[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit
био- часть сложных слов bio-
бис межд. korrata! lad. ‘bis’; исполнить на бис (esitatut) kordama
бич 29 С м. неод.
‣ piits, nuut; хлопать бичом piitsa plaksutama, бич сатиры ülek. satiiripiits, -vemmal, -vitsad;
‣ ülek. häda, nuhtlus; алкоголь -- бич общества alkohol on ühiskonna nuhtlus
‣ piits, nuut; хлопать бичом piitsa plaksutama, бич сатиры ülek. satiiripiits, -vemmal, -vitsad;
‣ ülek. häda, nuhtlus; алкоголь -- бич общества alkohol on ühiskonna nuhtlus
бой 44 С м. неод.
‣ (род. п. ед. ч. без боя, с бою, предл. п. ед. ч. о бое, в бою) lahing, võitlus, heitlus, taplus; воздушный бой õhulahing, рукопашный бой käsivõitlus, käsikähmlus, оборонительный бой kaitselahing, встречный бой kohtumislahing, решительный бой otsustav lahing, ожесточённые бои ägedad lahingud, бой быков härjavõitlus, петушиный бой kukevõitlus, кулачный бой rusikavõitlus, смертный бой surmalahing, surmavõitlus, поле боя lahinguväli, võitlusväli, принять бой lahingut vastu võtma, вести бой lahingut pidama, вступать в бой võitlusse astuma, завязать бой lahingut ~ võitlust alustama, отдать без боя võitluseta loovutama (ka ülek.);
‣ (без мн. ч.) (klaasi)puru, killud;
‣ (без мн. ч.) löögid; бой часов kellalöögid, барабанный бой trummipõrin, часы с боем mänguga kell;
‣ (без мн. ч.) peks, peksmine; бить смертным боем vaeseomaks peksma;
‣ (без мн. ч.) (loomade) tapmine, loomatapp, mahalöömine; бой скота kariloomade tapmine;
◊ брать ~ взять с бою lahinguga vallutama, tormijooksuga võtma
‣ (род. п. ед. ч. без боя, с бою, предл. п. ед. ч. о бое, в бою) lahing, võitlus, heitlus, taplus; воздушный бой õhulahing, рукопашный бой käsivõitlus, käsikähmlus, оборонительный бой kaitselahing, встречный бой kohtumislahing, решительный бой otsustav lahing, ожесточённые бои ägedad lahingud, бой быков härjavõitlus, петушиный бой kukevõitlus, кулачный бой rusikavõitlus, смертный бой surmalahing, surmavõitlus, поле боя lahinguväli, võitlusväli, принять бой lahingut vastu võtma, вести бой lahingut pidama, вступать в бой võitlusse astuma, завязать бой lahingut ~ võitlust alustama, отдать без боя võitluseta loovutama (ka ülek.);
‣ (без мн. ч.) (klaasi)puru, killud;
‣ (без мн. ч.) löögid; бой часов kellalöögid, барабанный бой trummipõrin, часы с боем mänguga kell;
‣ (без мн. ч.) peks, peksmine; бить смертным боем vaeseomaks peksma;
‣ (без мн. ч.) (loomade) tapmine, loomatapp, mahalöömine; бой скота kariloomade tapmine;
◊ брать ~ взять с бою lahinguga vallutama, tormijooksuga võtma
вывести 367* Г сов. → несов. выводить
‣ кого-что (välja, eemale) viima ~ juhatama ~ talutama ~ tooma; вывести детей на прогулку lapsi jalutama viima, вывести лошадь из конюшни hobust tallist välja tooma, вывести из боя lahingust välja viima, дорожка вывела нас из рощи rada tõi meid salust välja;
‣ кого из чего eemaldama, kõrvaldama, välja arvama; его вывели из состава президиума ta arvati presiidiumist välja;
‣ кого-что hävitama; вывести сорняки umbrohtu hävitama, вывести мышей hiiri hävitama;
‣ что eemaldama, kõrvaldama, välja võtma; вывести пятна plekke välja võtma;
‣ что järeldama; mat. tuletama; вывести заключение järeldama, вывести формулу valemit tuletama;
‣ что (koondhinnet) välja panema; вывести четвертной балл veerandihinnet panema;
‣ что во что (sisse) kandma (näit. arveraamatusse); вывести в расход (1) что maj. mida kuludesse kandma, (2) кого ülek. keda mullatoidule arvama (tapma, hukkama);
