[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 55 artiklit
бежать 182 Г несов.
‣ (ühes suunas) jooksma, tormama (ka ülek.); бежать вприпрыжку hüpeldes jooksma, бежать наперегонки võidu jooksma, бежать по дороге mööda teed jooksma, тропинка бежит в гору rada lookleb mäest üles, облака бегут pilved kihutavad ~ sõuavad;
‣ jooksma, (kiirelt) voolama; река бежит jõgi voolab kiirelt, вода бежит из крана на пол vesi voolab ~ jookseb kraanist põrandale, слёзы бегут из глаз pisarad voolavad silmist;
‣ põgenema (ka ülek.), jooksu panema; бежать из плена sõjavangist põgenema;
‣ ülek. lendama, kiirelt mööduma; время бежит aeg lendab, дни бегут päevad mööduvad kiirelt;
◊ бежать изо всех сил kõigest jõust ~ väest jooksma; бежать со всех ног jooksma nagu jalad võtavad; vrd. бегать
‣ (ühes suunas) jooksma, tormama (ka ülek.); бежать вприпрыжку hüpeldes jooksma, бежать наперегонки võidu jooksma, бежать по дороге mööda teed jooksma, тропинка бежит в гору rada lookleb mäest üles, облака бегут pilved kihutavad ~ sõuavad;
‣ jooksma, (kiirelt) voolama; река бежит jõgi voolab kiirelt, вода бежит из крана на пол vesi voolab ~ jookseb kraanist põrandale, слёзы бегут из глаз pisarad voolavad silmist;
‣ põgenema (ka ülek.), jooksu panema; бежать из плена sõjavangist põgenema;
‣ ülek. lendama, kiirelt mööduma; время бежит aeg lendab, дни бегут päevad mööduvad kiirelt;
◊ бежать изо всех сил kõigest jõust ~ väest jooksma; бежать со всех ног jooksma nagu jalad võtavad; vrd. бегать
взлом 1 С м. неод. sissemurdmine, lahtimurdmine; взлом кассы kassasse sissemurdmine, кража со взломом murdvargus
вылет 1 С м. неод.
‣ (välja)lend, väljalendamine; вылет назначен на пять часов väljalend on määratud kella viieks, боевой вылет lahingulend;
‣ tehn. ulatus; вылет стрелы крана kraananoole ulatus
‣ (välja)lend, väljalendamine; вылет назначен на пять часов väljalend on määratud kella viieks, боевой вылет lahingulend;
‣ tehn. ulatus; вылет стрелы крана kraananoole ulatus
высунуть 335*a (повел. накл. высуни и высунь, высуньте) Г сов. → несов. высовывать что välja pistma; ребёнок высунул нос из-под одеяла laps pistis nina teki alt välja, высунуть язык keelt näitama, собака бежала, высунув язык koer jooksis, keel ripakil;
◊ (бежать) высунув язык kõnek. (jooksma), keel vesti peal
◊ (бежать) высунув язык kõnek. (jooksma), keel vesti peal
грузоподъёмность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) tehn. kandevõime, kandejõud; tõstejõud; грузоподъёмность моста silla kandejõud, грузоподъёмность крана kraana tõstejõud
душа 70 (вин. п. ед. ч. душу) С ж. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; душа и тело hing ja keha, человек доброй души heasüdamlik inimene, от всей души kogu südamest ~ hingest, на его душе грех tal on patt hingel, душа общества seltskonna hing, в его игре много души ta mäng on hingestatud, душа моя ülek. kõnek. mu kallis;
‣ kõnek. hing, hingeline; у помещика триста душ mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести душ kuuehingeline pere, на улице ни души õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta;
◊ чернильная душа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene; душа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali; в чём (только) душа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas; душа в пятки ушла ~ уходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde; душа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku; душа разрывается ~ разрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb ~ lõhkes (valust); жить душа в душу üksmeeles elama; душа не лежит ~ не лежала к кому-чему kes ~ mis ei ole südame järgi ~ meelt mööda ~ meele järele; душа не на месте süda vaevab; чужая душа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea; (говорить) по душам südamest südamesse ~ hingest hinge rääkima; (приходиться ~ прийтись) по душе meele järele (olema); на душе кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab; сколько душе угодно nii palju, kui süda kutsub ~ lustib; в глубине души hingepõhjas; до глубины души hingepõhjani; без души (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest; души не чаять в ком väga kiindunud olema kellesse; с души воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest; стоять над душой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma; кривить ~ покривить душой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama; брать ~ взять ~ хватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; брать ~ взять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma; за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast; вкладывать ~ вложить душу во что oma hinge panema millesse; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma; выворачивать ~ вывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama; выворачивать ~ вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima; выкладывать ~ выложить ~ излить душу кому kellele südant puistama; отводить ~ отвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama; выматывать ~ вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma; вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama; отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma; отдавать ~ отдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema
‣ (обычно без мн. ч.) hing, süda, meel; душа и тело hing ja keha, человек доброй души heasüdamlik inimene, от всей души kogu südamest ~ hingest, на его душе грех tal on patt hingel, душа общества seltskonna hing, в его игре много души ta mäng on hingestatud, душа моя ülek. kõnek. mu kallis;
‣ kõnek. hing, hingeline; у помещика триста душ mõisnikul on kolmsada hinge, семья из шести душ kuuehingeline pere, на улице ни души õues pole ühtegi hingelist, на душу населения ühe elaniku kohta;
◊ чернильная душа kõnek. tindihing, kantseleirott, paberiinimene; душа нараспашку kõnek. aval hing, hing on avali; в чём (только) душа держится kõnek. hing vaevu sees, hing niidiga kaelas; душа в пятки ушла ~ уходит у кого kõnek. kelle süda kukkus saapasäärde; душа надрывается kõnek. süda tõmbub valust kokku; душа разрывается ~ разрывалась у кого kõnek. kelle süda lõhkeb ~ lõhkes (valust); жить душа в душу üksmeeles elama; душа не лежит ~ не лежала к кому-чему kes ~ mis ei ole südame järgi ~ meelt mööda ~ meele järele; душа не на месте süda vaevab; чужая душа потёмки vanas. teise hinge sisse ei tea; (говорить) по душам südamest südamesse ~ hingest hinge rääkima; (приходиться ~ прийтись) по душе meele järele (olema); на душе кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab; сколько душе угодно nii palju, kui süda kutsub ~ lustib; в глубине души hingepõhjas; до глубины души hingepõhjani; без души (быть) от кого-чего kõnek. arust ära olema kelle-mille järele, vaimustuses olema kellest-millest; души не чаять в ком väga kiindunud olema kellesse; с души воротит кого madalk. kellel ajab südame pahaks, kelle ajab öökima; душой и телом ihu ja hingega, ihust ja hingest; стоять над душой чьей, у кого kõnek. kelle hinge peale käima, kellele hingerahu mitte andma; кривить ~ покривить душой keerutama, ebasiiras olema, tõtt maha salgama; брать ~ взять ~ хватать за душу кого kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; брать ~ взять (грех) на душу (pattu) oma hinge peale võtma; за милую душу kõnek. (1) heal meelel, heast meelest, (2) heast peast; вкладывать ~ вложить душу во что oma hinge panema millesse; влезать ~ влезть в душу kõnek. halv. (1) kelle hinges sorima, (2) kavalusega kelle usaldust võitma; выворачивать ~ вывернуть душу чью kõnek. kelle hinge pahupidi pöörama; выворачивать ~ вывернуть душу наизнанку перед кем kõnek. kellele südant puistama, kõike südame pealt ära rääkima; выкладывать ~ выложить ~ излить душу кому kellele südant puistama; отводить ~ отвести душу kõnek. (1) hingekosutust saama, (2) südamelt ära rääkima, südant puistama; выматывать ~ вымотать (всю) душу из кого kõnek. kelle(l) hinge seest sööma; вытрясти душу из кого kõnek. kelle hinge välja võtma, kaela kahekorra käänama; отпустить душу на покаяние nalj. kelle hinge rahule jätma; отдавать ~ отдать богу душу van., kõnek. iroon. hinge heitma, issanda juurde minema
завёртывание 115 С с. неод. (без мн. ч.) (sisse)pakkimine, (sisse)mähkimine; (sisse)pööramine; kinnikruvimine; üleskeeramine, üleskäärimine; keerduminek; завёртывание в бумагу paberisse mähkimine ~ pakkimine, завёртывание в одеяло tekki mähkimine ~ keeramine, завёртывание крана kraani kinnikeeramine, завёртывание штанины püksisääre üleskäärimine
закругление 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) ümardamine, ümaraks tegemine; ümardumine; закругление края доски laua ääre ümardamine;
‣ käänak, kurv; kumerus; дорога делала закругление tee tegi käänaku
‣ (без мн. ч.) ümardamine, ümaraks tegemine; ümardumine; закругление края доски laua ääre ümardamine;
‣ käänak, kurv; kumerus; дорога делала закругление tee tegi käänaku
играть 165a Г несов.
