[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit

бункерный 126 П punker-, punkri-; бункерный склад punkerladu, бункерная камера punkrikamber
выстлать 208* Г сов. → несов. выстилать что чем
‣ (laotades) katma; коридор выстлан ковром koridor on vaibaga kaetud;
‣ sillutama, katma; улица выстлана камнем tänav on kivitatud ~ kividega sillutatud
груда 51 С ж. неод. hunnik, virn, lasu; груда камней kivihunnik, -vare, -kangur, груда книг raamatuvirn
дезинфекционный 127 П desinfektsiooni-; дезинфекционная камера desinfektsioonikamber
диффузионный 127 П difusioon-, difusiooni-; диффузионная сварка tehn. difusioonkeevitus, диффузионная камера füüs. difusioonikamber, диффузионный потенциал keem. difusioonipotentsiaal
камера 51 С ж. неод.
‣ kamber (ka tehn.), koda, ruum; камера предварительного заключения eelvangistuskamber, воздушная камера õhukamber, тюремная камера vangikong, -kamber, одиночная камера üksikkamber, тёмная камера pimik, pimekamber (van.), морозильная камера külm(utus)kamber, камера окуривания mürkõhukamber, камера сгорания tehn. põlemiskamber, камера хранения (ручного багажа) pakihoidla, (käsipakkide) hoiuruum;
‣ fot. kaamera; киносъёмочная камера kinokaamera, скрытая камера peitkaamera, varjatud kaamera;
‣ õhukumm, sisekumm; камера шины sisekumm, lohv
капище 108 С с. неод. aj. paganausu tempel (ka ülek.)
кидать 165a Г несов. → сов. кинуть что, во что, чем, в кого pilduma, loopima, viskama, heitma, pillutama, paiskama; кидать камешки в воду kivikesi vette pilduma, кидать камнями в кого keda kividega loopima, кидать окурки на пол konisid maha viskama, кидать лучи kiiri heitma, кидать взор ~ взгляд pilku heitma, лодку кидало из стороны в сторону laine pillutas paati sinna ja tänna, его кидает в дрожь tal on külmavärinad, кидает в жар кого kellel tuleb kuum hoog peale ~ kes läheb üle keha kuumaks;
◊
кидать жребий liisku heitma; кидать камень ~ камешки в чей огород kivi kelle kapsaaeda viskama; кидать ~ кинуть на ветер что tuulde loopima ~ pilduma; кидать ~ кинуть камень ~ камнем в кого kelle pihta kivi viskama
кладь 90 С ж. неод. (обычно ед. ч.) koorem, laadung, kandam, pagas, pakid; ручная кладь käsipagas, käsipakid, камера хранения ручной клади pakihoid, pakihoidla, käsipakihoiuruum
коксовальный 126 П koksi-, koksistus-; коксовальная печь koksiahi, коксовальный завод koksivabrik, -tehas, коксовальный газ met. koksistusgaas, коксовальная камера tehn. koksistuskamber
коксование 115 С с. неод. (без мн. ч.) tehn. koksistus, koksistamine; камера коксования koksistuskamber
метнуть 336a (без страд. прич.) Г сов. однокр. к метать что, чем, в кого-что (üks kord) heitma ~ viskama; она метнула на меня испуганный взгляд ta heitis mulle hirmunud pilgu, метнуть взор ~ взором на кого kellele (kiiret) pilku heitma, метнуть камнем в окно kivi aknasse viskama, метнуть молот sport vasarat heitma
наворотить 316a Г сов. → несов. наворачивать I что, чего
‣ kokku ~ hunnikusse kuhjama; наворотить кучу камней kive hunnikusse ajama;
‣ ülek. madalk. kokku keerama; наворотить всяких глупостей rumalusi tegema ~ kokku keerama
наипаче Н van. kõige enam, veel enam, eriti, iseäranis; наипаче всего kõigest kõige enam
наклейщик 18 С м. од. liimija; наклейщик заготовок toorikuliimija, наклейщик камней kalliskiviliimija
обделать 164a Г сов. → несов. обделывать
‣ что kõnek. töötlema; viimistlema; обделать кожу nahka töötlema, обделать дом maja viimistlema;
‣ что, чем kõnek. vooderdama; обделать камнем kividega vooderdama;
‣ что, во что, чем kõnek. ääristama, (äärega) kaunistama, sisse raamima (näit. vääriskivi);
‣ что madalk. (osavalt) korda ~ joonde ajama; обделать все свои дела kõiki oma asju joonde ajama;
‣ кого madalk. tüssama, petma;
‣ кого-что vulg. täis tegema