‣ кого välja hauduma; вывести цыплят tibusid välja hauduma;
‣ что (välja) aretama; вывести новые сорта пшеницы nisusorte aretama;
‣ что ehitama, püstitama (näit. seinu), kõrgemaks tegema;
‣ что selgelt ja püüdlikult välja kirjutama, (järele) joonistama ~ joonestama, välja maalima; он вывел заголовок крупными буквами ta maalis pealkirja suurte tähtedega;
‣ кого-что kujutama, välja ~ esile tooma, kirjeldama; в романе выведены интересные лица romaanis on kujutatud huvitavaid isikuid;
◊ вывести ~ выводить в люди кого järje peale ~ heale järjele aitama keda; вывести ~ выводить из заблуждения кого kelle silmi avama, eksitusest päästma keda; вывести ~ выводить из равновесия кого tasakaalust välja lööma ~ viima keda; вывести ~ выводить из строя кого-что rivist välja viima ~ lööma; вывести ~ выводить из терпения кого kelle kannatust katkema panema; вывести ~ выводить на чистую ~ свежую воду кого-что valge ette tooma keda, päevavalgele tooma mida
‣ кого-что (välja, eemale) viima ~ juhatama ~ talutama ~ tooma; вывести детей на прогулку lapsi jalutama viima, вывести лошадь из конюшни hobust tallist välja tooma, вывести из боя lahingust välja viima, дорожка вывела нас из рощи rada tõi meid salust välja;
‣ кого из чего eemaldama, kõrvaldama, välja arvama; его вывели из состава президиума ta arvati presiidiumist välja;
‣ кого-что hävitama; вывести сорняки umbrohtu hävitama, вывести мышей hiiri hävitama;
‣ что eemaldama, kõrvaldama, välja võtma; вывести пятна plekke välja võtma;
‣ что järeldama; mat. tuletama; вывести заключение järeldama, вывести формулу valemit tuletama;
‣ что (koondhinnet) välja panema; вывести четвертной балл veerandihinnet panema;
‣ что во что (sisse) kandma (näit. arveraamatusse); вывести в расход (1) что maj. mida kuludesse kandma, (2) кого ülek. keda mullatoidule arvama (tapma, hukkama);
‣ кого välja hauduma; вывести цыплят tibusid välja hauduma;
‣ что (välja) aretama; вывести новые сорта пшеницы nisusorte aretama;
‣ что ehitama, püstitama (näit. seinu), kõrgemaks tegema;
‣ что selgelt ja püüdlikult välja kirjutama, (järele) joonistama ~ joonestama, välja maalima; он вывел заголовок крупными буквами ta maalis pealkirja suurte tähtedega;
‣ кого-что kujutama, välja ~ esile tooma, kirjeldama; в романе выведены интересные лица romaanis on kujutatud huvitavaid isikuid;
◊ вывести ~ выводить в люди кого järje peale ~ heale järjele aitama keda; вывести ~ выводить из заблуждения кого kelle silmi avama, eksitusest päästma keda; вывести ~ выводить из равновесия кого tasakaalust välja lööma ~ viima keda; вывести ~ выводить из строя кого-что rivist välja viima ~ lööma; вывести ~ выводить из терпения кого kelle kannatust katkema panema; вывести ~ выводить на чистую ~ свежую воду кого-что valge ette tooma keda, päevavalgele tooma mida
выносить 319a Г несов. → сов. вынести
‣ кого-что välja kandma ~ tassima ~ viima; выносить мебель из квартиры korterist mööblit välja tassima, выносить раненого с поля боя haavatut lahinguväljalt ära kandma;
‣ кого-что (без 1 и 2 л.) välja heitma ~ paiskama; kandma (näit. veevoolu kohta); вода выносит на берег брёвна vesi paiskab ~ kannab ~ veeretab palke kaldale, лодку выносило всё дальше в море paat kandus aina kaugemale merele;
‣ что (välja, ette) tooma; выносить за скобки mat. sulgude ette tooma, выносить за знак корня mat. juuremärgi ette tooma, выносить на поля тетради vihiku äärele ~ veerisele välja kirjutama;