‣ во что, на чём, в чём, кого-что, кем-чем, с кем-чем, без доп. mängima (ka ülek.); играть в футбол jalgpalli mängima, играть в прятки peitust mängima (ka ülek.), играть на скрипке viiulit mängima, играть в куклы nukkudega mängima, играть в великодушие suuremeelset mängima ~ teesklema, играть с огнём tulega mängima (ka ülek.), играть роль osa mängima ~ etendama, играть первую скрипку esimest viiulit mängima (ka ülek.), играть свадьбу kõnek. pulmi pidama ~ tegema, играть на деньги raha peale mängima, играть в нападении sport edurivis ~ ründajana mängima, играть на бирже börsil spekuleerima ~ mängima, играть в четыре руки neljal käel mängima, играть песни murd. laulma;
‣ mänglema, ülek. ka sädelema, pärlendama, sätendama, särama; улыбка играла на его лице naeratus mängles ta näol, в груди играла радость süda hüppas ~ hõiskas rõõmust, вино играет в бокале vein helgib ~ sädeleb klaasis;
◊ играть в бирюльки (1) tühja-tähjaga tegelema, (2) lulli lööma; играть в молчанку madalk. tumma mängima (küsimustele vastamata jätma); играть в загадки mõistu kõnelema, ümbernurgajuttu ajama; играть комедию kõnek. kometit mängima, vigurdama; играть глазами silmi tegema, paljuütlevaid pilke heitma kellele; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema; кровь играет veri mäsleb; играть ~ сыграть на руку кому kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma ~ trumpe kätte mängima; играть на нервах у кого kelle närve sööma ~ proovile panema; vrd. сыграть
‣ во что, на чём, в чём, кого-что, кем-чем, с кем-чем, без доп. mängima (ka ülek.); играть в футбол jalgpalli mängima, играть в прятки peitust mängima (ka ülek.), играть на скрипке viiulit mängima, играть в куклы nukkudega mängima, играть в великодушие suuremeelset mängima ~ teesklema, играть с огнём tulega mängima (ka ülek.), играть роль osa mängima ~ etendama, играть первую скрипку esimest viiulit mängima (ka ülek.), играть свадьбу kõnek. pulmi pidama ~ tegema, играть на деньги raha peale mängima, играть в нападении sport edurivis ~ ründajana mängima, играть на бирже börsil spekuleerima ~ mängima, играть в четыре руки neljal käel mängima, играть песни murd. laulma;
‣ mänglema, ülek. ka sädelema, pärlendama, sätendama, särama; улыбка играла на его лице naeratus mängles ta näol, в груди играла радость süda hüppas ~ hõiskas rõõmust, вино играет в бокале vein helgib ~ sädeleb klaasis;
◊ играть в бирюльки (1) tühja-tähjaga tegelema, (2) lulli lööma; играть в молчанку madalk. tumma mängima (küsimustele vastamata jätma); играть в загадки mõistu kõnelema, ümbernurgajuttu ajama; играть комедию kõnek. kometit mängima, vigurdama; играть глазами silmi tegema, paljuütlevaid pilke heitma kellele; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema; кровь играет veri mäsleb; играть ~ сыграть на руку кому kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma ~ trumpe kätte mängima; играть на нервах у кого kelle närve sööma ~ proovile panema; vrd. сыграть
кабала I 52 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ aj. võlakiri, võlakohustusleping; (eluaegne) lepinguorjus, võlaorjus;
‣ orjus, orjastus, (orja)ike; крепостническая кабала pärisorjus, держать в кабале orjuses hoidma, брать в кабалу orjastama, находиться ~ быть в кабале у кого keda orjama, kelle orjuses olema, попасть в кабалу orju(se)sse sattuma
‣ aj. võlakiri, võlakohustusleping; (eluaegne) lepinguorjus, võlaorjus;
‣ orjus, orjastus, (orja)ike; крепостническая кабала pärisorjus, держать в кабале orjuses hoidma, брать в кабалу orjastama, находиться ~ быть в кабале у кого keda orjama, kelle orjuses olema, попасть в кабалу orju(se)sse sattuma
кивать 165b Г несов. чем, кому, на кого-что noogutama, nikutama, nokutama, noogutusega märku andma, (peaga) viitama; она с улыбкой кивала знакомым naeratades noogutas ta tuttavaile, вместо ответа он (обычно) кивал головой vastuse asemel noogutas ta pead, кивать на мужа peaga mehe poole viitama, лошади мерно кивали головами hobuste pead nookusid rütmis
колонна 51 С ж. неод.
‣ arhit. sammas; (tugi)post, piilar; ионическая колонна joonia sammas, коринфская колонна korintose sammas, составная колонна liitsammas, здание с колоннами sammashoone, колонна крана tehn. kraanasammas, бурильная колонна mäend. puurvarrastik;
‣ kolonn (rivis); танковая колонна tankikolonn, походная колонна rännakurivi, rännakukolonn, кильватерная колонна mer. kiiluveerivi (hanereas laevad), колонна спортсменов sportlaskolonn, sportlaste kolonn;
‣ tulp; van. veerg; колонна цифр arvude tulp, arvutulp
‣ arhit. sammas; (tugi)post, piilar; ионическая колонна joonia sammas, коринфская колонна korintose sammas, составная колонна liitsammas, здание с колоннами sammashoone, колонна крана tehn. kraanasammas, бурильная колонна mäend. puurvarrastik;
‣ kolonn (rivis); танковая колонна tankikolonn, походная колонна rännakurivi, rännakukolonn, кильватерная колонна mer. kiiluveerivi (hanereas laevad), колонна спортсменов sportlaskolonn, sportlaste kolonn;
‣ tulp; van. veerg; колонна цифр arvude tulp, arvutulp
коралл 1 С м. неод.
‣ korall; красный ~ благородный коралл zool. punane vääriskorall (Corallium rubrum);
‣ (обычно мн. ч.) korall(ehe); ожерелье из кораллов korallkaelakee
‣ korall; красный ~ благородный коралл zool. punane vääriskorall (Corallium rubrum);
‣ (обычно мн. ч.) korall(ehe); ожерелье из кораллов korallkaelakee
кража 76 С ж. неод. vargus, jur. salajane vargus; кража со взломом murdvargus, мелкая кража pisivargus, совершить кражу varastama, vargust toime panema, уличить кого в краже keda varguselt tabama
крап 1 (род. п. крапа и крапу) С м. неод. (без мн. ч.) tähnid; trähnid; tähnmuster; pritsmuster; salaträhnid (mängukaardi seljal); с крапом tähniline, trähniline
куда-то Н kuhugi (teadmata kuhu); она куда-то уехала ta on kuhugi sõitnud
кураж 29 (род. п. куража и куражу) С м. неод. (без мн. ч.) madalk. kuraas, uljus; hooplemine, kelkimine, ärplemine; vigurdamine;
◊ быть в кураже madalk. vintis ~ kuraasis olema
◊ быть в кураже madalk. vintis ~ kuraasis olema
лежать 181 Г несов.
