[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 51 artiklit
алмазный 126 П teemant-, teemandi-; алмазный блеск teemandiläige, алмазный резец tehn. teemant(lõike)tera
бивак 18 С м. неод. sõj., sport välilaager, bivakk; стоять биваком ~ на биваках (väli)laagris olema, bivakkima
бирюк 19 С м. од. kõnek. üksik ~ üksildane hunt (ka ülek.); жить бирюком nagu hunt üksi elama, смотреть бирюком sünge näoga vaatama
блеск 18 С м. неод. (без мн. ч.) läige, läik, helk; sära, hiilgus (ka ülek.); золотой блеск kuldne läige, зеркальный блеск kõrgläige, peegelläige, железный блеск min. raudläik, блеск ума mõistuse sära, блеск молнии välgusähvatus, отливать блеском helklema, сдать экзамены с блеском eksameid hiilgavalt sooritama ~ õiendama, во всём ~ в полном блеске täies hiilguses
бриллиантовый 119 П briljant-, briljandi-; бриллиантовый перстень briljantsõrmus, бриллиантовая зелень farm. briljantroheline, бриллиантовый блеск briljandiläige, -sära
висмутовый 119 П vismut-, vismuti-; висмутовый блеск min. vismutläik, vismutiin, висмутовая руда min. vismutimaak
вступление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) во что (sisse)astumine; sissetulek, sissetulemine; вступление в партию parteisse astumine, вступление в права õigustesse astumine, вступление в дело jur. sekkumine, asjasse astumine ~ kaasumine, вступление в силу jõustumine, вступление войск в город sõjaväe linnasaabumine ~ sissemarss linna;
‣ к чему sissejuhatus; muus. avamäng, uvertüür; вступление к поэме poeemi sissejuhatus
‣ (без мн. ч.) во что (sisse)astumine; sissetulek, sissetulemine; вступление в партию parteisse astumine, вступление в права õigustesse astumine, вступление в дело jur. sekkumine, asjasse astumine ~ kaasumine, вступление в силу jõustumine, вступление войск в город sõjaväe linnasaabumine ~ sissemarss linna;
‣ к чему sissejuhatus; muus. avamäng, uvertüür; вступление к поэме poeemi sissejuhatus
вывод 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) väljaviimine, väljatoomine; вывод войск из города sõjaväe väljaviimine linnast;
‣ järeldus; сделать вывод järeldama, järeldust tegema, окончательный вывод lõplik järeldus;
‣ (без мн. ч.) mat. tuletus(käik), tuletamine; вывод формулы valemi tuletamine;
‣ el. väljastus; väljaviik (-viigu); klemm;
‣ trük. vahejoonteta tabel
‣ (без мн. ч.) väljaviimine, väljatoomine; вывод войск из города sõjaväe väljaviimine linnast;
‣ järeldus; сделать вывод järeldama, järeldust tegema, окончательный вывод lõplik järeldus;
‣ (без мн. ч.) mat. tuletus(käik), tuletamine; вывод формулы valemi tuletamine;
‣ el. väljastus; väljaviik (-viigu); klemm;
‣ trük. vahejoonteta tabel
группа 51 С ж. неод. rühm, grupp; группа учащихся rühm õpilasi, оперативная группа operatiivrühm, партийная группа parteigrupp, группа войск väegrupp, группа крови füsiol. veregrupp, vererühm, разбить на группы rühmitama
диск 18 С м. неод. ketas, tehn. ka kilp; ketassulgur; sõj. ketas, (padruni)salv; метание диска sport kettaheide, номерный диск numbriketas, valimisketas, плужный диск põll. (adra) ketasnuga, солнечный диск päikeseketas, диск сцепления siduriketas, диск колеса rattakilp
донесение 115 С с. неод. ettekanne, raport; teade, andmed; донесение о продвижении войск противника ettekanne vastase vägede liikumise kohta, получить подробные донесения üksikasjalikke andmeid saama
кобальтовый 119 П koobalt-, koobalti-; koobaltsinine; кобальтовая краска koobaltvärv, кобальтовые сплавы koobaltisulamid, кобальтовый блеск min. kobaltiin, кобальтовый колчедан min. linneiit, кобальтовое небо koobaltsinine taevas