‣ что, кому avaldama, tegema; выносить благодарность кому kellele tänu avaldama, выносить решение (1) otsust tegema ~ vastu võtma, (2) jur. (tsiviilasjas) kohtuotsust tegema, выносить приговор jur. (kriminaalasjas) kohtuotsust tegema;
‣ что tõst(ata)ma, esitama; выносить вопрос на обсуждение küsimust arutamiseks esitama;
‣ что saama (kogemusi, muljeid vm.); выносить убеждение veendumust omandama ~ endas kujundama;
‣ что ette sirutama (jalga, kätt);
‣ кого-что taluma, (välja) kannatama; выносить жажду janu taluma, я не выносил этого человека kõnek. ma ei kannatanud seda tüüpi;
◊ выносить ~ вынести на своих плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul hakkama saama; выносить ~ вынести сор из избы oma (pere) musta pesu pesema (võõraste ees); хоть святых выноси kõnek. kas või jookse metsa, pista või pea ahju
‣ кого-что välja kandma ~ tassima ~ viima; выносить мебель из квартиры korterist mööblit välja tassima, выносить раненого с поля боя haavatut lahinguväljalt ära kandma;
‣ кого-что (без 1 и 2 л.) välja heitma ~ paiskama; kandma (näit. veevoolu kohta); вода выносит на берег брёвна vesi paiskab ~ kannab ~ veeretab palke kaldale, лодку выносило всё дальше в море paat kandus aina kaugemale merele;
‣ что (välja, ette) tooma; выносить за скобки mat. sulgude ette tooma, выносить за знак корня mat. juuremärgi ette tooma, выносить на поля тетради vihiku äärele ~ veerisele välja kirjutama;
‣ что, кому avaldama, tegema; выносить благодарность кому kellele tänu avaldama, выносить решение (1) otsust tegema ~ vastu võtma, (2) jur. (tsiviilasjas) kohtuotsust tegema, выносить приговор jur. (kriminaalasjas) kohtuotsust tegema;
‣ что tõst(ata)ma, esitama; выносить вопрос на обсуждение küsimust arutamiseks esitama;
‣ что saama (kogemusi, muljeid vm.); выносить убеждение veendumust omandama ~ endas kujundama;
‣ что ette sirutama (jalga, kätt);
‣ кого-что taluma, (välja) kannatama; выносить жажду janu taluma, я не выносил этого человека kõnek. ma ei kannatanud seda tüüpi;
◊ выносить ~ вынести на своих плечах что oma turjal ~ õlul kandma mida, omal jõul hakkama saama; выносить ~ вынести сор из избы oma (pere) musta pesu pesema (võõraste ees); хоть святых выноси kõnek. kas või jookse metsa, pista või pea ahju
доносить I Г несов. → сов. донести
‣ 319a кого-что, куда, до чего kohale ~ pärale ~ milleni ~ kelleni kandma ~ viima ~ tooma; ветер доносит звуки музыки tuul toob (minuni, meieni...) muusikahelisid, доносить до зрителя авторский замысел autori mõtet vaatajani viima;
‣ 319b кому, о чём ette kandma, (ametlikku) ettekannet tegema, teatama; доносить о ходе боя lahingu käigust ette kandma;
‣ 319b на кого-что kelle peale kaebama, öördama;
‣ 319a кого, куда kõnek. kihutades viima ~ tooma
‣ 319a кого-что, куда, до чего kohale ~ pärale ~ milleni ~ kelleni kandma ~ viima ~ tooma; ветер доносит звуки музыки tuul toob (minuni, meieni...) muusikahelisid, доносить до зрителя авторский замысел autori mõtet vaatajani viima;
‣ 319b кому, о чём ette kandma, (ametlikku) ettekannet tegema, teatama; доносить о ходе боя lahingu käigust ette kandma;
‣ 319b на кого-что kelle peale kaebama, öördama;
‣ 319a кого, куда kõnek. kihutades viima ~ tooma
кий (ед. ч. род. п. кия, кия, дат. п. кию, кию, вин. п. кий, твор. п. кием, киём, предл. п. о кии, о кие, мн. ч. 43) С м. неод. piljardikepp, kii
косяком Н kõnek.