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
лить 326 Г несов.
‣ что, без доп. valama (ka tehn.), kallama (ka ülek.); лить воду в стакан vett klaasi valama, лить слёзы pisaraid valama, дождь лил всю ночь vihma kallas ~ valas kogu öö, лить пушки kahureid valama, лить свечи küünlaid valama;
‣ voolama, jooksma; вода льёт из крана kraanist voolab vett ~ jookseb vesi, пот льёт с него ручьями ta nõretab higist, кровь льёт из раны haavast voolab ~ tuleb verd;
◊ лить воду на чью мельницу vett kelle veskile valama; лить ливмя ~ как из ведра kõnek. kui kapaga kallama, nagu oavarrest valama; лить ~ проливать крокодиловы слёзы krokodillipisaraid valama; лить ~ отливать пули madalk. (1) valetama, nii et suu suitseb, (2) vempe viskama, tükke tegema
‣ что, без доп. valama (ka tehn.), kallama (ka ülek.); лить воду в стакан vett klaasi valama, лить слёзы pisaraid valama, дождь лил всю ночь vihma kallas ~ valas kogu öö, лить пушки kahureid valama, лить свечи küünlaid valama;
‣ voolama, jooksma; вода льёт из крана kraanist voolab vett ~ jookseb vesi, пот льёт с него ручьями ta nõretab higist, кровь льёт из раны haavast voolab ~ tuleb verd;
◊ лить воду на чью мельницу vett kelle veskile valama; лить ливмя ~ как из ведра kõnek. kui kapaga kallama, nagu oavarrest valama; лить ~ проливать крокодиловы слёзы krokodillipisaraid valama; лить ~ отливать пули madalk. (1) valetama, nii et suu suitseb, (2) vempe viskama, tükke tegema
литься 326 Г несов.
‣ voolama (ka ülek.), jooksma; ülek. voogama, hoogama; вода льётся из крана kraanist voolab vesi ~ vett, слёзы льются по щекам pisarad voolavad mööda põski alla, льются звуки органа orelihelid voolavad ~ voogavad, речь его лилась легко и свободно ta kõneles vabalt ja ladusalt;
‣ страд. к лить
‣ voolama (ka ülek.), jooksma; ülek. voogama, hoogama; вода льётся из крана kraanist voolab vesi ~ vett, слёзы льются по щекам pisarad voolavad mööda põski alla, льются звуки органа orelihelid voolavad ~ voogavad, речь его лилась легко и свободно ta kõneles vabalt ja ladusalt;
‣ страд. к лить
мелкий 122 П (кр. ф. мелок, мелка, мелко, мелки; сравн. ст. мельче, превосх. ст. мельчайший 124)
‣ väike, peen(ike); мелкие орехи väikesed pähklid, мелкий почерк väike ~ peen ~ kribuline käekiri, kirbukiri, мелкие морщинки peened kortsud ~ kurrud, мелкий песок peen liiv, мелкий дождь peen ~ tibutav vihm;
‣ (без кр. ф.) ülek. väike(-), peen(-), pisi-; мелкая буржуазия väikekodanlus, мелкое производство väiketootmine, мелкое сито peen sõel, peensõel, мелкие деньги peenraha, мелкая кража jur. pisivargus;
‣ madal-, madal, ülek. ka tühine, väiklane; мелкая вспашка madalkünd, мелкая тарелка madal taldrik, мелкая река madal jõgi, мелкие интересы tühised huvid, pisihuvid, мелкий человек tühine ~ väiklane inimene;
◊ мелкая сошка kõnek. väike inimene, vilets vennike, (kes on) igaühe tõmmata-tõugata
‣ väike, peen(ike); мелкие орехи väikesed pähklid, мелкий почерк väike ~ peen ~ kribuline käekiri, kirbukiri, мелкие морщинки peened kortsud ~ kurrud, мелкий песок peen liiv, мелкий дождь peen ~ tibutav vihm;
‣ (без кр. ф.) ülek. väike(-), peen(-), pisi-; мелкая буржуазия väikekodanlus, мелкое производство väiketootmine, мелкое сито peen sõel, peensõel, мелкие деньги peenraha, мелкая кража jur. pisivargus;
‣ madal-, madal, ülek. ka tühine, väiklane; мелкая вспашка madalkünd, мелкая тарелка madal taldrik, мелкая река madal jõgi, мелкие интересы tühised huvid, pisihuvid, мелкий человек tühine ~ väiklane inimene;
◊ мелкая сошка kõnek. väike inimene, vilets vennike, (kes on) igaühe tõmmata-tõugata
мерцать 165b Г несов. helklema, vilkuma, virama, sirama, virvendama; el. sädelema; мерцала свечка küünlaleek vubises ~ heitles, снег мерцает искрами lumi sätendab ~ sirab
меч 29 С м. неод. mõõk; острый меч terav mõõk, вложить меч в ножны mõõka tuppe panema (ka ülek.), перековать мечи на орала kõrgst. mõõku atradeks taguma, меч правосудия kõrgst. õigluse käsi, поднять ~ обнажить меч на кого kõrgst. kelle vastu mõõka tõstma, kellele sõda kuulutama, скрестить мечи kõrgst. mõõku ristama, точить меч mõõka teritama;
◊ дамоклов меч liter. Damoklese mõõk; предавать ~ предать огню и мечу kõrgst. tule ja mõõgaga hävitama
◊ дамоклов меч liter. Damoklese mõõk; предавать ~ предать огню и мечу kõrgst. tule ja mõõgaga hävitama
мешать I 165b Г несов. кому-чему, в чём, при чём, с инф. häirima, segama, takistama keda-mida, tüliks (ees) olema kellel; он мешает мне работать ta segab mind töötamast, не мешает ~ не мешало бы poleks paha, выздоровлению мешала бессонница unetus takistas paranemist, мешать дышать hingamist takistama; vrd. помешать I
начальник 18 С м. од. ülem, ülemus, juhataja; начальник караула vahtkonnaülem, начальник гарнизона garnisoniülem, начальник отделения связи sidejaoskonna ülem, начальник станции jaamaülem, начальник поезда rongiülem, начальник таможни tolliameti ülem, начальник полиции prefekt, politseiülem, начальник цеха tsehhijuhataja, -ülem, прямой начальник otsene ülemus, начальник производства tootmisjuhataja, начальник управления valitsuse juhataja
носок II 24 С м. неод.
