[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit
вакантный 126 П (кр. ф. вакантен, вакантна, вакантно, вакантны) vaba, vakantne; вакантное место vaba ~ vakantne koht, место секретаря вакантно sekretäri koht on vaba ~ vakantne
век 21 С м. неод.
‣ sajand, aastasada; двадцатый век kahekümnes sajand, в прошлом веке möödunud sajandil;
‣ aeg, ajastu; каменный век kiviaeg, средние века keskaeg, в наш век meie ajal, век Петра I Peeter I aeg ~ ajastu, золотой век человечества inimkonna kuldne ajastu, отстать от века ajast maha jääma, идти наравне с веком ajaga sammu pidama;
‣ (предл. п. о веке, на веку, без мн. ч.) elu, eluiga; недолгий век цветка lille lühike iga, на своём веку oma eluajal, отжить свой век oma iga ära elama, iganema, весь свой век kogu eluaeg, на мой век хватит minu elu(aja)ks jätkub ~ piisab;
‣ (без мн. ч.) kõnek. igavik; мы целый век не виделись me pole ammuilma ~ terve igaviku üksteist näinud;
‣ С → Н kõnek. ealeski, ilmaski, iialgi, elu seeski; igavesti; век не забуду elu seeski ei unusta;
‣ С → Н веками sajandite jooksul, sajandeid;
◊ (на) веки вечные, на ~ во веки веков, в веках, на века igavesti; из века в век ajast aega; до скончания века viimsepäevani; жить ~ прожить аредовы веки ~ мафусаилов век liter. puruvanaks elama; в кои(-то) веки kõnek. (1) haruharva, (2) lõpuks ometi; испокон века, от века (веков) iidsest ajast; век живи -- век учись vanas. inimene õpib hällist hauani
‣ sajand, aastasada; двадцатый век kahekümnes sajand, в прошлом веке möödunud sajandil;
‣ aeg, ajastu; каменный век kiviaeg, средние века keskaeg, в наш век meie ajal, век Петра I Peeter I aeg ~ ajastu, золотой век человечества inimkonna kuldne ajastu, отстать от века ajast maha jääma, идти наравне с веком ajaga sammu pidama;
‣ (предл. п. о веке, на веку, без мн. ч.) elu, eluiga; недолгий век цветка lille lühike iga, на своём веку oma eluajal, отжить свой век oma iga ära elama, iganema, весь свой век kogu eluaeg, на мой век хватит minu elu(aja)ks jätkub ~ piisab;
‣ (без мн. ч.) kõnek. igavik; мы целый век не виделись me pole ammuilma ~ terve igaviku üksteist näinud;
‣ С → Н kõnek. ealeski, ilmaski, iialgi, elu seeski; igavesti; век не забуду elu seeski ei unusta;
‣ С → Н веками sajandite jooksul, sajandeid;
◊ (на) веки вечные, на ~ во веки веков, в веках, на века igavesti; из века в век ajast aega; до скончания века viimsepäevani; жить ~ прожить аредовы веки ~ мафусаилов век liter. puruvanaks elama; в кои(-то) веки kõnek. (1) haruharva, (2) lõpuks ometi; испокон века, от века (веков) iidsest ajast; век живи -- век учись vanas. inimene õpib hällist hauani
вольфрамовый 119 П volfram-, volframi-; вольфрамовый катод el. volframkatood, вольфрамовая нить накала el. volframhõõgniit, вольфрамовая сталь met. volframteras, вольфрамовая руда geol. volframimaak
выкатка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. väljaveeretamine, väljalükkamine; выкатка вагонетки vagoneti väljalükkamine
