[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 168 artiklit
благоволение 115 С с. неод. (без мн. ч.) liter. soosing, heasoovlikkus; пользоваться чьим благоволением kelle (juures) soosingus olema, оказывать благоволение кому soosima keda
благосклонный 126 П (кр. ф. благосклонен, благосклонна, благосклонно, благосклонны) heatahtlik, heasoovlik; soosiv; благосклонная улыбка heatahtlik ~ soosiv naeratus, благосклонный отзыв heatahtlik ~ soosiv arvamus, критика благосклонна к этим произведениям nende teoste vastu on kriitika heatahtlik
близкий 122 П (кр. ф. близок, близка, близко, близки и близки; сравн. ст. ближе, превосх. ст. ближайший 124)
‣ lähedane, ligidane, lähedal asuv; lühike, väike (vahemaa kohta); близкие друзья lähedased sõbrad, близкие отношения soojad suhted, близкие взгляды lähedased ~ sarnased vaated, близкие по содержанию sisult lähedased, он был близок с моим отцом tema ja mu isa olid lähedased tuttavad ~ seisid teineteisele väga lähedal, близкий конец peane ~ peatselt saabuv lõpp, он близок к обмороку ta on minestuse lävel ~ äärel, он близок к истине ta on tõe jälil, ближе к делу asume asja juurde, близкое расстояние lühike ~ väike vahemaa;
‣ П → С близкие мн. ч. од. omaksed
‣ lähedane, ligidane, lähedal asuv; lühike, väike (vahemaa kohta); близкие друзья lähedased sõbrad, близкие отношения soojad suhted, близкие взгляды lähedased ~ sarnased vaated, близкие по содержанию sisult lähedased, он был близок с моим отцом tema ja mu isa olid lähedased tuttavad ~ seisid teineteisele väga lähedal, близкий конец peane ~ peatselt saabuv lõpp, он близок к обмороку ta on minestuse lävel ~ äärel, он близок к истине ta on tõe jälil, ближе к делу asume asja juurde, близкое расстояние lühike ~ väike vahemaa;
‣ П → С близкие мн. ч. од. omaksed
большинство 95 С с. неод. (без мн. ч.) enamus; enamik; подавляющее большинство голосов rõhuv häälteenamus, парламентское большинство parlamendienamus, подавляющее большинство людей valdav ~ rõhuv enamik inimesi, в большинстве (случаев) suuremalt ~ enamalt jaolt, enamasti, enamikul juhtudel, большинство согласилось с ним enamik nõustus temaga, большинство домов пустовало enamik maju seisis tühjana
бы, б частица
‣ väljendab oletatavat võimalust; я пришёл бы, если бы смог ma tuleksin, kui saaksin, ma oleksin tulnud, kui saanuksin, я бы очень хотел пойти ma tahaksin väga ~ oleksin väga tahtnud minna;
‣ väljendab soovi, soovitust v tagasihoidlikku palvet; ты поговорил бы с ним по-хорошему kui katsuksid temaga veel heaga rääkida, сходил бы ты к врачу kui sa käiksid siiski arsti juures ära, ehk läheksid siiski arsti juurde, водички бы kui saaks tilgakese vett, окно бы открыть kui saaks akna lahti teha, (kui) teeks õige akna lahti;
◊ кто бы он ни был kes ta ka iganes oleks; что бы ни случилось mis ka ei juhtuks; как бы то ~ там ни было olgu sellega kuidas tahes ~ on; ещё бы! või veel! muidugi!
‣ väljendab oletatavat võimalust; я пришёл бы, если бы смог ma tuleksin, kui saaksin, ma oleksin tulnud, kui saanuksin, я бы очень хотел пойти ma tahaksin väga ~ oleksin väga tahtnud minna;
‣ väljendab soovi, soovitust v tagasihoidlikku palvet; ты поговорил бы с ним по-хорошему kui katsuksid temaga veel heaga rääkida, сходил бы ты к врачу kui sa käiksid siiski arsti juures ära, ehk läheksid siiski arsti juurde, водички бы kui saaks tilgakese vett, окно бы открыть kui saaks akna lahti teha, (kui) teeks õige akna lahti;
◊ кто бы он ни был kes ta ka iganes oleks; что бы ни случилось mis ka ei juhtuks; как бы то ~ там ни было olgu sellega kuidas tahes ~ on; ещё бы! või veel! muidugi!
ваш 155 М м. (ваша, ваше, ваши)
‣ teie (oma); это ваша книга see on teie raamat, эта книга теперь ваша see raamat on nüüd teie oma, как поживает ваш поэт? kuidas (siis ka) teie luuletajal läheb ~ luuletaja käsi käib? ваше благородие van. teie ausus, ваше сиятельство van. teie hiilgus, ваше превосходительство van. teie ekstsellents;
‣ М → С ваше с. неод. (без мн. ч.) kõnek. teie oma ~ jagu; это ваше see on teie oma ~ jagu, я знаю не больше вашего ega minagi rohkem tea kui teie;
‣ М → С ваши мн. ч. од. kõnek. teie omad, teie rahvas; ваши сегодня дома? kas teie rahvas ~ omad on täna kodus? привет вашим tervitus kodurahvale ~ kodustele;
◊ это (не) ваше дело kõnek. see on (pole) teie asi; знаем мы вашего брата kõnek. küll me teid juba tunneme; и нашим и вашим kõnek. tahab kõigiga hea olla
‣ teie (oma); это ваша книга see on teie raamat, эта книга теперь ваша see raamat on nüüd teie oma, как поживает ваш поэт? kuidas (siis ka) teie luuletajal läheb ~ luuletaja käsi käib? ваше благородие van. teie ausus, ваше сиятельство van. teie hiilgus, ваше превосходительство van. teie ekstsellents;
‣ М → С ваше с. неод. (без мн. ч.) kõnek. teie oma ~ jagu; это ваше see on teie oma ~ jagu, я знаю не больше вашего ega minagi rohkem tea kui teie;
‣ М → С ваши мн. ч. од. kõnek. teie omad, teie rahvas; ваши сегодня дома? kas teie rahvas ~ omad on täna kodus? привет вашим tervitus kodurahvale ~ kodustele;
◊ это (не) ваше дело kõnek. see on (pole) teie asi; знаем мы вашего брата kõnek. küll me teid juba tunneme; и нашим и вашим kõnek. tahab kõigiga hea olla
вверять 255a Г несов. → сов. вверить кого-что, кому liter. usaldama, hoolde andma; вверять свою судьбу кому oma saatust kelle hoolde ~ kätesse usaldama, вверять чьим заботам kelle hoolde usaldama, вверять тайну другу saladust sõbrale usaldama
вдвоём Н kahekesi; ехать с ним вдвоём temaga kahekesi sõitma
верить 269b Г несов. кому-чему, в кого-что uskuma, veendunud olema; верить другу sõpra uskuma, верить каждому слову iga sõna uskuma, верить в лекарства ravimitesse uskuma, верить в победу võidusse uskuma, (не) верить в бога jumalat ~ jumalasse (mitte) uskuma, верить в себя endasse uskuma, не всякому слуху верь ära iga juttu usu;
◊ верить ~ поверить на слово кому kelle sõnu uskuma, keda ausõna peale usaldama; не верить ~ поверить своим (собственным) ушам ~ глазам oma kõrvu ~ silmi mitte uskuma
◊ верить ~ поверить на слово кому kelle sõnu uskuma, keda ausõna peale usaldama; не верить ~ поверить своим (собственным) ушам ~ глазам oma kõrvu ~ silmi mitte uskuma
ветер 6 (предл. п. ед. ч. о ветре, на ветру) С м. неод. tuul; встречный ветер vastutuul, сильный ветер tugev ~ kõva tuul, резкий ветер lõikav tuul, порывистый ветер puhanguline tuul, дуновение ветра tuuleõhk, порыв ветра tuulehoog, ветер поднялся tuul on tõusnud ~ tõusis, ветер стих tuul on vaibunud ~ vaibus, идти против ветра vastutuult minema, стоять на ветру tuule käes seisma, роза ветров meteor. tuuleroos;
◊ бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; пускать ~ пустить по ветру ~ на ветер tuulde laskma, läbi lööma; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; ищи ветра в поле kõnek. (mine) võta veel kinni; (понимать,) откуда ветер дует kõnek. (aru saama,) kustpoolt tuul puhub; куда ветер дует kõnek. kust tuul, sealt meel; ветер в голове kõnek. pea tuult täis; как ветром сдуло кого kes kadus välkkiirelt; каким ветром ~ какими ветрами занесло кого, куда mis tuul(ed) keda kuhu tõi(d); подбитый ветром (1) vile (-da; ihukatte kohta), (2) tuulepea, tuulepäine, kergemeelne
◊ бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; пускать ~ пустить по ветру ~ на ветер tuulde laskma, läbi lööma; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; ищи ветра в поле kõnek. (mine) võta veel kinni; (понимать,) откуда ветер дует kõnek. (aru saama,) kustpoolt tuul puhub; куда ветер дует kõnek. kust tuul, sealt meel; ветер в голове kõnek. pea tuult täis; как ветром сдуло кого kes kadus välkkiirelt; каким ветром ~ какими ветрами занесло кого, куда mis tuul(ed) keda kuhu tõi(d); подбитый ветром (1) vile (-da; ihukatte kohta), (2) tuulepea, tuulepäine, kergemeelne
взор 1 С м. неод. pilk, vaade; окинуть взором pilguga haarama, она приковала (к себе) взоры всех окружающих ta tõmbas kõigi kohalolijate pilgud endale, измерить взором pilguga mõõtma, потупить взор silmi maha lööma, перед нашим взором meie silme ees, взоры всей России были прикованы к этим событиям need sündmused köitsid kogu Venemaa tähelepanu
водиться 313 Г несов.
‣ с кем-чем kõnek. läbi käima, suhtlema; водиться с подозрительными людьми kahtlaste inimestega ~ tüüpidega läbi käima ~ suhtlema;
‣ (olemas) olema; в реке водятся щуки jões on havisid;
‣ за кем kõnek. kellel (kombeks) olema (pahe, puuduse jm. kohta); за ним водятся грешки temal neid patukesi on;
‣ с кем murd. kantseldama; водиться с детьми lapsi kantseldama;
‣ страд. к водить;
◊ как водится nagu (on) kombeks; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi
‣ с кем-чем kõnek. läbi käima, suhtlema; водиться с подозрительными людьми kahtlaste inimestega ~ tüüpidega läbi käima ~ suhtlema;
‣ (olemas) olema; в реке водятся щуки jões on havisid;
‣ за кем kõnek. kellel (kombeks) olema (pahe, puuduse jm. kohta); за ним водятся грешки temal neid patukesi on;
‣ с кем murd. kantseldama; водиться с детьми lapsi kantseldama;
‣ страд. к водить;
◊ как водится nagu (on) kombeks; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi
вожжаться 165 Г несов. с кем-чем madalk. õiendama, jändama, tegemist tegema; довольно с ним вожжаться mis temaga õiendada, küllalt temaga jändamisest
возня 61 С ж. неод. (без мн. ч.) kõnek. möll, müramine; askeldus, sekeldamine, sehkendamine, jändamine; дети подняли ~ затеяли возню lapsed hakkasid hullama ~ mürama ~ möllama, с этим делом будет много возни selle asjaga tuleb palju jändamist, у меня было много возни с укладкой вещей mul oli asjade pakkimisega palju tegemist;
◊ мышиная возня halv. iroon. argielu kribu-krabu, tühja-tähjaga tegelemine
◊ мышиная возня halv. iroon. argielu kribu-krabu, tühja-tähjaga tegelemine
вонзиться 293 Г сов. → несов. вонзаться во что sisse tungima ~ minema ~ torkuma; шип вонзился в руку oga läks kätte
вошь 93 С ж. од. täi; платяная вошь zool. riidetäi (Pediculus humanus vestimenti), головная вошь zool. peatäi (Pediculus humanus capitis), вши zool. täilised (Anoplura)
встать 223 Г сов. → несов. вставать
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
всякий 129 М
‣ iga, igasugune; mingi; всякий встречный iga vastutulija, во всяком случае igal juhul, на всякий случай igaks juhuks, всякие книги igasugused raamatud, всякий раз одно и то же alati üks ja sama, без всякого сомнения vähimagi kahtluseta, без всякой жалости vähimagi halastuseta;
‣ М → С всякий м. од. igaüks; с этим всякий справится sellega tuleb igaüks toime;
‣ М → С всякое с. неод. (без мн. ч.) igasugune; всякое бывает kõike tuleb ette
‣ iga, igasugune; mingi; всякий встречный iga vastutulija, во всяком случае igal juhul, на всякий случай igaks juhuks, всякие книги igasugused raamatud, всякий раз одно и то же alati üks ja sama, без всякого сомнения vähimagi kahtluseta, без всякой жалости vähimagi halastuseta;
‣ М → С всякий м. од. igaüks; с этим всякий справится sellega tuleb igaüks toime;
‣ М → С всякое с. неод. (без мн. ч.) igasugune; всякое бывает kõike tuleb ette
вшей
‣ повел. накл. Г вшить;
‣ род. п. мн. ч. С вши
‣ повел. накл. Г вшить;
‣ род. п. мн. ч. С вши
выполнять 255 Г несов. → сов. выполнить что
‣ täitma, täide saatma ~ viima, teostama; выполнять норму normi täitma, выполнять свой долг oma kohust täitma, выполнять свои обязанности oma kohustust ~ kohustusi täitma, выполнять обещание lubadust täitma, выполнять приказ käsku täitma, выполнять волю чью kelle tahet teostama, выполнять работу в установленный срок tööd tähtajaks lõpetama, этим людям предстояло выполнять самую ответственную работу neil inimestel seisis ees kõige vastutusrikkam töö, выполнять заветы Ленина Lenini juhtmõtteid ellu viima;
‣ tegema, sooritama; valmistama; выполнять гимнастические упражнения võimlemisharjutusi tegema ~ sooritama
‣ täitma, täide saatma ~ viima, teostama; выполнять норму normi täitma, выполнять свой долг oma kohust täitma, выполнять свои обязанности oma kohustust ~ kohustusi täitma, выполнять обещание lubadust täitma, выполнять приказ käsku täitma, выполнять волю чью kelle tahet teostama, выполнять работу в установленный срок tööd tähtajaks lõpetama, этим людям предстояло выполнять самую ответственную работу neil inimestel seisis ees kõige vastutusrikkam töö, выполнять заветы Ленина Lenini juhtmõtteid ellu viima;
‣ tegema, sooritama; valmistama; выполнять гимнастические упражнения võimlemisharjutusi tegema ~ sooritama
выслать 196*a Г сов. → несов. высылать кого-что, кому, куда (välja, vastu, ära, teele, järele) saatma; надо ему выслать посылку vaja talle pakk (teele) saata, выслать наложенным платежом lunaga saatma, выслать за пределы страны maalt välja saatma, за ним выслали машину на станцию talle saadeti auto jaama vastu
глухой 123 П (кр. ф. глух, глуха, глухо, глухи; сравн. ст. глуше)
‣ kurt (к чему ka ülek.); глухая девочка kurt tüdruk, глух на правое ухо paremast kõrvast kurt, остаться глухим к чьим просьбам kelle palvetele kurdiks jääma;
‣ helitu, kõlatu, tuhm; ülek. varjatud; глухой согласный lgv. helitu konsonant ~ kaashäälik, глухой голос kõlatu hääl, глухое недовольство varjatud rahulolematus;
‣ mahajäetud, metsistunud; kolka-; глухой сад metsistunud ~ rohtunud aed, глухая деревушка kolkaküla, глухое место kolgas, глухая дорога kõrvaline tee, глухой переулок inimtühi põiktänav, kõrvaltänav;
‣ umb-, kinnine; avadeta, laus-; jäik; глухая стена laussein, avadeta sein, глухой коридор pime ~ akendeta koridor, глухое платье kinnine kleit, глухая ночь pilkane öö;
‣ hilis-, sügav; глухая осень hilissügis, глухая тайга sügav taiga, põlistaiga, в глухую старину ennevanasti, (enne)muiste;
‣ П → С глухой м., глухая ж. од. kurt; школа для глухих kurtide kool
‣ kurt (к чему ka ülek.); глухая девочка kurt tüdruk, глух на правое ухо paremast kõrvast kurt, остаться глухим к чьим просьбам kelle palvetele kurdiks jääma;
‣ helitu, kõlatu, tuhm; ülek. varjatud; глухой согласный lgv. helitu konsonant ~ kaashäälik, глухой голос kõlatu hääl, глухое недовольство varjatud rahulolematus;
‣ mahajäetud, metsistunud; kolka-; глухой сад metsistunud ~ rohtunud aed, глухая деревушка kolkaküla, глухое место kolgas, глухая дорога kõrvaline tee, глухой переулок inimtühi põiktänav, kõrvaltänav;
‣ umb-, kinnine; avadeta, laus-; jäik; глухая стена laussein, avadeta sein, глухой коридор pime ~ akendeta koridor, глухое платье kinnine kleit, глухая ночь pilkane öö;
‣ hilis-, sügav; глухая осень hilissügis, глухая тайга sügav taiga, põlistaiga, в глухую старину ennevanasti, (enne)muiste;
‣ П → С глухой м., глухая ж. од. kurt; школа для глухих kurtide kool
горло 94 С с. неод. kurk, kõri; дыхательное горло anat. hingekõri, болезни горла kurguhaigused, в горле пересохло kurk kuivab, кричать во всё горло täiest kõrist karjuma, горлo кувшина kannu kael, горло залива lahesuu;
◊ слова застряли в горле sõnad jäid kurku kinni; становиться ~ стать поперёк горла кому kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema kellele; по горло kõnek. (1) kaelast ~ kõrist saadik, (2) külluses; занят по горло kõnek. käed-jalad tööd täis; (у меня) работы по горло kõnek. (mul) on tööd kuhjaga; (я этим) сыт по горло kõnek. (mul) on (sellest) kõrini; промочить горло kõnek. keelt kastma, napsitama; драть горло kõnek. kõvasti karjuma, röökima, kisendama; приставать ~ пристать с ножом к горлу kõnek. kaela peale käima, mitte hingerahu andma
◊ слова застряли в горле sõnad jäid kurku kinni; становиться ~ стать поперёк горла кому kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema kellele; по горло kõnek. (1) kaelast ~ kõrist saadik, (2) külluses; занят по горло kõnek. käed-jalad tööd täis; (у меня) работы по горло kõnek. (mul) on tööd kuhjaga; (я этим) сыт по горло kõnek. (mul) on (sellest) kõrini; промочить горло kõnek. keelt kastma, napsitama; драть горло kõnek. kõvasti karjuma, röökima, kisendama; приставать ~ пристать с ножом к горлу kõnek. kaela peale käima, mitte hingerahu andma
грим 1 С м. неод. grimm, jumestis, jumestus; наложить грим jumestama, grimmima, grimeerima, снять (с лица) грим (näolt) grimmi ~ jumestust maha võtma
дай I частица kõnek. õige; дай, думаю, зайду к ним mõtlesin, et astun õige nende poole sisse
дилемма 51 С ж. неод.