‣ dem. nokake, väike nokk (linnul);
‣ ninats, (jalatsi)nina; (soki-, suka-) pöid; носок сапога saapaninats, туфли с острыми носками terava ninaga kingad, носок чулка sukapöid, ходить на носках varvastel ~ kikivarvul käima;
‣ tila, nokk; (eseme) ots; кувшин с узким носком kitsa tilaga kann, носок крана kraananokk, носок лемеха adratera nina, носок наковальни alasi sarv, носок косы vikatiots
‣ dem. nokake, väike nokk (linnul);
‣ ninats, (jalatsi)nina; (soki-, suka-) pöid; носок сапога saapaninats, туфли с острыми носками terava ninaga kingad, носок чулка sukapöid, ходить на носках varvastel ~ kikivarvul käima;
‣ tila, nokk; (eseme) ots; кувшин с узким носком kitsa tilaga kann, носок крана kraananokk, носок лемеха adratera nina, носок наковальни alasi sarv, носок косы vikatiots
отделение II 115 С с. неод.
‣ osakond, jaoskond; ruum, lahter; хирургическое отделение haavaosakond, kirurgiaosakond, закройное отделение juurdelõikusosakond, почтовое отделение, отделение связи sidejaoskond, отделение милиции miilitsajaoskond, машинное ~ моторное отделение (laeva) masinaruum ~ mootoriruum, отделение пенала pinalilahter, подъёмное отделение mäend. tõstelahter;
‣ osa, jagu (ka sõj.); второе отделение концерта kontserdi teine osa, пулемётное отделение sõj. kuulipildujajagu, мотострелковое отделение sõj. motolaskurjagu, командир отделения sõj. jaokomandör;
‣ van. rubriik, nurk (ajalehes)
‣ osakond, jaoskond; ruum, lahter; хирургическое отделение haavaosakond, kirurgiaosakond, закройное отделение juurdelõikusosakond, почтовое отделение, отделение связи sidejaoskond, отделение милиции miilitsajaoskond, машинное ~ моторное отделение (laeva) masinaruum ~ mootoriruum, отделение пенала pinalilahter, подъёмное отделение mäend. tõstelahter;
‣ osa, jagu (ka sõj.); второе отделение концерта kontserdi teine osa, пулемётное отделение sõj. kuulipildujajagu, мотострелковое отделение sõj. motolaskurjagu, командир отделения sõj. jaokomandör;
‣ van. rubriik, nurk (ajalehes)
перевеситься 273 Г сов. → несов. перевешиваться через что end üle mille kallutama; üle (ääre) rippuma; он перевесился через перила ta kallutas end üle käsipuu
перевиснуть 344b Г сов. → несов. перевисать через что kõnek. üle mille rippuma ~ rippu olema; ветви перевисли через забор oksad olid üle aia rippu, он перевис через перила ta küünitas ~ oli upakil üle käsipuu
перегнуться 336 Г сов. → несов. перегибаться
‣ kahekorra minema, (võlvjaks, kaarjaks) painduma ~ koolduma; лист перегнулся leht on kahekorra;
‣ через что, без доп. (sügavalt üle mille) kummarduma; перегнуться через перила üle käsipuu kummarduma
‣ kahekorra minema, (võlvjaks, kaarjaks) painduma ~ koolduma; лист перегнулся leht on kahekorra;
‣ через что, без доп. (sügavalt üle mille) kummarduma; перегнуться через перила üle käsipuu kummarduma
перекинуться 334 Г сов. → несов. перекидываться
‣ через что üle viskuma ~ sööstma; перекинуться через перила üle käsipuu kõõluma;
‣ на что (kiiresti) levima, üle minema; огонь перекинулся на соседний дом tuli levis kiiresti naabermajale, разговор перекинулся на другую тему kõnek. jutt läks teisale ~ mujale;
‣ чем (üksteisele) viskama; перекинуться мячом üksteisele palli viskama;
‣ чем ülek. kõnek. vahetama; перекинуться взглядом pilke vahetama, не с кем словом перекинуться pole kellega sõnakestki vahetada;
‣ куда, к кому kõnek. üle ~ tagasi minema;
‣ во что madalk. (kaarte, lotot vm.) mängima; перекинуться в карты kaarte mängima;
‣ murd. kukerpalli tegema; ümber ~ kummuli minema
‣ через что üle viskuma ~ sööstma; перекинуться через перила üle käsipuu kõõluma;
‣ на что (kiiresti) levima, üle minema; огонь перекинулся на соседний дом tuli levis kiiresti naabermajale, разговор перекинулся на другую тему kõnek. jutt läks teisale ~ mujale;