концентрация 89 С ж. неод. kontsentratsioon (koondamine, koondumine, koondumus; keskendamine, keskendumine, keskendus; lahuse vm. kangus); концентрация производства tööstuse kontsentratsioon, концентрация войск vägede koondamine, концентрация раствора keem. lahuse kontsentratsioon
красный 126 П (кр. ф. красен, красна, красно и красно, красны и красны)
‣ punane, puna-, verev; punetav; красное знамя punalipp, красный диск солнца punane ~ verev päikeseketas, красный от волнения erutusest punetav ~ punane;
‣ (без кр. ф.) puna-, punane; vääris-; красный уголок punanurk, puhketuba, Красная Армия aj. Punaarmee, красные стрелки punakütid, красное каление tehn. punahõõgus, красный перец punapipar, красные водоросли bot. punavetikataimed, punavetikad (Rhodophyta), красный галстук punane kaelarätt (pioneeridel), красная медь (punane) vask, красная икра punane kalamari, красная рыба punane kala, vääriskala (mõned tuurlased), красное дерево punane puu, mahagon, punapuit, (troopiline) väärispuit, красный зверь van. väärisuluk, красная строка taandrida, taane, красная цена kõrgeim hind;
‣ П → С м. од. punane (kommunistlik revolutsionäär, nõukogude võimu pooldaja); воевать на стороне красных punaste poolel võitlema;
‣ folkl. (ime)ilus, (ime)kaunis, kena, nägus; красная девица nägus neiu, kaunis piiga, красный денёк ilus ~ helge päev;
‣ (без кр. ф.) van. uhke, ilu-; красное крыльцо paraadtrepp, красные ворота auvärav, iluvärav;
◊ пускать ~ пустить красного петуха kõnek. punast kukke valla päästma; проходить красной нитью punase joonena läbima; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu; красное словцо kõnek. tabav ~ teravmeelne sõna ~ väljend; ради красного словца kõnek. sõnalõbu ~ sõnailu pärast
‣ punane, puna-, verev; punetav; красное знамя punalipp, красный диск солнца punane ~ verev päikeseketas, красный от волнения erutusest punetav ~ punane;
‣ (без кр. ф.) puna-, punane; vääris-; красный уголок punanurk, puhketuba, Красная Армия aj. Punaarmee, красные стрелки punakütid, красное каление tehn. punahõõgus, красный перец punapipar, красные водоросли bot. punavetikataimed, punavetikad (Rhodophyta), красный галстук punane kaelarätt (pioneeridel), красная медь (punane) vask, красная икра punane kalamari, красная рыба punane kala, vääriskala (mõned tuurlased), красное дерево punane puu, mahagon, punapuit, (troopiline) väärispuit, красный зверь van. väärisuluk, красная строка taandrida, taane, красная цена kõrgeim hind;
‣ П → С м. од. punane (kommunistlik revolutsionäär, nõukogude võimu pooldaja); воевать на стороне красных punaste poolel võitlema;
‣ folkl. (ime)ilus, (ime)kaunis, kena, nägus; красная девица nägus neiu, kaunis piiga, красный денёк ilus ~ helge päev;
‣ (без кр. ф.) van. uhke, ilu-; красное крыльцо paraadtrepp, красные ворота auvärav, iluvärav;
◊ пускать ~ пустить красного петуха kõnek. punast kukke valla päästma; проходить красной нитью punase joonena läbima; на миру и смерть красна vanas. (teistega) jagatud valu on pool valu; красное словцо kõnek. tabav ~ teravmeelne sõna ~ väljend; ради красного словца kõnek. sõnalõbu ~ sõnailu pärast
лихорадочный 126 П palaviku-, palavikuline (ülek. кр. ф. лихорадочен, лихорадочна, лихорадочно, лихорадочны); лихорадочный жар palavik, palavikuhõõg, -kuumus, лихорадочный румянец palavikuõhetus, лихорадочный блеск глаз silmade palavikuläige, лихорадочный озноб külmavärinad, vappekülm, лихорадочная деятельность palavikuline tegevus
манёвр 1 С м. неод. manööver (ka ülek.); тактический манёвр taktikaline manööver, манёвры группы войск sõj. väegrupi manöövrid