‣ loog. dilemma (liik süllogisme);
‣ liter. valik (emma-kumma vahel); перед ним встала дилемма ta seisis valiku ees
‣ loog. dilemma (liik süllogisme);
‣ liter. valik (emma-kumma vahel); перед ним встала дилемма ta seisis valiku ees
доползти 363 Г сов. → несов. доползать до чего, без доп. milleni roomama; ülek. kõnek. kohale venima (s. t. aeglaselt liikuma); змея доползла до дерева и скрылась под ним madu roomas puu juurde ja kadus selle alla
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
задыхаться 165 Г несов. → сов. задохнуться
‣ от чего, без доп. hingeldama, lõõtsutama; задыхаться от утомления väsimusest hingeldama, он задыхался от быстрой ходьбы kiire käik pani ta lõõtsutama, она задыхалась от волнения tal jäi erutusest hing kinni, мы задыхались в душной комнате meil oli umbses toas raske hingata;
‣ lämbuma (ka ülek.), ägama; задыхаться в дыму suitsus lämbuma, он задыхался в атмосфере лжи и недоверия ta oli lämbumas vale ja umbusu õhkkonnas, крестьянство задыхалось под игом рабства talurahvas ägas orjaikkes
‣ от чего, без доп. hingeldama, lõõtsutama; задыхаться от утомления väsimusest hingeldama, он задыхался от быстрой ходьбы kiire käik pani ta lõõtsutama, она задыхалась от волнения tal jäi erutusest hing kinni, мы задыхались в душной комнате meil oli umbses toas raske hingata;
‣ lämbuma (ka ülek.), ägama; задыхаться в дыму suitsus lämbuma, он задыхался в атмосфере лжи и недоверия ta oli lämbumas vale ja umbusu õhkkonnas, крестьянство задыхалось под игом рабства talurahvas ägas orjaikkes
закаяться 259 Г сов. → несов. закаиваться с инф. kõnek. otsustama ~ tõotama millest loobuda; я закаялся к ним ходить otsustasin, et enam nende poole ei lähe, после этого он закаялся курить pärast seda ta lubas suitsetamise maha jätta
заметить Г сов. → несов. замечать
‣ 274a кого-что, что за кем märkama, tähele panema, täheldama, tähelepanu pöörama ~ osutama; заметить в толпе знакомого rahva seas tuttavat märkama, я заметил на его лице волнение märkasin ta näol erutust, знакомые не заметили в нём никаких перемен tuttavad ei märganud temas mingit muutust, мы не заметили за ним ничего странного me ei täheldanud temas midagi kummalist, дать заметить кому märgata laskma;
‣ 274b (без несов.) kõnek. märkima, nimetama, tähendama, ütlema; я заметил, что ребёнка не следовало пугать märkisin ~ nimetasin ~ tähendasin, et last ei oleks maksnud hirmutada;
‣ 274b кому van. märkust tegema;
‣ 274a что ära märkima, märget tegema; я заметил карандашом одно место в книге ma märkisin raamatus pliiatsiga ühe koha ära;
‣ 274a что meelde jätma, meeles pidama, (mõttes) märgistama; я хорошо заметил номер дома jätsin selle majanumbri hoolega meelde
‣ 274a кого-что, что за кем märkama, tähele panema, täheldama, tähelepanu pöörama ~ osutama; заметить в толпе знакомого rahva seas tuttavat märkama, я заметил на его лице волнение märkasin ta näol erutust, знакомые не заметили в нём никаких перемен tuttavad ei märganud temas mingit muutust, мы не заметили за ним ничего странного me ei täheldanud temas midagi kummalist, дать заметить кому märgata laskma;
‣ 274b (без несов.) kõnek. märkima, nimetama, tähendama, ütlema; я заметил, что ребёнка не следовало пугать märkisin ~ nimetasin ~ tähendasin, et last ei oleks maksnud hirmutada;
‣ 274b кому van. märkust tegema;
‣ 274a что ära märkima, märget tegema; я заметил карандашом одно место в книге ma märkisin raamatus pliiatsiga ühe koha ära;
‣ 274a что meelde jätma, meeles pidama, (mõttes) märgistama; я хорошо заметил номер дома jätsin selle majanumbri hoolega meelde
земляк 19 С м. од. kaasmaalane; omakandimees, samanurgamees, omanurgamees, kodukandi inimene; kõnek. vennas, semlak (kõnetlussõnana); мои земляки oma- ~ kodukandi rahvas, мы с ним земляки me oleme temaga samakandimehi
зима 53 (вин. п. ед. ч. зиму) С ж. неод. talv, tali; снежная зима lumerohke talv, суровая зима karm talv, с наступлением зимы talve saabudes ~ tulekul, на зиму talveks, всю зиму kogu talve;
◊ сколько лет, сколько зим (не видались) kui kaua küll ~ terve igaviku (pole me kohtunud)
◊ сколько лет, сколько зим (не видались) kui kaua küll ~ terve igaviku (pole me kohtunud)
знакомство 94 С с. неод. tutvus, tutvumine; tutvus(ring)kond; заводить ~ завести ~ завязать знакомство с кем kellega tutvust sobitama, возобновить старое знакомство vana tutvust uuendama, дорожить чьим знакомством tutvust kellega hindama ~ kalliks pidama, достать что по знакомству mida tutvuse kaudu hankima, шапочное знакомство teretutvus, põgus tutvus, знакомствo с литературой kirjandusetundmine
знакомый 119 П (кр. ф. знаком, знакома, знакомо, знакомы) с кем-чем, кому-чему, по чему
‣ tuttav, tuntud; знакомый почерк tuttav käekiri, знакомое лицо tuttav nägu, он знаком с новой теорией ta tunneb seda uut teooriat, ta on uue teooriaga tuttav, я с ним не знаком ma ei tunne teda;
‣ П → С знакомый м., знакомая ж. од. tuttav; мой хороший знакомый minu hea tuttav; знакомый по университету ülikoolituttav
‣ tuttav, tuntud; знакомый почерк tuttav käekiri, знакомое лицо tuttav nägu, он знаком с новой теорией ta tunneb seda uut teooriat, ta on uue teooriaga tuttav, я с ним не знаком ma ei tunne teda;
‣ П → С знакомый м., знакомая ж. од. tuttav; мой хороший знакомый minu hea tuttav; знакомый по университету ülikoolituttav
зримый 119 (кр. ф. зрим, зрима, зримо, зримы)
‣ страд. прич. наст. вр. Г зреть II;
‣ прич. → П liter. nähtav, märgatav
‣ страд. прич. наст. вр. Г зреть II;
‣ прич. → П liter. nähtav, märgatav
и II союз
‣ (rinnastav sidesõna) ja, ning; отец и мать isa ja ema, дождь прошёл, и всё вокруг засверкало sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama, нет, нет и нет, нет и ещё раз нет ei ja veel kord ei, целиком и полностью täielikult;
‣ (ja) pealegi; у него много работы, и прескучной tal on palju tööd, pealegi väga igavat, я мало жил, и жил в плену olen vähe ilmas elanud ja sedagi vangistuses;
‣ -ki, -gi, ka; как и все его друзья nagu kõik tema sõbradki, этим разговор и кончился sellega jutt lõppeski, так оно и было nii see oligi, будешь работать -- и деньги будут hakkad tööle, tuleb ka raha, так он и сделал nii ta tegigi;
‣ väljendis всё... и... üha, ikka, järjest, aina; метель становилась всё сильнее и сильнее tuisk aina tugevnes, она нравится мне всё больше и больше ta hakkab mulle üha enam meeldima, а она всё говорила и говорила tema aga muudkui rääkis edasi;
‣ kuid, aga; он хотел встать, и не смог ta tahtis tõusta, kuid ei suutnud, в молодости я хотел стать врачом -- и не стал nooruses tahtsin arstiks saada, aga ei saanud;
‣ (loetlemisel) nii... kui (ka), niihästi... kui ka; и берёзовая роща, и пруд, и поле -- всё тонет в тумане nii kasesalu, tiik kui (ka) põld on uttu mattunud
‣ (rinnastav sidesõna) ja, ning; отец и мать isa ja ema, дождь прошёл, и всё вокруг засверкало sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama, нет, нет и нет, нет и ещё раз нет ei ja veel kord ei, целиком и полностью täielikult;
‣ (ja) pealegi; у него много работы, и прескучной tal on palju tööd, pealegi väga igavat, я мало жил, и жил в плену olen vähe ilmas elanud ja sedagi vangistuses;
‣ -ki, -gi, ka; как и все его друзья nagu kõik tema sõbradki, этим разговор и кончился sellega jutt lõppeski, так оно и было nii see oligi, будешь работать -- и деньги будут hakkad tööle, tuleb ka raha, так он и сделал nii ta tegigi;
‣ väljendis всё... и... üha, ikka, järjest, aina; метель становилась всё сильнее и сильнее tuisk aina tugevnes, она нравится мне всё больше и больше ta hakkab mulle üha enam meeldima, а она всё говорила и говорила tema aga muudkui rääkis edasi;
‣ kuid, aga; он хотел встать, и не смог ta tahtis tõusta, kuid ei suutnud, в молодости я хотел стать врачом -- и не стал nooruses tahtsin arstiks saada, aga ei saanud;
‣ (loetlemisel) nii... kui (ka), niihästi... kui ka; и берёзовая роща, и пруд, и поле -- всё тонет в тумане nii kasesalu, tiik kui (ka) põld on uttu mattunud
ирис 1 С м. неод.
‣ bot. võhumõõk, iiris (Iris);
‣ (без мн. ч.) anat. vikerkest;
‣ (без мн. ч.) iiris(lõng)
‣ bot. võhumõõk, iiris (Iris);
‣ (без мн. ч.) anat. vikerkest;
‣ (без мн. ч.) iiris(lõng)
искать 199 Г несов.
‣ кого-что, чего, чем otsima; искать предлог ettekäänet otsima, искать приключений seiklusi otsima, искать ссоры с кем tüli norima kellega, искать глазами silmadega ~ pilguga otsima;
‣ что, с кого-чего jur. hagema;
◊ ищи ветра в поле kõnek. pühi kellest-millest suu puhtaks, võta näpust, (mine) võta veel kinni
‣ кого-что, чего, чем otsima; искать предлог ettekäänet otsima, искать приключений seiklusi otsima, искать ссоры с кем tüli norima kellega, искать глазами silmadega ~ pilguga otsima;
‣ что, с кого-чего jur. hagema;
◊ ищи ветра в поле kõnek. pühi kellest-millest suu puhtaks, võta näpust, (mine) võta veel kinni
крыться 347 Г несов.
‣ в чём, за чем, под чем peituma, peidus olema; seisnema; что кроется под этим спокойствием? mis peitub selle rahu taga? причина кроется в том, что... põhjus on ~ seisneb selles, et...;
‣ страд. к крыть
‣ в чём, за чем, под чем peituma, peidus olema; seisnema; что кроется под этим спокойствием? mis peitub selle rahu taga? причина кроется в том, что... põhjus on ~ seisneb selles, et...;
‣ страд. к крыть
лад I 3 (род. п. ед. ч. лада и ладу, предл. п. о ладе и в ладу) С м. неод.
‣ kõnek. üksmeel, kooskõla, rahu; в семье нет ладу peres puudub üksmeel, жить в ладу ~ в ладах с кем kõnek. rahus elama, мы с ним в ладу ~ в ладах oleme temaga heal jalal, saame temaga hästi läbi;
‣ laad, viis, maneer; на русский лад vene moodi ~ kombel, venepäraselt, на новый лад uut moodi ~ viisi, uuel kombel;
◊ на все лады igat kanti, risti ja põiki; в лад с чем ~ чему kooskõlas millega; не в ладу, не в ладах kõnek. vaenujalal; ни складу ни ладу ei tulu ega tolku, ei nägu ega tegu; идти ~ пойти на лад laabuma hakkama, korda ~ kombesse minema
‣ kõnek. üksmeel, kooskõla, rahu; в семье нет ладу peres puudub üksmeel, жить в ладу ~ в ладах с кем kõnek. rahus elama, мы с ним в ладу ~ в ладах oleme temaga heal jalal, saame temaga hästi läbi;
‣ laad, viis, maneer; на русский лад vene moodi ~ kombel, venepäraselt, на новый лад uut moodi ~ viisi, uuel kombel;
◊ на все лады igat kanti, risti ja põiki; в лад с чем ~ чему kooskõlas millega; не в ладу, не в ладах kõnek. vaenujalal; ни складу ни ладу ei tulu ega tolku, ei nägu ega tegu; идти ~ пойти на лад laabuma hakkama, korda ~ kombesse minema
лета 95 С мн. ч. неод. (ед. ч. год м. р.) aastad, vanus; прошло много лет on möödunud palju aastaid, несколько лет тому назад mõne aasta eest, сколько тебе лет? kui vana sa oled? моих лет minuealine, женщина средних лет keskealine naine, с детских лет lapsest saadik, lapsepõlvest peale;
◊ на старости лет vanas eas, vanuigi; по молодости лет nooruse tõttu; во цвете лет õitseeas, õilmeeas; в летах aastates, elatanud; сколько лет, сколько зим (не видались) terve igavik(u) (pole kohtunud); не по летам ~ годам (рассудительный) oma vanuse kohta (väga arukas)
◊ на старости лет vanas eas, vanuigi; по молодости лет nooruse tõttu; во цвете лет õitseeas, õilmeeas; в летах aastates, elatanud; сколько лет, сколько зим (не видались) terve igavik(u) (pole kohtunud); не по летам ~ годам (рассудительный) oma vanuse kohta (väga arukas)
мнимый 119 П (кр. ф. мним, мнима, мнимо, мнимы) näiv-, eba-, näiline, näilik; teeseldud, võlts, silmakirjalik; mat. imaginaarne, imaginaar-; мнимое изображение füüs. ebakujutis, näivkujutis, мнимая опасность näiline oht, мнимая бедность ebavaesus, näiline vaesus, мнимая смерть varjusurm, мнимое число mat. imaginaararv
монтировщик 18 С м. од. monteerija; монтировщик искусственных зубов hambamonteerija, монтировщик шин rehvimonteerija, монтировщик изделий из камня kivitoodete koostaja
морока 69 С ж. неод. kõnek. tüütu ~ veniv ~ segane asi; с этим делом одна морока sellega on igavene häda ~ üks rist ja viletsus
надо предик. кому-чему, с инф., кого-чего, кого-что on vaja, on tarvis, tuleb, peab; надо послать за ним tuleb talle keegi järele saata, мне надо туда сходить ma pean seal ära käima, mul tuleb ~ on vaja ~ on tarvis seal ära käia, мебель -- что надо kõnek. mööbel on selline, nagu olema peab, так надо nii peab olema, что тебе здесь надо? kõnek. mis sa siit otsid? не хочешь -- не надо kõnek. kui ei taha, pole tarvis, очень мне надо kõnek. õige mul tarvis, надо вам сказать pean teile ütlema;
◊ надо же! madalk. mis sa ütled! надо думать, надо полагать ilmselt, loomulikult, muidugi; так (ему) и надо! kõnek. paras (talle)! далеко ходить не надо pole tarvis kaugelt otsida
◊ надо же! madalk. mis sa ütled! надо думать, надо полагать ilmselt, loomulikult, muidugi; так (ему) и надо! kõnek. paras (talle)! далеко ходить не надо pole tarvis kaugelt otsida
накоротке Н kõnek.
‣ lähedal, ligidal; lähedalt, ligidalt;
‣ hetkeks, lühikeseks ajaks; kiiresti, lühiajaliselt;
‣ предик. с кем lähedastes suhetes, heal jalal; мы с ним накоротке oleme temaga heal jalal
‣ lähedal, ligidal; lähedalt, ligidalt;
‣ hetkeks, lühikeseks ajaks; kiiresti, lühiajaliselt;
‣ предик. с кем lähedastes suhetes, heal jalal; мы с ним накоротке oleme temaga heal jalal
наперекор Н, предлог с дат. п. vastupidi, vastuoksa, vastakalt, kiuste; действовать наперекор vastupidi ~ vastuoksa toimima, наперекор судьбе saatuse kiuste, наперекор чьим желаниям risti vastu(pidi) kelle soovidele
наряду с предлог с твор. п. kõrval, kõrvuti, kõrvu, võrdselt; наряду со всеми kõrvuti ~ võrdselt teistega, (ühes)koos teistega, наряду этим selle kõrval, ühtlasi
насос 1 С м. неод. tehn. pump; воздушный насос õhupump, пожарный насос tuletõrjepump, -prits (käsi- v. mootorkustuti), всасывающий насос imipump, поршневой насос kolbpump, вертикальный насос püstpump, горизонтальный насос rõhtpump, нагнетательный насос surupump, багерный насос mudapump, струйный насос jugapump, насос для накачивания шин rattapump, качать воду насосом vett pumpama
начало 94 С с. неод.
‣ (обычно ед. ч.) algus, alustus, hakatus, hakk; liter. hakatis, alge (alge e. algme), suge; в начале года aasta algul, начало учебного года õppeaasta algus, с самого начала algusest peale, в самом начале alguses, от начала до конца algusest lõpuni, для начала alguseks, alustuseks, hakatuseks, в начале зимы talve hakul, до начала зимы enne talve tulekut, vastu talve, начало концерта в восемь часов вечера kontsert algab ~ kontserdi algus on kell kaheksa õhtul, в начале третьего peale (kella) kahte, он живёт в начале этой улицы ta elab selle tänava alguses, поэтическое начало poeetiline alge, poeetika sugemed;
‣ начала мн. ч. alg(m)ed, algteadmised, algandmed, alus(ed); начала математики matemaatika alused, на социалистических началах sotsialistlikel alustel, на добровольных началах vabal tahtel, vabatahtlikult, основываться на началах равенства võrdsusel rajanema, на общественных началах ühiskondlikel alustel, на договорных началах kokkuleppe alusel;
◊ начало всех начал kõige algus, alguste algus; брать ~ вести (своё) начало (1) от кого pärinema, põlvnema, (2) от чего algust saama; класть ~ положить начало чему alust panema millele; под началом чьим, у кого kelle alluvuses ~ käe all; лиха беда начало kõnekäänd iga algus on raske
‣ (обычно ед. ч.) algus, alustus, hakatus, hakk; liter. hakatis, alge (alge e. algme), suge; в начале года aasta algul, начало учебного года õppeaasta algus, с самого начала algusest peale, в самом начале alguses, от начала до конца algusest lõpuni, для начала alguseks, alustuseks, hakatuseks, в начале зимы talve hakul, до начала зимы enne talve tulekut, vastu talve, начало концерта в восемь часов вечера kontsert algab ~ kontserdi algus on kell kaheksa õhtul, в начале третьего peale (kella) kahte, он живёт в начале этой улицы ta elab selle tänava alguses, поэтическое начало poeetiline alge, poeetika sugemed;
‣ начала мн. ч. alg(m)ed, algteadmised, algandmed, alus(ed); начала математики matemaatika alused, на социалистических началах sotsialistlikel alustel, на добровольных началах vabal tahtel, vabatahtlikult, основываться на началах равенства võrdsusel rajanema, на общественных началах ühiskondlikel alustel, на договорных началах kokkuleppe alusel;
◊ начало всех начал kõige algus, alguste algus; брать ~ вести (своё) начало (1) от кого pärinema, põlvnema, (2) от чего algust saama; класть ~ положить начало чему alust panema millele; под началом чьим, у кого kelle alluvuses ~ käe all; лиха беда начало kõnekäänd iga algus on raske
наш 155 М м. (наша, наше, наши)
‣ meie (oma); наш приятель meie sõber, наш человек oma, omainimene, до наших дней meie päevini ~ ajani, это уже наше дело kõnek. see on juba meie asi ~ mure, по нашему мнению meie arvates;
‣ М → С наши мн. ч. од. kõnek. omaksed; meie omad; наши все уехали kodused on kõik ära sõitnud;
‣ М → С наше с. неод. (без мн. ч.) kõnek. meie jagu ~ oma(nd) ~ pärisosa; поживи с наше, узнаешь ela ka nii vanaks kui meie, küll siis saad teada, он знает не меньше нашего kõnek. tema ei tea meist vähem, ega tema meist rumalam ole;
◊ наше вам! kõnek. nalj. tervist! tervitus!; и нашим и вашим kõnek. mõlemale meelepärane, (tahab) kõigiga hea olla; знай наших! kõnek. vaat kus ikka meie ~ mina; наш брат kõnek. mina ja (teised) minutaolised ~ minusugused; наша взяла kõnek. meie võit
‣ meie (oma); наш приятель meie sõber, наш человек oma, omainimene, до наших дней meie päevini ~ ajani, это уже наше дело kõnek. see on juba meie asi ~ mure, по нашему мнению meie arvates;
‣ М → С наши мн. ч. од. kõnek. omaksed; meie omad; наши все уехали kodused on kõik ära sõitnud;
‣ М → С наше с. неод. (без мн. ч.) kõnek. meie jagu ~ oma(nd) ~ pärisosa; поживи с наше, узнаешь ela ka nii vanaks kui meie, küll siis saad teada, он знает не меньше нашего kõnek. tema ei tea meist vähem, ega tema meist rumalam ole;
◊ наше вам! kõnek. nalj. tervist! tervitus!; и нашим и вашим kõnek. mõlemale meelepärane, (tahab) kõigiga hea olla; знай наших! kõnek. vaat kus ikka meie ~ mina; наш брат kõnek. mina ja (teised) minutaolised ~ minusugused; наша взяла kõnek. meie võit
недовольный 126 П (кр. ф. недоволен, недовольна, недовольно, недовольны) rahulolematu, pahane, tusane; недовольный взгляд rahulolematu pilk, недовольное лицо rahulolematu ~ tusane nägu, недовольный голос pahane hääl, он недоволен этим объяснением ta pole selle seletusega rahul
недосуг 18 С м. неод. (без мн. ч.) kõnek.