‣ чем (üksteisele) viskama; перекинуться мячом üksteisele palli viskama;
‣ чем ülek. kõnek. vahetama; перекинуться взглядом pilke vahetama, не с кем словом перекинуться pole kellega sõnakestki vahetada;
‣ куда, к кому kõnek. üle ~ tagasi minema;
‣ во что madalk. (kaarte, lotot vm.) mängima; перекинуться в карты kaarte mängima;
‣ murd. kukerpalli tegema; ümber ~ kummuli minema
перековать 176 Г сов. → несов. перековывать
‣ кого-что uuesti ~ ümber rautama; перековать лошадь hobust uuesti rautama, перековать подкову (hobuse)rauda uuesti alla lööma;
‣ кого-что (järgemööda, üksteise järel kõiki v. paljusid) rautama;
‣ кого-что, во что, на что ümber taguma (ka ülek.); революция перековала людей revolutsioon on inimesi põhjalikult muutnud ~ ümber kasvatanud;
◊ перековать мечи на орала liter. mõõku atradeks taguma
‣ кого-что uuesti ~ ümber rautama; перековать лошадь hobust uuesti rautama, перековать подкову (hobuse)rauda uuesti alla lööma;
‣ кого-что (järgemööda, üksteise järel kõiki v. paljusid) rautama;
‣ кого-что, во что, на что ümber taguma (ka ülek.); революция перековала людей revolutsioon on inimesi põhjalikult muutnud ~ ümber kasvatanud;
◊ перековать мечи на орала liter. mõõku atradeks taguma
перила 94 С неод. (без ед. ч.) käsipuu(d), rinnatis, tarand, barjäär, balustraad; лестничные перила, перила лестницы trepikäsipuu, решётчатые перила võretarand
подержаться 183 Г сов.
‣ за что (veidi aega) kinni hoidma millest; подержаться за перила käsipuust kinni hoidma;
‣ (veidi aega) püsima; подержаться на воде veidi aega vee peal püsima, с неделю подержалась солнечная погода päikese(paiste)line ilm püsis umbes nädala;
‣ (mõnda aega) vastu pidama ~ mitte alla andma
‣ за что (veidi aega) kinni hoidma millest; подержаться за перила käsipuust kinni hoidma;
‣ (veidi aega) püsima; подержаться на воде veidi aega vee peal püsima, с неделю подержалась солнечная погода päikese(paiste)line ilm püsis umbes nädala;
‣ (mõnda aega) vastu pidama ~ mitte alla andma
политься II 327 (прош. вр. полился, полилась, полилось и полилось, полились и полились) Г сов. (без 1 и 2 л.) kallama ~ valama ~ voolama ~ jooksma hakkama (ka ülek.); полился дождь algas (vihma)sadu, tuli (vihma)valing, vihma hakkas kallama ~ valama, слёзы полились без удержу pisarad hakkasid ojana voolama, полилась музыка muusika hakkas voogama, из крана полилась вода vesi hakkas kraanist jooksma
придерживаться 168 Г несов.
‣ за что (kergelt) kinni hoidma millest, kergelt toetuma millele; придерживаться за перила käsipuust kinni hoidma;
‣ чего ülek. järgima, kinni pidama; придерживаться каких убеждений millistest põhimõtetest kinni pidama, mis meelt olema, придерживаться какого мнения millisel arvamusel olema, mida arvama, придерживаться правильного курса õiget kurssi hoidma ~ järgima, õigest kursist kinni pidama;
‣ чего hoiduma mille poole ~ mille ligidale; придерживаться правой стороны paremal pool käima, end paremale ~ paremat kätt hoidma;
‣ страд. к придерживать;
◊ придерживаться золотой середины kuldset keskteed silmas pidama; придерживаться золотого правила kuldsest reeglist kinni pidama
‣ за что (kergelt) kinni hoidma millest, kergelt toetuma millele; придерживаться за перила käsipuust kinni hoidma;
‣ чего ülek. järgima, kinni pidama; придерживаться каких убеждений millistest põhimõtetest kinni pidama, mis meelt olema, придерживаться какого мнения millisel arvamusel olema, mida arvama, придерживаться правильного курса õiget kurssi hoidma ~ järgima, õigest kursist kinni pidama;
‣ чего hoiduma mille poole ~ mille ligidale; придерживаться правой стороны paremal pool käima, end paremale ~ paremat kätt hoidma;
‣ страд. к придерживать;
◊ придерживаться золотой середины kuldset keskteed silmas pidama; придерживаться золотого правила kuldsest reeglist kinni pidama
проводка 72 С ж. неод. (обычно ед. ч.)