массирование II 115 С с. неод. (без мн. ч.) sõj. koondamine; koondumine; массирование войск vägede koondamine, массирование артиллерийского огня suurtükitule koondamine
медный 126 П
‣ vask-, vase-, vaskne (ka ülek.); медная проволока vasktraat, медная посуда vasknõud, медные деньги vaskraha, медный колчедан min. vaskpüriit, kalkopüriit, медный блеск min. kalkosiin, vaskläik, медный купорос vaskvitriol (van.), vasksulfaat, медная руда vasemaak, медный век arheol. vaseaeg, медный звук vaskne heli;
‣ vaskpunane, vasekarva; медное лицо vasekarva nägu;
◊ медный лоб kõnek. põikpea, puupea; гроша медного ~ ломаного не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest, veest ja vasktorudest läbi käima
‣ vask-, vase-, vaskne (ka ülek.); медная проволока vasktraat, медная посуда vasknõud, медные деньги vaskraha, медный колчедан min. vaskpüriit, kalkopüriit, медный блеск min. kalkosiin, vaskläik, медный купорос vaskvitriol (van.), vasksulfaat, медная руда vasemaak, медный век arheol. vaseaeg, медный звук vaskne heli;
‣ vaskpunane, vasekarva; медное лицо vasekarva nägu;
◊ медный лоб kõnek. põikpea, puupea; гроша медного ~ ломаного не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest, veest ja vasktorudest läbi käima
мишурный 126 П
‣ karra-, kardlõnga-, kardlõngast; мишурное производство kardlõngatööstus;
‣ (кр. ф. мишурен, мишурна, мишурно, мишурны) ülek. petlik, näilik, võlts; мишурный блеск petlik ~ näilik ~ võlts sära
‣ karra-, kardlõnga-, kardlõngast; мишурное производство kardlõngatööstus;
‣ (кр. ф. мишурен, мишурна, мишурно, мишурны) ülek. petlik, näilik, võlts; мишурный блеск petlik ~ näilik ~ võlts sära
молибденовый 119 П molübdeen-, molübdeeni-; молибденовая сталь tehn. molübdeenteras, молибденовая руда min. molübdeenimaak, молибденовый блеск min. molübdeniit
навести 367 Г сов. → несов. наводить
‣ кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
‣ что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
‣ кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
‣ что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
‣ что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
◊ навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
‣ кого-что, на что juhatama, suunama, kohale juhtima ~ viima (ka ülek.); sõj. sihitama, (välja) sihtima; навести на тропу (tee)rajale juhatama, навести на след jälgedele juhtima, навести на мысль mõttele viima, навести на размышления mõtteid mõlgutama ~ järele mõtlema panema, навести на ум aru pähe panema, навести орудие suurtükki välja sihtima;
‣ что, на кого, чем ülek. peale ajama, sisendama; навести страх на кого kellele hirmu peale ~ nahka ajama, навести тоску kurvaks tegema;
‣ кого-что, куда kõnek. (hulgana) kohale tooma; навести гостей в дом (hulka) külalisi majja tooma;
‣ что, на что, чем millega katma, mida peale kandma; навести лак lakkima, lakiga katma, навести брови kulme värvima, навести блеск ~ глянец läikima lööma;
‣ что ülek. (teoks) tegema; навести мост silda valmis ehitama, навести переправу silda vm. ülepääsu ehitama, навести порядок korda looma ~ jalule seadma, навести чистоту kõnek. puhtust looma, навести красоту kõnek. ilusaks tegema, навести справку ~ справки järele pärima, teat(m)eid nõutama, навести критику kõnek. arvustama, kritiseerima;
◊ навести ~ наводить тень на кого-что kellele-millele varju heitma; навести ~ наводить тень на плетень ~ на ясный день madalk. tolmu üles keerutama mille ümber
ограничить 271a Г сов. → несов. ограничивать кого-что, чем piirama, kitsendama, kitsendusi tegema; ограничить оратора временем kõneleja aega piirama, ограничить себя во всём end kõiges piirama, endale vähe lubama, ограничить численность войск vägede arvu vähendama ~ piirama