‣ kaldu, viltu; дождь бил косяком vihm peksis viltu ~ vastu;
‣ karjakaupa, parvedes
‣ kaldu, viltu; дождь бил косяком vihm peksis viltu ~ vastu;
‣ karjakaupa, parvedes
лежать 181 Г несов.
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
недосчитаться 165 Г сов. → несов. недосчитываться кого-чего loendamisel leidma puudu olevat; после боя недосчитались многих бойцов pärast lahingut polnud paljusid sõjamehi enam alles, пастухи недосчитались двух овец karjused leidsid ülelugemisel kaks lammast puudu olevat ~ puuduvat
непринятие 115 С с. неод. (без мн. ч.) mittevastuvõtmine, mittevastuvõtt, mittetarvituselevõtt; непринятие должных мер vajalike abinõude mittetarvituselevõtt ~ meetmete mitterakendamine, непринятие боя lahingust hoidumine
остаться 223 Г сов. → несов. оставаться где, с инф., кем, с кем-чем, без доп. jääma; остаться на месте paigale jääma, остаться с больным haige juurde jääma, остаться на второй год teiseks aastaks ~ istuma jääma, остаться на поле боя lahinguväljale jääma, остаться в живых ellu jääma, победа осталась за ним võit jäi temale, остаться в чьих воспоминаниях kelle mälestustes edasi elama, остаться при своём мнении oma arvamuse juurde jääma, остаться у власти võimule jääma, остаться в силе jõusse jääma, остаться на руках у кого kelle hoolde ~ hoole alla jääma, остаться самим собой iseendaks ~ iseenesele truuks jääma, остаться вдовцом leseks jääma, остался должен кому jäi võlgu kellele, за вами осталось пять рублей teil jäi viis rubla maksta, остаться ни с чем kõigest ilma jääma, остаться без гроша kõnek. pennita ~ kopikata jääma, ждать осталось недолго oodata ei ole enam kaua, до встречи остались секунды kohtumiseni jäid ~ on jäänud mõned sekundid, ему осталось только проститься tal jäi üle ainult hüvasti jätta;
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga plekkigi järele; ни кровинки в лице нет ~ не осталось у кого kes on näost kaame ~ läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta; остаться ~ оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga plekkigi järele; ни кровинки в лице нет ~ не осталось у кого kes on näost kaame ~ läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta; остаться ~ оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma
отголосок 23 С м. неод. kaja, ülek. ka vastukaja, järelkaja; отголоски песен laulukaja, kauged lauluhelid, отголосок боя lahingu(järel)kaja, отголоски плача nuuksed, отголоски событий sündmuste järelkaja
пекло 94 С с. неод. (без мн. ч.) kõnek. tulelõõm, tulepesa; (kohutav) kuumus, lõõsk; folkl. põrgu(tuli) (ka ülek.); пекло боя lahingumöll, попасть в самое пекло otse tulepessa ~ põrgusse sattuma, настоящее ~ чистое пекло tõeline põrgu(tuli), у чёрта в пекле põrgus, põrgutules
поле 103 С с. неод.
