[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit
альбом 1 С м. неод. album; альбом для марок margialbum, альбом с видами Москвы Moskva vaadete(ga) album, семейный альбом perekonnaalbum, альбом для стихов salmik, salmialbum
жаркий 122 П (кр. ф. жарок, жарка, жарко, жарки; сравн. ст. жарче, превосх. ст. жарчайший 124) palav(-), kuum, tuline, ülek. ka kirglik, äge, käre; жаркое солнце palav päike, жаркий день kuum ~ palav päev, жаркая печь kuum ~ tuline ahi, жаркий пояс geogr. palavvööde, troopikavööde, жаркие страны lõunamaad, жаркий поцелуй palav ~ kirglik suudlus, жаркий спор äge ~ tuline vaidlus
кандидат 1 С м. од. kandidaat; кандидат в депутаты (rahva)saadikukandidaat, кандидат в члены партии partei liikmekandidaat, кандидат наук teaduskandidaat, кандидат медицинских наук arstiteaduse kandidaat, meditsiinikandidaat, кандидат философских наук filosoofiakandidaat, кандидат экономических наук majandusteaduse kandidaat, majanduskandidaat (kõnek.), кандидат физико-математических наук füüsika-matemaatikakandidaat, выдвигать кандидатом kandidaadiks esitama ~ seadma, степень кандидата наук kandidaadikraad
карман 1 С м. неод. tasku, tehn. ka salv, pesa; боковой карман küljetasku, нагрудный карман rinnatasku, внутренний карман sisetasku, накладной карман pealepandud tasku, вшивной карман sisseõmmeldud tasku, карман для часов kellatasku, смазочный карман määrdetasku, подающий карман söötesalv, приёмный карман väljesalv, смоляной карман vaigupesa;
◊ у кого толстый ~ тугой карман kõnek. kellel on rahakott pungis ~ tüse rahakott; бить по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; не по карману кому kõnek. pole kellele taskukohane, kelle rahakott ei löö millele vastu; класть ~ положить (себе) в карман oma taskusse pistma, vahelt tegema; набивать ~ набить (себе) карман kõnek. oma punga ~ kukrut täitma; залезать ~ залезть в карман к кому, чей kõnek. kätt kelle taskusse pistma; за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud; держи карман (шире) kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks
◊ у кого толстый ~ тугой карман kõnek. kellel on rahakott pungis ~ tüse rahakott; бить по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; не по карману кому kõnek. pole kellele taskukohane, kelle rahakott ei löö millele vastu; класть ~ положить (себе) в карман oma taskusse pistma, vahelt tegema; набивать ~ набить (себе) карман kõnek. oma punga ~ kukrut täitma; залезать ~ залезть в карман к кому, чей kõnek. kätt kelle taskusse pistma; за словом в карман не лезет ~ не полезет kõnek. ei ole suu peale kukkunud; держи карман (шире) kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks
карьер II 1 С м. неод. (без мн. ч.) sport karjäär, kiirkapak, kiirgalopp; взять с места в карьер kiirgalopiga paigalt võtma, мчаться во весь карьер tuhatnelja kihutama;
◊ с места в карьер kõnek. ilma pikemata, ilma igasuguse sissejuhatuseta
◊ с места в карьер kõnek. ilma pikemata, ilma igasuguse sissejuhatuseta
марка I 72 С ж. неод.