отвод 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) ärajuhtimine, kõrvalejuhtimine; äraviimine, teise kohta toimetamine; отвод воды vee ärajuhtimine, отвод реки (1) jõe kõrvalejuhtimine, (2) möödavoolukanal, отвод войск на новые позиции vägede tagasitõmbamine ~ toimetamine uutele positsioonidele;
‣ tagasilükkamine; jur. taandamine, taandus, kõrvaldamine; отвод кандидатов kandidaatide tagasilükkamine, отвод свидетеля tunnistaja taandamine ~ (kohtuasja arutamisest) kõrvaldamine;
‣ (без мн. ч.) eraldamine, käsutusse andmine; отвод участка под застройку hoonestuseks krundi eraldamine;
‣ tehn. harund; käänik; отвод катушки el. pooliharund;
‣ tiivapuu (reel);
‣ отводы мн. ч. värvitud kant ~ ääris;
◊ для отвода глаз silmapetteks, tähelepanu kõrvalejuhtimiseks
‣ (без мн. ч.) ärajuhtimine, kõrvalejuhtimine; äraviimine, teise kohta toimetamine; отвод воды vee ärajuhtimine, отвод реки (1) jõe kõrvalejuhtimine, (2) möödavoolukanal, отвод войск на новые позиции vägede tagasitõmbamine ~ toimetamine uutele positsioonidele;
‣ tagasilükkamine; jur. taandamine, taandus, kõrvaldamine; отвод кандидатов kandidaatide tagasilükkamine, отвод свидетеля tunnistaja taandamine ~ (kohtuasja arutamisest) kõrvaldamine;
‣ (без мн. ч.) eraldamine, käsutusse andmine; отвод участка под застройку hoonestuseks krundi eraldamine;
‣ tehn. harund; käänik; отвод катушки el. pooliharund;
‣ tiivapuu (reel);
‣ отводы мн. ч. värvitud kant ~ ääris;
◊ для отвода глаз silmapetteks, tähelepanu kõrvalejuhtimiseks
отступление 115 С с. неод.
‣ taganemine (ka ülek.), taandumine; отступление войск vägede taganemine ~ taandumine;
‣ kõrvalekaldumine, kõrvalepõige, ekskurss; отступление от темы teemast kõrvalekaldumine, лирическое отступление kirj. lüüriline kõrvalepõige, отступление от правил поведения käitumisreeglitest üleastumine, käitumisreeglite rikkumine;
‣ taane
‣ taganemine (ka ülek.), taandumine; отступление войск vägede taganemine ~ taandumine;
‣ kõrvalekaldumine, kõrvalepõige, ekskurss; отступление от темы teemast kõrvalekaldumine, лирическое отступление kirj. lüüriline kõrvalepõige, отступление от правил поведения käitumisreeglitest üleastumine, käitumisreeglite rikkumine;
‣ taane
отход 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ äraminek, ärasõit, lahkumine, väljumine; tagasiminek; sõj. taandumine; за день до отхода чего päev enne (laeva, rongi vm.) ärasõitu, до отхода поезда осталось пять минут rongi väljumiseni on jäänud viis minutit, отход ко сну magamaminek, отход от темы teemast kõrvalekaldumine, отход войск vägede taandumine, отход земли к прежнему владельцу maa tagasiminek endisele omanikule;
‣ loobumine, taganemine; отход от прежних убеждений endistest veendumustest loobumine, отход от ранее принятого решения (oma) endisest otsusest taganemine;
‣ maj., aj. ulgtööle ~ rändtööle siirdumine ~ minek
‣ äraminek, ärasõit, lahkumine, väljumine; tagasiminek; sõj. taandumine; за день до отхода чего päev enne (laeva, rongi vm.) ärasõitu, до отхода поезда осталось пять минут rongi väljumiseni on jäänud viis minutit, отход ко сну magamaminek, отход от темы teemast kõrvalekaldumine, отход войск vägede taandumine, отход земли к прежнему владельцу maa tagasiminek endisele omanikule;
‣ loobumine, taganemine; отход от прежних убеждений endistest veendumustest loobumine, отход от ранее принятого решения (oma) endisest otsusest taganemine;
‣ maj., aj. ulgtööle ~ rändtööle siirdumine ~ minek
парад 1 С м. неод.