закал 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) karastus; karastamine; karastatus, karastumine (ka ülek.); человек старого закала vana kooli mees, vana kooli saanud inimene, человек иного закала teiste vaadetega inimene, teise kooli mees;
‣ kõnek. nätsend, nätske kiht (leivas)
‣ (без мн. ч.) karastus; karastamine; karastatus, karastumine (ka ülek.); человек старого закала vana kooli mees, vana kooli saanud inimene, человек иного закала teiste vaadetega inimene, teise kooli mees;
‣ kõnek. nätsend, nätske kiht (leivas)
закалка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) karastamine (ka ülek.); karast(at)us (ka ülek.); закалка стали terase karastamine, трудовая закалка töökarastus, политическая закалка poliitiline karastus ~ karastatus, физическая закалка kehaline karastus ~ karastatus
закатка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ tehn. valtsimine;
‣ kinnirullimine, kinnikeeramine; закатка банок purkide kaanetamine (plekk-kaantega), purgikaante kinnikeeramine ~ kinnivaltsimine
‣ tehn. valtsimine;
‣ kinnirullimine, kinnikeeramine; закатка банок purkide kaanetamine (plekk-kaantega), purgikaante kinnikeeramine ~ kinnivaltsimine
зарево 94 С с. неод. (обычно без мн. ч.) (tule)kuma; (eha)puna; багровое зарево purpurne ~ verev kuma, зарево пожара tulekahju kuma, зарево рассвета koidupuna, зарево заката ehapuna
изготовление 115 С с. неод. (без мн. ч.) valmistamine, valmistus, tegemine, tootmine; изготовление обеда lõuna(söögi) tegemine ~ valmistamine, изготовление заказа tellimuse täitmine
катод 1 С м. неод. el. katood; жидкий катод vedelkatood, катод прямого накала, прямонакальный катод otsekütte katood
лакомый 119 П (кр. ф. лаком, лакома, лакомо, лакомы)
‣ (обычно без кр. ф.) maius-, hõrk, isuäratav, maitsev; лакомое блюдо maiusroog, hõrk ~ isuäratav roog;
‣ (обычно без полн. ф.) до чего, на что, без доп. kõnek. on maias; он лаком до чего kõnek. ta on mille (peale) maias;
◊ лакомый кусок kõnek. magus ~ rasvane suutäis, maiuspala
‣ (обычно без кр. ф.) maius-, hõrk, isuäratav, maitsev; лакомое блюдо maiusroog, hõrk ~ isuäratav roog;
‣ (обычно без полн. ф.) до чего, на что, без доп. kõnek. on maias; он лаком до чего kõnek. ta on mille (peale) maias;
◊ лакомый кусок kõnek. magus ~ rasvane suutäis, maiuspala
накал 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ tehn. hõõgus; raad. küte; hõõgutamine, (tuliseks) kuumutamine; белый накал valge hõõgus, накал добела met. kuumutamine valge hõõguseni, красный накал punahõõgus, температура накала hõõgetemperatuur, прямой накал otseküte;
‣ ülek. pinge, pingsus, pinevus; соревнование достигло высшего накала võistluspinge kulmineerus ~ tõusis haripunkti
‣ tehn. hõõgus; raad. küte; hõõgutamine, (tuliseks) kuumutamine; белый накал valge hõõgus, накал добела met. kuumutamine valge hõõguseni, красный накал punahõõgus, температура накала hõõgetemperatuur, прямой накал otseküte;
‣ ülek. pinge, pingsus, pinevus; соревнование достигло высшего накала võistluspinge kulmineerus ~ tõusis haripunkti
накат 1 С м. неод.
