу без кого-чего kelleta-milleta mitte sammugi tegema, mitte sammugi teha ~ astuda oskama ~ saama; с первого шага jalamaid, korrapealt, otsekohe, hoobilt; идти семимильными ~ гигантскими шагами seitsme penikoorma sammudega minema ~ astuma; черепашьим шагом teosammul, kilpkonnatempoga; ни шагу к кому, куда kelle juurde v kuhu mitte üks samm, mitte jalgagi tõstma kuhu; ни шагу не сделать ~ не предпринять для кого-чего kelle-mille jaoks ~ heaks mitte sammugi tegema ~ astuma; ни на шаг не отступать, не отходить mitte sammugi ~ mitte üht jalatäitki (maad) taganema; ни на шаг не продвинуться mitte üks samm edasi nihkuma; направить ~ направлять свои шаги куда kuhu oma samme seadma
явочный 126 П
‣ sala-, konspiratiiv-, salajane, konspiratiivne; явочная квартира salakorter, konspiratiivkorter, явочный адрес salakorteri aadress, явочный пункт (salajane) kogunemispunkt, kogunemiskoht, явочный пароль parool, salasõna, (salajane) märgusõna, явочным порядком ~ путём loata, eelneva kokkuleppeta, omavoliliselt, вселиться явочным порядком ilma loata ~ omavoliliselt sisse kolima;
‣ kohaloleku-, ilmumis-, osavõtu-; явочное число ilmunute arv, явочный список ilmunute nimekiri, явочный лист registreerimisleht (kohaloleku märkimiseks);
‣ van. teatamis-, teate-, teaduse-
‣ sala-, konspiratiiv-, salajane, konspiratiivne; явочная квартира salakorter, konspiratiivkorter, явочный адрес salakorteri aadress, явочный пункт (salajane) kogunemispunkt, kogunemiskoht, явочный пароль parool, salasõna, (salajane) märgusõna, явочным порядком ~ путём loata, eelneva kokkuleppeta, omavoliliselt, вселиться явочным порядком ilma loata ~ omavoliliselt sisse kolima;
‣ kohaloleku-, ilmumis-, osavõtu-; явочное число ilmunute arv, явочный список ilmunute nimekiri, явочный лист registreerimisleht (kohaloleku märkimiseks);
‣ van. teatamis-, teate-, teaduse-