‣ (läbi mille, millest läbi v. mööda) viimine, juhtimine; проводка судов mer. (laevade) lootsimine;
‣ sissepanek, ehitamine, rajamine; проводка канала kanaliehitus;
‣ maj. kirjendus, sissekande tegemine, läbikandmine;
‣ el. juhtmestik; juhtmete paigaldamine, installatsioon; открытая проводка pealisjuhtmestik, защищённая проводка kaitstud juhtmestik;
‣ (hobuste) käitamine ~ kõnnitamine
‣ (läbi mille, millest läbi v. mööda) viimine, juhtimine; проводка судов mer. (laevade) lootsimine;
‣ sissepanek, ehitamine, rajamine; проводка канала kanaliehitus;
‣ maj. kirjendus, sissekande tegemine, läbikandmine;
‣ el. juhtmestik; juhtmete paigaldamine, installatsioon; открытая проводка pealisjuhtmestik, защищённая проводка kaitstud juhtmestik;
‣ (hobuste) käitamine ~ kõnnitamine
прорытие 115 С с. неод. (без мн. ч.) läbikaevamine, sissekaevamine; прорытие канала kanali kaevamine, прорытие шахты šahti ~ kaeveõõne läbindamine ~ rajamine
свеситься I 273 Г сов. → несов. свешиваться с чего üle ulatuma, eenduma, alla rippuma, rippus olema; alla painduma ~ kummarduma; kõnek. end kallutama; свеситься через перила käsipuudel kõõluma, свеситься из окна end aknast välja upitama
способность 90 С ж. неод.
‣ võime, võimelisus, suutelisus, suutvus; способность мыслить mõtlemisvõime, способность двигаться liikumisvõime, liikuvus, способность говорить kõnevõime, покупательная способность ostuvõime, способность к размножению paljunemisvõime, sigimisvõime, способность решения otsustusvõime, способность проникновения läbitungimisvõime, способность растворения lahustuvus, lahustumisvõime, несущая способность kandevõime, вяжущая способность siduvus, клеющая способность kleepuvus, пропускная способность канала kanali jõudlus ~ läbilaskevõime, теплотворная способность kütteväärtus, обладать способностью что делать võimeline mida tegema;
‣ (обычно мн. ч.) anne, talent, võimed, võimekus; умст венные способности (vaimsed) anded, võimekus, организаторские способности organisaatorivõimed, способности к музыке, музыкальные способности muusikaanne, физические способности kehalised võimed, человек с большими способностями andekas ~ võimekas inimene, проявить способности к чему milles andekas olema, от каждого по способностям igaühelt tema võimete järgi
‣ võime, võimelisus, suutelisus, suutvus; способность мыслить mõtlemisvõime, способность двигаться liikumisvõime, liikuvus, способность говорить kõnevõime, покупательная способность ostuvõime, способность к размножению paljunemisvõime, sigimisvõime, способность решения otsustusvõime, способность проникновения läbitungimisvõime, способность растворения lahustuvus, lahustumisvõime, несущая способность kandevõime, вяжущая способность siduvus, клеющая способность kleepuvus, пропускная способность канала kanali jõudlus ~ läbilaskevõime, теплотворная способность kütteväärtus, обладать способностью что делать võimeline mida tegema;
‣ (обычно мн. ч.) anne, talent, võimed, võimekus; умст венные способности (vaimsed) anded, võimekus, организаторские способности organisaatorivõimed, способности к музыке, музыкальные способности muusikaanne, физические способности kehalised võimed, человек с большими способностями andekas ~ võimekas inimene, проявить способности к чему milles andekas olema, от каждого по способностям igaühelt tema võimete järgi
стрела 53 С ж. неод.
‣ nool (ka joonisel); отравленная стрела mürginool, стрелы Амура ülek. Amori nooled, прямой как стрела noolsirge, sirge nagu nool;
‣ bot. varb, (õisikut kandev lehtedeta) vars;
‣ tehn. tõus, kõrgus, tipp; nool, poom, konsool; стрела подъёма (kaare) tõus ~ kõrgus, tõusukõrgus, tõstekõrgus, стрела арки ~ дуги ehit. kaare kõrgus, стрела башни torni tipp, стрела крана kraananool, poom, стрела экскаватора ekskavaatori nool ~ poom, стрела конвейера konveieri konsool, грузовая стрела mer. lastipoom, losspoom, стрела провеса el. (juhtme) ripe, ehit. läbiripe, стрела прогиба läbipaine, läbipaindumine;
‣ стрелой С → Н noolena, nagu nool ~ keravälk; лететь ~ нестись ~ мчаться стрелой noolena lendama, nagu tuulispask kihutama
‣ nool (ka joonisel); отравленная стрела mürginool, стрелы Амура ülek. Amori nooled, прямой как стрела noolsirge, sirge nagu nool;
‣ bot. varb, (õisikut kandev lehtedeta) vars;
‣ tehn. tõus, kõrgus, tipp; nool, poom, konsool; стрела подъёма (kaare) tõus ~ kõrgus, tõusukõrgus, tõstekõrgus, стрела арки ~ дуги ehit. kaare kõrgus, стрела башни torni tipp, стрела крана kraananool, poom, стрела экскаватора ekskavaatori nool ~ poom, стрела конвейера konveieri konsool, грузовая стрела mer. lastipoom, losspoom, стрела провеса el. (juhtme) ripe, ehit. läbiripe, стрела прогиба läbipaine, läbipaindumine;