‣ (обычно ед. ч.) veeretus, veeretamine; накат орудия sõj. suurtükiraua ettejooks;
‣ ehit. täidislagi, (mulde)laudis, (täidis)laelaudis; щитовой накат kilplaudis, укрытие в три наката ~ в тройной накат sõj. kolmekordse palklaega muldvarje;
‣ (parve)kinnituspalk, kinnituslaud;
‣ kalle; kallak, nõlv;
‣ sissesõidetud tee; гладкий накат sile tee;
‣ tehn. (paberimasina) rullaparaat;
‣ (обычно ед. ч.) trük. (trükivormi värviga) katmine; pealerullitud muster;
‣ murdlainetus, murdlus
‣ (обычно ед. ч.) veeretus, veeretamine; накат орудия sõj. suurtükiraua ettejooks;
‣ ehit. täidislagi, (mulde)laudis, (täidis)laelaudis; щитовой накат kilplaudis, укрытие в три наката ~ в тройной накат sõj. kolmekordse palklaega muldvarje;
‣ (parve)kinnituspalk, kinnituslaud;
‣ kalle; kallak, nõlv;
‣ sissesõidetud tee; гладкий накат sile tee;
‣ tehn. (paberimasina) rullaparaat;
‣ (обычно ед. ч.) trük. (trükivormi värviga) katmine; pealerullitud muster;
‣ murdlainetus, murdlus
накатка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) sisseveeretamine, pealeveeretamine; ehit. (rulliga, valtsiga) pealekandmine (ka trük.), mustri- ~ värvirulliga viimistlemine; накатка резьбы keerme rullimine, накатка мереи nahat. kiberdus, kiberdamine, kripseldus, kripseldamine, накатка дороги tee siledakssõitmine ~ sissesõitmine;
‣ tehn. (peen)rihveldus; rihveldusriist; ординарная ~ простая накатка lihtrihvel(dus);
‣ kok. suhkrukoorik (dražeel)
‣ (без мн. ч.) sisseveeretamine, pealeveeretamine; ehit. (rulliga, valtsiga) pealekandmine (ka trük.), mustri- ~ värvirulliga viimistlemine; накатка резьбы keerme rullimine, накатка мереи nahat. kiberdus, kiberdamine, kripseldus, kripseldamine, накатка дороги tee siledakssõitmine ~ sissesõitmine;
‣ tehn. (peen)rihveldus; rihveldusriist; ординарная ~ простая накатка lihtrihvel(dus);
‣ kok. suhkrukoorik (dražeel)
обмотка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) (ümber-, peale-) mähkimine, (ümber-, peale-) kerimine; обмотка катушек poolimine, poolidele kerimine;
‣ el. mähis; обмотка катушки poolimähis, катушечная обмотка pooljas mähis, беличья ~ клеточная обмотка oravikmähis, левая обмотка vasakukäiguline mähis, обмотка накала küttemähis, стержневая обмотка varrasmähis, проволочная обмотка traatmähis;
‣ обмотки мн. ч. sääremähis(ed), sääreside, rasud
‣ (без мн. ч.) (ümber-, peale-) mähkimine, (ümber-, peale-) kerimine; обмотка катушек poolimine, poolidele kerimine;
‣ el. mähis; обмотка катушки poolimähis, катушечная обмотка pooljas mähis, беличья ~ клеточная обмотка oravikmähis, левая обмотка vasakukäiguline mähis, обмотка накала küttemähis, стержневая обмотка varrasmähis, проволочная обмотка traatmähis;
‣ обмотки мн. ч. sääremähis(ed), sääreside, rasud
прямой 120 П (кр. ф. прям, пряма, прямо, прямы и прямы)
‣ sirge, sirg-, õgev, õgu-; otse(ne); прямая улица sirge tänav, прямой нос sirge nina, идти прямой тропкой otseteed ~ kõige otsemat rada mööda minema, прямая линия sirge, sirgjoon;
‣ (без кр. ф.) püst- (ka mat.); tasa-, tasa(pinnali)ne; füüs., el. päri-; прямой ворот püstkrae, прямая призма püstprisma, прямой конус püstkoonus, прямой склон geol. tasanõlv, tasapinnaline nõlv, прямое направление pärisuund, прямой провод pärijuhe, прямая проводимость pärijuhtivus, прямое сопротивление päritakistus, прямой угол mat. täisnurk, прямой узел mer. õigesõlm, rehvisõlm, прямой парус mer. raapuri, прямая нить накала el. juushõõgniit, прямая складка geol. normaalkurd, прямая кишка anat. pärasool;