‣ põld (ka ülek.), väli; väljak; вспаханное поле küntud põld, убранные поля koristatud (vilja)põllud, труженики колхозных полей kolhoosi põldurid, опытное поле põll. katsepõld, паровое поле, поле под паром põll. kesapõld, поле ржи, ржаное поле rukkipõld, работать в поле (1) põllul töötama, (2) välitöödel olema, ехать по полю mööda põldu sõitma, ледяное поле jääväli, снежное поле lumeväli, поле зрения vaateväli, nägemisväli, поле деятельности tegevuspõld, -väli, tööpõld, поле боя ~ kõrgst. битвы ~ сражения lahinguväli, võitlusväli, поле брани kõrgst. van. sõjaväli, taplusväli, tapatander, барическое поле meteor. õhurõhu ~ baariline väli, вторичное поле el. sekundaarväli, главное поле el. peaväli, электрическое поле el. elektriväli, электромагнитное поле elektromagnetväli, elektromagnetiline väli, гравитационное поле, поле тяготения füüs. gravitatsiooniväli, звуковое поле füüs. heliväli, земное поле füüs. Maa väli, магнитное поле füüs. magnetväli, минное поле sõj. miiniväli, учебное поле sõj. õppeväli, семантическое поле lgv. semantiline väli, футбольное поле jalgpalliväljak, хоккейное поле hokiväljak, команда вышла на поле võistkond tuli väljakule, лётное поле lenn. lennulagend, шахматное поле malelauaruut, шашечное поле kabelauaruut;
‣ põhi(toon), pind, alus; tagapõhi, tagaplaan, foon; цветы вышиты по белому полю lilled on valgele põhjale tikitud;
‣ mat. korpus; конечное поле lõplik korpus, поле чисел arvukorpus;
‣ trük. veeris; поле книги veeris, верхнее поле ülaveeris, внешнее поле välisveeris, внутреннее поле siseveeris, seljaveeris, нижнее поле allveeris;
‣ поля (обычно мн. ч.) äär(ed); поля тетради vihikuäär, поля шляпы kübaraäär, заметки на полях ääremärkused, написать на полях äärele kirjutama;
◊ одного поля ягода kõnek. (on) ühest killast ~ ühte tõugu ~ nagu ühe vitsaga löödud, võta üks ja viska teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; ищи ветра в поле kõnek. pühi kellest--millest suu puhtaks, võta näpust, (mine) võta veel kinni
‣ põld (ka ülek.), väli; väljak; вспаханное поле küntud põld, убранные поля koristatud (vilja)põllud, труженики колхозных полей kolhoosi põldurid, опытное поле põll. katsepõld, паровое поле, поле под паром põll. kesapõld, поле ржи, ржаное поле rukkipõld, работать в поле (1) põllul töötama, (2) välitöödel olema, ехать по полю mööda põldu sõitma, ледяное поле jääväli, снежное поле lumeväli, поле зрения vaateväli, nägemisväli, поле деятельности tegevuspõld, -väli, tööpõld, поле боя ~ kõrgst. битвы ~ сражения lahinguväli, võitlusväli, поле брани kõrgst. van. sõjaväli, taplusväli, tapatander, барическое поле meteor. õhurõhu ~ baariline väli, вторичное поле el. sekundaarväli, главное поле el. peaväli, электрическое поле el. elektriväli, электромагнитное поле elektromagnetväli, elektromagnetiline väli, гравитационное поле, поле тяготения füüs. gravitatsiooniväli, звуковое поле füüs. heliväli, земное поле füüs. Maa väli, магнитное поле füüs. magnetväli, минное поле sõj. miiniväli, учебное поле sõj. õppeväli, семантическое поле lgv. semantiline väli, футбольное поле jalgpalliväljak, хоккейное поле hokiväljak, команда вышла на поле võistkond tuli väljakule, лётное поле lenn. lennulagend, шахматное поле malelauaruut, шашечное поле kabelauaruut;