‣ стрелой С → Н noolena, nagu nool ~ keravälk; лететь ~ нестись ~ мчаться стрелой noolena lendama, nagu tuulispask kihutama
схватиться 316 Г сов. → несов. схватываться
‣ за кого-что kinni haarama (ka ülek.) ~ kahmama; схватиться за руку käest kinni haarama, схватиться за ружьё püssi haarama, схватиться за перила käsipuust kinni haarama, схватиться обеими руками kahe käega kinni haarama, схватиться за мысль mõttest kinni haarama;
‣ kõnek. с кем kokku minema, taplusse ~ heitlusse ~ võitlusse astuma; vaidlusse ~ sõnelusse ~ sõnavahetusse sattuma ~ astuma; võistlema hakkama; схватиться врукопашную käsitsi võitlusse astuma;
‣ ühenduma, hambuma, hambaisse haarduma ~ haakuma;
‣ kõnek. äkki meenuma ~ taipama ~ märkama;
‣ с инф. madalk. (kiirustades, ootamatult) tegema kukkuma; схватиться читать lugema kukkuma;
‣ madalk. püsti hüppama ~ kargama;
‣ tarduma, kivistuma, kõvaks minema;
◊ схватиться за голову kahe käega peast kinni haarama; схватиться за соломинку (nagu uppuja) õlekõrrest kinni haarama; схватиться за ум aru pähe võtma
‣ за кого-что kinni haarama (ka ülek.) ~ kahmama; схватиться за руку käest kinni haarama, схватиться за ружьё püssi haarama, схватиться за перила käsipuust kinni haarama, схватиться обеими руками kahe käega kinni haarama, схватиться за мысль mõttest kinni haarama;
‣ kõnek. с кем kokku minema, taplusse ~ heitlusse ~ võitlusse astuma; vaidlusse ~ sõnelusse ~ sõnavahetusse sattuma ~ astuma; võistlema hakkama; схватиться врукопашную käsitsi võitlusse astuma;
‣ ühenduma, hambuma, hambaisse haarduma ~ haakuma;
‣ kõnek. äkki meenuma ~ taipama ~ märkama;
‣ с инф. madalk. (kiirustades, ootamatult) tegema kukkuma; схватиться читать lugema kukkuma;
‣ madalk. püsti hüppama ~ kargama;
‣ tarduma, kivistuma, kõvaks minema;
◊ схватиться за голову kahe käega peast kinni haarama; схватиться за соломинку (nagu uppuja) õlekõrrest kinni haarama; схватиться за ум aru pähe võtma
узость 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) kitsus (ka ülek.), ahtus; узость канала kanali kitsus, узость носа kitsanina(li)sus, узость зрачка anat. silmapisiava(sus);
‣ (без мн. ч.) ülek. kitsarinnalisus, piiratus; узость взглядов vaadete piiratus, узость тематики temaatika ~ teemade piiratus;
‣ kitsus, kitsas koht
‣ (без мн. ч.) kitsus (ka ülek.), ahtus; узость канала kanali kitsus, узость носа kitsanina(li)sus, узость зрачка anat. silmapisiava(sus);
‣ (без мн. ч.) ülek. kitsarinnalisus, piiratus; узость взглядов vaadete piiratus, узость тематики temaatika ~ teemade piiratus;
‣ kitsus, kitsas koht
ухватиться 316 Г сов. → несов. ухватываться
‣ за кого-что kellest-millest kinni haarama ~ hakkama (kõnek. ka ülek.), kinni rabama ~ kahmama ~ krabama; ухватиться за руку käest kinni haarama ~ krabama, ухватиться за перила (trepi)käsipuust kinni haarama, ухватиться за голову peast kinni haarama, ухватиться за интересную мысль kõnek. huvitavast mõttest kinni haarama ~ hakkama;
‣ за что kõnek. mille kallale asuma, mida tegema hakkama; ухватиться за новую работу uut tööd õhinaga tegema hakkama, не знаю, за что ухватиться ei tea, kust otsast alata ~ pihta hakata;
◊ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega kinni haarama; ухватиться зубами за что kõnek. küünte ja hammastega kinni haarama
‣ за кого-что kellest-millest kinni haarama ~ hakkama (kõnek. ka ülek.), kinni rabama ~ kahmama ~ krabama; ухватиться за руку käest kinni haarama ~ krabama, ухватиться за перила (trepi)käsipuust kinni haarama, ухватиться за голову peast kinni haarama, ухватиться за интересную мысль kõnek. huvitavast mõttest kinni haarama ~ hakkama;
‣ за что kõnek. mille kallale asuma, mida tegema hakkama; ухватиться за новую работу uut tööd õhinaga tegema hakkama, не знаю, за что ухватиться ei tea, kust otsast alata ~ pihta hakata;
◊ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega kinni haarama; ухватиться зубами за что kõnek. küünte ja hammastega kinni haarama
фокус I 1 С м. неод.
‣ fookus, tulipunkt, koondumispunkt, keskpunkt (ka ülek.); фокус вогнутого зеркала nõguspeegli fookus, фокус землетрясения hüpotsenter, maavärina kolle, помещать в фокусе fookustama, fookusse seadma, (kujutist) teravdama, teravustama;
‣ med. haiguskolle
‣ fookus, tulipunkt, koondumispunkt, keskpunkt (ka ülek.); фокус вогнутого зеркала nõguspeegli fookus, фокус землетрясения hüpotsenter, maavärina kolle, помещать в фокусе fookustama, fookusse seadma, (kujutist) teravdama, teravustama;
‣ med. haiguskolle