‣ ajapuudus, ajanappus; за недосугом ajapuuduse tõttu;
‣ в функции предик. кому, с инф. pole aega ~ mahti; ему недосуг этим заниматься tal pole mahti sellega tegelda
‣ ajapuudus, ajanappus; за недосугом ajapuuduse tõttu;
‣ в функции предик. кому, с инф. pole aega ~ mahti; ему недосуг этим заниматься tal pole mahti sellega tegelda
незнакомый 119 П (кр. ф. незнаком, незнакома, незнакомо, незнакомы) tundmatu, võõras; незнакомые места tundmatud paigad, незнакомый человек võõras inimene, я с ним незнаком ma ei tunne teda, ma ei ole temaga tuttav, ему незнакома усталость ta ei tea, mis on väsimus
нельзя предик. с инф., кому-чему ei saa, ei või, ei tohi, (on) keelatud; ei ole võimalik, (on) võimatu ~ lubamatu; этому человеку нельзя доверять seda inimest ei saa ~ ei või usaldada, здесь нельзя курить siin ei tohi suitsetada, siin on suitsetamine keelatud, нам нельзя терять ни минуты me ei tohi minutitki kaotada, это поручение нельзя выполнить seda ülesannet pole võimalik täita ~ on võimatu täita, с этим нельзя не согласиться sellega peab nõustuma ~ tuleb nõustuda, нельзя не признать, что... tuleb tunnistada, et..., нельзя ли им помочь? kas saaks neid kuidagi aidata? как нельзя лучше võimalikult hästi, kõige paremini, как нельзя кстати väga õigel ajal
неохота 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ vastumeelsus, tahtepuudus; с неохотой vastu tahtmist, vastumeelselt;
‣ предик. кому, с инф. kõnek. pole tahtmist ~ isu; ему неохота что делать tal pole tahtmist mida teha, мне неохота с ним говорить mul pole tahtmist temaga rääkida
‣ vastumeelsus, tahtepuudus; с неохотой vastu tahtmist, vastumeelselt;
‣ предик. кому, с инф. kõnek. pole tahtmist ~ isu; ему неохота что делать tal pole tahtmist mida teha, мне неохота с ним говорить mul pole tahtmist temaga rääkida
нужно предик. кому-чему, с инф. on vaja, on tarvis, peab; мне нужно поговорить с ним ma pean temaga rääkima, нужно быть внимательным on vaja tähele panna, peab tähelepanelik olema, что тебе нужно? kõnek. mis sul vaja on? очень нужно! kõnek. õige mul seda vaja! seda veel vaja!
нянчиться 271 (повел. накл. нянчись) Г несов. с кем
‣ (last) hoidma, (laste) järele vaatama;
‣ ülek. kõnek. poputama, jändama, jahtima; довольно с ним нянчиться aitab temaga jändamisest
‣ (last) hoidma, (laste) järele vaatama;
‣ ülek. kõnek. poputama, jändama, jahtima; довольно с ним нянчиться aitab temaga jändamisest
обдать 227 Г сов. → несов. обдавать кого-что чем
‣ üle valama ~ uhtma, peale kallama ~ puistama; обдать кипятком kuuma ~ keeva veega üle valama, волна обдала его с головы до ног laine uhtus ta pealaest jalatallani üle, обдать холодной водой külma veega uhtma, külma vett peale ~ kaela kallama, ель обдала его снегом kuusk puistas talle lund kaela, обдать грязью кого keda pori täis pritsima;
‣ hoovama, uhkama; запах цветов обдал меня mulle hoovas vastu lillelõhna, холод обдал его külm õhk haaras ta embusse ~ uhkas temast üle, уже в передней его обдало теплом juba esikus lõi talle soe õhk vastu, его взгляд обдал нас холодом ülek. tema pilgust õhkas külma, ta pilk oli külm ~ jäine;
‣ ülek. täitma, haarama; встреча с ним обдала меня радостью kohtumine temaga tegi mu meele rõõmsaks
‣ üle valama ~ uhtma, peale kallama ~ puistama; обдать кипятком kuuma ~ keeva veega üle valama, волна обдала его с головы до ног laine uhtus ta pealaest jalatallani üle, обдать холодной водой külma veega uhtma, külma vett peale ~ kaela kallama, ель обдала его снегом kuusk puistas talle lund kaela, обдать грязью кого keda pori täis pritsima;
‣ hoovama, uhkama; запах цветов обдал меня mulle hoovas vastu lillelõhna, холод обдал его külm õhk haaras ta embusse ~ uhkas temast üle, уже в передней его обдало теплом juba esikus lõi talle soe õhk vastu, его взгляд обдал нас холодом ülek. tema pilgust õhkas külma, ta pilk oli külm ~ jäine;
‣ ülek. täitma, haarama; встреча с ним обдала меня радостью kohtumine temaga tegi mu meele rõõmsaks
обеспокоиться 268 Г сов. чем, без доп. rahutuks ~ ärevaks minema, erutuma, muretsema hakkama, muret tundma; обеспокоиться чьим отъездом kelle ärasõidu pärast muret tundma ~ muretsema hakkama
обидеть 230 (страд. прич. прош. вр. обиженный, кр. ф. обижен, обида, обидо, обиды; повел. накл. обидь) Г сов. → несов. обижать кого-что, чем
‣ solvama, ülekohut ~ liiga tegema, haavama; он обидел сестру этим замечанием ta solvas õde, tehes sellise märkuse, ta märkus oli õele solvav, ценой я вас не обижу kõnek. ega ma teilt palju ei võta, hinnaga ma teile liiga ei tee;
‣ (без несов.) kõnek. ilma jätma; природа не обидела его талантом loodus on teda andega ~ talendiga õnnistanud, loodus pole teda andetuks ~ andest ilma jätnud;
◊ мухи не обидит kõnek. ei tee kärbselegi liiga
‣ solvama, ülekohut ~ liiga tegema, haavama; он обидел сестру этим замечанием ta solvas õde, tehes sellise märkuse, ta märkus oli õele solvav, ценой я вас не обижу kõnek. ega ma teilt palju ei võta, hinnaga ma teile liiga ei tee;
‣ (без несов.) kõnek. ilma jätma; природа не обидела его талантом loodus on teda andega ~ talendiga õnnistanud, loodus pole teda andetuks ~ andest ilma jätnud;
◊ мухи не обидит kõnek. ei tee kärbselegi liiga
обойтись 372 Г сов. → несов. обходиться
‣ с кем-чем как ümber käima, kohtlema; с ним обошлись как с мальчишкой teda koheldi kui poisikest;
‣ кому-чему, во что, во сколько kõnek. maksma minema, maksma (ka ülek.); ремонт обошёлся в двести рублей remont läks kakssada rubla maksma, это ему дорого обошлось see läks talle kalliks maksma, это ему даром не обойдётся see ei lõpe tal hästi, seda talle ei kingita;
‣ без кого-чего, кем-чем kõnek. läbi ~ hakkama saama, toime tulema; обойтись без помощи ise toime tulema, я обойдусь ста рублями saan saja rublaga hakkama, обойдётся (и без этого) saab selletagi läbi ~ hakkama;
‣ без кого-чего, без доп. kõnek. korda saama, hästi minema; всё обойдётся kõik saab korda, обошлось без скандала skandaali ei tulnud;
◊ влетать ~ влететь ~ вскочить ~ стать ~ обойтись в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika ~ ränka raha maksma minema
‣ с кем-чем как ümber käima, kohtlema; с ним обошлись как с мальчишкой teda koheldi kui poisikest;
‣ кому-чему, во что, во сколько kõnek. maksma minema, maksma (ka ülek.); ремонт обошёлся в двести рублей remont läks kakssada rubla maksma, это ему дорого обошлось see läks talle kalliks maksma, это ему даром не обойдётся see ei lõpe tal hästi, seda talle ei kingita;
‣ без кого-чего, кем-чем kõnek. läbi ~ hakkama saama, toime tulema; обойтись без помощи ise toime tulema, я обойдусь ста рублями saan saja rublaga hakkama, обойдётся (и без этого) saab selletagi läbi ~ hakkama;
‣ без кого-чего, без доп. kõnek. korda saama, hästi minema; всё обойдётся kõik saab korda, обошлось без скандала skandaali ei tulnud;
◊ влетать ~ влететь ~ вскочить ~ стать ~ обойтись в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika ~ ränka raha maksma minema
однофамилец 37 С м. од. nimekaim (perekonnanime järgi); мы с ним однофамильцы oleme temaga nimekaimud, meil on sama perekonnanimi
одолжить 278a (страд. прич. прош. вр. одолженный) Г сов. → несов. одолжать, одалживать
‣ кого-что, чего, кому-чему (välja) laenama, laenuks andma, laenutama; kõnek. loovutama; одолжить большую сумму кому kellele suurt summat laenama, одолжить посуду lauanõusid laenuks andma;
‣ кого-что, чем van. tänuvõlglaseks tegema; вы меня очень одолжили этим olen teile selle eest palju tänu võlgu, olen teie ees suur tänuvõlglane
‣ кого-что, чего, кому-чему (välja) laenama, laenuks andma, laenutama; kõnek. loovutama; одолжить большую сумму кому kellele suurt summat laenama, одолжить посуду lauanõusid laenuks andma;
‣ кого-что, чем van. tänuvõlglaseks tegema; вы меня очень одолжили этим olen teile selle eest palju tänu võlgu, olen teie ees suur tänuvõlglane
окончиться 271 (повел. накл. окончись) Г сов. → несов. оканчиваться чем, на чём, без доп. lõppema; собрание окончилось поздно koosolek lõppes hilja, этим ~ на этом разговор и окончился sellega jutt lõppeski
остаться 223 Г сов. → несов. оставаться где, с инф., кем, с кем-чем, без доп. jääma; остаться на месте paigale jääma, остаться с больным haige juurde jääma, остаться на второй год teiseks aastaks ~ istuma jääma, остаться на поле боя lahinguväljale jääma, остаться в живых ellu jääma, победа осталась за ним võit jäi temale, остаться в чьих воспоминаниях kelle mälestustes edasi elama, остаться при своём мнении oma arvamuse juurde jääma, остаться у власти võimule jääma, остаться в силе jõusse jääma, остаться на руках у кого kelle hoolde ~ hoole alla jääma, остаться самим собой iseendaks ~ iseenesele truuks jääma, остаться вдовцом leseks jääma, остался должен кому jäi võlgu kellele, за вами осталось пять рублей teil jäi viis rubla maksta, остаться ни с чем kõigest ilma jääma, остаться без гроша kõnek. pennita ~ kopikata jääma, ждать осталось недолго oodata ei ole enam kaua, до встречи остались секунды kohtumiseni jäid ~ on jäänud mõned sekundid, ему осталось только проститься tal jäi üle ainult hüvasti jätta;
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga plekkigi järele; ни кровинки в лице нет ~ не осталось у кого kes on näost kaame ~ läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta; остаться ~ оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga plekkigi järele; ни кровинки в лице нет ~ не осталось у кого kes on näost kaame ~ läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta; остаться ~ оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma
отношение 115 С с. неод.
‣ suhe (ka mat.), vahekord, seos; (без мн. ч.) suhtumine; деловые отношения ametlikud suhted, ametivahekord, ametialane läbikäimine ~ suhtlemine, дипломатические отношения diplomaatilised suhted, производственные отношения tootmissuhted, имущественные отношения varalised suhted, varaline vahekord, добрососедские отношения heanaaberlikud suhted, отношение мышления к бытию mõtlemise ja olemise vahekord, обратное отношение mat. pöördsuhe, -seos, быть ~ находиться в хороших отношениях hästi läbi saama, heades suhetes ~ heas vahekorras ~ heas läbisaamises ~ heal jalal olema, быть в близких отношениях lähedased olema, порвать отношения suhteid katkestama, enam mitte läbi käima, иметь отношение к кому-чему kellega-millega seotud olema, в отношении кого-чего , по отношению к кому-чему kelle-mille vastu ~ suhtes, во всех отношениях igas mõttes ~ suhtes, в этом отношении selles mõttes, добр по отношению к нему tema vastu heatahtlik, несправедлив в отношении кого kelle vastu ebaõiglane, интересен во всех отношениях igati huvitav, в этом отношении я согласен с ним selles olen temaga nõus ~ ühel nõul, бережное отношение к кому-чему hoolas ~ hoolikas ~ säästev suhtumine;
‣ vahekiri (ametikirja liik)
‣ suhe (ka mat.), vahekord, seos; (без мн. ч.) suhtumine; деловые отношения ametlikud suhted, ametivahekord, ametialane läbikäimine ~ suhtlemine, дипломатические отношения diplomaatilised suhted, производственные отношения tootmissuhted, имущественные отношения varalised suhted, varaline vahekord, добрососедские отношения heanaaberlikud suhted, отношение мышления к бытию mõtlemise ja olemise vahekord, обратное отношение mat. pöördsuhe, -seos, быть ~ находиться в хороших отношениях hästi läbi saama, heades suhetes ~ heas vahekorras ~ heas läbisaamises ~ heal jalal olema, быть в близких отношениях lähedased olema, порвать отношения suhteid katkestama, enam mitte läbi käima, иметь отношение к кому-чему kellega-millega seotud olema, в отношении кого-чего , по отношению к кому-чему kelle-mille vastu ~ suhtes, во всех отношениях igas mõttes ~ suhtes, в этом отношении selles mõttes, добр по отношению к нему tema vastu heatahtlik, несправедлив в отношении кого kelle vastu ebaõiglane, интересен во всех отношениях igati huvitav, в этом отношении я согласен с ним selles olen temaga nõus ~ ühel nõul, бережное отношение к кому-чему hoolas ~ hoolikas ~ säästev suhtumine;
‣ vahekiri (ametikirja liik)
охота II 51 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ к чему, с инф. tahtmine, tahe, himu(stus), soov; охота к чтению lugemistahe, охота учиться õppimishimu, по своей охоте omal tahtel, в охоту madalk. isu täis, отбить охоту у кого, кому kellel isu ~ tahtmist ära võtma;
‣ предик. безл. кому, с инф. kõnek. on tahtmine ~ soov; охота тебе спорить с ним on sul ikka tahtmist ~ viitsimist temaga vaielda;
◊ охота пуще неволи vanas. tahtmine on taevariik
‣ к чему, с инф. tahtmine, tahe, himu(stus), soov; охота к чтению lugemistahe, охота учиться õppimishimu, по своей охоте omal tahtel, в охоту madalk. isu täis, отбить охоту у кого, кому kellel isu ~ tahtmist ära võtma;
‣ предик. безл. кому, с инф. kõnek. on tahtmine ~ soov; охота тебе спорить с ним on sul ikka tahtmist ~ viitsimist temaga vaielda;
◊ охота пуще неволи vanas. tahtmine on taevariik
пас I межд.
‣ pass! (kaardimängus pakkumisest loobumine);
‣ предик. перед кем-чем, без доп. kõnek. on jõuetu ~ võimetu; перед ним я пас tema ees olen võimetu
‣ pass! (kaardimängus pakkumisest loobumine);
‣ предик. перед кем-чем, без доп. kõnek. on jõuetu ~ võimetu; перед ним я пас tema ees olen võimetu
перед предлог с твор. п.
‣ eesasendi, eesasumise v. etteasetumise märkimisel ees, ette; перед домом maja ees, перед глазами silmade ees, silme ees, появиться передо мной minu ette ilmuma;
‣ ajalise eelnevuse märkimisel enne, eel; перед обедом enne lõunasööki, перед сном enne uinumist, перед замужеством enne abiellumist ~ meheleminekut, перед тем как ехать enne teeleasumist, enne kui teele asuda, перед отъездом ärasõidu eel, перед дождём enne sadu, vihma eel, перед рассветом koidu eel, перед праздниками pühade eel;
‣ tegevuse suundumise v. tegevusobjekti märkimisel ees, ette, -le jt.; преклоняться перед героями sangarite ees aukartust tundma, опозориться перед другом sõbra ees ~ silmis häbisse jääma, endale sõbra ees häbi tegema, оправдаться перед судом end kohtus ~ kohtu ees õigustama, мне неловко перед вами mul on teie ees piinlik, заслуги перед государством teened riigi ees, riigile osutatud teened, перед лицом смерти surma palge ees, не останавливаться перед трудностями raskustele mitte alla vanduma, raskuste ees mitte araks lööma, ставить перед собой задачу endale ülesannet ~ ülesandeks seadma, отвечать перед избирателями valijaile aru ~ vastust andma, оказаться перед опасностью ohuga silmitsi ~ silm silma vastu olema, перед лицом опасности ohuga silmitsi;
‣ kõnek. võrdluse märkimisel kõrval, võrreldes; что я перед ним mis olen mina tema kõrval ~ temaga võrreldes
‣ eesasendi, eesasumise v. etteasetumise märkimisel ees, ette; перед домом maja ees, перед глазами silmade ees, silme ees, появиться передо мной minu ette ilmuma;
‣ ajalise eelnevuse märkimisel enne, eel; перед обедом enne lõunasööki, перед сном enne uinumist, перед замужеством enne abiellumist ~ meheleminekut, перед тем как ехать enne teeleasumist, enne kui teele asuda, перед отъездом ärasõidu eel, перед дождём enne sadu, vihma eel, перед рассветом koidu eel, перед праздниками pühade eel;
‣ tegevuse suundumise v. tegevusobjekti märkimisel ees, ette, -le jt.; преклоняться перед героями sangarite ees aukartust tundma, опозориться перед другом sõbra ees ~ silmis häbisse jääma, endale sõbra ees häbi tegema, оправдаться перед судом end kohtus ~ kohtu ees õigustama, мне неловко перед вами mul on teie ees piinlik, заслуги перед государством teened riigi ees, riigile osutatud teened, перед лицом смерти surma palge ees, не останавливаться перед трудностями raskustele mitte alla vanduma, raskuste ees mitte araks lööma, ставить перед собой задачу endale ülesannet ~ ülesandeks seadma, отвечать перед избирателями valijaile aru ~ vastust andma, оказаться перед опасностью ohuga silmitsi ~ silm silma vastu olema, перед лицом опасности ohuga silmitsi;
‣ kõnek. võrdluse märkimisel kõrval, võrreldes; что я перед ним mis olen mina tema kõrval ~ temaga võrreldes
пёс 7 С м. од. (isane) koer, peni (ka ülek. vulg.); цепной пёс ketikoer;
◊ на кой пёс ~ чёрт madalk. mis pagana pärast; пёс ~ чёрт с ним madalk. tont temaga; псу ~ ~ собаке ~ кобелю под хвост madalk. (1) tuulde ~ maha visatud, (2) pole tähelepanu väärt, ei lähe kellelegi korda; пёс (его ~ её ~ их) знает madalk. tont ~ pagan teda ~ neid teab
◊ на кой пёс ~ чёрт madalk. mis pagana pärast; пёс ~ чёрт с ним madalk. tont temaga; псу ~ ~ собаке ~ кобелю под хвост madalk. (1) tuulde ~ maha visatud, (2) pole tähelepanu väärt, ei lähe kellelegi korda; пёс (его ~ её ~ их) знает madalk. tont ~ pagan teda ~ neid teab
пеший 124 П
‣ jalgsi-, jala-; пеший отряд sõj. van. jalgsisalk, пеший переход (jalgsi)rännak, пешее (пере)движение jalakäimine, пешим ходом jalgsi, omal jalal;
‣ П → С м. од. jalamees, jalakäija;
◊ пеший конному не товарищ vanas. mis tibu kaalub taalri vastu; ega saapakandja tea, mis pastlakandjale vaja on; kas täis kõht teab, mis tühjal vaja on
‣ jalgsi-, jala-; пеший отряд sõj. van. jalgsisalk, пеший переход (jalgsi)rännak, пешее (пере)движение jalakäimine, пешим ходом jalgsi, omal jalal;
‣ П → С м. од. jalamees, jalakäija;
◊ пеший конному не товарищ vanas. mis tibu kaalub taalri vastu; ega saapakandja tea, mis pastlakandjale vaja on; kas täis kõht teab, mis tühjal vaja on
пим 2, 3 С м. неод. (обычно мн. ч.)