‣ põhi(toon), pind, alus; tagapõhi, tagaplaan, foon; цветы вышиты по белому полю lilled on valgele põhjale tikitud;
‣ mat. korpus; конечное поле lõplik korpus, поле чисел arvukorpus;
‣ trük. veeris; поле книги veeris, верхнее поле ülaveeris, внешнее поле välisveeris, внутреннее поле siseveeris, seljaveeris, нижнее поле allveeris;
‣ поля (обычно мн. ч.) äär(ed); поля тетради vihikuäär, поля шляпы kübaraäär, заметки на полях ääremärkused, написать на полях äärele kirjutama;
◊ одного поля ягода kõnek. (on) ühest killast ~ ühte tõugu ~ nagu ühe vitsaga löödud, võta üks ja viska teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; ищи ветра в поле kõnek. pühi kellest--millest suu puhtaks, võta näpust, (mine) võta veel kinni
разгар 1 С м. неод. (без мн. ч.) hoog, hari (ülek.), tipp (ülek.); работа в полном разгаре töö käib täie hooga, вечер в самом разгаре piduõhtu on täies hoos, в разгаре лета südasuvel, kõige kuumemal suveajal, suveharjal, в разгаре боя keset kõige ägedamat lahingut, разгар лучевой болезни kiiritustõve kõrgperiood
санитарно-эпидемиологический 129 П sanitaar-epidemioloogia-, sanitaar-epidemioloogiline; санитарно-эпидемиологическая стан ция sanitaar-epidemioloogiajaam, sanitaarjaam, tauditõrjejaam
сей 156b (с основой си- v. с-) М м. (сия, сие, сии) see, too; пятого апреля сего года käesoleva aasta viiendal aprillil, до сих пор (1) seni, senini, seniajani, (2) siiani, siitsaadik, siiamaani, до сего времени siiamaani, seniajani, по сей день tänase päevani, tänaseni, tänini, на сей раз seekord, sedakorda;
◊ сию минуту otsekohe, silmapilk, jalamaid, otsemaid, kohemaid; от сих до сих siit siiani, sellest kuni selleni, siitmaalt siiamaani; сильные мира сего need, kelle päralt on vägi ja võim, selle maailma vägevad
◊ сию минуту otsekohe, silmapilk, jalamaid, otsemaid, kohemaid; от сих до сих siit siiani, sellest kuni selleni, siitmaalt siiamaani; сильные мира сего need, kelle päralt on vägi ja võim, selle maailma vägevad
угар I 1 (род. п. ед. ч. угара и угару) С м. неод. (без мн. ч.)
‣ ving, karm (karmu), vingugaas; здесь пахнет угаром siin on vingulõhna;
‣ vingujäämine, vingumürgi(s)tus; он умер от угара ta suri vingumürgi(s)tusse;
‣ ülek. meeletus, hullustus, pöörasus, talitsematus, ohjeldamatus, arutus; любовный угар armukirg, armujoovastus, угар боя võitlustuhin, в пьяном угаре viinahulluses
‣ ving, karm (karmu), vingugaas; здесь пахнет угаром siin on vingulõhna;
‣ vingujäämine, vingumürgi(s)tus; он умер от угара ta suri vingumürgi(s)tusse;
‣ ülek. meeletus, hullustus, pöörasus, talitsematus, ohjeldamatus, arutus; любовный угар armukirg, armujoovastus, угар боя võitlustuhin, в пьяном угаре viinahulluses
успех 18 С м. неод.