‣ (post-, tempel-, kauba-) mark; (kauba- vm.) märk; почтовая марка postmark, kirjamark, срезанная марка lõikemark, беззубцовая марка hammasteta mark, коллекционирование марок margikogumine, альбом для марок margialbum, марки вина veinimargid, сталь высшей марки kõrgema margi teras, фабричная ~ заводская марка vabrikumärk, нивелирная марка seinareeper (kõrgusmärk);
‣ ülek. kõnek. mark, liik, mast; мошенники всех марок igat masti ~ liiki petised;
‣ trük. tõkis;
◊ держать ~ выдерживать марку kõnek. mainet ~ nime ~ marki hoidma; под маркой чего mille margi all ~ varjus
‣ (post-, tempel-, kauba-) mark; (kauba- vm.) märk; почтовая марка postmark, kirjamark, срезанная марка lõikemark, беззубцовая марка hammasteta mark, коллекционирование марок margikogumine, альбом для марок margialbum, марки вина veinimargid, сталь высшей марки kõrgema margi teras, фабричная ~ заводская марка vabrikumärk, нивелирная марка seinareeper (kõrgusmärk);
‣ ülek. kõnek. mark, liik, mast; мошенники всех марок igat masti ~ liiki petised;
‣ trük. tõkis;
◊ держать ~ выдерживать марку kõnek. mainet ~ nime ~ marki hoidma; под маркой чего mille margi all ~ varjus
мармит 1 С м. неод. marmiit (seade toidu kuumana hoidmiseks); мармит для первых блюд supimarmiit, мармит для вторых блюд praemarmiit
марш II 28 С м. неод. ehit. trepikäik, trepimarss; широкая лестница в два марша lai kahekäiguline trepp
марь I 90 С ж. неод. (без мн. ч.) bot. hanemalts (Chenopodium); гибридная марь värd-hanemalts (Chenopodium hybridum), душистая марь kobar-hanemalts (Chenopodium botrys), луговая марь võõr-hanemalts (Chenopodium pratericola)
мерный 126 П (кр. ф. мерен, мерна, мерно, мерны)
‣ mõõdetud, rütmiline, ühtlane; мерный шаг ühtlane ~ mõõdetud samm;
‣ (без кр. ф.) mõõte-, mõõtmis-; мерный столбик mõõtesammas, мерная посуда mõõtenõu(d);
‣ (без кр. ф.) van. täiemõõduline, kindlamõõduline; мерная рыба täiemõõduline kala
‣ mõõdetud, rütmiline, ühtlane; мерный шаг ühtlane ~ mõõdetud samm;
‣ (без кр. ф.) mõõte-, mõõtmis-; мерный столбик mõõtesammas, мерная посуда mõõtenõu(d);
‣ (без кр. ф.) van. täiemõõduline, kindlamõõduline; мерная рыба täiemõõduline kala
подбор 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) (välja)valimine, valik, sort(eer)imine, komplekteerimine; подбор кадров kaadrivalik, подбор марок для коллекции markide valimine kollektsiooni tarvis ~ jaoks, подбор набора trük. lao komplekteerimine, в подбор trük. taandeta;
‣ kogu(m), kollektsioon, komplekt; sortiment; koosseis; подбор красок värvigamma, подбор книг raamatuvali(mi)k, хороший подбор сотрудников hea töötajate koosseis, как на подбор nagu valitud, kõik ühtviisi head;
‣ van. (kihiline) konts;
‣ ehit. täidislagi, mustlagi
‣ (без мн. ч.) (välja)valimine, valik, sort(eer)imine, komplekteerimine; подбор кадров kaadrivalik, подбор марок для коллекции markide valimine kollektsiooni tarvis ~ jaoks, подбор набора trük. lao komplekteerimine, в подбор trük. taandeta;
‣ kogu(m), kollektsioon, komplekt; sortiment; koosseis; подбор красок värvigamma, подбор книг raamatuvali(mi)k, хороший подбор сотрудников hea töötajate koosseis, как на подбор nagu valitud, kõik ühtviisi head;
‣ van. (kihiline) konts;
‣ ehit. täidislagi, mustlagi
поднять 264 (прош. вр. поднял и поднял, подняло и подняло, подняли и подняли; страд. прич. прош. вр. поднятый, кр. ф. поднят, поднятьа, поднятьо, поднятьы; буд. вр. kõnek. подыму, подымешь...) Г сов. → несов. поднимать
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
‣ кого-что (üles, püsti, kõrgemale) tõstma (ka ülek.), kergitama, tõstatama; поднять руку ( на кого ka ülek.) kätt tõstma (ka kelle vastu), поднять руки käsi üles tõstma (ka ülek.), поднять с земли maast üles tõstma, поднять стул tooli üles ~ püsti tõstma, поднять воротник kraed üles tõstma, поднять телефонную трубку telefonitoru tõstma, поднять бокал за кого kelle terviseks klaasi tõstma, поднять глаза на кого kellele pilku tõstma, поднять брови kulme kergitama, поднять настроение tuju tõstma, поднять производительность труда tööviljakust tõstma ~ suurendama, поднять дисциплину korda tugevdama, поднять в общественном мнении ühiskonna silmis tõstma keda, поднять голос muus. kõrgemalt laulma, поднять цены hindu tõstma, поднять флаг lippu heiskama, поднять паруса purjesid üles tõmbama ~ heiskama, поднять якорь ankrut hiivama, поднять упавшего kukkunut üles aitama, поднять изголовье peaalust kergitama ~ ülespoole tõstma ~ kõrgemaks tegema, поднять пыль tolmu üles keerutama, поднять тревогу paanikat tegema, поднять шерсть karvu turri ajama, поднять петли на чулке sukasilmi üles võtma, поднять на дыбы (коня) (hobust) tagajalgadele ajama, поднять весь архив kogu arhiivi läbi vaatama ~ tuhnima, поднять на воздух õhkima, õhku laskma, поднять из пепла tuhast üles ehitama, поднять вопрос probleemi tõstatama;