обкладка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) vooderdus, vooderdamine, katmine; обкладка камнем канавы kraavi kividega vooderdamine, обкладка дёрном mätastega katmine, mätastamine;
‣ kate, vooder, vooderdis; servaliist, raam; кирпичная обкладка печи ahju tellisvooder, обкладка конденсатора el. kondensaatoriplaat, -elektrood
обложить II 311a Г сов. → несов. обкладывать
‣ кого-что, чем (ümberringi) panema, (üleni) katma, vooderdama; van. ääristama; обложить корни саженца мхом istiku juuri samblaga katma, обложить больного подушками haiget patjade vahele istuma panema, обложить дёрном mätastama, обложить камнем kividega vooderdama, тучи обложили небо taevas on lauspilves, горло обложило безл. kurk on üleni katune ~ valge ~ plekiline;
‣ кого-что ümber ~ sisse piirama; обложить город linna ümber piirama, обложить зверя jah. ulukit sisse piirama;
‣ кого-что, чем madalk. (läbi) sõimama
отваливание 115 С с. неод. (без мн. ч.) eemalelükkamine, kõrvaleveeretamine, eemaldamine; (laeva) eemaldumine ~ ärasõit; отваливание камней kivide eemalelükkamine ~ kõrvaleveeretamine, отваливание парохода от пристани auriku sadamast lahkumine ~ eemaldumine
памперо нескл. С м. неод. geogr. pampeero (pampatuul)
пекарный 126 П pagari-, küpsetus-; пекарное дело pagaritöö, -tööndus, пекарная камера küpsetuskamber
подборщик 18 С м.
‣ од. sortija, sorteerija, valija, komplekteerija, koostaja; подборщик древесины puiduvalija, подборщик камней kalliskivivalija, подборщик пряжи lõngasorteerija;
‣ неод. põll. (põhu)kogur
попасть 356b Г сов. → несов. попадать
‣ в кого-что, чем tabama; попасть в цель märki tabama, снаряд попал в дом mürsk tabas maja, попасть камнем в окно kivi aknasse lennutama, попасть ногой в лужу jalaga veelompi astuma;
‣ куда sattuma; saama, juhtuma, pääsema; попасть в окружение sõj. piiramisrõngasse sattuma, попасть в плен sõj. vangi sattuma ~ langema, мыло попало в глаза seep läks silma, вы не туда попали (1) te olete valesse kohta sattunud, (2) te helistate valel numbril, valeühendus, письмо попало не по адресу kiri sattus valesse kohta, попасть в чьи руки kelle kätte sattuma, попасть в немилость к кому kelle ebasoosingusse sattuma, попасть в беду hätta sattuma, попасть в неловкое положение piinlikku olukorda sattuma, попасть под суд kohtu alla sattuma, он не попал на самолёт ta ei saanud ~ ei jõudnudki lennuki peale, как попасть на площадь Победы? kuidas saab ~ pääseb Võidu väljakule? попасть в гости к ужину õhtusöögi ajaks külla juhtuma, попасть на хорошую книгу hea raamatu peale juhtuma, попасть на другой берег teisele kaldale pääsema, попасть на приём к врачу arsti vastuvõtule pääsema, попасть в университет ülikooli pääsema, попасть под трамвай trammi alla jääma, попасть под дождь vihma kätte jääma, попасть в зависимость от кого kellest sõltuma hakkama, sõltuvusse sattuma, sõltuvaks jääma;
‣ безл. кому-чему kõnek. riielda ~ naha peale saama, karistada saama; ему попало от отца ta sai isa käest võtta, попадёт тебе за это küll sa selle eest alles saad, selle eest on sul nüüd küll nahatäis soolas;
‣ попало прош. вр. с. р. kõnek. väljendeis куда попало kuhu juhtub ~ juhtus, как попало kuidas juhtub ~ juhtus, чем попало millega juhtub ~ juhtus;
◊
попасть ~ попадать в (неприятную) историю ~ в переплёт ~ в переделку portsu otsa kukkuma, supi sisse sattuma; попасть ~ попадать впросак kõnek. omadega sisse kukkuma, orki lendama, kimpu ~ pigisse jääma; попасть ~ попадать в точку märki tabama; попасть ~ попадать в когти (к) кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; попасть ~ попадать в ловушку lõksu langema; попасть ~ попадать на зубок ~ на зуб кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; попасть ~ попадать пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; попасть ~ попадать как кур во щи kõnek. orki lendama, kimbatusse ~ hätta sattuma, omadega vahele jääma; попасть ~ попадать под руку кому kellele kätte sattuma ~ juhtuma; попадёт на орехи кому kõnek. kellel on nahatäis ~ keretäis ~ peapesu soolas; попасть ~ попадать не в бровь, а в глаз kõnek. otse naelapea pihta ~ nagu rusikaga silmaauku (tabama)