‣ в чём, чего edu, õnnestumine, edusamm, kordaminek; полный успех täisedu, täielik kordaminek, производственные успехи tootmisedusammud, успех боя lahingu edukus, успехи в учёбе edusammud õpinguis, успехи нашей науки meie teaduse edusammud ~ edasiminek, добиваться ~ добиться успеха edu saavutama, желать успеха кому kellele edu ~ kordaminekut soovima, дело увенчалось успехом asja kroonis edu, asi lõppes edukalt, делать успехи edusamme tegema, развить успех edu(seisu) suurendama, как ваши успехи? kõnek. kuidas teil läheb?, kuidas elu edeneb?, с тем же успехом (1) (nii)sama edukalt ~ hästi, (2) vanaviisi, vanamoodi, nagu ennegi, с успехом edukalt, tulemuslikult;
‣ (без мн. ч.) menu; он пользуется успехом среди молодёжи tal on noorte hulgas menu, книга имеет успех raamatul on menu, raamat on menukas, завоевать успех menu saavutama
‣ в чём, чего edu, õnnestumine, edusamm, kordaminek; полный успех täisedu, täielik kordaminek, производственные успехи tootmisedusammud, успех боя lahingu edukus, успехи в учёбе edusammud õpinguis, успехи нашей науки meie teaduse edusammud ~ edasiminek, добиваться ~ добиться успеха edu saavutama, желать успеха кому kellele edu ~ kordaminekut soovima, дело увенчалось успехом asja kroonis edu, asi lõppes edukalt, делать успехи edusamme tegema, развить успех edu(seisu) suurendama, как ваши успехи? kõnek. kuidas teil läheb?, kuidas elu edeneb?, с тем же успехом (1) (nii)sama edukalt ~ hästi, (2) vanaviisi, vanamoodi, nagu ennegi, с успехом edukalt, tulemuslikult;
‣ (без мн. ч.) menu; он пользуется успехом среди молодёжи tal on noorte hulgas menu, книга имеет успех raamatul on menu, raamat on menukas, завоевать успех menu saavutama
центральный 126 П kesk-, tsentraal-, keskne, tsentraalne; центральная власть keskvõim, центральный комитет keskkomitee, центральная избирательная комиссия valimiste keskkomisjon, центральная печать keskajakirjandus, центральный орган печати keskhäälekandja, центральный телеграф kesktelegraaf, центральный район keskrajoon, keskpiirkond, центральное отопление keskküte, центральная улица peatänav, центральная мысль книги raamatu peamine ~ keskne mõte, центральная нервная система anat. kesknärvisüsteem, центральный затвор fot. keskkatik, центральный угол mat. kesknurk, центральная пешка tsentriettur (males), центральный полузащитник sport keskpoolkaitsja, центральный нападающий sport kesktormaja, центральная точка meh. tsentraalpunkt, центральное проветривание mäend. tsentraaltuulutus, ружьё центрального боя kesksihtpunktiga (jahi)püss, занимать центральное место ülek. kesksel kohal asuma ~ olema
чаша 76 С ж. неод. karikas, kauss; чаша вина veinikarikas, чаша любви ülek. armukarikas, чаша весов kaalukauss, vaekauss, заливочная ~ литниковая чаша met. valukauss, чаша водохранилища hüdr. veehoidla säng, поднять заздравную чашу за кого kelle terviseks klaasi tõstma;
◊ выпить до дна чашу испытания liter. kannatusekarikat põhjani jooma; пить ~ испить горькую чашу liter. (kibedat) karikat tilgatumaks ~ põhjani jooma; бросить на чашу весов liter. vaekausile heitma; чаша весов склонилась в пользу кого vaekauss ~ kaalukauss kaldus kelle poole; чаша (терпения) переполнилась (у) кого kelle kannatusekarikas ~ mõõt sai täis; испить смертную чашу liter. toonela teele minema; сия ~ эта чаша миновала кого see karikas ~ pauk läks kellest mööda; полная чаша küllus; пить мёртвую чашу ~ мёртвой чашей van. päevast päeva ~ selget päeva nägemata jooma
◊ выпить до дна чашу испытания liter. kannatusekarikat põhjani jooma; пить ~ испить горькую чашу liter. (kibedat) karikat tilgatumaks ~ põhjani jooma; бросить на чашу весов liter. vaekausile heitma; чаша весов склонилась в пользу кого vaekauss ~ kaalukauss kaldus kelle poole; чаша (терпения) переполнилась (у) кого kelle kannatusekarikas ~ mõõt sai täis; испить смертную чашу liter. toonela teele minema; сия ~ эта чаша миновала кого see karikas ~ pauk läks kellest mööda; полная чаша küllus; пить мёртвую чашу ~ мёртвой чашей van. päevast päeva ~ selget päeva nägemata jooma
шум 1 (род. п. ед. ч. шума и шуму; мн. ч. 1, 3) С м. неод.