‣ unta (karusnahkne säärik);
‣ murd. vilt(saabas), vildik; носить пимы vilte kandma
‣ unta (karusnahkne säärik);
‣ murd. vilt(saabas), vildik; носить пимы vilte kandma
поверить I 269b Г сов. в кого-что, кому-чему, без доп. uskuma; поверить сообщению teadet uskuma, поверить в успех edusse uskuma, поверь, он не ошибся usu, ta ei eksinud;
◊ не поверить ~ не верить своим ушам oma kõrvu mitte uskuma; не поверить ~ не верить своим глазам oma silmi mitte uskuma; поверить ~ верить на слово кому kelle (au)sõna uskuma, keda ausõna peale usaldama
◊ не поверить ~ не верить своим ушам oma kõrvu mitte uskuma; не поверить ~ не верить своим глазам oma silmi mitte uskuma; поверить ~ верить на слово кому kelle (au)sõna uskuma, keda ausõna peale usaldama
под II предлог I с вин. п.
‣ koha v. suuna märkimisel alla, ette, taha; лезть под стол laua alla ronima, положить под сукно kalevi alla panema, говорить себе под нос endale nina alla ~ habemesse pomisema, ехать под гору allamäge sõitma, бросить под ноги jalgade ette viskama, плыть под ветер pärituult sõitma (laevaga);
‣ seisundisse v. olukorda sattumist v. panemist märkides alla, alt, kätte, -le; отдать под команду кому kelle juhtimise alla andma, отдать под суд kohtu alla andma, попасть под дождь vihma kätte ~ alla jääma, попасть под чью власть kelle võimu alla sattuma, попасть под влияние кого kelle mõju alla sattuma, взять под защиту kaitse alla võtma, взять под стражу valve ~ vahi alla võtma, поставить под ружьё püssi alla võtma ~ panema, ставить под вопрос küsimärgi alla panema, взять под контроль kontrollima, kontrolli alla võtma, подвести дом под крышу maja katuse alla saama, брать под руку käe alt kinni võtma, призвать под ружьё relvile kutsuma, посадить под арест pokri ~ istuma panema, поставить под угрозу ohtu seadma;
‣ aja v. vanuse märkimisel eel, -l, vastu, enne, ligi, umbes, peaaegu, ka liitsõna; под вечер õhtu eel, под осень sügise eel, в ночь под Новый год vana-aastaööl, ему под пятьдесят ta on ligi viiskümmend aastat vana, ему лет под сорок ta on umbes neljakümneaastane, под старость vanas eas, vanuigi;
‣ saateteguri v. vahendi märkimisel saatel, -ga; под музыку muusika saatel, под оркестр orkestri saatel, под шум ветра tuulekohina saatel, (петь) под гитару kitarri saatel (laulma), заснуть под шум дождя vihmasahina saatel uinuma, стричь под машинку masinaga juukseid (maha) lõikama;
‣ matkimise v. jäljenduse märkimisel stiili(s), laadi(s), moodi, taoline, sarnane, nagu; мебель под орех pähklipuud imiteeriv ~ pähkliimitatsiooniga mööbel, окрасить под красное дерево mahagonipuu taoliseks värvima, под цвет неба taevakarva, петь под Шаляпина Šaljapinit matkides ~ järele aimates laulma, стричь под мальчика poisipead lõikama, poisipeasoengut tegema kellele;
‣ otstarbe märkimisel mille jaoks (määratud), ka liitsõna; ящики под фрукты kastid puuvilja jaoks, puuviljakastid, банка под варенье moosipurk, земля под дачу suvilakrunt;
‣ tagatise märkimisel vastu, eest, peale; под расписку allkirja vastu, под проценты protsentide eest, под честное слово ausõna peale; II с твор. п. . koha märkimisel all, taga, lähedal; под столом laua all, под горой mäe all, быть под боком külje all olema, под замком luku taga, жить под Москвой Moskva all ~ lähedal ~ lähistel elama;
‣ seisundi v. oleku märkimisel all, -l, käes; под защитой kaitse all, под властью võimu all, под судом kohtu all, быть под вопросом küsimärgi all ~ küsitav olema, стоять под дождём vihma käes ~ vihma all seisma, под угрозой (1) ähvardusel, (2) ohus, под влиянием гнева viha mõjul, под руководством кого kelle juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel, словарь под редакцией кого kelle toimetatud sõnastik;
‣ tunnuse v. esinemislaadi märkimisel all, -ga, -s; судно под советским флагом Nõukogude lipu all sõitev laev, плыть под парусами seilama, purjede all ~ purjedega ~ purjetades ~ purjelaeval sõitma, под псевдонимом varjunime all, лампа под абажуром varjuga lamp, дом под железной крышей plekk-katusega maja, рыба под белым соусом kala valge kastmega ~ valges kastmes;
‣ sisuselgituse märkimisel all, -st, -ga; что надо понимать под этим термином? mida tuleb mõista selle termini ~ oskussõna all? kuidas sellest terminist aru saada? что вы подразумеваете под этим словом? mida te selle sõna all mõistate ~ selle sõnaga mõtlete?
‣ koha v. suuna märkimisel alla, ette, taha; лезть под стол laua alla ronima, положить под сукно kalevi alla panema, говорить себе под нос endale nina alla ~ habemesse pomisema, ехать под гору allamäge sõitma, бросить под ноги jalgade ette viskama, плыть под ветер pärituult sõitma (laevaga);
‣ seisundisse v. olukorda sattumist v. panemist märkides alla, alt, kätte, -le; отдать под команду кому kelle juhtimise alla andma, отдать под суд kohtu alla andma, попасть под дождь vihma kätte ~ alla jääma, попасть под чью власть kelle võimu alla sattuma, попасть под влияние кого kelle mõju alla sattuma, взять под защиту kaitse alla võtma, взять под стражу valve ~ vahi alla võtma, поставить под ружьё püssi alla võtma ~ panema, ставить под вопрос küsimärgi alla panema, взять под контроль kontrollima, kontrolli alla võtma, подвести дом под крышу maja katuse alla saama, брать под руку käe alt kinni võtma, призвать под ружьё relvile kutsuma, посадить под арест pokri ~ istuma panema, поставить под угрозу ohtu seadma;
‣ aja v. vanuse märkimisel eel, -l, vastu, enne, ligi, umbes, peaaegu, ka liitsõna; под вечер õhtu eel, под осень sügise eel, в ночь под Новый год vana-aastaööl, ему под пятьдесят ta on ligi viiskümmend aastat vana, ему лет под сорок ta on umbes neljakümneaastane, под старость vanas eas, vanuigi;
‣ saateteguri v. vahendi märkimisel saatel, -ga; под музыку muusika saatel, под оркестр orkestri saatel, под шум ветра tuulekohina saatel, (петь) под гитару kitarri saatel (laulma), заснуть под шум дождя vihmasahina saatel uinuma, стричь под машинку masinaga juukseid (maha) lõikama;
‣ matkimise v. jäljenduse märkimisel stiili(s), laadi(s), moodi, taoline, sarnane, nagu; мебель под орех pähklipuud imiteeriv ~ pähkliimitatsiooniga mööbel, окрасить под красное дерево mahagonipuu taoliseks värvima, под цвет неба taevakarva, петь под Шаляпина Šaljapinit matkides ~ järele aimates laulma, стричь под мальчика poisipead lõikama, poisipeasoengut tegema kellele;
‣ otstarbe märkimisel mille jaoks (määratud), ka liitsõna; ящики под фрукты kastid puuvilja jaoks, puuviljakastid, банка под варенье moosipurk, земля под дачу suvilakrunt;
‣ tagatise märkimisel vastu, eest, peale; под расписку allkirja vastu, под проценты protsentide eest, под честное слово ausõna peale; II с твор. п. . koha märkimisel all, taga, lähedal; под столом laua all, под горой mäe all, быть под боком külje all olema, под замком luku taga, жить под Москвой Moskva all ~ lähedal ~ lähistel elama;
‣ seisundi v. oleku märkimisel all, -l, käes; под защитой kaitse all, под властью võimu all, под судом kohtu all, быть под вопросом küsimärgi all ~ küsitav olema, стоять под дождём vihma käes ~ vihma all seisma, под угрозой (1) ähvardusel, (2) ohus, под влиянием гнева viha mõjul, под руководством кого kelle juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel, словарь под редакцией кого kelle toimetatud sõnastik;
‣ tunnuse v. esinemislaadi märkimisel all, -ga, -s; судно под советским флагом Nõukogude lipu all sõitev laev, плыть под парусами seilama, purjede all ~ purjedega ~ purjetades ~ purjelaeval sõitma, под псевдонимом varjunime all, лампа под абажуром varjuga lamp, дом под железной крышей plekk-katusega maja, рыба под белым соусом kala valge kastmega ~ valges kastmes;
‣ sisuselgituse märkimisel all, -st, -ga; что надо понимать под этим термином? mida tuleb mõista selle termini ~ oskussõna all? kuidas sellest terminist aru saada? что вы подразумеваете под этим словом? mida te selle sõna all mõistate ~ selle sõnaga mõtlete?
подзаняться 263 Г сов. кем-чем kõnek. käsile võtma, tegelema hakkama; надо этим подзаняться peaks selle asja õige käsile võtma
подослать 196a (страд. прич. прош. вр. подосланный, кр. ф. подослан, подослатьа, подослатьо, подослатьы) Г сов. → несов. подсылать
‣ кого-что (salaülesandega) lähetama, saatma, läkitama; подослать лазутчика salakuulajat saatma;
‣ кого-что, чего kõnek. (lisaks) saatma; кого-что, за кем-чем kõnek. kelle järele saatma; подослать технику masinaid juurde saatma, подослать за ним машину talle auto järele saatma, talle autoga järele minema ~ tulema
‣ кого-что (salaülesandega) lähetama, saatma, läkitama; подослать лазутчика salakuulajat saatma;
‣ кого-что, чего kõnek. (lisaks) saatma; кого-что, за кем-чем kõnek. kelle järele saatma; подослать технику masinaid juurde saatma, подослать за ним машину talle auto järele saatma, talle autoga järele minema ~ tulema
подразумевать 169a Г несов. кого-что, под чем mõtlema mida mille all v millega, mida silmas pidama; что ты под этим подразумеваешь? mida sa selle all ~ sellega mõtled? mida sa silmas pead?
подшутить 316b Г сов. → несов. подшучивать над кем-чем, без доп. kelle üle naerma ~ nalja heitma, keda nokkima; подшутить над приятелем sõpra nokkima, sõbra kallal nokkima, судьба подшутила над ним saatus tegi temaga (halba) nalja
поле 103 С с. неод.
‣ põld (ka ülek.), väli; väljak; вспаханное поле küntud põld, убранные поля koristatud (vilja)põllud, труженики колхозных полей kolhoosi põldurid, опытное поле põll. katsepõld, паровое поле, поле под паром põll. kesapõld, поле ржи, ржаное поле rukkipõld, работать в поле (1) põllul töötama, (2) välitöödel olema, ехать по полю mööda põldu sõitma, ледяное поле jääväli, снежное поле lumeväli, поле зрения vaateväli, nägemisväli, поле деятельности tegevuspõld, -väli, tööpõld, поле боя ~ kõrgst. битвы ~ сражения lahinguväli, võitlusväli, поле брани kõrgst. van. sõjaväli, taplusväli, tapatander, барическое поле meteor. õhurõhu ~ baariline väli, вторичное поле el. sekundaarväli, главное поле el. peaväli, электрическое поле el. elektriväli, электромагнитное поле elektromagnetväli, elektromagnetiline väli, гравитационное поле, поле тяготения füüs. gravitatsiooniväli, звуковое поле füüs. heliväli, земное поле füüs. Maa väli, магнитное поле füüs. magnetväli, минное поле sõj. miiniväli, учебное поле sõj. õppeväli, семантическое поле lgv. semantiline väli, футбольное поле jalgpalliväljak, хоккейное поле hokiväljak, команда вышла на поле võistkond tuli väljakule, лётное поле lenn. lennulagend, шахматное поле malelauaruut, шашечное поле kabelauaruut;
‣ põhi(toon), pind, alus; tagapõhi, tagaplaan, foon; цветы вышиты по белому полю lilled on valgele põhjale tikitud;
‣ mat. korpus; конечное поле lõplik korpus, поле чисел arvukorpus;
‣ trük. veeris; поле книги veeris, верхнее поле ülaveeris, внешнее поле välisveeris, внутреннее поле siseveeris, seljaveeris, нижнее поле allveeris;
‣ поля (обычно мн. ч.) äär(ed); поля тетради vihikuäär, поля шляпы kübaraäär, заметки на полях ääremärkused, написать на полях äärele kirjutama;
◊ одного поля ягода kõnek. (on) ühest killast ~ ühte tõugu ~ nagu ühe vitsaga löödud, võta üks ja viska teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; ищи ветра в поле kõnek. pühi kellest--millest suu puhtaks, võta näpust, (mine) võta veel kinni
‣ põld (ka ülek.), väli; väljak; вспаханное поле küntud põld, убранные поля koristatud (vilja)põllud, труженики колхозных полей kolhoosi põldurid, опытное поле põll. katsepõld, паровое поле, поле под паром põll. kesapõld, поле ржи, ржаное поле rukkipõld, работать в поле (1) põllul töötama, (2) välitöödel olema, ехать по полю mööda põldu sõitma, ледяное поле jääväli, снежное поле lumeväli, поле зрения vaateväli, nägemisväli, поле деятельности tegevuspõld, -väli, tööpõld, поле боя ~ kõrgst. битвы ~ сражения lahinguväli, võitlusväli, поле брани kõrgst. van. sõjaväli, taplusväli, tapatander, барическое поле meteor. õhurõhu ~ baariline väli, вторичное поле el. sekundaarväli, главное поле el. peaväli, электрическое поле el. elektriväli, электромагнитное поле elektromagnetväli, elektromagnetiline väli, гравитационное поле, поле тяготения füüs. gravitatsiooniväli, звуковое поле füüs. heliväli, земное поле füüs. Maa väli, магнитное поле füüs. magnetväli, минное поле sõj. miiniväli, учебное поле sõj. õppeväli, семантическое поле lgv. semantiline väli, футбольное поле jalgpalliväljak, хоккейное поле hokiväljak, команда вышла на поле võistkond tuli väljakule, лётное поле lenn. lennulagend, шахматное поле malelauaruut, шашечное поле kabelauaruut;
‣ põhi(toon), pind, alus; tagapõhi, tagaplaan, foon; цветы вышиты по белому полю lilled on valgele põhjale tikitud;
‣ mat. korpus; конечное поле lõplik korpus, поле чисел arvukorpus;
‣ trük. veeris; поле книги veeris, верхнее поле ülaveeris, внешнее поле välisveeris, внутреннее поле siseveeris, seljaveeris, нижнее поле allveeris;
‣ поля (обычно мн. ч.) äär(ed); поля тетради vihikuäär, поля шляпы kübaraäär, заметки на полях ääremärkused, написать на полях äärele kirjutama;
◊ одного поля ягода kõnek. (on) ühest killast ~ ühte tõugu ~ nagu ühe vitsaga löödud, võta üks ja viska teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; ищи ветра в поле kõnek. pühi kellest--millest suu puhtaks, võta näpust, (mine) võta veel kinni
полететь 234 Г сов.
‣ lendu ~ õhku tõusma, lendama hakkama (ka ülek.); (lennukiga) sõitma ~ minema ~ tulema, lendama; птица полетела lind tõusis lendu, листья полетели по ветру lehed lendasid tuule käes, молва полетела по городу linnas hakkasid levima kuulujutud, дни полетели за днями päev lendas päeva järel, мы полетим в Москву me lendame ~ sõidame lennukiga Moskvasse, вы полетите с ним te lendate ~ lähete temaga, ты полетишь со мной sa tuled ~ lendad minuga (kaasa);
‣ kõnek. maha ~ alla kukkuma ~ lendama; полететь с лестницы trepist alla kukkuma ~ lendama, полететь с работы ülek. töökohalt lendama;
‣ ülek. kõnek. kuhu (linnutiivul) tormama ~ kihutama; он полетел на свидание ta lausa lendas kohtamisele, за ним полетела телеграмма tema kannul läks telegramm
‣ lendu ~ õhku tõusma, lendama hakkama (ka ülek.); (lennukiga) sõitma ~ minema ~ tulema, lendama; птица полетела lind tõusis lendu, листья полетели по ветру lehed lendasid tuule käes, молва полетела по городу linnas hakkasid levima kuulujutud, дни полетели за днями päev lendas päeva järel, мы полетим в Москву me lendame ~ sõidame lennukiga Moskvasse, вы полетите с ним te lendate ~ lähete temaga, ты полетишь со мной sa tuled ~ lendad minuga (kaasa);
‣ kõnek. maha ~ alla kukkuma ~ lendama; полететь с лестницы trepist alla kukkuma ~ lendama, полететь с работы ülek. töökohalt lendama;
‣ ülek. kõnek. kuhu (linnutiivul) tormama ~ kihutama; он полетел на свидание ta lausa lendas kohtamisele, за ним полетела телеграмма tema kannul läks telegramm
польщённый 128 П (кр. ф. польщён, польщена, польщено, польщены) чем meelitatud; польщённый похвалой kiitusest meelitatud, польщён вашим вниманием olen teie tähelepanust meelitatud
пообщаться 165 Г сов. с кем (mõnda aega) suhtlema kellega; нам хотелось бы с ним иногда пообщаться me sooviks temaga mõnikord ~ veidi kõnelda
прах 18 С м. неод. (без мн. ч.) van. tolm; kõrgst. põrm; урна с прахом покойного urn lahkunu põrmuga;
◊ в пух и прах kõnek. pihuks ja põrmuks; мир праху кого rahu kelle põrmule; отряхнуть ~ отрясти прах от своих ног ~ с ног своих kõrgst. oma jalgadelt mille tolmu maha raputama; повергать ~ повергнуть в прах кого-что kõrgst. pihuks ja põrmuks tegema, põrmu paiskama; разлететься ~ рассыпаться прахом ~ в прах kõnek. hävima, haihtuma; на кой прах? madalk. milleks? misjaoks? mis häda pärast? прах с ним madalk. tont temaga; прах тебя (его, их) знает ~ разберёт madalk. kes ~ tont sinust (temast, nendest) aru saab; прах тебя возьми ~ побери! madalk. kurat sind võtaks; идти ~ пойти прахом kõnek. asjatult kuluma, tuulde lendama
◊ в пух и прах kõnek. pihuks ja põrmuks; мир праху кого rahu kelle põrmule; отряхнуть ~ отрясти прах от своих ног ~ с ног своих kõrgst. oma jalgadelt mille tolmu maha raputama; повергать ~ повергнуть в прах кого-что kõrgst. pihuks ja põrmuks tegema, põrmu paiskama; разлететься ~ рассыпаться прахом ~ в прах kõnek. hävima, haihtuma; на кой прах? madalk. milleks? misjaoks? mis häda pärast? прах с ним madalk. tont temaga; прах тебя (его, их) знает ~ разберёт madalk. kes ~ tont sinust (temast, nendest) aru saab; прах тебя возьми ~ побери! madalk. kurat sind võtaks; идти ~ пойти прахом kõnek. asjatult kuluma, tuulde lendama
преклонение 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ liter. van., kõrgst. (harduses, austuses) kummardamine, kummardumine; преклонение головы pea langetamine, преклонение колен põlvili laskumine, põlvitamine;
‣ (sügav) austus, lugupidamine; преклонение перед героизмом народа rahva sangarluse sügav austamine, преклонение перед чьим авторитетом kelle autoriteedist jäägitu lugupidamine, kelle autoriteedi austamine
‣ liter. van., kõrgst. (harduses, austuses) kummardamine, kummardumine; преклонение головы pea langetamine, преклонение колен põlvili laskumine, põlvitamine;
‣ (sügav) austus, lugupidamine; преклонение перед героизмом народа rahva sangarluse sügav austamine, преклонение перед чьим авторитетом kelle autoriteedist jäägitu lugupidamine, kelle autoriteedi austamine
препятствовать 171b Г несов. кому-чему, без доп., с инф. takistama, takistuseks olema; tõkestama; препятствовать чьим намерениям kelle kavatsusi luhta ~ nurja ajada püüdma; vrd. воспрепятствовать
приказать 198 Г сов. → несов. приказывать кому-чему, с инф. käsku ~ korraldust andma, käskima; он приказал слуге внести чемоданы ta andis toapoisile ~ teenrile korralduse ~ käsu kohvrid sisse tuua, как прикажете понимать ваши слова? iroon. kuidas tuleb teie sõnu mõista? что прикажете с ним делать! nalj. mis temaga teha!;
◊ приказать долго жить van. siit ilmast lahkuma, maist teekonda lõpetama, hingusele minema
◊ приказать долго жить van. siit ilmast lahkuma, maist teekonda lõpetama, hingusele minema
приключиться 287 Г сов. → несов. приключаться с кем-чем kõnek. juhtuma; с ним приключилась беда temaga juhtus õnnetus
пропасть 356b Г сов. → несов. пропадать
‣ (ära) kaduma, kaotsi minema, haihtuma; пропасть из виду silmist ~ silmapiirilt kaduma, пропасть из глаз silmist kaduma, пропасть без вести teadmata kadunuks jääma, пропасть бесследно jäljetult kaduma, письмо пропало kiri on kaotsi ~ kaduma läinud, он пропал на неделю ta ei näidanud nädala jooksul oma nägu, день пропал päev on käest kadunud ~ mokas, дорога пропала tee kadus käest, страх к нему у всех пропал teda ei kardeta enam, в тебе пропал хороший актёр sinus on hea näitleja kaduma läinud, аппетит пропал isu on kadunud, сон пропал und ei ole;
‣ hätta jääma; otsa saama, hukkuma, ära surema; с ним не пропадёшь temaga juba hätta ei jää, ни за грош пропал sai otsa asja ees, teist taga, пропасть от скуки igavuse kätte surema;
‣ kasutamata jääma, tühja minema; ни один совет не пропал даром kõik soovitused läksid täie ette, все труды пропали даром kõik vaev läks tühja;
◊ пан или пропал kõnek. kas kõik või mitte midagi; пиши пропало kõnek. asi on otsas ~ mokas; пропади (всё) пропадом madalk. mingu kõik kus see ja teine ~ kus vanatühi, käigu kõik kus kurat ~ kuu peale; что с возу упало, то пропало vanas. mis hundi suus, see hundi kõhus, mis läinud, see läinud; за ним (мной, тобой...) не пропадёт ega tema (mina, sina...) võlgu jää
‣ (ära) kaduma, kaotsi minema, haihtuma; пропасть из виду silmist ~ silmapiirilt kaduma, пропасть из глаз silmist kaduma, пропасть без вести teadmata kadunuks jääma, пропасть бесследно jäljetult kaduma, письмо пропало kiri on kaotsi ~ kaduma läinud, он пропал на неделю ta ei näidanud nädala jooksul oma nägu, день пропал päev on käest kadunud ~ mokas, дорога пропала tee kadus käest, страх к нему у всех пропал teda ei kardeta enam, в тебе пропал хороший актёр sinus on hea näitleja kaduma läinud, аппетит пропал isu on kadunud, сон пропал und ei ole;
‣ hätta jääma; otsa saama, hukkuma, ära surema; с ним не пропадёшь temaga juba hätta ei jää, ни за грош пропал sai otsa asja ees, teist taga, пропасть от скуки igavuse kätte surema;
‣ kasutamata jääma, tühja minema; ни один совет не пропал даром kõik soovitused läksid täie ette, все труды пропали даром kõik vaev läks tühja;
◊ пан или пропал kõnek. kas kõik või mitte midagi; пиши пропало kõnek. asi on otsas ~ mokas; пропади (всё) пропадом madalk. mingu kõik kus see ja teine ~ kus vanatühi, käigu kõik kus kurat ~ kuu peale; что с возу упало, то пропало vanas. mis hundi suus, see hundi kõhus, mis läinud, see läinud; за ним (мной, тобой...) не пропадёт ega tema (mina, sina...) võlgu jää
пшик 18 С м. неод. kõnek. soss, eimiski, eimidagi; получился пшик soss ja valmis, остался один пшик tuhkagi pole järele jäänud
пята 52 С ж. неод.