‣ (без кр. ф.) otse-, otsene, vahetu; прямое сообщение otseühendus (liikluses), прямой поезд otserong, otseühendusrong, вагон прямого сообщения otsevagun, otseühendusvagun, прямая наводка sõj. otsesihtimine, прямой курс mer. otsekurss, прямая волна mer. otselaine, прямой поток geol. otsevool, прямой код mat. otsekood, прямое освещение el. otsevalgustus, прямая речь lgv. otsekõne, otsene kõne, прямое дополнение lgv. (otse)sihitis, прямая обязанность otsene kohustus, прямое указание otsene näpunäide, прямая зависимость otsesõltuvus, otsene sõltuvus, прямое родство jur. otsesugulus, otsene sugulus, прямой наследник otsene pärija, прямые выборы otsesed valimised, прямой налог maj. otsene maks, в прямом смысле слова sõna otseses mõttes, иметь прямое отношение к чему otseselt seotud olema millega, прямое действие vahetu ~ otsene mõju ~ toime, прямой перевод vahetu tõlge, otsetõlge, прямой показатель vahetu näitaja;
‣ (без кр. ф.) ilmne, selge, vaieldamatu, otsene; прямая польза ilmne kasu, прямой вызов avalik väljakutse, прямой обман sulaselge pettus, есть прямой смысл вам сегодня отдохнуть kõnek. teil on hädatarvilik ~ vajalik ~ hädasti vaja täna puhata;
‣ sirgjooneline, otsekohene; прямой характер sirgjooneline iseloom, прямой ответ otsekohene vastus, прямой взгляд julge ~ aval pilk ~ vaade;
‣ (без кр. ф.) täielik, tõeline; прямая противоположность täielik vastand, прямой простофиля kõnek. tõeline lontkõrv ~ otu;
‣ П → С прямая ж. неод. sirge, sirgjoon; вертикальная прямая mat. püstsirge, финишная прямая sport lõpusirge, провести прямую sirget ~ sirgjoont tõmbama
‣ sirge, sirg-, õgev, õgu-; otse(ne); прямая улица sirge tänav, прямой нос sirge nina, идти прямой тропкой otseteed ~ kõige otsemat rada mööda minema, прямая линия sirge, sirgjoon;
‣ (без кр. ф.) püst- (ka mat.); tasa-, tasa(pinnali)ne; füüs., el. päri-; прямой ворот püstkrae, прямая призма püstprisma, прямой конус püstkoonus, прямой склон geol. tasanõlv, tasapinnaline nõlv, прямое направление pärisuund, прямой провод pärijuhe, прямая проводимость pärijuhtivus, прямое сопротивление päritakistus, прямой угол mat. täisnurk, прямой узел mer. õigesõlm, rehvisõlm, прямой парус mer. raapuri, прямая нить накала el. juushõõgniit, прямая складка geol. normaalkurd, прямая кишка anat. pärasool;
‣ (без кр. ф.) otse-, otsene, vahetu; прямое сообщение otseühendus (liikluses), прямой поезд otserong, otseühendusrong, вагон прямого сообщения otsevagun, otseühendusvagun, прямая наводка sõj. otsesihtimine, прямой курс mer. otsekurss, прямая волна mer. otselaine, прямой поток geol. otsevool, прямой код mat. otsekood, прямое освещение el. otsevalgustus, прямая речь lgv. otsekõne, otsene kõne, прямое дополнение lgv. (otse)sihitis, прямая обязанность otsene kohustus, прямое указание otsene näpunäide, прямая зависимость otsesõltuvus, otsene sõltuvus, прямое родство jur. otsesugulus, otsene sugulus, прямой наследник otsene pärija, прямые выборы otsesed valimised, прямой налог maj. otsene maks, в прямом смысле слова sõna otseses mõttes, иметь прямое отношение к чему otseselt seotud olema millega, прямое действие vahetu ~ otsene mõju ~ toime, прямой перевод vahetu tõlge, otsetõlge, прямой показатель vahetu näitaja;
‣ (без кр. ф.) ilmne, selge, vaieldamatu, otsene; прямая польза ilmne kasu, прямой вызов avalik väljakutse, прямой обман sulaselge pettus, есть прямой смысл вам сегодня отдохнуть kõnek. teil on hädatarvilik ~ vajalik ~ hädasti vaja täna puhata;