‣ paraad; военный парад, парад войск sõjaväeparaad, воздушный парад lennuväeparaad, морской парад mere(väe)paraad, физкультурный парад, парад физкультурников kehakultuurlaste paraad, принимать парад paraadi vastu võtma, проходить парадом мимо чего millest paraadsammul mööduma;
‣ kõnek. humor. pidulikkus, hiilgus, toredus; в полном параде täies hiilguses;
‣ sport pareerimine, kaitselöök, tõrje (vehklemises, poksis, maadluses)
‣ paraad; военный парад, парад войск sõjaväeparaad, воздушный парад lennuväeparaad, морской парад mere(väe)paraad, физкультурный парад, парад физкультурников kehakultuurlaste paraad, принимать парад paraadi vastu võtma, проходить парадом мимо чего millest paraadsammul mööduma;
‣ kõnek. humor. pidulikkus, hiilgus, toredus; в полном параде täies hiilguses;
‣ sport pareerimine, kaitselöök, tõrje (vehklemises, poksis, maadluses)
переброска 72 С ж. неод.
‣ üleviskamine, edasiviskamine, teise kohta viskamine;
‣ ümberpaigutamine, üleviimine, siirmine; kõnek. edasitoimetamine, edasitransportimine, kohaletoimetamine; переброска войск vägede ümberpaigutamine ~ üleviimine
‣ üleviskamine, edasiviskamine, teise kohta viskamine;
‣ ümberpaigutamine, üleviimine, siirmine; kõnek. edasitoimetamine, edasitransportimine, kohaletoimetamine; переброска войск vägede ümberpaigutamine ~ üleviimine
передвижение 115 С с. неод. (обычно без мн. ч.)
‣ (edasi)liikumine, siirdumine; передвижение войск vägede liikumine, скорость передвижения liikumiskiirus, средства передвижения liiklusvahendid;
‣ edasilükkumine, nihkumine; передвижение сроков чего mille tähtaja edasilükkumine;
‣ teisaldamine, teisaldus, ümberpaigutamine, ümberpaigutus, ümberasetamine, ümberasetus, lüke
‣ (edasi)liikumine, siirdumine; передвижение войск vägede liikumine, скорость передвижения liikumiskiirus, средства передвижения liiklusvahendid;
‣ edasilükkumine, nihkumine; передвижение сроков чего mille tähtaja edasilükkumine;
‣ teisaldamine, teisaldus, ümberpaigutamine, ümberpaigutus, ümberasetamine, ümberasetus, lüke
перламутровый 119 П pärlmutter-, pärlmutri-, pärlmutrine; перламутровая пуговица pärlmutternööp, перламутровый слой pärlmutterkiht, перламутровые облака meteor. pärlmutterpilved, перламутровый блеск pärlmutriläige, перламутровое небо pärlmutrine ~ pärlmutriselt helklev ~ pärlmutrihelki taevas
писк 18 С м. неод. (без мн. ч.) piiks, piuks, siuts, niuks, niuts, piiksatus, niuksatus, kiunatus; vigin, kägin, piiksumine, piuksumine, siutsumine, niuksumine, niutsumine, vingumine, kiunumine; писк птенца linnupoja piuksumine, детский писк lapsenutt, -vigin
расквартирование 115 С с. неод. (без мн. ч.) majutamine, majutus, korterisse asumine (ka sõj.); расквартирование войск vägede majutamine