‣ mühin, müha, müra (ka füüs., info); kohin, koha, kahin, sahin, pahin, sumin; шум ветра tuulemühin, tuule mühisemine ~ tuhisemine, шум моря meremüha, уличный шум tänavamüra, tänavakära, tavalärm, шум моторов mootorimüra, шум боя lahingumüra, lahingukära, шум деревьев puudekohin, puudekoha, шум воды veekohin, шум волн lainete koha ~ mühin ~ rüma, шум в ушах kõrvakohin, kõrvasumin, kohin ~ sumin kõrvus, шум в зале sumin saalis, шум камыша kõrkjasahin, kõrkjate sahin, шум пилы saesahin, шум самовара teemasina ~ samovari pahin ~ kahin, шумы радиоприёмника raadio(vastuvõtja) kahinad, шум и гам kära ja müra, kisa ja kära, житейский ~ мирской шум ilmakära, шум голосов häältemelu, вокруг стоял шум и смех ümberringi sumiseti ja naerdi ~ käis sumin ja naer, индукционный шум füüs. induktsioonimüra, собственный шум füüs. omamüra, omakahin, коэффициент шума raad. mürategur, шум в сердце, сердечный шум med. südamekahin, дыхательный шум med. hingamiskahin, respiratsioonikahin;
‣ (без мн. ч.) kõnek. kisa, kära, lärm; kõmu, kumu; поднять шум kisama ~ käratsema ~ lärmama hakkama, kisa ~ lärmi tõstma, у соседей опять шум naabrid jälle lärmavad, naabritel on jälle lärm lahti, наделать шуму kõmu tekitama ~ tegema, книга вызвала шум raamat tekitas kõmu, raamatu ümber tekkis kõmu
‣ mühin, müha, müra (ka füüs., info); kohin, koha, kahin, sahin, pahin, sumin; шум ветра tuulemühin, tuule mühisemine ~ tuhisemine, шум моря meremüha, уличный шум tänavamüra, tänavakära, tavalärm, шум моторов mootorimüra, шум боя lahingumüra, lahingukära, шум деревьев puudekohin, puudekoha, шум воды veekohin, шум волн lainete koha ~ mühin ~ rüma, шум в ушах kõrvakohin, kõrvasumin, kohin ~ sumin kõrvus, шум в зале sumin saalis, шум камыша kõrkjasahin, kõrkjate sahin, шум пилы saesahin, шум самовара teemasina ~ samovari pahin ~ kahin, шумы радиоприёмника raadio(vastuvõtja) kahinad, шум и гам kära ja müra, kisa ja kära, житейский ~ мирской шум ilmakära, шум голосов häältemelu, вокруг стоял шум и смех ümberringi sumiseti ja naerdi ~ käis sumin ja naer, индукционный шум füüs. induktsioonimüra, собственный шум füüs. omamüra, omakahin, коэффициент шума raad. mürategur, шум в сердце, сердечный шум med. südamekahin, дыхательный шум med. hingamiskahin, respiratsioonikahin;
‣ (без мн. ч.) kõnek. kisa, kära, lärm; kõmu, kumu; поднять шум kisama ~ käratsema ~ lärmama hakkama, kisa ~ lärmi tõstma, у соседей опять шум naabrid jälle lärmavad, naabritel on jälle lärm lahti, наделать шуму kõmu tekitama ~ tegema, книга вызвала шум raamat tekitas kõmu, raamatu ümber tekkis kõmu