‣ kand (ka ehit.); van. tald; до пят kandadeni, maani, пята свода ehit. võlvi kand;
‣ tehn. tugitapp, aksiaaltapp;
◊ под пятой (у) кого, чьей kõnek. kelle talla all; по пятам кого, чьим, за кем kelle kannul; с головы до пят kõnek. pealaest jalatallani; ахиллесова пята Achilleuse kand
‣ kand (ka ehit.); van. tald; до пят kandadeni, maani, пята свода ehit. võlvi kand;
‣ tehn. tugitapp, aksiaaltapp;
◊ под пятой (у) кого, чьей kõnek. kelle talla all; по пятам кого, чьим, за кем kelle kannul; с головы до пят kõnek. pealaest jalatallani; ахиллесова пята Achilleuse kand
разбередить 289 Г сов.
‣ что (haava) osatama (ka ülek.);
‣ кого-что ülek. haiget tegema, rahutuks ~ ärevaks tegema; üles ärritama разбередить душу südamele haiget tegema, встреча с ним разбередила меня temaga kohtumine tegi mind ärevaks ~ rahutuks;
‣ ülek. õhutama, kehutama, ergutama, paisutama; разбередить злобу viha õhutama, разбередить самолюбие enesearmastust kehutama; vrd. бередить
‣ что (haava) osatama (ka ülek.);
‣ кого-что ülek. haiget tegema, rahutuks ~ ärevaks tegema; üles ärritama разбередить душу südamele haiget tegema, встреча с ним разбередила меня temaga kohtumine tegi mind ärevaks ~ rahutuks;
‣ ülek. õhutama, kehutama, ergutama, paisutama; разбередить злобу viha õhutama, разбередить самолюбие enesearmastust kehutama; vrd. бередить
разговаривать I 168b Г несов. с кем, о ком-чём rääkima, kõnelema, vestlema, juttu ajama; разговаривать с соседом naabriga rääkima ~ juttu ajama, разговаривать по-русски vene keeles kõnelema ~ rääkima, разговаривать по телефону telefoniga rääkima, разговаривать о музыке muusikast vestlema, с ним почти никто не разговаривает temaga ei räägi peaaegu keegi, не разговаривать jutt ~ jutud jätta
разминуться 336 Г сов. kõnek.
‣ с кем (teel kohtumata) teineteisest ~ üksteisest mööda minema ~ sõitma; мы с ним разминулись me ei saanud teel kokku, наши письма разминулись meie kirjad läksid ristamisi ~ teineteisest mööda;
‣ с кем-чем (vastuteel) teineteist ~ üksteist riivamata mööduma; на узкой лестнице было трудно разминуться со встречным kitsal trepil oli raske vastutulijat riivamata mööda minna
‣ с кем (teel kohtumata) teineteisest ~ üksteisest mööda minema ~ sõitma; мы с ним разминулись me ei saanud teel kokku, наши письма разминулись meie kirjad läksid ristamisi ~ teineteisest mööda;
‣ с кем-чем (vastuteel) teineteist ~ üksteist riivamata mööduma; на узкой лестнице было трудно разминуться со встречным kitsal trepil oli raske vastutulijat riivamata mööda minna
разуметь 229b Г несов.
‣ кого-что van. aru saama, mõistma, mõikama, taipama, aduma; oskama; разуметь дело asja tundma ~ mõistma, asjast aru saama, разуметь по-эстонски eesti keelest aru saama, eesti keelt mõistma;
‣ что, под чем liter. mõtlema, silmas pidama; что он разумеет под этим mida ta sellega mõtleb;
‣ кого-что кем-чем, за кого-что van. keda-mida kelleks-milleks pidama ~ lugema; его разумели талантливым человеком teda peeti andekaks inimeseks
‣ кого-что van. aru saama, mõistma, mõikama, taipama, aduma; oskama; разуметь дело asja tundma ~ mõistma, asjast aru saama, разуметь по-эстонски eesti keelest aru saama, eesti keelt mõistma;
‣ что, под чем liter. mõtlema, silmas pidama; что он разумеет под этим mida ta sellega mõtleb;
‣ кого-что кем-чем, за кого-что van. keda-mida kelleks-milleks pidama ~ lugema; его разумели талантливым человеком teda peeti andekaks inimeseks
разуметься 229 Г несов.
‣ mõeldud olema, mõeldama, silmas peetama; под этим выражением разумеется следующее selle väljendi all mõeldakse järgmist;
‣ разумеется 3 л. ед. ч. наст. вр. в функции вводн. сл. arusaadav, mõistagi; selge see; само собой разумеется iseenesest mõista, разумеется, он придёт mõistagi ta tuleb;
‣ разумеется 3 л. ед. ч. наст. вр. в функции частицы jah, muidugi, mõistagi, loomulikult; Разве это секрет? Разумеется. Kas see on siis saladus? Mõistagi ~ loomulikult on.
‣ mõeldud olema, mõeldama, silmas peetama; под этим выражением разумеется следующее selle väljendi all mõeldakse järgmist;
‣ разумеется 3 л. ед. ч. наст. вр. в функции вводн. сл. arusaadav, mõistagi; selge see; само собой разумеется iseenesest mõista, разумеется, он придёт mõistagi ta tuleb;
‣ разумеется 3 л. ед. ч. наст. вр. в функции частицы jah, muidugi, mõistagi, loomulikult; Разве это секрет? Разумеется. Kas see on siis saladus? Mõistagi ~ loomulikult on.
располагать III 169b Г несов.
‣ кем-чем käsutuses omama, käsutama; он располагает свободным временем tal on vaba aega, автор располагает интересными сведениями autori käsutuses on huvitavaid andmeid, располагать по собственному усмотрению oma äranägemise järgi käsutama ~ korraldama ~ seadma, располагать большими возможностями suuri võimalusi omama, вы можете располагать мной te võite mind käsutada, olen teie käsutuses, võite minuga arvestada, можете располагать моим домом minu maja on teie käsutuses;
‣ к чему soodustama, soodumust ~ kalduvust omama; располагать к заболеванию haigestumist soodustama, располагать к лени laisaks tegema;
‣ с инф. van. kavatsema, asutama; располагаю поехать на дачу kavatsen suvilasse sõita
‣ кем-чем käsutuses omama, käsutama; он располагает свободным временем tal on vaba aega, автор располагает интересными сведениями autori käsutuses on huvitavaid andmeid, располагать по собственному усмотрению oma äranägemise järgi käsutama ~ korraldama ~ seadma, располагать большими возможностями suuri võimalusi omama, вы можете располагать мной te võite mind käsutada, olen teie käsutuses, võite minuga arvestada, можете располагать моим домом minu maja on teie käsutuses;
‣ к чему soodustama, soodumust ~ kalduvust omama; располагать к заболеванию haigestumist soodustama, располагать к лени laisaks tegema;
‣ с инф. van. kavatsema, asutama; располагаю поехать на дачу kavatsen suvilasse sõita
расступиться 323 Г сов. → несов. расступаться
‣ (tee andmiseks) laiali ~ eemale ~ kõrvale astuma ~ nihkuma ~ tõmbuma ~ minema, teed andma; толпа расступилась перед ним rahvahulk andis talle teed;
‣ ülek. avanema, lõhenema (maapinna, kaljude kohta), kahele poole taanduma (vee kohta);
‣ madalk. iroon. väga heldeks minema
‣ (tee andmiseks) laiali ~ eemale ~ kõrvale astuma ~ nihkuma ~ tõmbuma ~ minema, teed andma; толпа расступилась перед ним rahvahulk andis talle teed;
‣ ülek. avanema, lõhenema (maapinna, kaljude kohta), kahele poole taanduma (vee kohta);
‣ madalk. iroon. väga heldeks minema
расчёт 1 С м. неод.
‣ arvutus; arveldus; arvestus (kõnek. ka ülek.), arvutlus, kalkulatsioon; arve; экономический расчёт majanduslik arvutus, расчёт по прочности tehn. tugevusarvutus, бухгалтерский расчёт maj. arveldus, банковский расчёт maj. pangaarveldus, наличный расчёт maj. sularahas arveldus, sularahas maksmine, безналичный расчёт maj. sularahata arveldus, правильный расчёт õige arvestus, расчёт использования материалов materjali ettearvestamine, materjaliarvestus, расчёт прибылей tulude arvestus, боевой расчёт sõj. lahinguarvestus, расчёт сил и средств jõudude ja vahendite arvestus, расчёт на посадку lenn. maandumisarvestus, расчёт времени ajaarvestus, расчёт времени старта sport stardiaja määramine, stardi ajastamine, проверочный расчёт maj. kontrollarvutlus, tehn. kontrollarvestus, сметный расчёт maj. eelarvearvutlus, расчёт стоимости maksumuse arvutus, kalkulatsioon, расчёт патентной пошлины patendilõivu kalkulatsioon, хозяйственный расчёт maj. isemajandamine, гидрологические расчёты hüdr. hüdroloogilised prognoosid, брак по расчёту mõistuseabielu, из расчёта arvestades, lähtudes, с тем расчётом sellise arvestusega, по моим расчётам minu arvestuste järgi ~ kohaselt, в расчёте на чью доброту kelle headust ~ headusega arvestades, по гнусному расчёту alatutel kaalutlustel, мы с тобой в расчёте oleme sinuga ~ teineteisega tasa, ошибаться в расчётах (oma) arvestuses eksima, принимать в расчёт что mida arvesse võtma, сказать без всякого расчёта ilma mingi tagamõtteta ütlema;
‣ maksmine, tasumine; lõpparve; получить расчёт lõpparvet saama, дать расчёт кому kellele lõpparvet andma;
‣ kavatsus, plaan; поездка не входит в мои расчёты mul ei ole kavas ~ plaanis sõita;
‣ kõnek. kasu, tulu; нет никакого расчёта ехать sõidust ei ole mingit kasu;
‣ ülek. arveteõiendus, kättemaks, kättetasumine; короткий расчёт с кем lühike arveteõiendus kellega;
‣ kokkuhoid, sääst; жить с расчётом kokkuhoidlikult elama;
‣ sõj. meeskond; loetlus; расчёт пулемёта kuulipildujameeskond, расчёт орудия suurtükimeeskond, расчёт гранатомёта granaadiheitjameeskond, строевой расчёт riviloetlus;
‣ sõj., sport paarikslugemine, järjestlugemine; расчёт на первый и второй paarikslugemine, расчёт по порядку ~ по общей нумерации järjestlugemine
‣ arvutus; arveldus; arvestus (kõnek. ka ülek.), arvutlus, kalkulatsioon; arve; экономический расчёт majanduslik arvutus, расчёт по прочности tehn. tugevusarvutus, бухгалтерский расчёт maj. arveldus, банковский расчёт maj. pangaarveldus, наличный расчёт maj. sularahas arveldus, sularahas maksmine, безналичный расчёт maj. sularahata arveldus, правильный расчёт õige arvestus, расчёт использования материалов materjali ettearvestamine, materjaliarvestus, расчёт прибылей tulude arvestus, боевой расчёт sõj. lahinguarvestus, расчёт сил и средств jõudude ja vahendite arvestus, расчёт на посадку lenn. maandumisarvestus, расчёт времени ajaarvestus, расчёт времени старта sport stardiaja määramine, stardi ajastamine, проверочный расчёт maj. kontrollarvutlus, tehn. kontrollarvestus, сметный расчёт maj. eelarvearvutlus, расчёт стоимости maksumuse arvutus, kalkulatsioon, расчёт патентной пошлины patendilõivu kalkulatsioon, хозяйственный расчёт maj. isemajandamine, гидрологические расчёты hüdr. hüdroloogilised prognoosid, брак по расчёту mõistuseabielu, из расчёта arvestades, lähtudes, с тем расчётом sellise arvestusega, по моим расчётам minu arvestuste järgi ~ kohaselt, в расчёте на чью доброту kelle headust ~ headusega arvestades, по гнусному расчёту alatutel kaalutlustel, мы с тобой в расчёте oleme sinuga ~ teineteisega tasa, ошибаться в расчётах (oma) arvestuses eksima, принимать в расчёт что mida arvesse võtma, сказать без всякого расчёта ilma mingi tagamõtteta ütlema;
‣ maksmine, tasumine; lõpparve; получить расчёт lõpparvet saama, дать расчёт кому kellele lõpparvet andma;
‣ kavatsus, plaan; поездка не входит в мои расчёты mul ei ole kavas ~ plaanis sõita;
‣ kõnek. kasu, tulu; нет никакого расчёта ехать sõidust ei ole mingit kasu;
‣ ülek. arveteõiendus, kättemaks, kättetasumine; короткий расчёт с кем lühike arveteõiendus kellega;
‣ kokkuhoid, sääst; жить с расчётом kokkuhoidlikult elama;
‣ sõj. meeskond; loetlus; расчёт пулемёта kuulipildujameeskond, расчёт орудия suurtükimeeskond, расчёт гранатомёта granaadiheitjameeskond, строевой расчёт riviloetlus;
‣ sõj., sport paarikslugemine, järjestlugemine; расчёт на первый и второй paarikslugemine, расчёт по порядку ~ по общей нумерации järjestlugemine
ровесник 18 С м. од. eakaaslane; он мне ровесник ta on minuga ühevanune, ta on minuvanune, мы с ним ровесники me oleme ühevanused ~ eakaaslased
руководство 94 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) juhtimine, ohjamine, juhatamine, juhendamine; оперативное руководство operatiivjuhtimine, operatiivohjamine, оперативное руководство войсками sõj. vägede operatiivne juhtimine, руководство учреждением ettevõtte juhtimine, искусство руководства juhtimisoskus, под чьим руководством kelle juhtimisel ~ juhatamisel ~ juhatusel ~ juhendamisel ~ juhendusel;
‣ (без мн. ч.) juhend, instruktsioon, tegevusõpetus, juhtnöörid; руководство к действию tegevusjuhend, toimimisõpetus, руководство по эксплуатации käsitsemisjuhend, käitusjuhend, методическое руководство metoodiline juhend;
‣ käsiraamat; руководство по химии keemia käsiraamat, руководство по штурманскому делу laevajuhtimise käsiraamat;
‣ (без мн. ч.) juhtkond, juhatus, direktsioon; руководство завода tehase juhtkond
‣ (без мн. ч.) juhtimine, ohjamine, juhatamine, juhendamine; оперативное руководство operatiivjuhtimine, operatiivohjamine, оперативное руководство войсками sõj. vägede operatiivne juhtimine, руководство учреждением ettevõtte juhtimine, искусство руководства juhtimisoskus, под чьим руководством kelle juhtimisel ~ juhatamisel ~ juhatusel ~ juhendamisel ~ juhendusel;
‣ (без мн. ч.) juhend, instruktsioon, tegevusõpetus, juhtnöörid; руководство к действию tegevusjuhend, toimimisõpetus, руководство по эксплуатации käsitsemisjuhend, käitusjuhend, методическое руководство metoodiline juhend;
‣ käsiraamat; руководство по химии keemia käsiraamat, руководство по штурманскому делу laevajuhtimise käsiraamat;
‣ (без мн. ч.) juhtkond, juhatus, direktsioon; руководство завода tehase juhtkond
с II, со предлог I с род. п.
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊ остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
сведение 115 С с. неод.
‣ (обычно мн. ч.) teade, andmed; получить сведения о ком kelle kohta teateid saama, по полученным сведениям saadud teadete järgi, статистические сведения statistilised andmed, дополнительные сведения lisaandmed, по имеющимся сведениям olemasolevail andmeil, разведывательные сведения luureandmed, по моим сведениям minu teades ~ teada, собирать сведения sndmeid koguma;
‣ сведения мн. ч. teadmised; обладать большими сведениями suurte teadmistega olema;
‣ (без мн. ч.) teadmine, tundmine; довести до общего сведения kõigile teatavaks tegema, avalikustama, принять к сведению teadmiseks võtma, дойти до сведения кого kelle kõrvu ulatuma, kellele teatavaks saama
‣ (обычно мн. ч.) teade, andmed; получить сведения о ком kelle kohta teateid saama, по полученным сведениям saadud teadete järgi, статистические сведения statistilised andmed, дополнительные сведения lisaandmed, по имеющимся сведениям olemasolevail andmeil, разведывательные сведения luureandmed, по моим сведениям minu teades ~ teada, собирать сведения sndmeid koguma;
‣ сведения мн. ч. teadmised; обладать большими сведениями suurte teadmistega olema;
‣ (без мн. ч.) teadmine, tundmine; довести до общего сведения kõigile teatavaks tegema, avalikustama, принять к сведению teadmiseks võtma, дойти до сведения кого kelle kõrvu ulatuma, kellele teatavaks saama
свистать 211 Г несов.
