?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit
арена 51 С ж.
неод.
areen, ülek. ka väli, põld, tallermaa; цирковая арена tsirkuseareen, арена деятельности tegevusväli, выйти на международную арену rahvusvahelisele (rahvusvahelise elu) areenile tulema, на литературной арене kirjanduspõllul;
◊ сходить ~ сойти с арены areenilt lahkuma
бинокулярный 126 П füüs.
binokulaar-, binokulaarne; бинокулярный микроскоп binokulaarmikroskoop, бинокулярное зрение binokulaarne nägemine
воевать 174 Г несов.
с кем-чем sõdima, võitlema; kõnek.
kiskuma, tülitsema; воевать с соседней страной naabermaaga sõdima ~ sõda pidama ~ sõjas olema, воевать до победы võiduni võitlema ~ sõdima, воевать на фронте rindel võitlema, воевать в партизанском отряде partisanisalgas võitlema ~ sõdima, воевать с домашними kodurahvaga tülitsema ~ tülis olema
грунт 1, 3 (предл. п. ед. ч.
о грунте, на грунту) С м.
неод.
‣ geol.
maa, muld; pinnas; jõepõhi, merepõhi; глинистый грунт savipinnas, savimaa, песчаный грунт liivpinnas, liivamaa, защищённый грунт aiand.
katmikala, katmik, открытый грунт aiand.
avamaa, лодка села на грунт paat jooksis põhja kinni;
‣ ehit., trük., kunst krunt; alusvärv; alus, foon, taust; местами обнажился грунт kohati on alusvärv nähtavale tulnud
дифференциальный 126 П diferentsiaal-, diferentsiaalne; дифференциальное исчисление mat.
diferentsiaalarvutus, дифференциальная проницаемость el.
diferentsiaalne läbitavus, дифференциальная психология diferentsiaalpsühholoogia, дифференциальная рента maj.
diferentsiaalrent, дифференциальное уравнение mat.
diferentsiaalvõrrand
драный 126 П kõnek.
räbal(dunud), niru, vilets; драные сапоги katkised ~ räbalad saapad;
◊ драная кошка vulg.
roju (inimese kohta)
древне- часть сложных слов vana-, muinas-; древнерусский (язык) vanavene (keel), древнескандинавский muinasskandinaavia
древний 121 П (кр. ф.
древен, древня, древне, древни) vana(aegne), iidne, põline, muistne, ennemuistne, muinas-; древние обычаи vanad ~ iidsed kombed, древние народы vanad ~ muistsed rahvad, древняя крепость vanaaegne ~ muistne kindlus, древние языки vanad keeled, muinaskeeled, древний мир vanaajamaailm, muinasmaailm, история древнего мира vanaaeg (ajaloodistsipliinina), древняя рукопись vana(aegne) käsikiri, Древняя Греция Vana-Kreeka, Muinas-Kreeka, в древние времена iidsel ajal, древние деревья põlised ~ iidsed puud, древний старик igivana ~ muldvana mees
дрена 51 С ж.
неод.
dreen (torukraav, salakraav)
дренаж 28 С м.
неод.
‣ (без мн. ч.
) hüdr.
drenaaž (ka med.
), torutus, kraavitus; закрытый дренаж torutus, drenaaž;
‣ med. dreen (mäda- jms. toru)
зрение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) silmanägemine; орган зрения nägemiselund, у него хорошее зрение ta näeb hästi, tal on head silmad, он лишился зрения ta jäi pimedaks, ta kaotas nägemise, цветовое зрение füüs.
värvusnägemine;
◊ обман зрения silmapete; поле зрения silmaring, huviring; точка зрения vaatekoht, seisukoht; под углом зрения чего mille vaatekohast, -nurgast
напрячь 383 Г сов.
→ несов.