расположение I 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ asetamine, paigutamine, järjestamine, asetus, paigutus, järjestus; asend, paiknemine, (laiali)asetumine; расположение комнат tubade asetus, расположение войск vägede paigutus, расположение фигур на шахматной доске malendite asetus ~ paigutus malelaual, алфавитное расположение alfabeetjärjestus, tähestikjärjestus, alfabeetiline ~ tähestikuline järjestus (näit. kataloogis), alfabeetpaigutus, tähestikpaigutus, alfabeetiline ~ tähestikuline paigutus (näit. trükistel riiulil), хронологическое расположение kronoloogiline järjestus (näit. registris) ~ paigutus (näit. trükistel riiulil), расположение месторождений mäend. maardlate paiknemine, схема расположения asetuse skeem, место расположения asukoht;
‣ asukoht, paiknemiskoht, dislokatsioon, maa-ala; расположение батальона pataljoni asukoht, план расположения asukoha plaan
‣ asetamine, paigutamine, järjestamine, asetus, paigutus, järjestus; asend, paiknemine, (laiali)asetumine; расположение комнат tubade asetus, расположение войск vägede paigutus, расположение фигур на шахматной доске malendite asetus ~ paigutus malelaual, алфавитное расположение alfabeetjärjestus, tähestikjärjestus, alfabeetiline ~ tähestikuline järjestus (näit. kataloogis), alfabeetpaigutus, tähestikpaigutus, alfabeetiline ~ tähestikuline paigutus (näit. trükistel riiulil), хронологическое расположение kronoloogiline järjestus (näit. registris) ~ paigutus (näit. trükistel riiulil), расположение месторождений mäend. maardlate paiknemine, схема расположения asetuse skeem, место расположения asukoht;
‣ asukoht, paiknemiskoht, dislokatsioon, maa-ala; расположение батальона pataljoni asukoht, план расположения asukoha plaan
рассредоточение 115 С с. неод. (без мн. ч.) detsentraliseerimine, laialipaigutamine; рассредоточение промышленности tööstuse hajutamine ~ detsentraliseerimine, рассредоточение войск sõj. vägede hajutamine ~ hajupaigutus
род II 1 С м. неод. liik, sort, laad, viis; род работы töö liik, род войск sõj. väeliik, род оружия van. sõj. relvaliik, род сил sõj. jõuliik, jõudude liik, род службы teenistusliik, род почвы põll. mulla alltüübi variant ~ erim, род жизни elulaad, eluviis, род деятельности tegevuslaad, род занятий tegevusala, всякого рода товары igat sorti ~ igasugused kaubad, разного рода люди mitmesugused inimesed, такого рода kõnek. säärane, niisugune, seesugune, что-то в этом роде kõnek. midagi selletaolist ~ seesugust, в некотором роде kõnek. mõningal ~ teataval määral, своего рода kõnek. omalaadne, omamoodi, единственный в своём роде ainulaadne, в своём роде teatud seisukohalt ~ mõttes, oma moodi
свинцовый 119 П (кр. ф. свинцов, свинцова, свинцово, свинцовы)
‣ (без кр. ф.) plii-, seatina-; свинцовая вода keem. pliivesi, свинцовый аккумулятор el. pliiaku, свинцовые белила keem. pliivalge, свинцовое отравление med. pliimürgi(s)tus, свинцовый блеск min. galeniit, pliiläik (pliimineraal), свинцовый рудник pliikaevandus, tinakaevandus, свинцовая пуля tinakuul;
‣ tinane, tinajas, tinahall, tinakarva; свинцовое небо tinane ~ tinahall taevas, свинцовая вода tinane vesi, свинцовый туман tinajas udu, свинцовые тучи tinajad ~ tinakarva pilved;
‣ ülek. tinaraske, tinane; свинцовый сон tinaraske uni, свинцовый удар tinaraske ~ ränk hoop, свинцовые кулаки tinarasked rusikad, свинцовый взгляд tinaraske ~ tinane pilk, свинцовая тоска tinane ~ rõhuv nukrus
‣ (без кр. ф.) plii-, seatina-; свинцовая вода keem. pliivesi, свинцовый аккумулятор el. pliiaku, свинцовые белила keem. pliivalge, свинцовое отравление med. pliimürgi(s)tus, свинцовый блеск min. galeniit, pliiläik (pliimineraal), свинцовый рудник pliikaevandus, tinakaevandus, свинцовая пуля tinakuul;
‣ tinane, tinajas, tinahall, tinakarva; свинцовое небо tinane ~ tinahall taevas, свинцовая вода tinane vesi, свинцовый туман tinajas udu, свинцовые тучи tinajad ~ tinakarva pilved;
‣ ülek. tinaraske, tinane; свинцовый сон tinaraske uni, свинцовый удар tinaraske ~ ränk hoop, свинцовые кулаки tinarasked rusikad, свинцовый взгляд tinaraske ~ tinane pilk, свинцовая тоска tinane ~ rõhuv nukrus
серебряный 119 П
‣ hõbe-, hõbeda-, hõbedane, hõbedast; серебряная ложка hõbelusikas, серебряное кольцо hõbesõrmus, серебряный рубль aj. hõberubla, серебряная руда geol. hõbemaak, серебряная медаль hõbemedal, серебряный призёр kõnek. hõbemedaliomanik, серебряный блеск min. hõbeläik (hõbeläigu), argentiit;
‣ ülek. hõbedane, hõbedavärviline, hõbejas, hõbedakarva; hõbeselge; серебряный иней hõbedane härmatis, серебряные волосы hõbedased ~ hõbehallid juuksed, серебряный голос hõbedane ~ hõbeselge hääl
‣ hõbe-, hõbeda-, hõbedane, hõbedast; серебряная ложка hõbelusikas, серебряное кольцо hõbesõrmus, серебряный рубль aj. hõberubla, серебряная руда geol. hõbemaak, серебряная медаль hõbemedal, серебряный призёр kõnek. hõbemedaliomanik, серебряный блеск min. hõbeläik (hõbeläigu), argentiit;
‣ ülek. hõbedane, hõbedavärviline, hõbejas, hõbedakarva; hõbeselge; серебряный иней hõbedane härmatis, серебряные волосы hõbedased ~ hõbehallid juuksed, серебряный голос hõbedane ~ hõbeselge hääl
смолистый 119 П (кр. ф. смолист, смолиста, смолисто, смолисты)
‣ vaik-, vaigu-, tõrva-, tõrvas-, vaigurikas, tõrvarikas, tõrvakas; vaigune, tõrvane, bituumne; смолистое вещество vaikaine, смолистый запах vaigulõhn, tõrvalõhn, смолистый блеск vaiguläige, смолистое дерево vaigune ~ vaigurikas puu, смолистая сосна tõrvasmänd, tõrvakas mänd;
‣ pigimust, süsimust; смолистые волосы pigimustad juuksed
‣ vaik-, vaigu-, tõrva-, tõrvas-, vaigurikas, tõrvarikas, tõrvakas; vaigune, tõrvane, bituumne; смолистое вещество vaikaine, смолистый запах vaigulõhn, tõrvalõhn, смолистый блеск vaiguläige, смолистое дерево vaigune ~ vaigurikas puu, смолистая сосна tõrvasmänd, tõrvakas mänd;
‣ pigimust, süsimust; смолистые волосы pigimustad juuksed
сосредоточение 115 С с. неод. (без мн. ч.) koondumine, keskendumine, kontsentreerumine; koondamine, keskendamine, kontsentreerimine; koondumus, keskendumus, kontsentreerumus; сосредоточение войск vägede koondamine ~ koondumine, сосредоточение внимания tähelepanu koondamine ~ kontsentreerimine, сосредоточение капитала kapitali kontsentreerimine
стеклянистый 119 П (кр. ф. стеклянист, стекляниста, стеклянисто, стеклянисты) klaasjas, klaasitaoline; стеклянистый блеск klaasjas läige
стеклянный 127 П