‣ что, без доп. vilistama, vilet laskma, vilinat tegema, vihistama; свистать песенку lauluviisi vilistama, свистать в свисток vilet puhuma, vilega vilistama, ветер свищет tuul ulub ~ undab ~ vilistab, соловей свищет ööbik laksutab;
‣ (без страд. прич.) без доп. kõnek. purskama (vedeliku kohta);
◊ ищи свищи кого-что, без доп. kõnek. võta veel kinni, katsu veel leida, otsi siis veel taga
‣ что, без доп. vilistama, vilet laskma, vilinat tegema, vihistama; свистать песенку lauluviisi vilistama, свистать в свисток vilet puhuma, vilega vilistama, ветер свищет tuul ulub ~ undab ~ vilistab, соловей свищет ööbik laksutab;
‣ (без страд. прич.) без доп. kõnek. purskama (vedeliku kohta);
◊ ищи свищи кого-что, без доп. kõnek. võta veel kinni, katsu veel leida, otsi siis veel taga
сговориться 285 Г сов. → несов. сговариваться с кем, о чём kokku rääkima, kokku leppima, kokkuleppele jõudma, ühte nõusse heitma ~ jääma; сговориться о встрече kohtumise asjas ~ kohtumist kokku leppima, с ним трудно сговориться temaga on raske kokkuleppele jõuda
сквитаться 165 Г сов. → несов. сквитываться с кем-чем kõnek. arveid õiendama ~ klaarima (ka ülek.); я с ним сквитался olen temaga tasa
скипетр 1 С м. неод. skepter, valitsuskepp; быть ~ находиться под чьим скипетром kelle valitsuskepi ~ valitsuse all (olema)
сколько
‣ Н kui palju, kui kaua; niipalju kui, kuivõrd; сколько это стоит? kui palju ~ mis see maksab?, сколько тебе лет? kui vana sa oled?, сколько времени? mis kell on?, ешь, сколько хочешь söö niipalju, kui tahad, сколько возможно võimalikult, niipalju kui võimalik, не столько силён, сколько ловок mitte niivõrd tugev, kuivõrd osav, сколько могут продолжаться такие морозы kui kaua kestab selline pakane, сколько я знаю, он... niipalju kui (mina) tean, ta..., заплатил я столько, сколько было приказано maksin niipalju, kui oli kästud, сколько ни просил, ничего не дали kui palju ka ei palunud, ikka ei antud;
‣ 157 М (kui) mitu; в скольких томах? (kui) mitmes köites?, kui mitu köidet?, по скольку рублей пришлось с человека? mitu rubla tuli inimese pealt?;
◊ сколько влезет madalk. nii palju kui kulub; nii palju kui süda soovib ~ hing ihkab; сколько (душе) угодно kõnek. nii palju kui süda soovib ~ kutsub ~ lustib, nii palju kui hing ihkab; сколько воды утекло kui palju vett on (sellest ajast) merre voolanud; сколько лет, сколько зим (не видались) kõnek. terve igaviku ~ sada aastat ~ kuikaua küll (pole kohtunud v. näinud); сколько голов, столько умов vanas. mitu meest, setu mõtet, mitu pead, nii mitu mõtet; сколько можно kõnek. mis see siis olgu, kui kaua see veel kesta võib
‣ Н kui palju, kui kaua; niipalju kui, kuivõrd; сколько это стоит? kui palju ~ mis see maksab?, сколько тебе лет? kui vana sa oled?, сколько времени? mis kell on?, ешь, сколько хочешь söö niipalju, kui tahad, сколько возможно võimalikult, niipalju kui võimalik, не столько силён, сколько ловок mitte niivõrd tugev, kuivõrd osav, сколько могут продолжаться такие морозы kui kaua kestab selline pakane, сколько я знаю, он... niipalju kui (mina) tean, ta..., заплатил я столько, сколько было приказано maksin niipalju, kui oli kästud, сколько ни просил, ничего не дали kui palju ka ei palunud, ikka ei antud;
‣ 157 М (kui) mitu; в скольких томах? (kui) mitmes köites?, kui mitu köidet?, по скольку рублей пришлось с человека? mitu rubla tuli inimese pealt?;
◊ сколько влезет madalk. nii palju kui kulub; nii palju kui süda soovib ~ hing ihkab; сколько (душе) угодно kõnek. nii palju kui süda soovib ~ kutsub ~ lustib, nii palju kui hing ihkab; сколько воды утекло kui palju vett on (sellest ajast) merre voolanud; сколько лет, сколько зим (не видались) kõnek. terve igaviku ~ sada aastat ~ kuikaua küll (pole kohtunud v. näinud); сколько голов, столько умов vanas. mitu meest, setu mõtet, mitu pead, nii mitu mõtet; сколько можно kõnek. mis see siis olgu, kui kaua see veel kesta võib
след I 3 (предл. п. ед. ч. о следе и на следу) С м. неод. jälg (ka ülek.); свежие следы на снегу värsked jäljed lumel, заячьи следы jänesejäljed, след от сапог saapajälg, вихревой след lenn. keerisjälg, keerisjoom, след ледниковой эрозии geol. jääkulutuse jälg, след колодки nahat. liistu põhi, следы зубов hambajäljed, следы слёз pisarate jäljed, следы жизни eluilmingud, elujäljed, eluavaldused, следы войны sõjajäljed, следы преступления kuriteo jäljed, следы печали nukrusevari, следы радости rõõmuvari, следы красоты ilu ~ nägususe ~ kenaduse meenutus ~ jäljed, об этом и следа не осталось sellest pole jälgegi järel, исчезнуть без следа jäljetult kaduma, оставить след (1) jälgi tegema (põrandale), (2) ülek. jälge jätma (näit. teaduses), идти по чьим следам (1) jälgi mööda minema, (2) ülek. kelle jälgedes käima, идти след в след (üksteise) jälgedesse astuma, найти след jälgi üles võtma, потерять след ~ сбиться со следа jälgi kaotama, jälgedelt eksima, по свежим следам кого-чего, чьим (1) värskeid jälgi pidi, (2) ülek. kuni asi veel värske ~ värskelt meeles, värskeid jälgi mööda;
◊ и след простыл ~ пропал чей, кого kõnek. kellest pole enam jälgegi, kes kadus nagu vits vette; наводить ~ навести на ложный след кого keda valejälgedele juhtima, keda eksiteele viima; заметать ~ замести ~ путать след(ы) чего mille jälgi segama ~ kaotama ~ hävitama
◊ и след простыл ~ пропал чей, кого kõnek. kellest pole enam jälgegi, kes kadus nagu vits vette; наводить ~ навести на ложный след кого keda valejälgedele juhtima, keda eksiteele viima; заметать ~ замести ~ путать след(ы) чего mille jälgi segama ~ kaotama ~ hävitama
следом Н taga, järel, kannul; ходить следом järel ~ kannul käima, следом за ним tema järel ~ kannul
служить 310 Г несов.
‣ кому-чему, кем, где teenima (ka ülek.); служить народу rahvast teenima, служить в армии (1) aega teenima, (2) sõjaväes teenima, служить сторожем valvurina töötama, сапоги служили три года saapad käisid kolm aastat, ноги не служат jalad ei kuula sõna, чем могу служить millega võin (teile) kasulik olla;
‣ чем, kes-mis olema, kelle-mille aset täitma; служить доказательством asitõend olema, служить источником чего mille allikas olema, служить примером eeskuju ~ eeskujuks olema, служить приправой к чему mille maitsestamiseks olema, millele maitset andma, диван служил ему постелью diivan oli tal voodi eest ~ täitis voodi aset;
‣ что, без доп. jumalateenistust pidama; служить обедню päevast jumalateenistust pidama;
‣ без доп. sitsima; собака служит koer sitsib;
◊ служить вашим и нашим kõnek. kahe pere koer olema; служить верой и правдой tões ja vaimus teenima; vrd. послужить
‣ кому-чему, кем, где teenima (ka ülek.); служить народу rahvast teenima, служить в армии (1) aega teenima, (2) sõjaväes teenima, служить сторожем valvurina töötama, сапоги служили три года saapad käisid kolm aastat, ноги не служат jalad ei kuula sõna, чем могу служить millega võin (teile) kasulik olla;
‣ чем, kes-mis olema, kelle-mille aset täitma; служить доказательством asitõend olema, служить источником чего mille allikas olema, служить примером eeskuju ~ eeskujuks olema, служить приправой к чему mille maitsestamiseks olema, millele maitset andma, диван служил ему постелью diivan oli tal voodi eest ~ täitis voodi aset;
‣ что, без доп. jumalateenistust pidama; служить обедню päevast jumalateenistust pidama;
‣ без доп. sitsima; собака служит koer sitsib;
◊ служить вашим и нашим kõnek. kahe pere koer olema; служить верой и правдой tões ja vaimus teenima; vrd. послужить
снять 264 Г сов. → несов. снимать
‣ кого-что maha ~ ära ~ lahti võtma; снять картину со стены pilti ~ maali seinalt maha võtma, снять грим grimmi maha võtma, снять строительные леса tellinguid maha võtma, снять мачту mer. masti maha võtma, снять что с производства mille tootmist lõpetama, снять вопрос с пoвестки дня küsimust päevakorrast maha võtma ~ välja jätma ~ kustutama, снять пальто palitut maha ~ seljast ära võtma, снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, снять шторы kardinaid eest ära võtma, снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, снять премию preemiast ilma jätma, снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma ~ (ära) võtma, снять бороду habet maha ajama, снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, снять со стропа troppe vallandama ~ lahti võtma, lahti troppima, снять чешую soomustest puhastama, снять допрос jur. üle kuulama, снять свидетельское показание jur. tunnistaja ütlust võtma;
‣ kõrvaldama, kustutama; снять противоречие vastuolu kõrvaldama, снять судимость jur. karistust kustutama, снять запрет keeldu tühistama ~ kaotama, снять выговор noomitust maha võtma ~ tühistama, снять блокаду blokaadi lõpetama;
‣ что koristama; снять урожай saaki ~ vilja koristama;
‣ кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; снять с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, снять с места kohalt lahti laskma, снять с учёта arvelt maha võtma;
‣ что (jäljendit) tegema ~ võtma; снять копию koopiat ~ ärakirja tegema, снять план местности koha ~ paikkonna plaani tegema, снять мерку mõõtu võtma;
‣ кого-что filmi ~ pilti tegema, filmima, pildistama; снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, снять фильм filmima, filmi tegema, снять на киноплёнку filmima;
‣ что üürile võtma, üürima; снять комнату tuba üürima;
◊ как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; снять ~ снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama; снять ~ снимать пенки ~ сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma; снять ~ снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna ~ säru ~ peapesu tegema; снять ~ снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma
‣ кого-что maha ~ ära ~ lahti võtma; снять картину со стены pilti ~ maali seinalt maha võtma, снять грим grimmi maha võtma, снять строительные леса tellinguid maha võtma, снять мачту mer. masti maha võtma, снять что с производства mille tootmist lõpetama, снять вопрос с пoвестки дня küsimust päevakorrast maha võtma ~ välja jätma ~ kustutama, снять пальто palitut maha ~ seljast ära võtma, снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, снять шторы kardinaid eest ära võtma, снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, снять премию preemiast ilma jätma, снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma ~ (ära) võtma, снять бороду habet maha ajama, снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, снять со стропа troppe vallandama ~ lahti võtma, lahti troppima, снять чешую soomustest puhastama, снять допрос jur. üle kuulama, снять свидетельское показание jur. tunnistaja ütlust võtma;
‣ kõrvaldama, kustutama; снять противоречие vastuolu kõrvaldama, снять судимость jur. karistust kustutama, снять запрет keeldu tühistama ~ kaotama, снять выговор noomitust maha võtma ~ tühistama, снять блокаду blokaadi lõpetama;
‣ что koristama; снять урожай saaki ~ vilja koristama;
‣ кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; снять с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, снять с места kohalt lahti laskma, снять с учёта arvelt maha võtma;
‣ что (jäljendit) tegema ~ võtma; снять копию koopiat ~ ärakirja tegema, снять план местности koha ~ paikkonna plaani tegema, снять мерку mõõtu võtma;
‣ кого-что filmi ~ pilti tegema, filmima, pildistama; снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, снять фильм filmima, filmi tegema, снять на киноплёнку filmima;
‣ что üürile võtma, üürima; снять комнату tuba üürima;
◊ как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; снять ~ снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama; снять ~ снимать пенки ~ сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma; снять ~ снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna ~ säru ~ peapesu tegema; снять ~ снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma
соображение 115 С с. неод. kaalutlus, kaalutlemine; arusaam, taip; arvamine; тактические соображения taktikalised kaalutlused, у меня есть свои соображения mul on omad kaalutlused, по педагогическим соображениям pedagoogilistel kaalutlustel, по личным соображениям omal kaalutlusel, oma arusaamist mööda ~ arusaama järgi, omaenese tarkusest, по моим соображениям minu arvates ~ arvamist mööda, принять в соображение arvesse ~ teadmiseks võtma, исходить из какого соображения missugusest kaalutlusest lähtuma, выразить соображение arvamust väljendama, высказать соображение arvamust välja ütlema
сочувствовать 171b Г несов. кому-чему
‣ kaasa tundma, kaastundlik ~ osavõtlik olema;
‣ pooldama, poolehoiuga ~ pooldavalt suhtuma; (seisukohta) jagama; сочувствовать чьим идеям kelle ideid pooldama
‣ kaasa tundma, kaastundlik ~ osavõtlik olema;
‣ pooldama, poolehoiuga ~ pooldavalt suhtuma; (seisukohta) jagama; сочувствовать чьим идеям kelle ideid pooldama
спорить 269b Г несов.
‣ с кем-чем, о ком-чём vaidlema, väitlema; maid jagama (kõnek.), nägelema; спорить из-за пустяков tühja-tähja pärast vaidlema, с ним трудно спорить temaga on raske vaielda, о вкусах не спорят maitse üle ei vaielda;
‣ с кем, на что без доп kõnek. kihla vedama, käsi lööma; давай спорить, кто победит veame kihla, kes võidab ~ tuleb esimeseks;
‣ с кем, за что, в чём ülek. võitlema, võistlema; спорить с судьбой saatusega võistlema, спорить с болез нью haigusega võitlema, спорить за перве нство esikoha pärast võistlema, esikohta nõudlema; vrd. поспорить
‣ с кем-чем, о ком-чём vaidlema, väitlema; maid jagama (kõnek.), nägelema; спорить из-за пустяков tühja-tähja pärast vaidlema, с ним трудно спорить temaga on raske vaielda, о вкусах не спорят maitse üle ei vaielda;
‣ с кем, на что без доп kõnek. kihla vedama, käsi lööma; давай спорить, кто победит veame kihla, kes võidab ~ tuleb esimeseks;
‣ с кем, за что, в чём ülek. võitlema, võistlema; спорить с судьбой saatusega võistlema, спорить с болез нью haigusega võitlema, спорить за перве нство esikoha pärast võistlema, esikohta nõudlema; vrd. поспорить
спутаться 164 Г сов. → несов. спутываться
‣ sassi ~ segi ~ segamini minema; волосы спутались juuksed on sassi läinud, мысли спутались mõtted on sassis ~ segi, спутаться в датах kuupäevi segi ajama, спутаться в расчётах arvepidamises segamini minema, спутаться на экзамене eksamil puterdama ~ omadega rappa minema;
‣ с кем madalk. mehkeldama, õiendama; зачем ты с ним спутался miks sa temaga õiendad ~ tegemist teed, miks sa oled tema kampa läinud ~ temaga kampa hakanud; vrd. путаться
‣ sassi ~ segi ~ segamini minema; волосы спутались juuksed on sassi läinud, мысли спутались mõtted on sassis ~ segi, спутаться в датах kuupäevi segi ajama, спутаться в расчётах arvepidamises segamini minema, спутаться на экзамене eksamil puterdama ~ omadega rappa minema;
‣ с кем madalk. mehkeldama, õiendama; зачем ты с ним спутался miks sa temaga õiendad ~ tegemist teed, miks sa oled tema kampa läinud ~ temaga kampa hakanud; vrd. путаться
сработаться II 164 Г сов. → несов. срабатываться II с кем (töös) üksmeelt ~ kooskõla leidma, kokku sobima, (töös üksteisega) klappima; коллектив хорошо сработался kollektiivis töö klapib ~ on hea koostöö, ты с ним не сработаешься te ei hakka klappima ~ sobima
сравниться 285 Г сов. с кем-чем võrreldav olema; ничто не могло сравниться с его радостью miski ei olnud võrreldav tema rõõmuga, ни один город не может сравниться с нашим ükski linn ei suuda võistelda meie omaga, сравниться в таланте с кем kellega andekuse poolest võrdne olema
сравняться 254 Г сов. с кем-чем, в чём võrdsustuma, võrdseks muutuma ~ saama; tasakaalustuma; счёт сравнялся sport seis ~ skoor võrdsustus ~ sai võrdseks, я не могу сравня с ним в знаниях ma ei suuda temaga teadmiste poolest võistelda
стать I 223 Г сов. → несов. становиться
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
‣ seisma jääma; стать в дверях uksele ~ ukse ette seisma jääma, стать у окна akna alla seisma jääma, стать в очередь järjekorda seisma ~ võtma ~ asuma, стать в позу poosi ~ asendit võtma, poosi ~ asendisse jääma, негде стать pole kohta, kus seista, стать на колени põlvitama, põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.);
‣ asuma; стать на пост vahipostile asuma, стать на вахту vahti ~ vahikorda asuma, стать за прилавок leti taha asuma, стать лагерем laagrisse jääma, стать на ночёвку ööbima ~ öömajale jääma, стать во главе etteotsa asuma, стать на мель madalikule jooksma ~ sõitma ~ minema ~ ajama, стать на якорь ankrusse heitma, ankurduma, стать на стоянку parkima, стать в строй (1) rivvi astuma ~ võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф станет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, стать у власти võimule astuma ~ asuma, он стал на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, стать на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, стать на работу tööle asuma, стать на путь совершенствования end täiendama asuma ~ hakkama;
‣ (püsti) tõusma; стать на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), ülek. jalgu alla saama, стать на цыпочки kikivarvule ~ kikivarbaile tõusma, стать на четвереньки käpuli ~ käpukile ~ neljakäpakile laskma;
‣ за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; стать на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, стать за правду tõe eest seisma ~ väljas olema;
‣ (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе стала луна kuu on tõusnud, над болотом стал туман soo kohale tõusis ~ kerkis udu, стал вопрос kerkis küsimus;
‣ (без несов.) seisma jääma; лошади стали hobused jäid seisma, часы стали kell jäi seisma ~ on seisma jäänud;
‣ (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река стала jõgi on kinni ~ jääs ~ külmunud;
‣ (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним стало после болезни mis temast pärast põdemist ~ haigust on saanud, стать жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;
‣ кем-чем saama; стать взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он стал писателем temast on kirjanik saanud, стать законом seaduseks saama ~ muutuma;
‣ кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не станет kui mind enam ei ole, сил не стало jõud on otsas ~ kadunud, денег не стало raha sai ~ lõppes otsa, не стало чего mis kadus (müügilt, majast);
‣ (без несов.) с инф. hakkama; мне стало плохо mul hakkas halb, стать не по себе ebamugav ~ kõhe hakkama, я не стану читать ma ei hakka lugema, он стал вспоминать ta hakkas meenutama, что ты станешь делать mida sa tegema ~ peale hakkad, стало светать hakkas koitma, он стал работать ta hakkas tööle, он не стал даже слушать ta ei hakanud kuulamagi ~ ei võtnud kuuldagi;
‣ кем-чем, каким muutuma, minema; город стал ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он стал нервным ~ нервный ta on närviliseks läinud, мне стало грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, стало светло on valgeks läinud, она стала похожа на мать ta on ema nägu läinud;
‣ end nimekirja ~ arvele võtma; стать на учёт end arvele võtma, стать на очередь end järjekorda panema;
‣ (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это станет дорого see läheb kalliks ~ ilusat raha maksma, поездка стала в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;
‣ pidama jääma; за чем дело стало mille taha asi pidama ~ toppama jäi, за мной дело не станет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело стало asi jäi tühja taha ~ pärast toppama;
‣ станет 3 л. буд. вр. с кого kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого станет sinust ~ sinult võib seda oodata;
◊ во что бы то ни стало maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest; стало быть kõnek. tähendab, järelikult, seega; ни стать ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda; не уметь ни стать ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama; стать v становиться на своё место paika minema, oma kohta leidma, (korraga) selgeks ~ klaariks saama; стать в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika maksma minema; стать горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma; стать грудью за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; стать ~ становиться на пути ~ на дороге кого, у кого, стать ~ становиться поперёк пути ~ дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma; стать как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud ~ nagu post ~ nagu soolasammas; стать ~ становиться в тупик segadusse ~ kitsikusse sattuma, kimpu ~ kimbatusse jääma; стать ~ становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini ~ villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma
статься 223 Г сов.