напрягать что pingutama, pingule tõmbama, pinguldama; ветер напряг паруса tuul paisutas purjesid, напрячь силы jõudu pingutama, напрячь зрение silmi pingutama, напрячь слух kõrvu teritama, нервы напряжены närvid on pingul
напрячься 383 Г сов.
→ несов.
напрягаться‣ pingutuma, pingule tõmbuma, pingulduma; лицо напряглось nägu tõmbus pingule, зрение напряглось vaade ~ pilk teravnes ~ teritus;
‣ end kõigest jõust pingutama, jõudu kokku võtma
обостриться 285 Г сов.
→ несов.
обостряться‣ teravnema, terituma, terava(ma)ks minema; зрение обострилось nägemine teravnes, кризис обострился kriis muutus teravamaks ~ andis end teravamalt tunda;
‣ ägenema, süvenema; pinevamaks muutuma; болезнь обострилась haigus ägenes ~ on ägenenud, обстановка обострилась olukord on pineva(ma)ks läinud, разногласия обострились lahkhelid on nüüd veel suuremad ~ teravamad
обратиться 296 Г сов.
→ несов.
обращаться‣ к кому-чему, с чем, за чем pöörduma; обратиться лицом к окну näoga akna poole pöörduma, обратиться на путь истинный tõeteele ~ õigele teele tagasi pöörduma, её мысли обратились к дому ta mõtted kandusid koju, обратимся к нашей проблеме tuleme oma probleemi juurde, обстоятельства обратились против кого ~ во зло кому asjaolud pöördusid kelle vastu ~ kahjuks, обратиться с приветствием к кому tervitama keda, tervituskõnega pöörduma kelle poole, обратиться с просьбой к кому paluma keda, palvega kelle poole pöörduma, разрешите обратиться sõj.
lubage (teie poole) pöörduda, обратиться с вопросом к кому kellele küsimust esitama, küsima kellelt mida, обратиться по делу к кому kelle poole ametiasjus pöörduma, обратиться за объяснением selgitust ~ seletust nõudma, обратиться за помощью к кому abi paluma kellelt, обратиться к врачу за советом arstilt nõu küsima;
‣ во что muutuma milleks; вода обратилась в пар vesi aurustus, обратиться в воспоминание mälestuseks saama;
‣ väljendeis обратиться в слух kõrvad kikkis kuulama, обратиться в зрение pingsalt vaatama, üksainus ~ kehastunud tähelepanu olema, обратиться в бегство põgenema, ära jooksma, plehku panema
отработочный 126 П aj.
teo-, teorendi-; отработочная рента teorent, отработочная система teorendisüsteem
падать 164b Г несов.
‣ сов.
упасть, пасть (tavaliselt van.
) kukkuma, langema, laskuma; яблоки падают на траву õunad kukuvad ~ varisevad rohule, листья падают на землю lehed langevad maha, снег падал большими хлопьями sadas ~ tuli laia lund, забор падает tara on ümber kukkumas, падать на колени põlvili langema ~ laskuma, падать в объятия кому kellele kaela langema, падать навзничь silmili maha langema, падать замертво surnult maha langema, давление падает rõhk langeb, настроение падает tuju langeb, тень падала на дорожку vari langes teele, выбор падает на вас valik langeb teie peale, подозрение падает на него kahtlus langeb temale, все заботы падали на него kõik mured langesid tema õlule, туман падает udu laskub ~ vajub alla ~ maha;
‣ на что, без доп. langema, asetuma; kahanema, halvenema; ударение падает на последний слог rõhk langeb viimasele silbile, волосы падают на плечи juuksed langevad õlgadele, цены падают hinnad langevad ~ alanevad, ветер падает tuul nõrgeneb, зрение падает nägemine halveneb, интерес падает huvi kaob ~ on kadumas;
‣ сов. пасть, упасть alla käima; langema; падать в глазах ~ во мнении публики publiku silmis langema;
‣ сов. пасть lõpma, otsa saama, surema (looma kohta);
◊ падать ~ валиться с ног (от усталости) väsimusest ümber kukkuma ~ vaevu jalul püsima, maha kukkumas ~ kokku varisemas olema; падать ~ упасть ~ пасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; падать ~ упасть в обморок (ära) minestama; падать ~ упасть ~ пасть в ноги кому kelle ette põlvili langema ~ põrmu heitma; падать со смеху ~ от смеха naerust nõrkema; сердце падает ~ упало у кого süda võpatab ~ võpatas
подпортиться 274 (повел. накл.