поплавковый 119 П ujuk-; ujuki-, õngekorgi-; поплавковый самолёт pontoonlennuk, ujuk(vesi)lennuk, поплавковый воздухомер mäend. ujuk-õhumõõtur, поплавковая камера tehn. ujukikamber, -ruum
пропарочный 126 П aurutus-; пропарочная камера aurutuskamber
пустить 317 Г сов. → несов. пускать кого-что
‣ (lahti, sisse, juurde, läbi, välja, üles) laskma; lubama kuhu, mida teha; пустить птицу на волю lindu lahti ~ vabadusse laskma, пусти мою руку lase mu käsi lahti, пустить пассажиров в вагон sõitjaid vagunisse laskma, пустить ночевать ~ на ночлег öömajale laskma ~ võtma ~ lubama, пустить жильцов üürilisi võtma, (ruume) välja üürima, пустить стадо на пастбище karja välja laskma, пустить коня на траву hobust rohumaale ~ sööma laskma, пустить ракету raketti (üles v. välja) laskma, пустить поезд под откос rongi kraavi laskma, пустить лодку на дно paati uputama ~ põhja laskma, пустить воздушного змея tuulelohet üles ~ õhku laskma ~ lennutama, пустить слух juttu ~ kõlakat lahti laskma, пустить в оборот что käibele ~ ringlusse laskma, пустить в продажу müügile laskma, пустить по течению ~ по ветру mer. triivima panema, пустить кровь (1) aadrit laskma, (2) madalk. kelle verd valama, veretegusid tegema, пустить воду vett lahti keerama, vett jooksma panema, пустить лошадь шагом hobust ~ hobusel sammu käia laskma, hobust sammule sundima, пустить сына по портновскому делу kõnek. poega rätsepaks koolitama, пустить детей в кино lapsi kinno lubama, пустить в отпуск puhkusele lubama;
‣ käiku laskma ~ andma; käima panema ~ käivitama; пустить в ход (1) käiku laskma (ka ülek.), (2) käivitama, пустить электростанцию elektrijaama käiku andma, пустить в эксплуатацию ekspluatatsiooni ~ käitusse ~ käiku andma ~ laskma, пустить автобус между городом и посёлком linna ja alevi vahel bussiliini avama, пустить на полную мощность täie võimsusega käima panema, пустить мотор mootorit käivitama, пустить полным ходом täiskäiku sisse lülitama;
‣ tekitama; eritama; пустить волну laineid üles lööma, vett lainetama panema, пустить дым suitsu välja ajama (hakkama), пустить хрип norinat kuuldavale tooma, norskama hakkama;
‣ что, на что, подо что jätma, määrama; пустить поле под рожь põldu rukki alla jätma, пустить лес под топор metsa maha raiuma;
‣ что, чем lennutama, viskama, virutama; suunama; пустить камень ~ камнем в окно kivi ~ kiviga aknasse viskama, пустить стрелу noolt lennutama;
‣ что juuri ajama, idanema (ka ülek.); пустить корни juuri ajama, juurduma, пустить ростки idanema, tärkama;
‣ что kõnek. (värvides, tikkides) varjundit andma; teatud moega õmblema; пустить по краям зелёным mille ääri roheliseks tegema;
‣ kõnek. ütlema, lausuma, kohmama; пустить крепкое словечко krõbedat sõna (sisse) poetama;
‣ van. sisse valama, tilgutama; lisama;
◊
пустить ~ пускать козла в огород kõnek. kitse kärneriks laskma ~ panema; пустить ~ пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ~ kärbseid pähe ajama; пустить ~ пускать по миру кого kõnek. kerjama saatma keda, kerjakotti andma kellele; пустить ~ пускать слезу kõnek. silmi vesistama, pisarat poetama; не пустить ~ не пускать на глаза кого keda mitte silma alla laskma; пустить ~ пускать по ветру ~ на ветер tuulde loopima ~ laskma, läbi lööma; пустить ~ пускать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama ~ valla päästma; пустить ~ пускать (себе) пулю в лоб kõnek. endale kuuli pähe kihutama; пустить ~ пускать по течению кого-что (allavoolu) minna laskma; не пустить ~ не пускать на порог кого üle läve mitte laskma
разворотить 316a Г сов. → несов. разворачивать II что