‣ с кем-чем, кому-чему kõnek. juhtuma, sündima, toimuma, saama; что сталось с вами mis on teiega juhtunud, что станется с ним mis temast saab;
‣ станется 3 л. буд. вр. с кого madalk. kellelt võib kõike oodata
‣ с кем-чем, кому-чему kõnek. juhtuma, sündima, toimuma, saama; что сталось с вами mis on teiega juhtunud, что станется с ним mis temast saab;
‣ станется 3 л. буд. вр. с кого madalk. kellelt võib kõike oodata
стоить 268 (без страд. прич.) Г несов.
‣ что, чего, сколько maksma, maksma minema; это стоит больших денег see maksab palju raha, что тебе стоит kõnek. mis see sulle maksab, это стоит денег see maksab raha, это стоило ему жизни see maksis tal elu ~ läks tal elu maksma;
‣ чего väärima, väärt olema; стоить внимания tähelepanu väärima ~ väärt olema, не стоит того pole seda väärt, такой работник трёх стоит selline töötaja on kolme väärt, он не стоит такой жены ta pole sellist naist väärt, его слова дёшево стоят tema sõnad ei maksa midagi, один другого стоит paras paar, не стоит (благодарности)! pole tänu väärt!;
‣ чего (vaeva, tööd) nõudma; это стоило большого труда see nõudis suurt vaeva;
‣ (безл.) с инф. tasuma, maksma, tulema, vaja olema; пьесу стоит посмотреть näidendit tasub vaadata, стоит туда съездить seal tasub ära käia, не стоит с ним спорить ei maksa ~ ei tasu temaga vaielda, ничего не стоит (1) ei maksa midagi (maksumuse kohta), (2) с инф. ülek. on tühiasi ~ kukepea ~ käkitegu, ei maksa midagi;
‣ (безл.) с инф. tarvitsema; стоит задуматься, нахлынут воспоминания tarvitseb mõttesse jääda, kui tulevad mälestused;
◊ выеденного яйца не стоит kõnek. pole tühja munakoortki väärt; гроша медного ~ ломаного не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; игра не стоит свеч kõnek. asi ei tasu end ära ~ ei tasu vaeva ~ ei ole vaeva väärt; овчинка ~ шкурка выделки не стоит kõnek. asi ei tasu vaeva ~ ei ole seda vaeva väärt; мизинца чьего не стоит kõnek. kes pole kelle sõrmeotsagi ~ küünemustagi väärt; чего бы ни стоило maksku mis maksab
‣ что, чего, сколько maksma, maksma minema; это стоит больших денег see maksab palju raha, что тебе стоит kõnek. mis see sulle maksab, это стоит денег see maksab raha, это стоило ему жизни see maksis tal elu ~ läks tal elu maksma;
‣ чего väärima, väärt olema; стоить внимания tähelepanu väärima ~ väärt olema, не стоит того pole seda väärt, такой работник трёх стоит selline töötaja on kolme väärt, он не стоит такой жены ta pole sellist naist väärt, его слова дёшево стоят tema sõnad ei maksa midagi, один другого стоит paras paar, не стоит (благодарности)! pole tänu väärt!;
‣ чего (vaeva, tööd) nõudma; это стоило большого труда see nõudis suurt vaeva;
‣ (безл.) с инф. tasuma, maksma, tulema, vaja olema; пьесу стоит посмотреть näidendit tasub vaadata, стоит туда съездить seal tasub ära käia, не стоит с ним спорить ei maksa ~ ei tasu temaga vaielda, ничего не стоит (1) ei maksa midagi (maksumuse kohta), (2) с инф. ülek. on tühiasi ~ kukepea ~ käkitegu, ei maksa midagi;
‣ (безл.) с инф. tarvitsema; стоит задуматься, нахлынут воспоминания tarvitseb mõttesse jääda, kui tulevad mälestused;
◊ выеденного яйца не стоит kõnek. pole tühja munakoortki väärt; гроша медного ~ ломаного не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; игра не стоит свеч kõnek. asi ei tasu end ära ~ ei tasu vaeva ~ ei ole vaeva väärt; овчинка ~ шкурка выделки не стоит kõnek. asi ei tasu vaeva ~ ei ole seda vaeva väärt; мизинца чьего не стоит kõnek. kes pole kelle sõrmeotsagi ~ küünemustagi väärt; чего бы ни стоило maksku mis maksab
столковаться 172 Г сов. → несов. столковываться с кем, о чём kõnek. kokkuleppele jõudma, kokku leppima; с ним трудно столковаться temaga on raske kokku leppida, столковаться о цене hinnas kokku leppima ~ kaubale saama
стонать 218, 165b Г несов.
‣ oigama; стонать от боли valu pärast oigama;
‣ ülek. kõnek. kaeblema, halama, halisema, soiguma; он только о поездке и стонал sõidust ta ainult soiguski, ветер стонет tuul nutab ~ kaebleb;
‣ ülek. ägama; стонать под игом ikke all ägama, дорога стонет от копыт tee ägab kapjade all, стоном стонать ägama ja oigama
‣ oigama; стонать от боли valu pärast oigama;
‣ ülek. kõnek. kaeblema, halama, halisema, soiguma; он только о поездке и стонал sõidust ta ainult soiguski, ветер стонет tuul nutab ~ kaebleb;
‣ ülek. ägama; стонать под игом ikke all ägama, дорога стонет от копыт tee ägab kapjade all, стоном стонать ägama ja oigama
стопа I 52 С ж. неод.
‣ pöid, jalalaba, labajalg; плоская стопа lamppöid, полая стопа nõgupöid, большая стопа hiidpöid, gigantpöid;
‣ luulek. jalg; samm; лёгкою стопою kergel sammul;
◊ пойти по стопам кого, чьим liter. kelle jälgedes käima; падать к стопам кого keda põlvili paluma, kelle jalge ette langema; направлять (свои) стопы куда, к кому liter. oma sammu kuhu seadma
‣ pöid, jalalaba, labajalg; плоская стопа lamppöid, полая стопа nõgupöid, большая стопа hiidpöid, gigantpöid;
‣ luulek. jalg; samm; лёгкою стопою kergel sammul;
◊ пойти по стопам кого, чьим liter. kelle jälgedes käima; падать к стопам кого keda põlvili paluma, kelle jalge ette langema; направлять (свои) стопы куда, к кому liter. oma sammu kuhu seadma
странность 90 С ж. неод. veidrus, imelikkus, kummalisus, pentsikus; человек со странностями veidrik, veidrustega inimene, за ним водятся некоторые странности tal on mõningaid veidrusi
стрястись 364 Г сов. → несов. стрясаться (без 1 и 2 л.) с кем, над кем kõnek. juhtuma, sündima; стряслась беда juhtus õnnetus, что с ним стряслось mis temaga lahti on
сусолить Г несов. madalk.
‣ 269a что lutsima, imema;
‣ 269a что ära ilastama, rasvaseks tegema, lödistama, pläkerdama;
‣ 269b без доп., с кем ülek. aega raiskama, mängima, jantima, peenutsema; нечего с ним сусолить pole mõtet tema peale aega raisata ~ temaga mängida ~ jantida
‣ 269a что lutsima, imema;
‣ 269a что ära ilastama, rasvaseks tegema, lödistama, pläkerdama;
‣ 269b без доп., с кем ülek. aega raiskama, mängima, jantima, peenutsema; нечего с ним сусолить pole mõtet tema peale aega raisata ~ temaga mängida ~ jantida
счёт С м. неод.
‣ 1 (без мн. ч.) arvulugemine, arvude lugemine; arvutamine, arvutus, rehkendamine, rehkendus (van.); arvestus, loendamine, loendus; счёт до ста sajani lugemine ~ loendamine, обучение счёту и письму arvutama ja kirjutama õpetamine, устный счёт peastarvutamine, peastarvutus, второй по счёту järjekorras ~ loendamisel teine, счёта ~ счёту нет, без счёта ~ счёту kõnek. lugematu hulk, lugematul hulgal, arutult palju, вести счёт arvestust pidama, сбиться со счёту loendamisega sassi minema, по первому счёту number ühe ajal (harjutuse sooritamisel);
‣ 1 sport seis, tulemus, skoor; счёт матча 2:3 matši seis on 2:3, ничейный счёт viik, viigiseis, открыть счёт skoori avama, сравнять счёт seisu viigistama ~ võrdsustama;
‣ 4 (предл. п. ед. ч. о счёте, на счету) arve, konto (raamatupidamis- ja pangaarve); товарный счёт kaubaarve, заключительный счёт lõpparve, счёт за газ gaasiarve, счёт в банке, банковский счёт pangakonto, pangaarve, лицевой счёт isikukonto, nimeline konto, текущий счёт jooksev konto, расчётный счёт arvelduskonto, балансовый счёт bilansikonto, счёт кассы kassakonto, в счёт чего mille arvel(t), за счёт кого-чего kelle-mille (1) kulul, (2) tõttu, tulemusel, ровный счёт ümmargune arve, круглым счётом ümmarguselt, umbes, ligikaudu, предъявить счёт arvet esitama (ka ülek.), оплатить счёт arvet maksma, уплатить по счёту arve järgi maksma ~ tasuma, каждая копейка на счету iga kopikas on arvel, жить за чужой счёт teis(t)e kulul elama;
‣ 1 (обычно мн. ч.) arve(d), arveteklaarimine, arveteõiendamine, arveteõiendus; личные счёты isiklikud arved, у меня с ним свои счёты mul on temaga omad arved;
◊ сводить ~ свести счёты с кем kellega arveid õiendama ~ klaarima; не в счёт arvesse mitte tulema ~ minema; в два счёта kõnek. jalamaid, silmapilk, otsekohe, üks-kaks-kolm, kähku ja kärmesti; не знать счёта кому-чему kellel on mida jalaga segada ~ tohutult ~ arvutult ~ väga palju, kellel-millel ei ole ~ ei olnud aru ega otsa, keda-mida on nagu muda; относить ~ отнести за счёт кого-чего mida kelle-mille arvele panema, kontosse kandma ~ kirjutama; принимать ~ принять на свой счёт что mida enda arvele panema ~ kirjutama, enda kontosse kandma; ставить ~ поставить в счёт что кому kõnek. mida kellele süüks panema; терять ~ потерять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, keda-mida on lugematu hulk; сбросить ~ сбрасывать со счёта ~ счетов кого kõnek. arvest välja jätma, keda arvelt maha kandma; быть на хорошем ~ плохом счету heas ~ halvas kirjas olema; в конечном ~ в последнем счёте lõppkokkuvõttes; покончить счёты с кем-чем kellega-millega lõpparvet tegema; ровным счётом ничего mitte kui midagi, mitte kõige vähematki; деньги счёт любят kõnekäänd raha nõuab täpsust
‣ 1 (без мн. ч.) arvulugemine, arvude lugemine; arvutamine, arvutus, rehkendamine, rehkendus (van.); arvestus, loendamine, loendus; счёт до ста sajani lugemine ~ loendamine, обучение счёту и письму arvutama ja kirjutama õpetamine, устный счёт peastarvutamine, peastarvutus, второй по счёту järjekorras ~ loendamisel teine, счёта ~ счёту нет, без счёта ~ счёту kõnek. lugematu hulk, lugematul hulgal, arutult palju, вести счёт arvestust pidama, сбиться со счёту loendamisega sassi minema, по первому счёту number ühe ajal (harjutuse sooritamisel);
‣ 1 sport seis, tulemus, skoor; счёт матча 2:3 matši seis on 2:3, ничейный счёт viik, viigiseis, открыть счёт skoori avama, сравнять счёт seisu viigistama ~ võrdsustama;
‣ 4 (предл. п. ед. ч. о счёте, на счету) arve, konto (raamatupidamis- ja pangaarve); товарный счёт kaubaarve, заключительный счёт lõpparve, счёт за газ gaasiarve, счёт в банке, банковский счёт pangakonto, pangaarve, лицевой счёт isikukonto, nimeline konto, текущий счёт jooksev konto, расчётный счёт arvelduskonto, балансовый счёт bilansikonto, счёт кассы kassakonto, в счёт чего mille arvel(t), за счёт кого-чего kelle-mille (1) kulul, (2) tõttu, tulemusel, ровный счёт ümmargune arve, круглым счётом ümmarguselt, umbes, ligikaudu, предъявить счёт arvet esitama (ka ülek.), оплатить счёт arvet maksma, уплатить по счёту arve järgi maksma ~ tasuma, каждая копейка на счету iga kopikas on arvel, жить за чужой счёт teis(t)e kulul elama;
‣ 1 (обычно мн. ч.) arve(d), arveteklaarimine, arveteõiendamine, arveteõiendus; личные счёты isiklikud arved, у меня с ним свои счёты mul on temaga omad arved;
◊ сводить ~ свести счёты с кем kellega arveid õiendama ~ klaarima; не в счёт arvesse mitte tulema ~ minema; в два счёта kõnek. jalamaid, silmapilk, otsekohe, üks-kaks-kolm, kähku ja kärmesti; не знать счёта кому-чему kellel on mida jalaga segada ~ tohutult ~ arvutult ~ väga palju, kellel-millel ei ole ~ ei olnud aru ega otsa, keda-mida on nagu muda; относить ~ отнести за счёт кого-чего mida kelle-mille arvele panema, kontosse kandma ~ kirjutama; принимать ~ принять на свой счёт что mida enda arvele panema ~ kirjutama, enda kontosse kandma; ставить ~ поставить в счёт что кому kõnek. mida kellele süüks panema; терять ~ потерять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, keda-mida on lugematu hulk; сбросить ~ сбрасывать со счёта ~ счетов кого kõnek. arvest välja jätma, keda arvelt maha kandma; быть на хорошем ~ плохом счету heas ~ halvas kirjas olema; в конечном ~ в последнем счёте lõppkokkuvõttes; покончить счёты с кем-чем kellega-millega lõpparvet tegema; ровным счётом ничего mitte kui midagi, mitte kõige vähematki; деньги счёт любят kõnekäänd raha nõuab täpsust
твориться 285 Г несов. (без 1 и 2 л.) с кем-чем kõnek. sündima, toimuma, aset leidma, juhtuma; творится что-то странное sünnib ~ toimub midagi imelikku, с ним творится непонятное temaga sünnib midagi arusaamatut; vrd. сотвориться
толковать Г несов.
‣ 172a что, кому-чему seletama, tõlgendama, tõlgitsema, käsitama; käsitlema, interpreteerima; толковать законы seadusi tõlgendama, толковать сны unenägusid seletama;
‣ 172a что, кому-чему kõnek. selgitama, selgeks tegema; сколько ни толкуй, ничего не понимает seleta kui palju tahad ~ seleta ja seleta ~ kui palju ka ei selgitaks, ikka ei saa ta millestki aru;
‣ 172b с кем-чем, о ком-чём kõnek. rääkima, kõnelema, arutama; толковать о делах tööasjust rääkima, толкуют, что зима будет холодная räägitakse, et tuleb külm talv, что об этом толковать, если всё уже известно mis seda ikka arutada, kui kõik on niigi teada, нечего с ним толковать temaga pole mõtet (pikalt) arutada;
◊ что и толковать kõnek. mis seal rääkida, pole midagi öelda
‣ 172a что, кому-чему seletama, tõlgendama, tõlgitsema, käsitama; käsitlema, interpreteerima; толковать законы seadusi tõlgendama, толковать сны unenägusid seletama;
‣ 172a что, кому-чему kõnek. selgitama, selgeks tegema; сколько ни толкуй, ничего не понимает seleta kui palju tahad ~ seleta ja seleta ~ kui palju ka ei selgitaks, ikka ei saa ta millestki aru;
‣ 172b с кем-чем, о ком-чём kõnek. rääkima, kõnelema, arutama; толковать о делах tööasjust rääkima, толкуют, что зима будет холодная räägitakse, et tuleb külm talv, что об этом толковать, если всё уже известно mis seda ikka arutada, kui kõik on niigi teada, нечего с ним толковать temaga pole mõtet (pikalt) arutada;
◊ что и толковать kõnek. mis seal rääkida, pole midagi öelda
трудновато предик. on raskevõitu ~ raskepoolne ~ keerulisevõitu ~ vaevalisevõitu ~ üsna ~ küllalt(ki) raske ~ vaevanõudev ~ keeruline ~ vaevaline; с ним трудновато сладить temaga on üsna raske toime tulla ~ hakkama saada ~ kokkuleppele saada ~ läbi saada; больному трудновато ходить haigel on üsna ~ küllalt(ki) raske käia, käimine teeb ~ valmistab haigele vaeva ~ on haigele raskevõitu
тягаться 169 Г несов. с кем-чем
‣ kõnek. jõudu katsuma, võistlema; тебе трудно с ним тягаться ei sina tema vastu saa;
‣ madalk. vägikaigast vedama; тягаться на палке vägikaigast vedama;
‣ van. kohut käima, protsessima, hagelema;
‣ страд. к тягать; vrd. потягаться
‣ kõnek. jõudu katsuma, võistlema; тебе трудно с ним тягаться ei sina tema vastu saa;
‣ madalk. vägikaigast vedama; тягаться на палке vägikaigast vedama;
‣ van. kohut käima, protsessima, hagelema;
‣ страд. к тягать; vrd. потягаться
тяготеть 229b Г несов.