подпортись и подпорться) Г сов.
kõnek.
(pisut, veidi) rikki ~ halvaks ~ kehvaks minema, riknema; зрение его заметно подпортилось ta nägemine on palju kehvemaks jäänud ~ läinud
помрачиться 287 Г сов.
→ несов.
помрачаться‣ van.
tumenema, tuhmuma, tuhmiks minema; зрение помрачилось nägemine tuhmus;
‣ ülek. tuhmuma, ähmastuma, tuhmiks ~ ähmaseks minema; мысли помрачились mõtted ähmastusid;
‣ ülek. süngestuma, süngeks ~ kurvaks minema; взор помрачился pilk süngestus ~ läks süngeks
портить 274a (повел. накл.
порти и порть) Г несов.
‣ что rikkuma, rikki ajama; портить зрение silmi ~ nägemist rikkuma, портить здоровье tervist rikkuma, портить настроение tuju rikkuma, портить отношения suhteid rikkuma;
‣ кого madalk. hukka ~ raisku ajama, ära narrima; ära nõiduma ~ kaetama;
◊ портить ~ испортить (всю) обедню кому, без доп. kõnek. kogu lugu vussi ajama, kellel kõik kihva keerama, kõik mokka ~ nahka panema; портить кровь кому kõnek. kellel kopsu üle maksa ~ hinge täis ajama, kelle(l) elu kibedaks tegema; vrd. испортить
портиться 274 (повел. накл. ед. ч.
портись и порться, мн. ч.
портитесь и порттьтесь) Г несов.
‣ riknema, rikki ~ halvaks minema; halvenema; рыба быстро портится kala rikneb ~ roiskub kiiresti, зрение портится nägemine halveneb ~ läheb kehvaks, погода стала портиться ilm kippus ~ kipub halvale, отношения портятся suhted halvenevad;
‣ hukka ~ raisku ~ käest ära minema; vrd. испортиться
потерять 254a Г сов.
кого-что (ära) kaotama, minetama, käest laskma, millest ilma jääma; потерять ключи võtmeid kaotama, потерять адрес aadressi ära kaotama, потерять отца isa kaotama, потерять зрение nägemist kaotama, nägemisest ilma jääma, потерять всё состояние (kogu) varandusest ilma jääma, потерять дорогу teed kaotama, teelt eksima, потерять след чей (1) kelle jälgi kaotama, (2) ülek.
keda silmapiirilt kaotama, потерять терпение kannatust kaotama, потерять интерес huvi kaotama ~ minetama, потерять надежду lootust kaotama, потерять уважение к кому lugupidamist kaotama kelle vastu, потерять трудоспособность töövõimet kaotama, потерять чувство меры mõõdutunnet kaotama, потерять равновесие tasakaalu kaotama, tasakaalust välja minema, потерять сознание teadvust kaotama, minestama, потерянная в горах деревенька ülek.
mägede vahele äraeksinud küla, потерять высоту lenn.
kõrgust kaotama, вы многое потеряли, что не пришли te jäite paljust ilma, et ei tulnud, ветер потерял силу tuul nõrgenes, потерять в весе kaalus maha võtma, потерять даром время aega (jõude) raiskama ~ kaotsi minna laskma, потерять в чьём мнении kelle silmis langema, всё потеряно kõik on kadunud ~ läbi;
◊ потерять ~ терять голову pead kaotama; потерять ~ терять счёт кому-чему millest ülevaadet kaotama (arvult v. koguselt), mitte enam kokku lugeda jõudma mida; потерять ~ терять из вида ~ из виду кого-что silmist kaotama ~ laskma keda-mida; потерять ~ терять почву под ногами pinda jalge alt kaotama; vrd.
терять
прение 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) haudumine, määndumine, mädanemine, kõdunemine, läppumine; прение сена heina määndumine ~ mädanemine, прение навоза sõnniku kõdunemine
притупиться 323, 302 Г сов.
→ несов.
притупляться (veidi) nürinema, nüriks minema (ka ülek.
), nüristuma, töntsistuma, nüriks ~ töntsiks ~ nõrgaks ~ viletsaks jääma, nõrgenema; нож притупился nuga on nüriks läinud, слух притупился (kõrva)kuulmine on kehvaks jäänud, зрение притупилось nägemine on töntsiks jäänud ~ töntsistunud, память притупилась mälu on nõrgenenud ~ tuhmunud
рант 1 (предл. п. ед. ч.
о ранте и на ранту) С м.
неод.
rant; декоративный рант ehisrant, ilurant, dekoratiivrant, ложный рант nahat.
valerant, сапоги с рантом rantsaapad, ranttallaga (säär)saapad
рента 51 С ж.
неод.
maj.
rent (tulu teisele kasutada antud kapitali, maa vm. eest; riigiobligatsioonide valdaja saadav tulu riigilt); земельная ~ поземельная рента maarent, отработочная рента teorent, денежная рента raharent
скважина 51 С ж.
неод.
‣ pragu, pilu, auk; замочная скважина lukuauk, скважина двери uksepragu, uksepilu;
‣ geol., mäend., hüdr. puurauk, lõhkeauk; poor, urge, urve, tühik, tühimik, kavern; буровая скважина puurauk, опытная скважина prooviauk, katsepuurauk, газовая скважина gaasipuurauk, скважина в грунте pinnasepuurauk, артезианская скважина (arteesia) puurkaev, устье скважины puuraugu suue, скважины в металле met. metallipoorid
стереоскопический 129 П stereo-, stereoskoop-, stereoskoopiline; стереоскопический фильм stereofilm, stereoskoopiline film, стереоскопическое телевидение stereotelevisioon, stereoskoopiline televisioon, стереоскопическая проекция stereoprojektsioon, stereoskoopiline projektsioon, стереоскопическое зрение med.
ruumiline nägemine, kahesilminägemine
терять 254a Г несов.
кого-что, в чём, из чего, на ком-чём, кому, чем kaotama (ka ülek.
), kaotsi minna laskma, minetama, ilma jääma; терять ключи võtmeid kaotama, терять терпение kannatust kaotama, терять красоту ilu kaotama ~ minetama, терять зрение pimedaks jääma, nägemist kaotama, nägemisest ilma jääma, терять силы jõudu kaotama, терять здоровье tervisest ilma jääma, терять равновесие tasakaalu kaotama, терять высоту kõrgust kaotama, терять скорость vähenema, kahanema (kiiruse kohta), терять надежду usku kaotama, терять авторитет в глазах кого kelle silmis autoriteeti kaotama, терять сознание teadvust ~ meelemärkust kaotama, minestama, терять дар речи kõnevõimet kaotama, терять стыд häbitunnet kaotama ~ minetama, терять в весе kaalus maha võtma, терять перья sulgi ajama, sulgima, sulil olema, терять форму vormist välja minema (näit. kübar), терять силу за давностью jur.
aeguma, не теряя времени otsekohe, aega viitmata, aegaviitmatult;
◊ нечего терять кому kellel pole midagi kaotada; терять из виду кого-что silmist laskma ~ kaotama keda-mida; терять голову pead kaotama; терять почву под ногами pinda jalge alt ~ jalgealust kaotama; терять нить чего mõttelõnga ~ jutulõnga käest kaotama; терять рассудок mõistust ~ aru kaotama; терять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, kelle-mille arv on ~ oli juba ammu segi, keda-mida on ~ oli lugematul arvul; терять цену в чьих глазах (oma) väärtust ~ tähtsust kelle silmis kaotama; vrd.
потерять
ухудшиться 271 (повел. накл.
ухудшись, ухудшитесь) Г сов.
→ несов.
ухудшаться halvenema, pahenema, halvemaks ~ pahemaks ~ kehvemaks muutuma ~ minema; погода ухудшилась ilm on halvenenud ~ halvemaks ~ pahemaks läinud, зрение ухудшилось nägemine on halvenenud ~ viletsamaks jäänud
фашинный 126 П ehit.
, sõj.
hagu-, haose, fašiin-, fašiini-; фашинная плотина hagutamm, fašiintamm, фашинный дренаж pхll.
hagudrenaaž, fašiindrenaaž, фашинный канат haoseköis, fašiiniköis
фронт 3 С м.
неод.
‣ front (sõj.
rinne, ka ülek.
, väerind van.
; esikülg; esi; meteor.
erinevate omadustega õhumasside kokkupuutepind); второй фронт aj.
teine rinne, идеологический фронт ideoloogiline rinne, ideoloogiarinne, народный фронт rahvarinne, национальный фронт rahvusrinne, национальный фронт освобождения rahvuslik vabastusrinne, фронт работ tööesi, töörinne, фронт погрузки laadimisesi, laadimisrinne, фронт волны lainerinne, фронт пламени leegirinne, холодный фронт meteor.
külmafront, фронт импульса el.
impulsi külg, линия фронта rindejoon, сплошной фронт sõj.
pidev rinne, lausrinne, фронт окружения sõj.
piiramisrinne, фронт прорыва sõj.
läbimurdelõik, фронт ударной волны sõj.
lööklaine rinne, уйти ~ отправиться на фронт rindele minema, отправить на фронт rindele saatma, прорвать фронт rinnet läbi murdma, по фронту rinnetpidi, по линии фронта rinnetpidi, rindejoont pidi, piki rinnet, на фронте rindel;
‣ van. rivi; выстроить во фронт ühte viirgu üles rivistama, rivisse panema ~ seadma, фронт самолётов sõj. lennukite viirg(rivi);
◊ на два фронта kahel rindel; единым фронтом ühise rindena, ühiselt; стать ~ вытянуться во фронт valveseisangut võtma
хребет 7 С м.
неод.
‣ anat.
(looma) selgroog, lülisammas; спинной хребет selgroog, lülisammas;
‣ ülek. madalk. turi, selg; взвалить мешок на хребет kotti selga ~ turjale vinnama ~ upitama, сидеть на хребте у кого madalk. kelle kukil ~ turjal istuma (ka ülek.);
‣ ülek. (laine-, mäe)hari;
‣ (ahel)mäestik; mäeahelik; seljandik, seljak; горный хребет (1) mäeahelik, (2) mäeselg, mäehari, Уральский хребет Uurali mäeahelik, водораздельный хребет hüdr. veelahkmeseljandik;
◊ ломать ~ гнуть хребет на кого kõnek. kelle heaks selga küürutama, tööd rühmama ~ murdma, rügama; гнуть хребет перед кем kelle ees koogutama, selga küürutama, kintsu kaapima; сломить хребет кому kõnek. kelle selgroogu murdma
щелевой 120 П‣ tehn.
pilu-, prao-, lõhe-; щелевое отверстие pilu, щелевая антенна piluantenn, щелевая горелка pilupõleti, щелевые щипцы pilutangid (pilude tegemiseks), щелевая защита pilukaitse, щелевой фильтр pilufilter, щелевой дренаж piludrenaaž;
‣ lgv. ahtus-, hõõrd-; щелевой согласный ahtushäälik, spirant, hõõrdhäälik, frikatiiv