‣ sirgjooneline, otsekohene; прямой характер sirgjooneline iseloom, прямой ответ otsekohene vastus, прямой взгляд julge ~ aval pilk ~ vaade;
‣ (без кр. ф.) täielik, tõeline; прямая противоположность täielik vastand, прямой простофиля kõnek. tõeline lontkõrv ~ otu;
‣ П → С прямая ж. неод. sirge, sirgjoon; вертикальная прямая mat. püstsirge, финишная прямая sport lõpusirge, провести прямую sirget ~ sirgjoont tõmbama
прямолинейный 126 П
‣ sirg-, sirgjooneline, sirge; прямолинейный забой mäend. sirgesi, прямолинейные координаты sirgjoonelised koordinaadid, прямолинейное движение sirgjooneline liikumine, прямолинейная нить накала el. sirge hõõgniit;
‣ (кр. ф. прямолинеен, прямолинейна, прямолинейно, прямолинейны) ülek. sirgjooneline, otsekohene; прямолинейный человек sirgjooneline ~ otsekohene inimene, прямолинейный ответ otsekohene vastus
‣ sirg-, sirgjooneline, sirge; прямолинейный забой mäend. sirgesi, прямолинейные координаты sirgjoonelised koordinaadid, прямолинейное движение sirgjooneline liikumine, прямолинейная нить накала el. sirge hõõgniit;
‣ (кр. ф. прямолинеен, прямолинейна, прямолинейно, прямолинейны) ülek. sirgjooneline, otsekohene; прямолинейный человек sirgjooneline ~ otsekohene inimene, прямолинейный ответ otsekohene vastus
спешность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kiireloomulisus, rutulisus, pakilisus, tiidsus, kiirus, tõtlikkus, kiire, rutt, tõtt, pakk, kiirustamine, ruttamine; спешность заказа tellimuse pakilisus, спешность работы töö pakilisus
спиральный 126 П spiraal-, keerits-, keermik-, spiraalne, spiraaljas, keerjas, vindikujuline; спиральная пружина spiraalvedru, спиральная туманность astr. spiraaludukogu, spiraalne galaktika, спиральное сверло, спиральный бур spiraalpuur, keerdpuur, спиральная лестница keerdtrepp, спиральная нить накала el. keermikhõõgniit
срочность 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ kiireloomulisus, pakilisus, rutulisus; срочность работы töö pakilisus, срочность исполнения täitmise kiireloomulisus, rutuline ~ kiire täitmine;
‣ tähtajalisus, tähtaegsus; срочность ссуды laenu tähtajalisus, срочность заказа (1) tellimuse tähtajalisus, (2) tellimuse kiireloomulisus ~ pakilisus
‣ kiireloomulisus, pakilisus, rutulisus; срочность работы töö pakilisus, срочность исполнения täitmise kiireloomulisus, rutuline ~ kiire täitmine;
‣ tähtajalisus, tähtaegsus; срочность ссуды laenu tähtajalisus, срочность заказа (1) tellimuse tähtajalisus, (2) tellimuse kiireloomulisus ~ pakilisus
старый 119 П (кр. ф. стар, стара, старо и старо, стары и стары; сравн. ст. старее, старше)
‣ vana, vanaaegne; старый человек vana inimene, старая липа vana pärn, põlispärn, старый парк vana ~ põline park, põlispark, старая истина vana tõde, старый долг vana võlg, старая привычка vana harjumus, человек старого закала vana kooli mees, стар годами eakas, стар душой hingelt vana, старый стиль astr. vana kalender, старая книга (1) vanaraamat, vana(aegne) raamat, (2) vana ~ kulunud raamat, старый воин vana ~ kogenud sõjamees, старый пропуск vana ~ aegunud luba, старая архитектура vane(aegne) arhitektuur, старая гравюра vana(aegne) gravüür, старый адрес vana ~ endine aadress, старый режим vana ~ endine kord ~ režiim, старая дева vanatüdruk, vanapiiga, старая мода vana ~ vananenud mood, старая вера vanausk, старейший писатель vanimaid kirjanikke, старое вино laagerdunud vein, старые работы mäend. jäät-ala, старая выработка mäend. jäätkaeveõõs;