‣ к кому-чему juurde ~ külge ~ ligi tõmbuma (ka ülek.); füüs. graviteerima, gravitatsioonijõule alluma; он тяготеет к науке teda tõmbab teadus ~ teaduse poole;
‣ к кому-чему ülek. püüdlema, kiindumust ~ tungi tundma;
‣ над кем-чем ülek. (raskelt) lasuma, painama, ähvardama, kelle kohal rippuma; над ним тяготеет проклятие temal ~ tema peal lasub needus;
‣ над кем ülek. võimutsema, valitsema, rõhuma
‣ к кому-чему juurde ~ külge ~ ligi tõmbuma (ka ülek.); füüs. graviteerima, gravitatsioonijõule alluma; он тяготеет к науке teda tõmbab teadus ~ teaduse poole;
‣ к кому-чему ülek. püüdlema, kiindumust ~ tungi tundma;
‣ над кем-чем ülek. (raskelt) lasuma, painama, ähvardama, kelle kohal rippuma; над ним тяготеет проклятие temal ~ tema peal lasub needus;
‣ над кем ülek. võimutsema, valitsema, rõhuma
уготованный 127 П (кр. ф. уготован, уготована, уготовано, уготованы) van. liter. valmistatud, valmis seatud, tagatud, kindlustatud; нашим детям уготовано счастливое будущее meie lastele on tagatud ~ kindlustatud õnnelik tulevik
укрепиться 302 Г несов. → сов. укрепляться kindlustuma, kõvenema, kinnituma, tugevnema, kindlamaks ~ tugevamaks minema ~ muutuma ~ saama (ka ülek.); укрепиться на захваченном рубеже end hõivatud ~ vallutatud alal kindlustama, укрепиться в памяти mällu kinnituma ~ sööbima, дерево выросло и укрепилось puu kasvas suureks ja (sai) tugevaks, дисциплина укрепилась kord ~ distsipliin kõvenes ~ tugevnes ~ läks kõvemaks ~ tugevamaks, укрепилась вера в свои силы tugevnes ~ suurenes usk oma jõusse, здоровье укрепилось tervis läks ~ muutus tugevamaks ~ karastus ~ kosus, нервы укрепились närvid said kosutust ~ läksid tugevamaks, за ним укрепилась слава драчуна ta sai ~ on saanud riiukuke kuulsuse
управиться 278 Г сов. → несов. управляться с кем-чем kõnek. toime tulema, hakkama saama; с тремя сыновьями трудно управиться kolme pojaga on raske toime tulla ~ hakkama saada, с этим делом управимся за месяц selle tööga tuleme toime ~ saame hakkama ühe kuuga, управиться по хозяйству koduste talitustega valmis ~ hakkama saama, мальчик быстро управился с пирогами poiss sai pirukatest kiiresti jagu
упрочить 271а Г сов. → несов. упрочивать
‣ что kindlustama (ka ülek.), tugevdama, kindlamaks ~ tugevamaks tegema ~ muutma; упрочить мир rahu kindlustama, упрочить своё положение oma positsiooni kindlustama;
‣ что за кем-чем ülek. tagama; он упрочил за собой право на что ta tagas enesele õiguse, исследование упрочило за ним славу талантливого учёного uurimus tagas talle andeka teadlase maine ~ kuulsuse
‣ что kindlustama (ka ülek.), tugevdama, kindlamaks ~ tugevamaks tegema ~ muutma; упрочить мир rahu kindlustama, упрочить своё положение oma positsiooni kindlustama;
‣ что за кем-чем ülek. tagama; он упрочил за собой право на что ta tagas enesele õiguse, исследование упрочило за ним славу талантливого учёного uurimus tagas talle andeka teadlase maine ~ kuulsuse
упрочиться 271 Г сов. → несов. упрочиваться
‣ kindlustuma (ka ülek.), tugevnema, kindlamaks ~ tugevamaks muutuma ~ saama; власть упрочилась võim kindlustus, положение упрочилось olukord muutus ~ sai kindlamaks, дружба упрочилась sõprus tugevnes ~ muutus tugevamaks;
‣ за кем-чем kinnistuma; прозвище упрочилось за ним hüüdnimi jäi talle külge, за ним упрочилась слава хорошего организатора tal on ~ oli hea organisaatori kuulsus ~ maine, teda tuntakse ~ tunti hea organisaatorina
‣ kindlustuma (ka ülek.), tugevnema, kindlamaks ~ tugevamaks muutuma ~ saama; власть упрочилась võim kindlustus, положение упрочилось olukord muutus ~ sai kindlamaks, дружба упрочилась sõprus tugevnes ~ muutus tugevamaks;
‣ за кем-чем kinnistuma; прозвище упрочилось за ним hüüdnimi jäi talle külge, за ним упрочилась слава хорошего организатора tal on ~ oli hea organisaatori kuulsus ~ maine, teda tuntakse ~ tunti hea organisaatorina
уследить 290 Г сов. → несов. услеживать
‣ за кем-чем jälgima, valvama, järele vaatama, silma peal hoidma; я не мог уследить за ходом его мысли ma ei suutnud tema mõttekäiku jälgida, за ним не уследить teda ei jõua keegi ära valvata;
‣ что kõnek. jälile saama, märkama, tähele panema; уследить на лицах равнодушие nägudel ükskõiksust märkama
‣ за кем-чем jälgima, valvama, järele vaatama, silma peal hoidma; я не мог уследить за ходом его мысли ma ei suutnud tema mõttekäiku jälgida, за ним не уследить teda ei jõua keegi ära valvata;
‣ что kõnek. jälile saama, märkama, tähele panema; уследить на лицах равнодушие nägudel ükskõiksust märkama
услуга 69 С ж. неод.
‣ teene; дружеская услуга sõbralik teene, sõbrateene, оказать услугу teenet osutama, предлагать свои услуги oma teeneid pakkuma, к вашим услугам teie teenistuses ~ käsutuses ~ kasutada ~ käsutada, услуга за услугу teene teene vastu;
‣ услуги мн. ч. teenused; коммунальные услуги kommunaalteenused, почтовые услуги postiteenused, справочно-информационные услуги teatmeteenused, сфера услуг teenindus(sfäär), бюро добрых услуг (pisi)teenustebüroo;
◊ медвежья услуга kõnek. karuteene
‣ teene; дружеская услуга sõbralik teene, sõbrateene, оказать услугу teenet osutama, предлагать свои услуги oma teeneid pakkuma, к вашим услугам teie teenistuses ~ käsutuses ~ kasutada ~ käsutada, услуга за услугу teene teene vastu;
‣ услуги мн. ч. teenused; коммунальные услуги kommunaalteenused, почтовые услуги postiteenused, справочно-информационные услуги teatmeteenused, сфера услуг teenindus(sfäär), бюро добрых услуг (pisi)teenustebüroo;
◊ медвежья услуга kõnek. karuteene
установить 321 Г сов. → несов. устанавливать что
‣ (kohale) paigutama, paigaldama, paigale ~ kohale asetama, üles ~ paigale ~ paika seadma ~ panema, rakestama, installeerima; установить станок tööpinki üles seadma ~ monteerima, установить антенну antenni paigaldama ~ üles seadma, установить телефон telefoni sisse panema ~ üles panema ~ üles seadma, установить пулемёт kuulipildujat paigale ~ üles seadma, установить памятник mälestussammast ~ ausammast püstitama, установить прицел sihikut paigale seadma;
‣ korraldama, teostama, jalule ~ sisse seadma; установить мир rahu jalule seadma, установить отношения suhteid sisse seadma ~ sõlmima, установить стипендию stipendiumi sisse seadma, установить связь с кем kellega sidet looma, установить тишину vaikust looma, за ним установлена слежка teda jälitatakse;
‣ kindlaks määrama, kehtestama, fikseerima, kehtima ~ maksma panema; jur. sätestama; установить срок tähtaega ~ tähtpäeva kindlaks määrama, установить норму normi kindlaks määrama, установить цену hinda kindlaks määrama ~ fikseerima, установить размеры mõõtmeid kindlaks määrama ~ tegema, dimensioonima, установить время aega määrama, установить власть võimu kehtestama, установить порядок korda kehtestama ~ maksma panema, установить рекорд rekordit püstitama;
‣ kindlaks tegema, tõestama; jur. tuvastama; установить личность isikut kindlaks tegema, установить истину tõde jalule seadma, установить факт fakti tuvastama, установить виновность süüd tuvastama, установить отцовство isadust tuvastama
‣ (kohale) paigutama, paigaldama, paigale ~ kohale asetama, üles ~ paigale ~ paika seadma ~ panema, rakestama, installeerima; установить станок tööpinki üles seadma ~ monteerima, установить антенну antenni paigaldama ~ üles seadma, установить телефон telefoni sisse panema ~ üles panema ~ üles seadma, установить пулемёт kuulipildujat paigale ~ üles seadma, установить памятник mälestussammast ~ ausammast püstitama, установить прицел sihikut paigale seadma;
‣ korraldama, teostama, jalule ~ sisse seadma; установить мир rahu jalule seadma, установить отношения suhteid sisse seadma ~ sõlmima, установить стипендию stipendiumi sisse seadma, установить связь с кем kellega sidet looma, установить тишину vaikust looma, за ним установлена слежка teda jälitatakse;
‣ kindlaks määrama, kehtestama, fikseerima, kehtima ~ maksma panema; jur. sätestama; установить срок tähtaega ~ tähtpäeva kindlaks määrama, установить норму normi kindlaks määrama, установить цену hinda kindlaks määrama ~ fikseerima, установить размеры mõõtmeid kindlaks määrama ~ tegema, dimensioonima, установить время aega määrama, установить власть võimu kehtestama, установить порядок korda kehtestama ~ maksma panema, установить рекорд rekordit püstitama;
‣ kindlaks tegema, tõestama; jur. tuvastama; установить личность isikut kindlaks tegema, установить истину tõde jalule seadma, установить факт fakti tuvastama, установить виновность süüd tuvastama, установить отцовство isadust tuvastama
утвердиться 292 Г сов. → несов. утверждаться
‣ kinnitama, kinnistuma; за ним утвердилась слава хорошего специалиста tal oli ~ on hea spetsialisti kuulsus ~ maine;
‣ kindlustuma, kindlaks saama ~ muutuma ~ kujunema; kanda kinnitama; его положение утвердилось tema olukord on stabiliseerunud, утвердилось правильное понимание чего on kindlaks kujunenud mille õige mõistmine, утвердиться на новом месте uuel kohal sisse elama ~ jalgu alla saama, end uuel kohal (juba) kindlana tundma;
‣ в чём van. veenduma; mille juurde (kindlaks) jääma; он ещё более утвердился в своём намерении ta kavatsus muutus aiva kindlamaks, ta jäi üha kindlamalt oma kavatsuse juurde
‣ kinnitama, kinnistuma; за ним утвердилась слава хорошего специалиста tal oli ~ on hea spetsialisti kuulsus ~ maine;
‣ kindlustuma, kindlaks saama ~ muutuma ~ kujunema; kanda kinnitama; его положение утвердилось tema olukord on stabiliseerunud, утвердилось правильное понимание чего on kindlaks kujunenud mille õige mõistmine, утвердиться на новом месте uuel kohal sisse elama ~ jalgu alla saama, end uuel kohal (juba) kindlana tundma;
‣ в чём van. veenduma; mille juurde (kindlaks) jääma; он ещё более утвердился в своём намерении ta kavatsus muutus aiva kindlamaks, ta jäi üha kindlamalt oma kavatsuse juurde
ухо 104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.
‣ kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
‣ уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
‣ (nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
◊ крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
‣ kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
‣ уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
‣ (nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
◊ крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
ушиб 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) vigastamine, äralöömine, põrutamine, haigetsaamine, vigasaamine;
‣ vigastus, põrutus, haiget saanud koht; ушиб мозга peaaju põrutus, намазать ушиб йодом haiget kohta joodiga määrima
‣ (без мн. ч.) vigastamine, äralöömine, põrutamine, haigetsaamine, vigasaamine;
‣ vigastus, põrutus, haiget saanud koht; ушиб мозга peaaju põrutus, намазать ушиб йодом haiget kohta joodiga määrima
флаг 18 С ж. неод. lipp, plagu; государственный флаг riigilipp, национальный флаг rahvuslipp, белый флаг valge lipp, сигнальный флаг signaallipp, военно-морской флаг mereväelipp, гвардейский военно-морской флаг merekaardiväelipp, флаг бедствия mer. hädalipp, отличительный флаг eristuslipp, поднять флаг lippu heiskama, спустить флаг lippu langetama, плавать под чьим флагом kelle lipu all sõitma (laevaga) ~ purjetama (purjelaevaga), под флагом чего ülek. mille lipu all
хим- часть сложных слов keemia-, kemo-, keemiline; хим-продукты keemiatooted, хим-чистка keemiline puhastus, kemopuhastus
Христос (род. п., вин. п. Христа, дат. п. Христу, твор. п. Христом, предл. п. Христе) С м. од. (без мн. ч.) jumal, Kristus;
◊ Христа ради jumala nimel ~ pärast; жить Христа ради у кого van. kelle armust elama; Христос с тобой (с ним, с вами, с ними) (1) jumal sinuga (temaga, teiega, nendega), (2) mis sa (te) nüüd, min(g)e ikka, kas tõesti; жить как у Христа за пазухой nagu vanajumala selja taga elama; вот те ~ тебе Христос van. jumala ausõna
◊ Христа ради jumala nimel ~ pärast; жить Христа ради у кого van. kelle armust elama; Христос с тобой (с ним, с вами, с ними) (1) jumal sinuga (temaga, teiega, nendega), (2) mis sa (te) nüüd, min(g)e ikka, kas tõesti; жить как у Христа за пазухой nagu vanajumala selja taga elama; вот те ~ тебе Христос van. jumala ausõna
числиться 281 Г несов.
‣ где, кем kelle-mille hulgas olema ~ hulka arvatud olema; в списке его фамилия не числится nimekirjas tema nime pole, числиться в командировке lähetatute ~ komandeeringus olijate kirjas olema, числиться больным haigete kirjas olema, числиться на плохом счету kõnek. halvas kirjas olema;
‣ где arvuliselt olema; в деревне числится двести человек külas elab ~ on kakssada inimest;
‣ за кем omama, (omane) olema; за ним числится долг ta on võlgu, tal on võlg (kaelas), грехов за ним числится много tal on palju patte hingel, за каждым числятся недостатки igaühel on puudusi;
‣ страд. к числить
‣ где, кем kelle-mille hulgas olema ~ hulka arvatud olema; в списке его фамилия не числится nimekirjas tema nime pole, числиться в командировке lähetatute ~ komandeeringus olijate kirjas olema, числиться больным haigete kirjas olema, числиться на плохом счету kõnek. halvas kirjas olema;
‣ где arvuliselt olema; в деревне числится двести человек külas elab ~ on kakssada inimest;
‣ за кем omama, (omane) olema; за ним числится долг ta on võlgu, tal on võlg (kaelas), грехов за ним числится много tal on palju patte hingel, за каждым числятся недостатки igaühel on puudusi;
‣ страд. к числить
шик 18 (род. п. шика и шику) С м. неод. (без мн. ч.) luksus, toredus, uhkus, elegants, peenus, šikk; одеваться с шиком elegantselt ~ nooblilt ~ šikilt riietuma ~ riides olema ~ riides käima, квартира обставлена с шиком korter on luksuslikult ~ peenelt sisustatud, пройтись с шиком kõnek. suure efektiga minema, считаться шиком šikiks ~ peeneks peetama, вино -- шик kõnek. peen vein, luksusvein;
◊ задать ~ задавать шик ~ шику madalk. toredust taga ajama
◊ задать ~ задавать шик ~ шику madalk. toredust taga ajama
шип I 2 С м. неод.
‣ okas, oga; острый шип terav oga ~ okas, роза с шипами okastega roos;
‣ mas. radiaal(lõpp)tapp; ehit. tapp; tapikeel; шип в виде ласточкина хвоста kalasabatapp, потайной ~ глухой шип peittapp, шип и гнездо tapikeel ja tapipesa, sulund ja nuut, открытый шип läbiv nurgatapp, укрепить шипами tappidega kinnitama, соединять на шипах tappima;
‣ naga, kida; ковать на шипах hobust jäärauda panema ~ jäänaeltega rautama, ботинки на шипах naelkingad
‣ okas, oga; острый шип terav oga ~ okas, роза с шипами okastega roos;
‣ mas. radiaal(lõpp)tapp; ehit. tapp; tapikeel; шип в виде ласточкина хвоста kalasabatapp, потайной ~ глухой шип peittapp, шип и гнездо tapikeel ja tapipesa, sulund ja nuut, открытый шип läbiv nurgatapp, укрепить шипами tappidega kinnitama, соединять на шипах tappima;
‣ naga, kida; ковать на шипах hobust jäärauda panema ~ jäänaeltega rautama, ботинки на шипах naelkingad
шип III 1 С м. неод. (без мн. ч.) kõnek.
‣ sisin, susin (ka ülek.); husin, visin; kihin; särin; kahin, pahin; змеиный шип ussisisin;
‣ tss, tst, šš (häälitsus)
‣ sisin, susin (ka ülek.); husin, visin; kihin; särin; kahin, pahin; змеиный шип ussisisin;
‣ tss, tst, šš (häälitsus)
штука 69 С ж.
‣ неод. tükk (üksikese); десять штук яблок kümme õuna, десять копеек за штуку kümme kopikat tükk;
‣ неод. kõnek. asi, ese, riistapuu; värk; это полезная штука see on kasulik asi ~ värk, жизнь -- сложная штука elu on keeruline asi ~ värk, одиночество -- страшная штука üksindus on kole asi, речь сказать -- штука нехитрая kõnega üles astuda pole mingi kunst ~ üldse raske;
‣ неод. kõnek. lugu, temp, vemp, vigur, riugas; такая штука с ним случилась temaga juhtus selline lugu, это его штуки need on tema vigurid, опять взялся за старые штуки jälle on tal vanad vigurid sees ~ mängus, jälle ta teeb oma vanu vigureid, в том-то и (вся) штука selles see asi ongi ~ seisabki, не в этом штука asi pole selles, его провести не штука teda petta on käkitegu ~ pole mingi kunst;
‣ од. kõnek. peenike ~ osav sell; сразу видно, что он за штука kohe näha mis lind ta on;
◊ вот так штука madalk. vaat kus lugu ~ lops, säh sulle, on alles ~ vast lugu; сыграть штуку с кем madalk. kellele hullu tükki tegema, vingerpussi mängima; откалывать ~ отколоть, отмачивать ~ отмочить, выкидывать ~ выкинуть штуку kõnek. tükke ~ tükki tegema, vempu (sisse) viskama
‣ неод. tükk (üksikese); десять штук яблок kümme õuna, десять копеек за штуку kümme kopikat tükk;
‣ неод. kõnek. asi, ese, riistapuu; värk; это полезная штука see on kasulik asi ~ värk, жизнь -- сложная штука elu on keeruline asi ~ värk, одиночество -- страшная штука üksindus on kole asi, речь сказать -- штука нехитрая kõnega üles astuda pole mingi kunst ~ üldse raske;
‣ неод. kõnek. lugu, temp, vemp, vigur, riugas; такая штука с ним случилась temaga juhtus selline lugu, это его штуки need on tema vigurid, опять взялся за старые штуки jälle on tal vanad vigurid sees ~ mängus, jälle ta teeb oma vanu vigureid, в том-то и (вся) штука selles see asi ongi ~ seisabki, не в этом штука asi pole selles, его провести не штука teda petta on käkitegu ~ pole mingi kunst;
‣ од. kõnek. peenike ~ osav sell; сразу видно, что он за штука kohe näha mis lind ta on;
◊ вот так штука madalk. vaat kus lugu ~ lops, säh sulle, on alles ~ vast lugu; сыграть штуку с кем madalk. kellele hullu tükki tegema, vingerpussi mängima; откалывать ~ отколоть, отмачивать ~ отмочить, выкидывать ~ выкинуть штуку kõnek. tükke ~ tükki tegema, vempu (sisse) viskama
шут 2 С м. од.
‣ narr, tola, kloun; придворный шут õuenarr;
‣ kõnek. halv. komejant, kometitegija, veiderdaja, pajats; строить из себя шута veiderdama;
◊ шут гороховый kõnek. halv. (1) kehkenpüks, kõlkapüks, (2) tsirkusetola, imekomet, (3) hernehirmutis, hernetont; шут его знает kõnek. pagan ~ tont seda ~ teda teab; шут с тобой (с ним) kõnek. pagan ~ tont sinuga (temaga); на кой шут kõnek. mis pagana pärast ~ jaoks; ни шута не знать ~ смыслить kõnek. mitte tuhkagi ~ mõhkugi ~ õhkagi taipama ~ aru saama ~ jagama; шут меня (тебя, его, её, ...) возьми pagan mind (sind, teda, ...) võtku
‣ narr, tola, kloun; придворный шут õuenarr;
‣ kõnek. halv. komejant, kometitegija, veiderdaja, pajats; строить из себя шута veiderdama;
◊ шут гороховый kõnek. halv. (1) kehkenpüks, kõlkapüks, (2) tsirkusetola, imekomet, (3) hernehirmutis, hernetont; шут его знает kõnek. pagan ~ tont seda ~ teda teab; шут с тобой (с ним) kõnek. pagan ~ tont sinuga (temaga); на кой шут kõnek. mis pagana pärast ~ jaoks; ни шута не знать ~ смыслить kõnek. mitte tuhkagi ~ mõhkugi ~ õhkagi taipama ~ aru saama ~ jagama; шут меня (тебя, его, её, ...) возьми pagan mind (sind, teda, ...) võtku
это I 151 С с. неод. see; как всё это случилось kuidas see kõik ~ asi ~ lugu õieti juhtus, это невозможно see on võimatu, see pole võimalik, это было вчера see juhtus ~ oli eile, об этом ещё поговорим sellest me veel räägime, из этого ничего не выйдет sellest ei tule midagi välja, к этому мы ещё вернёмся selle juurde tuleme veel tagasi, с этого надо начинать sellest peab alustama ~ tuleb alustada, с этим нельзя шутить sellega ei või ~ ei tohi nalja teha, дело не в этом asi pole ~ ei ole ~ ei seisa selles, в этом всё дело kogu asi selles seisabki, при этом sealjuures, kõigele lisaks, в связи с этим seoses sellega, вот это да täitsa vahva, sa vaata vaid;
◊ где это видано kus seda enne on nähtud; куда это годится kuhu see kõlbab
◊ где это видано kus seda enne on nähtud; куда это годится kuhu see kõlbab
этот 151 М м. (эта, это, эти) see; этот или тот дом kas see või too maja, в это время sel ajal, на этом берегу siinpool jõge, siinpoolsel kaldal, с этим делом не выйдет sellest ei saa asja, sellest asjast ei tule midagi välja, уж эти мне капризы oh neid kapriise ~ tujusid, oh seda jonni