‣ klaas-, klaasi-, klaasist; klaasjas, klaasine; стеклянная ваза klaasvaas, стеклянная дверь klaasuks, стеклянная посуда klaasnõud, стеклянная тара klaasnõud (pudelid ja purgid), klaastaara, стеклянная ткань klaasriie, стеклянная вата klaasvatt, klaasvill, стеклянное волокно klaaskiud, стеклянная бумага klaaspaber, liivapaber, стеклянный бой klaasitükid, klaasipuru, klaasikillud, стеклянный блеск klaasiläige, klaasjas helk;
‣ ülek. klaasistunud; стеклянный взгляд klaasistunud pilk;
◊ держать под стеклянным колпаком кого keda klaaskapis ~ klaaskupli all pidama ~ hoidma
‣ klaas-, klaasi-, klaasist; klaasjas, klaasine; стеклянная ваза klaasvaas, стеклянная дверь klaasuks, стеклянная посуда klaasnõud, стеклянная тара klaasnõud (pudelid ja purgid), klaastaara, стеклянная ткань klaasriie, стеклянная вата klaasvatt, klaasvill, стеклянное волокно klaaskiud, стеклянная бумага klaaspaber, liivapaber, стеклянный бой klaasitükid, klaasipuru, klaasikillud, стеклянный блеск klaasiläige, klaasjas helk;
‣ ülek. klaasistunud; стеклянный взгляд klaasistunud pilk;
◊ держать под стеклянным колпаком кого keda klaaskapis ~ klaaskupli all pidama ~ hoidma
сурьмяный 126 П antimon-, antimoni-; сурьмяный электрод antimonelektrood, сурьмяная руда geol. antimonimaak, сурьмяный сплав antimonisulam, сурьмяный блеск min. antimoniit
упорный I 126 П tehn. kinnitus-; tugi-; упорный диск tugiketas, упорный подшипник tugilaager, упорная стойка kinnitustugi
фосфорический 129 П fosforne, fosforselt ~ fosforina helendav; фосфорическое сияние fosforne helk, фосфорическый блеск fosforne läige
фосфорный 126 П fosfor-, fosfori-, fosforne; фосфорные спички fosfortikud, фосфорный блеск fosforne läige, фосфорное удобрение põll. (1) fosforväetis, (2) fosforväetus, fosforiga väetamine, фосфорная кислота keem. fosforhape
цыплячий 130 П
‣ kanapoja-, tibu(poja)-, kanapoegade, tibu(poega)de; цыплячий пух tibude udusuled, цыплячий корм kanapoegade toit, цыплячий писк kanapoegade ~ tibude piiksumine;
‣ ülek. kõhn, kõhetu, armetu, nagu niisk; цыплячья шея pikk ja peenike kael, linnukael, цыплячьи руки kõhnad käed, цыплячье тело kõhetu keha
‣ kanapoja-, tibu(poja)-, kanapoegade, tibu(poega)de; цыплячий пух tibude udusuled, цыплячий корм kanapoegade toit, цыплячий писк kanapoegade ~ tibude piiksumine;
‣ ülek. kõhn, kõhetu, armetu, nagu niisk; цыплячья шея pikk ja peenike kael, linnukael, цыплячьи руки kõhnad käed, цыплячье тело kõhetu keha
численность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) arv, arvulisus, hulk; общая численность üldarv, koguarv, общая численность населения rahvaarv, увеличение численности рабочего класса töölisklassi suurenemine, численность войск vägede arvkoosseis, численность сил sõj. jõudude arvkoosseis, штатная численность koosseisule vastav ~ koosseisuline arv
шлифовальный 126 П tehn. lihv(imis)-; шлифовальный станок lihvpink, lihvmasin, шлифовальный круг ~ диск lihvketas
эшелонирование 115 С с. неод. (без мн. ч.) sõj. ešeloniseerimine, ešeloniseering (ešelonidena paigutamine); эшелонирование войск vägede ešeloniseerimine, эшелонирование самолётов lennukite ešeloneering