‣ кого-что kõnek. (heale) järjele aitama, parandama; поднять хозяйство majapidamist edendama ~ paremale järjele viima;
‣ üles ajama ~ äratama; поднять с постели voodist üles ajama, поднять на заре koidu ajal üles äratama;
‣ кого jah. üles hirmutama, lendu ajama;
‣ кого-что, на что ülek. õhutama, üles kihutama; поднять на борьбу võitlusse kutsuma, võitlusele virgutama, поднять в атаку rünnakule viima, поднять народ на восстание rahvast ülestõusule kihutama,
‣ что üles kündma; поднять пар kesa kündma, поднять целину uudismaad kündma ~ üles harima;
‣ кого üles kasvatama, jalule aitama; поднять детей lapsi jalule aitama ~ üles kasvatama;
‣ что alustama, (tegema) hakkama; tekitama; algatama; поднять возню mürama ~ hullama hakkama, mürglit korraldama, поднять вопль halama ~ kisendama hakkama, kisa tõstma, поднять восстание üles tõusma, mässama hakkama, поднять крик kisa tõstma, собаки подняли лай koerad hakkasid haukuma, поднять суматоху segadust ~ tohuvabohu tekitama, kõiki jalule ~ ärevile ajama, поднять шумиху kõnek. kära tegema, поднять скандал skandaali tegema;
‣ что esile tõstma, rõhutama, ilmekamaks tegema; поднять карту kaarti ilmekamaks ~ näitlikumaks tegema (näit. värvides);
‣ что ülek. kõnek. hakkama ~ jagu saama; он поднимет это дело ta saab selle asjaga hakkama, see asi on talle jõudu mööda ~ jõukohane;
◊ поднять ~ поднимать голову pead tõstma; поднять ~ поднимать голос (1) endast märku andma, häält tegema, (2) против кого-чего, за кого-что, в защиту кого-чего häält tõstma, meelsust avaldama; поднять ~ поднимать ~ поставить ~ ставить на ноги кого (1) keda terveks arstima, keda (haigevoodist) jalule aitama, (2) kellel jalgu alla ~ kaelakandjaks saada aitama, keda jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поднять ~ поднимать на смех кого-что keda-mida naerualuseks tegema; поднять ~ поднимать нос kõnek. nina püsti ajama; поднять на щит liter. ülistama, taevani tõstma, kilbile tõstma
полнота 52 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ täielikkus; ammendatus; täius, täiuslikkus; полнота сведений teadete ~ andmete täielikkus, полнота ответа vastuse ammendatus, полнота власти võimutäius, kogu võim, полнота удовольствия täismõnu, полнота счастья täielik õnn, полнота жизни täisvereline elu, со всей полнотой täielikult, от полноты чувств tundeküllusest, meeleliigutusest, для полноты картины täieliku pildi ~ ülevaate saamiseks;
‣ tüsedus, täidlus, korpulentsus, kehakus; ümarus; полнота обуви jalatsi täidlus, полнота тела kehakus, полнота рук käte ümarus
‣ täielikkus; ammendatus; täius, täiuslikkus; полнота сведений teadete ~ andmete täielikkus, полнота ответа vastuse ammendatus, полнота власти võimutäius, kogu võim, полнота удовольствия täismõnu, полнота счастья täielik õnn, полнота жизни täisvereline elu, со всей полнотой täielikult, от полноты чувств tundeküllusest, meeleliigutusest, для полноты картины täieliku pildi ~ ülevaate saamiseks;
‣ tüsedus, täidlus, korpulentsus, kehakus; ümarus; полнота обуви jalatsi täidlus, полнота тела kehakus, полнота рук käte ümarus
программа 51 С ж. неод. programm (ka mat.), kava, plaan; учебная программа õppeprogramm, -kava, программа партии partei programm, программа по истории ajalooprogramm, программа в машинном коде, программа (для) вычислительных машин info masinaprogramm, предвыборная программа valimiseelne tegevuskava, программа праздничного вечера peoõhtu kava, программа радиопередач raadiosaatekava, программа концерта kontserdikava, наметить программу programmi kavandama
результативно Н resultatiivselt, tulemuslikult, tulemusrikkalt, tagajärjekalt, edukalt; on resultatiivne ~ tulemuslik ~ tulemusrikas ~ tagajärjekas ~ edukas; две партии закончились результативно sport kaks partiid lõppesid resultatiivselt
сеть 92 (предл. п. ед. ч. о сети, в сети) С ж. неод.