‣ kõnek. (paigalt) pöörama ~ kangutama ~ keerama; разворотить груду камней kivihunnikut laiali kangutama;
‣ kõnek. puruks ~ segamini lööma ~ peksma, segamini pöörama; снаряды разворотили окоп mürsud purustasid kaeviku ~ lõid kaeviku segi;
‣ madalk. lömastama, sodiks ~ lömaks tegema
разрядный I 126 П el. lahendus-, tühjendus-, tühjenemis-; разрядная камера lahenduskamber, разрядное напряжение lahenduspinge, tühjenduspinge, tühjenemispinge, разрядный ток lahendusvool, tühjenemisvool
реакционный I 127 П keem., füüs. reaktsioon-, reaktsiooni-; реакционная плавка reaktsioonsulatamine, реакционная способность reaktsioonivõime, реакционная камера reaktsioonikamber
рефрижераторный 126 П külm-, külmutus-, refrigeraator-, refrigeraatori-; рефрижераторная установка külmutusseade, рефрижераторное судно külmutuslaev, külmlaev, рефрижераторная камера külmutuskamber
рикошетировать 171b Г сов. и несов. rikošettima, rikošeteerima; пули рикошетировали от камней kuulid rikošettisid kividelt
сифонный 126 П tehn. sifoon-, sifooni-; сифонный барометр sifoonbaromeeter, сифонная трубка sifoontoru, сифонная разливка met. sifoonvalu, sifoonvalamine, сифонная камера sifoonikamber
скрытый 119
‣ страд. прич. прош. вр. Г скрыть;
‣ прич. → П peit-, peite-, sala-, varjatud, peidetud, latentne; скрытая трещина geol. peitlõhe, скрытая вода põll. peitvesi, latentne vesi, скрытое изображение trük. peitkujutis, latentne kujutis, скрытый период med. peitejärk (haigusel), скрытая болезнь salahaigus, salatõbi, скрытая угроза salaähvardus, скрытая досада varjatud pahameel, скрытый смысл varjatud mõte, скрытая камера varjatud kaamera, скрытые возможности varjatud ~ varjul olevad võimalused, скрытая теплота füüs. varjatud ~ latentne soojus, скрытое несогласие geol. varjatud põiksus, скрытая форма болезни med. latentne haigusvorm
служебный 126 П
‣ teenistus-, ameti-, teenistuslik, teenistusalane, ametialane, ametlik; служебная обязанность teenistuskohustus, служебное предписание teenistuseeskiri, служебный устав teenistusmäärustik, служебное судно teenistuslaev, служебная собака teenistuskoer, служебная камера mäend. teenistuskamber, служебные помещения ametiruumid, служебная квартира ametikorter, служебный телефон ametitelefon, служебный разговор ametikõne, служебная тайна ametisaladus, служебное положение teenistuslik seisund, служебный вход ametikäik, служебный проступок teenistusalane ~ ametialane üleastumine, служебная характеристика teenistusalane ~ ametialane iseloomustus, teenistusiseloomustus, служебная командировка ametialane komandeering ~ lähetus, служебное подчинение teenistuslik alluvus;
‣ abi-, abistav, kõrvaline, teisejärguline, sekundaarne; служебное слово lgv. abisõna, служебное значение lgv. kõrvaltähendus
смертник 18 С м. од. surmalaps, surmamineja, surmamõistetu; камера смертников surmamõistetute kamber
смесительный 126 П tehn. segu-, segamis-; смесительная камера segukamber, seguruum, смесительный клапан seguklapp, смесительная воронка segamislehter, смесительный барабан segamistrummel, смесительная установка segamisseade, segur, смесительное оборудова ние segamisseadmed, смесительный шнек tigusegur
сушильный 126 П kuivatus-; сушильная камера kuivatusruum, kuivatuskamber, kuivati, kuivla, сушильная установка kuivatusseade, kuivati, kuivur, сушильная печь kuivatusahi, сушильный шкаф kuivatuskapp
телекамера 51 С ж. неод. (телевизионная передающая камера) tele(visiooni)kaamera
тюремный 126 П vangla-, vangi-, vangimaja(-), vangikoja(-), vangitorni(-) (van.), türmi(-) (van.); тюремное заключение vanglakaristus, (türmis) kinnipidamine, тюремный режим vanglakord, vangimaja kord, тюремная камера vangikong, vangikamber, тюремный надзиратель vangivalvur, vangivaht, за тюремной решёткой türmis, trellide ~ rootsi kardinate taga, vangis, vangimajas