‣ П → С старое с. неод. vana; борьба нового со старым uue võitlus vanaga, приняться за старое vana asja üles võtma;
◊ старый воробей kõnek. vana kala; и стар и млад kõnek. nii vanad kui ka noored, viimane kui üks, kõik viimseni; по старой памяти vanast harjumusest, vana tava kohaselt, harjunud kombel; старая история ~ песня vana lugu ~ laul
‣ vana, vanaaegne; старый человек vana inimene, старая липа vana pärn, põlispärn, старый парк vana ~ põline park, põlispark, старая истина vana tõde, старый долг vana võlg, старая привычка vana harjumus, человек старого закала vana kooli mees, стар годами eakas, стар душой hingelt vana, старый стиль astr. vana kalender, старая книга (1) vanaraamat, vana(aegne) raamat, (2) vana ~ kulunud raamat, старый воин vana ~ kogenud sõjamees, старый пропуск vana ~ aegunud luba, старая архитектура vane(aegne) arhitektuur, старая гравюра vana(aegne) gravüür, старый адрес vana ~ endine aadress, старый режим vana ~ endine kord ~ režiim, старая дева vanatüdruk, vanapiiga, старая мода vana ~ vananenud mood, старая вера vanausk, старейший писатель vanimaid kirjanikke, старое вино laagerdunud vein, старые работы mäend. jäät-ala, старая выработка mäend. jäätkaeveõõs;
‣ П → С старое с. неод. vana; борьба нового со старым uue võitlus vanaga, приняться за старое vana asja üles võtma;
◊ старый воробей kõnek. vana kala; и стар и млад kõnek. nii vanad kui ka noored, viimane kui üks, kõik viimseni; по старой памяти vanast harjumusest, vana tava kohaselt, harjunud kombel; старая история ~ песня vana lugu ~ laul
тело 96 С с. неод. keha (ka füüs., anat., mat.); surnukeha; ihu; kere (ka tehn.), korpus; газообразное тело gaasiline keha, жидкое тело vedel keha, твёрдое тело tahke keha, небесное тело taevakeha, инородное тело võõrkeha (ka ülek.), тело плода, плодовое тело viljakeha, части тела kehaosad, загорелое тело päevitunud ~ pruun ihu, тело накала el. hõõgkeha, hõõglambi valguskeha, алгебраическое тело mat. algebraline mittekommutatiivne korpus, жировое тело anat. rasvkeha, тело грудины anat. rinnakukeha, тело клапана tehn. klapikere, тело поршня tehn. kolvikere, промежуточное тело mas. vahedetail, vahetükk, vahek, тело шатуна mas. kepsusäär, дрожать всем телом üle keha ~ kogu kehast ~ üleni värisema ~ judisema;
◊ входить ~ войти в тело kõnek. kereka(ma)ks ~ tüseda(ma)ks ~ paksemaks ~ paksuks minema, tüsenema, tüsestuma; быть в теле kõnek. kerekas ~ tüse ~ paks ~ korpulentne olema; спадать ~ спасть с телa kõnek. (kaalus) alla ~ maha võtma; еле-еле душа в теле у кого kõnek. vaevalt hing sees, hing niidiga ~ paelaga kaelas; держать кого в чёрном теле kõnek. kellele mitte armu andma, keda võõraslapsena kohtlema, vaeslapse osas ~ kõva käe all pidama; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest, kogu hingest; душа с телом расстаётся у кого kõnek. eluvaim lahkub kellest, kelle hing hakkab taevasse minema
◊ входить ~ войти в тело kõnek. kereka(ma)ks ~ tüseda(ma)ks ~ paksemaks ~ paksuks minema, tüsenema, tüsestuma; быть в теле kõnek. kerekas ~ tüse ~ paks ~ korpulentne olema; спадать ~ спасть с телa kõnek. (kaalus) alla ~ maha võtma; еле-еле душа в теле у кого kõnek. vaevalt hing sees, hing niidiga ~ paelaga kaelas; держать кого в чёрном теле kõnek. kellele mitte armu andma, keda võõraslapsena kohtlema, vaeslapse osas ~ kõva käe all pidama; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest, kogu hingest; душа с телом расстаётся у кого kõnek. eluvaim lahkub kellest, kelle hing hakkab taevasse minema
трансформатор I 1 С м. неод.
‣ el. trafo, transformaator; броневой трансформатор manteltrafo, входной трансформатор raad. sisendtrafo, выходной трансформатор raad. väljundtrafo, испытательный трансформатор teimitrafo, катушечный трансформатор rullmähistrafo, трансформатор напряжения pingetrafo, низкочастотный трансформатор madalsagedustrafo, трансформатор накала raad. küttetrafo, питающий трансформатор toitetrafo, пусковой трансформатор käivitustrafo, сетевой трансформатор raad. võrgu(toite)trafo, силовой трансформатор jõutrafo, tugevvoolutrafo, raad. toitetrafo;
‣ liter. muundur, muundaja, teisendaja
‣ el. trafo, transformaator; броневой трансформатор manteltrafo, входной трансформатор raad. sisendtrafo, выходной трансформатор raad. väljundtrafo, испытательный трансформатор teimitrafo, катушечный трансформатор rullmähistrafo, трансформатор напряжения pingetrafo, низкочастотный трансформатор madalsagedustrafo, трансформатор накала raad. küttetrafo, питающий трансформатор toitetrafo, пусковой трансформатор käivitustrafo, сетевой трансформатор raad. võrgu(toite)trafo, силовой трансформатор jõutrafo, tugevvoolutrafo, raad. toitetrafo;
‣ liter. muundur, muundaja, teisendaja
шишка 73 С ж.
‣ неод. käbi; сосновая шишка männikäbi;
‣ неод. muhk, kühm, pahk, mügar; набить ~ посадить себе шишку на лбу endale muhku otsaette saama ~ lööma, шишка вскочила muhk tõusis ~ tuli üles, формовочная шишка met. (valu)kärn;
‣ од. madalk. tähtis ~ suur nina ~ tegelane; ты теперь высокая ~ важная шишка sa oled nüüd suur nina ~ tähtis tegelinski;
‣ неод. muna, nupp; палочка с шишкой nupuga kepp;
◊ все шишки валятся на кого üks häda ja õnnetus (tuleb) teise otsa, üks rist ja viletsus saab kelle osaks, kõik hädad ja vaevad sajavad kelle kaela, kes on pigilind; шишка на ровном месте madalk. halv. kükakünka kuningas, tühi koht, ümmargune null; на бедного Макара все шишки валятся kõnekäänd loll saab kirikuski peksa, peksupoiss olema
‣ неод. käbi; сосновая шишка männikäbi;
‣ неод. muhk, kühm, pahk, mügar; набить ~ посадить себе шишку на лбу endale muhku otsaette saama ~ lööma, шишка вскочила muhk tõusis ~ tuli üles, формовочная шишка met. (valu)kärn;
‣ од. madalk. tähtis ~ suur nina ~ tegelane; ты теперь высокая ~ важная шишка sa oled nüüd suur nina ~ tähtis tegelinski;
‣ неод. muna, nupp; палочка с шишкой nupuga kepp;
◊ все шишки валятся на кого üks häda ja õnnetus (tuleb) teise otsa, üks rist ja viletsus saab kelle osaks, kõik hädad ja vaevad sajavad kelle kaela, kes on pigilind; шишка на ровном месте madalk. halv. kükakünka kuningas, tühi koht, ümmargune null; на бедного Макара все шишки валятся kõnekäänd loll saab kirikuski peksa, peksupoiss olema