‣ võrk (ka ülek.); рыболовная сеть kalapüügivõrk, плавная сеть kal. uju(v)võrk, донная сеть kal. põhjavõrk, дрифтерная сеть kal. ajuvõrk, triivvõrk, маскировочная сеть sõj. moondamisvõrk, сеть паутины, паутинная сеть ämblikuvõrk, сеть морщин kortsuvaod, kortsuräga, сети интриг intriigivõrk, вязать сеть võrku kuduma, ставить ~ закинуть сеть võrku sisse panema ~ laskma;
‣ (обычно ед. ч.) võrk, võrgustik; железнодорожная сеть raudteevõrk, телефонная сеть telefonivõrk, электрическая сеть elektrivõrk, водопроводная сеть veevõrk, канализационная сеть kanalisatsioonivõrk, отопительная сеть küttevõrk, трансляционная сеть translatsioonivõrk, торговая сеть kaubandusvõrk, сеть связи sidevõrk, разводящая ~ распределительная сеть jaotusvõrk, речная сеть jõestik, инженерные сети tehnovõrgud, венозная сеть med. veenivõrgustik;
‣ сети (мн. ч.) ülek. ahelad, köidikud, püünised; сети рабства orjaahelad, брачные сети abieluköidikud;
◊ расставлять ~ расставить сети кому kellele võrke välja panema; попасть в чьи сети kelle võrku langema; поймать в свои сети кого keda võrku tõmbama
‣ võrk (ka ülek.); рыболовная сеть kalapüügivõrk, плавная сеть kal. uju(v)võrk, донная сеть kal. põhjavõrk, дрифтерная сеть kal. ajuvõrk, triivvõrk, маскировочная сеть sõj. moondamisvõrk, сеть паутины, паутинная сеть ämblikuvõrk, сеть морщин kortsuvaod, kortsuräga, сети интриг intriigivõrk, вязать сеть võrku kuduma, ставить ~ закинуть сеть võrku sisse panema ~ laskma;
‣ (обычно ед. ч.) võrk, võrgustik; железнодорожная сеть raudteevõrk, телефонная сеть telefonivõrk, электрическая сеть elektrivõrk, водопроводная сеть veevõrk, канализационная сеть kanalisatsioonivõrk, отопительная сеть küttevõrk, трансляционная сеть translatsioonivõrk, торговая сеть kaubandusvõrk, сеть связи sidevõrk, разводящая ~ распределительная сеть jaotusvõrk, речная сеть jõestik, инженерные сети tehnovõrgud, венозная сеть med. veenivõrgustik;
‣ сети (мн. ч.) ülek. ahelad, köidikud, püünised; сети рабства orjaahelad, брачные сети abieluköidikud;
◊ расставлять ~ расставить сети кому kellele võrke välja panema; попасть в чьи сети kelle võrku langema; поймать в свои сети кого keda võrku tõmbama
член 1 С м.
‣ од. liige; неод. kehaliige ; действительный член tegevliige, почётный член auliige, член правительства valitsusliige, член семьи perekonnaliige, член экипажа meeskonnaliige, член партии parteilane, parteiliige, член КПСС aj. NLKP liige, член ВЛКСМ aj. ÜLKNÜ liige, принять в члены партии parteisse ~ parteiliikmeks vastu võtma, член товарищества ühistu osanik ~ liige, половой член suguliige, suguti, peenis;
‣ неод. lüli;
‣ неод. lgv., mat. liige; член предложения lgv. lauseliige, дополнительный ~ остаточный член mat. jääkliige;
‣ неод. lgv. artikkel; неопределённый член umbmäärane artikkel, определённый член määrav artikkel
‣ од. liige; неод. kehaliige ; действительный член tegevliige, почётный член auliige, член правительства valitsusliige, член семьи perekonnaliige, член экипажа meeskonnaliige, член партии parteilane, parteiliige, член КПСС aj. NLKP liige, член ВЛКСМ aj. ÜLKNÜ liige, принять в члены партии parteisse ~ parteiliikmeks vastu võtma, член товарищества ühistu osanik ~ liige, половой член suguliige, suguti, peenis;
‣ неод. lüli;
‣ неод. lgv., mat. liige; член предложения lgv. lauseliige, дополнительный ~ остаточный член mat. jääkliige;
‣ неод. lgv. artikkel; неопределённый член umbmäärane artikkel, определённый член määrav artikkel