уборка 72 С ж. неод. (без мн. ч.) koristamine, koristus; уборка квартиры korteri koristamine ~ kraamimine, уборка камней kivikoristus, уборка урожая (vilja)lõikus, saagikoristus, уборка зерновых ~ хлеба viljalõikus, viljakoristus, teraviljakoristus, уборка сена heinategu, уборка картофеля kartulivõtmine
угадать Г сов. → несов. угадывать
‣ 165a что, по чему, чем ära arvama, mõistatama, (õigesti) aimama, taipama, tabama, aru saama; угадать по глазам silmist nägema ~ lugema ~ aru saama, угадай, кто к нам пришёл arva ära, kes meile tuli, угадать чьи мысли kelle mõtteid lugema ~ aimama, угадать смысл чего mille mõtet taipama ~ tabama, угадать чью судьбу kelle saatust ette nägema, угадать чутьём vaistlikult ~ vaistuga tundma;
‣ 165a кого-что madalk. ära tundma; я угадал тебя по походке ma tundsin sinu kõnnakust ~ kõnnaku järgi ära;
‣ 165b куда, в кого-что madalk. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama; угадать камнем в окно kiviga aknasse trehvama ~ tabama, он угадал прямо в яму ta oskas otse auku kukkuda;
‣ 165b кому, с инф. madalk. kelle tahtmise ~ meele järele olema;
‣ madalk. (korralikult, nagu kord ja kohus) teha oskama
угодить 289 (без страд. прич. прош. вр.) Г сов. → несов. угождать
‣ кому-чему, на кого-что, чем kelle tahtmist (mööda) tegema, kelle meele järele olema ~ talitama ~ toimima, kellele meelehead ~ heameelt tegema ~ valmistama; угодить его желаниям tema soove täitma ~ rahuldama, на её вкус трудно угодить tema meele järele on raske olla, tema tahtmist ei oska keegi teha ~ täita, всем ~ на всех не угодишь kõigi tahtmist ei saa teha, kõigi meele järele ei jõua olla;
‣ (без несов.) по чему, чем, в кого-что, куда kõnek. sattuma, juhtuma, trehvama, tabama, sattuda ~ trehvata ~ tabada oskama; угодить камнем в окно kiviga (otse) aknasse sattuma ~ tabama ~ trehvata ~ põrutada oskama, угодить в гости к обеду just lõunasöögiks külla sattuma ~ trehvama ~ sattuda ~ trehvata oskama, угодить в тюрьму vangi ~ kinni kukkuma, пуля угодила ему прямо в плечо kuul tabas teda otse õlga, что под руку угодило mis kätte juhtus ~ pihku puutus;
‣ (без несов.) в кого kõnek. kellesse minema, kellega sarnanema; сыновья угодили в отца pojad on isasse läinud;
◊
угодить в самую точку naelapea pihta tabama ~ minema, täkkesse ~ täppi minema, märki ~ kümnesse tabama; угодить пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu ~ märgist mööda laskma
ускорительный 126 П kiirendus-, kiirendav; ускорительная камера kiirenduskamber, ускорительный насос aut. kiirenduspump
холодильный 126 П külm-, külmutus-, külmendus-, jahutus-; холодильная камера külmkamber, külmutuskamber, холодильная установка külmutusseade, külmendusseade, jahutusseade, холодильный рассол jahutuslahus, jahutussoolalahus, холодильный процесс külmutamine, külmendamine
хранение 115 С с. неод. (без мн. ч.) säilitamine, säilitus, (alal)hoidmine, (alal)hoid, talletamine, talletus; хранение древесины puidu säilitamine, хранение зерна vilja hoidmine, камера хранения (багажа) pagasi(hoiu)ruum, хранение данных info andmesäilitus, andmetalletus, сдавать вещи на хранение asju hoiule andma
швырнуть 336b Г сов. и однокр. к швырять что, чем kõnek. heitma, viskama, paiskama, virutama; швырнуть книгу на стол raamatut lauale viskama, швырнуть камень ~ камнем в окно kivi aknasse virutama, kiviga aknasse viskama
шибануть сов. и однокр. к шибать Г madalk.
‣ 336а что, чем viskama, virutama, põrutama, lennutama; шибануть камнем в окно kivi(ga) aknasse põrutama ~ virutama;
‣ 336а кого, чем äigama, virutama, toud andma; шибануть кулаком в спину rusikaga vastu selga äigama, toud selga andma;
‣ 336b (ninna, pähe) lööma; в нос шибануло запахом хлева ninna lõi laudalõhn
шлюзный 126 П lüüs-, lüüsi-; шлюзные ворота lüüsivärav, шлюзная камера lüüsikamber, шлюзный сбор lüüsimaks

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur