[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
бурлить 285b Г несов. mulinal keema, pulbitsema, mässama, tormitsema, kobrutama (ka ülek.); вода бурлит в котле vesi keeb katlas mulinal, во мне бурлит гнев minus kobrutab ~ pulbitseb viha, море бурлит meri mässab, жизнь бурлит elu pulbitseb
взрыв 1 С м. неод.
‣ plahvatus (ka ülek.); lõhkemine; взрыв газа gaasiplahvatus, ядерный взрыв tuumaplahvatus, вызвать взрыв plahvatust tekitama, революционный взрыв filos. plahvatuslik üleminek, revolutsiooniline plahvatus, взрыв котла katla lõhkemine, сила взрыва lõhkejõud;
‣ ülek. puhang; взрыв гнева vihapuhang, взрыв смеха naerupuhang, взрыв аплодисментов kiiduavaldustorm
‣ plahvatus (ka ülek.); lõhkemine; взрыв газа gaasiplahvatus, ядерный взрыв tuumaplahvatus, вызвать взрыв plahvatust tekitama, революционный взрыв filos. plahvatuslik üleminek, revolutsiooniline plahvatus, взрыв котла katla lõhkemine, сила взрыва lõhkejõud;
‣ ülek. puhang; взрыв гнева vihapuhang, взрыв смеха naerupuhang, взрыв аплодисментов kiiduavaldustorm
горловина 51 С ж. неод. kael; kaelus; kõri; suue; pääseava; pääseluuk; горловина парового котла aurukatla kael
клокотание 115 С с. неод. (без мн. ч.) mulisemine, mulin; pulbitsus, kobrutamine; kohin; korisemine; клокотание моря meremöll, mere mässamine, клокотание котла katla mulksumine
козёл 7 С м.
‣ од. sokk, sikk; козлы zool. kitsed (sõraliste perekond Capra);
‣ неод. kits (tehn. tahkena rippuma jäänud ahjutäidis; sport võimlemisriist);
‣ madalk. од. kaotaja (doominos ja kaardimängus); неод. (teatud) doominomäng, kaardimäng; забивать козла doominot taguma;
‣ неод. kõnek. villis, maastikuauto, džiip;
◊ козёл отпущения kõnek. patuoinas; как от козла молока kõnekäänd justkui sea seljast villa, nagu vähilt villa; пускать ~ пустить козла в огород kõnekäänd kitse kärneriks panema
‣ од. sokk, sikk; козлы zool. kitsed (sõraliste perekond Capra);
‣ неод. kits (tehn. tahkena rippuma jäänud ahjutäidis; sport võimlemisriist);
‣ madalk. од. kaotaja (doominos ja kaardimängus); неод. (teatud) doominomäng, kaardimäng; забивать козла doominot taguma;
‣ неод. kõnek. villis, maastikuauto, džiip;
◊ козёл отпущения kõnek. patuoinas; как от козла молока kõnekäänd justkui sea seljast villa, nagu vähilt villa; пускать ~ пустить козла в огород kõnekäänd kitse kärneriks panema
козлы 58 С неод. (без ед. ч.)
‣ (sae)pukk, pukkalus; кучер сидел на козлах kutsar istus pukis, пилить дрова на козлах pukil puid saagima;
‣ sõj. hakk; поставить ружья в козлы püsse hakki panema
‣ (sae)pukk, pukkalus; кучер сидел на козлах kutsar istus pukis, пилить дрова на козлах pukil puid saagima;
‣ sõj. hakk; поставить ружья в козлы püsse hakki panema
котёл 7 С м. неод. katel, pada; mäend. (laengu)katel; варочный котёл keedukatel, паровой котёл aurukatel, котёл центрального отопления keskküttekatel, водогрейный котёл veekatel, отопительный котёл küttekatel, питаться ~ кормиться из общего котла ülek. ühiskatlal olema, исполинский ~ гигантский котёл geol. hiiukirn;
◊ (голова) как ~ с пивной котёл madalk. (pea) nagu pada, hiiglasuur (pea)
◊ (голова) как ~ с пивной котёл madalk. (pea) nagu pada, hiiglasuur (pea)
нагрев 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ kuumutus, soojendus, kuumendus, kuumendamine; kuumenemine, soojenemine; kõnek. soojus; поверхностный нагрев pindkuumutus, глубинный нагрев süvakuumutus, сплошной нагрев lauskuumutus, высокочастотный нагрев el. kõrgsageduskuumutus, контактный нагрев el. puutekuumutus, kontaktkuumutus, предварительный нагрев (1) eelkuumutus, (2) eelsoojenemine, прямой нагрев vahetu kuumutus ~ soojenemine, косвенный нагрев (1) kaudkuumutus, (2) kaudsoojenemine;
‣ tehn. küttepind; нагрев парового котла aurukatla küttepind
‣ kuumutus, soojendus, kuumendus, kuumendamine; kuumenemine, soojenemine; kõnek. soojus; поверхностный нагрев pindkuumutus, глубинный нагрев süvakuumutus, сплошной нагрев lauskuumutus, высокочастотный нагрев el. kõrgsageduskuumutus, контактный нагрев el. puutekuumutus, kontaktkuumutus, предварительный нагрев (1) eelkuumutus, (2) eelsoojenemine, прямой нагрев vahetu kuumutus ~ soojenemine, косвенный нагрев (1) kaudkuumutus, (2) kaudsoojenemine;
‣ tehn. küttepind; нагрев парового котла aurukatla küttepind
обмуровка 72 С ж. неод. ehit.
‣ (без мн. ч.) müüritus, müüritamine, müüriga ~ müüritisega vooderdamine ~ ümbritsemine, müürvoodri ladumine;
‣ müüritis, müürvooder; кирпичная обмуровка котла katla tellismüüritis
‣ (без мн. ч.) müüritus, müüritamine, müüriga ~ müüritisega vooderdamine ~ ümbritsemine, müürvoodri ladumine;
‣ müüritis, müürvooder; кирпичная обмуровка котла katla tellismüüritis
составить 278a Г сов. → несов. составлять что
‣ koostama, kokku panema ~ seadma, moodustama; составить план plaani koostama ~ tegema, plaanistama, составить учебник õpikut koostama ~ kirjutama, составить рукопись käsikirja koostama, составить уравнение võrrandit koostama, составить смету eelarvestama, eelarvet koostama ~ tegema, составить поезд rongi koostama, составить расписание уроков tunniplaani kokku seadma ~ tegema, составить правительство valitsust moodustama, составить целое tervikut moodustama, составить предложение lauset moodustama ~ sõnastama, lausestama, составить хор koori asutama ~ looma, составить компанию кому kõnek. kellele seltsi pakkuma ~ seltsiks olema;
‣ kõrvuti ~ ühte kohta ~ kokku ~ ühte panema; составить два стола kahte lauda kokku lükkama, составить винтовки в козлы (vint)püsse hakki panema;
‣ soetama, muretsema, kokku korjama, koguma; составить библиотеку raamatukogu soetama, составить коллекцию марок margikogu soetama, составить капитал kapitali soetama ~ koguma;
‣ tegema, sõlmima; составить завещание testamenti tegema, составить договор lepingut koostama;
‣ tekitama, kujundama, looma; составить мнение arvamust tekitama ~ looma, составить представление kujutlust looma, ettekujutust andma, составить прецедент pretsedenti looma, составить гордость uhkuseks olema, составить радость rõõmu(allika)ks olema, составить чьё счастье kelle (kogu) õnn olema, это не составит препятствия see ei takista mida, see ei ole millele takistuseks, это не составит большого труда see pole kuigi tülikas ~ raske, see ei tee suurt tüli ~ ei tekita raskust;
‣ (kogus, hulk) olema, (määra, kvantumit) hõlmama, koosnema; расходы составят сто рублей kulud on ~ teevad välja sada rubla, kuludeks läheb sada rubla, собрание сочинений составило десять томов teostekogu on ~ sai kümneköiteline;
‣ с чего на что mille pealt alla ~ maha tõstma, ülalt alla ~ maha panema;
◊ составить ~ составлять выгодную ~ хорошую партию kõnek. head partiid tegema
‣ koostama, kokku panema ~ seadma, moodustama; составить план plaani koostama ~ tegema, plaanistama, составить учебник õpikut koostama ~ kirjutama, составить рукопись käsikirja koostama, составить уравнение võrrandit koostama, составить смету eelarvestama, eelarvet koostama ~ tegema, составить поезд rongi koostama, составить расписание уроков tunniplaani kokku seadma ~ tegema, составить правительство valitsust moodustama, составить целое tervikut moodustama, составить предложение lauset moodustama ~ sõnastama, lausestama, составить хор koori asutama ~ looma, составить компанию кому kõnek. kellele seltsi pakkuma ~ seltsiks olema;
‣ kõrvuti ~ ühte kohta ~ kokku ~ ühte panema; составить два стола kahte lauda kokku lükkama, составить винтовки в козлы (vint)püsse hakki panema;
‣ soetama, muretsema, kokku korjama, koguma; составить библиотеку raamatukogu soetama, составить коллекцию марок margikogu soetama, составить капитал kapitali soetama ~ koguma;
‣ tegema, sõlmima; составить завещание testamenti tegema, составить договор lepingut koostama;
‣ tekitama, kujundama, looma; составить мнение arvamust tekitama ~ looma, составить представление kujutlust looma, ettekujutust andma, составить прецедент pretsedenti looma, составить гордость uhkuseks olema, составить радость rõõmu(allika)ks olema, составить чьё счастье kelle (kogu) õnn olema, это не составит препятствия see ei takista mida, see ei ole millele takistuseks, это не составит большого труда see pole kuigi tülikas ~ raske, see ei tee suurt tüli ~ ei tekita raskust;
‣ (kogus, hulk) olema, (määra, kvantumit) hõlmama, koosnema; расходы составят сто рублей kulud on ~ teevad välja sada rubla, kuludeks läheb sada rubla, собрание сочинений составило десять томов teostekogu on ~ sai kümneköiteline;
‣ с чего на что mille pealt alla ~ maha tõstma, ülalt alla ~ maha panema;
◊ составить ~ составлять выгодную ~ хорошую партию kõnek. head partiid tegema
установка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) (kohale) paigutamine, paigutus, paigaldamine, paigaldus, paigaleasetamine, kohaleasetamine, ülessead(min)e, ülespanek, paigaleseadmine, paigalepanek, paikapanek, paikaseadmine; seadistamine, seadistus, seadmestamine, seadmestus, rakestamine, rakestus, installeerimine; установка на место paigaldamine, paigaldus, установка столбов postipaigaldus, postide paigaldus, установка лесов ehit. toestuse ~ tellingute paigaldus, установка котла katla paigaleseadmine, установка света valguse seadmine, установка телефона telefoni sissepanek ~ ülespanek ~ ülesseadmine, установка оборудования seadmete ~ sisseseade montaaž, установка такелажа taglastamine, установка в исходное состояние, предварительная установка info lähtestamine, lähteseisu seadmine (arvutiprogrammis);
‣ tehn. seade (seadme), seadeldis, paigaldis; автоматическая установка automaatseade, пусковая установка ракет raketistardiseade, опреснительная установка magestusseade, magesti, дождевальная установка vihmutusseade, vihmuti, силовая установка jõuseade, tugevvooluseade, доильная установка lüpsiseade, lüpsimasin, отопительная установка kütteseade, дробильная установка peenesti, peenestusseade, purusti, purustusseade, смесительная установка segur, segamisseade, самоходная артиллерийская установка liikursuurtükk, ядерная энергетическая установка tuumaenergiaseade;
‣ hoiak, suunitlus, suund, orientatsioon, seadumus; целевая установка eesmärk, читательская установка bibl. lugemisseadumus, установка на повышение качества продукции suund toodangu kvaliteedi tõstmisele;
‣ juhend, juhtnöör, juhatus, orientiir, suunis
‣ (без мн. ч.) (kohale) paigutamine, paigutus, paigaldamine, paigaldus, paigaleasetamine, kohaleasetamine, ülessead(min)e, ülespanek, paigaleseadmine, paigalepanek, paikapanek, paikaseadmine; seadistamine, seadistus, seadmestamine, seadmestus, rakestamine, rakestus, installeerimine; установка на место paigaldamine, paigaldus, установка столбов postipaigaldus, postide paigaldus, установка лесов ehit. toestuse ~ tellingute paigaldus, установка котла katla paigaleseadmine, установка света valguse seadmine, установка телефона telefoni sissepanek ~ ülespanek ~ ülesseadmine, установка оборудования seadmete ~ sisseseade montaaž, установка такелажа taglastamine, установка в исходное состояние, предварительная установка info lähtestamine, lähteseisu seadmine (arvutiprogrammis);
‣ tehn. seade (seadme), seadeldis, paigaldis; автоматическая установка automaatseade, пусковая установка ракет raketistardiseade, опреснительная установка magestusseade, magesti, дождевальная установка vihmutusseade, vihmuti, силовая установка jõuseade, tugevvooluseade, доильная установка lüpsiseade, lüpsimasin, отопительная установка kütteseade, дробильная установка peenesti, peenestusseade, purusti, purustusseade, смесительная установка segur, segamisseade, самоходная артиллерийская установка liikursuurtükk, ядерная энергетическая установка tuumaenergiaseade;
‣ hoiak, suunitlus, suund, orientatsioon, seadumus; целевая установка eesmärk, читательская установка bibl. lugemisseadumus, установка на повышение качества продукции suund toodangu kvaliteedi tõstmisele;
‣ juhend, juhtnöör, juhatus, orientiir, suunis
ухо 104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.
‣ kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
‣ уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
‣ (nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
◊ крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
‣ kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
‣ уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
‣ (nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
◊ крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
