[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2609 artiklit, väljastan 200
абсолютно Н absoluutselt; абсолютно чёрное тело füüs. absoluutselt must ~ ehemust keha, абсолютно твёрдое тело füüs. absoluutselt tahke ~ ehetahke ~ jäik keha
абстрактно Н abstraktselt
авансом Н
‣ avansiks, avansina; получить деньги авансом raha avansiks saama, avanssi saama;
‣ kõnek. (juba) ette; отругать авансом (juba) ette läbi noomima
‣ avansiks, avansina; получить деньги авансом raha avansiks saama, avanssi saama;
‣ kõnek. (juba) ette; отругать авансом (juba) ette läbi noomima
адажио muus.
‣ нескл. С с. неод. ada(a)džo (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘adagio’ (aeglaselt, rahulikult)
‣ нескл. С с. неод. ada(a)džo (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘adagio’ (aeglaselt, rahulikult)
адекватно Н adekvaatselt
адски Н kõnek. põrgulikult, pööraselt, kuradi moodi; адски устал põrgulikult väsinud, адски холодно pööraselt külm
азартно Н hasartselt, õhinal, õhinaga
аккуратно Н täpselt; korralikult; puhtalt; аккуратно переписать puhtalt ~ täpselt ~ punktipealt ümber kirjutama, аккуратно вычистить korralikult puhtaks tegema, аккуратно посещать лекции korralikult loenguil käima
активно Н tegevalt, agaralt, toimekalt, aktiivselt
актуально Н päevakohaselt, aktuaalselt
алгоритмически Н algoritmiliselt
аллегорически Н allegooriliselt
аллегро muus.
‣ нескл. С с. неод. allegro (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘allegro’ (kiiresti, elavalt)
‣ нескл. С с. неод. allegro (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘allegro’ (kiiresti, elavalt)
алчно Н aplalt, ahnelt
аляповато Н jämedalt, rohmakalt, maitsetult (tehtud)
амбулаторно Н ambulatoorselt
аналитически Н analüütiliselt
аналогически Н analoogia põhjal
аналогично Н analoogiliselt
анданте muus.
‣ нескл. С с. неод. andante (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘andante’ (kaunis aeglaselt, rahulikult)
‣ нескл. С с. неод. andante (helind v. selle osa);
‣ Н it. ‘andante’ (kaunis aeglaselt, rahulikult)
анекдотически Н anekdootlikult
анонимно Н anonüümselt, nimetult
анфас Н otsevaates, eest, pr. ‘en face’; снимать анфас eestvaates ~ otsevaates pildistama
апатично Н apaatselt, loiult, ükskõikselt, kiretult
апостериори Н filos. lad. ‘a posteriori’ (kogemuslähteselt)
априори Н filos. lad. ‘a priori’ (kogemuseelselt)
артистически Н artistlikult; meisterlikult; работать артистически meisterlikult töötama
архаично Н arhailiselt, vanamoeliselt
асимметрически Н asümmeetriliselt, ebasümmeetriliselt
банально Н banaalselt, labaselt
бегло Н ladusalt, soravalt; põgusalt; бегло читать soravalt lugema, бегло просмотреть põgusalt läbi vaatama
бегом Н joostes; бежать бегом väledasti ~ kiiresti jooksma, бегом марш! joostes marss!
безалаберно Н korratult, lohakalt; жить безалаберно korratult elama
безбедно Н puudust tundmata, jõukalt, asiselt, lahedasti, rahamuredeta
безбожно Н kõnek. häbitult, jultunult; võimatult, uskumatult; безбожно врать häbitult valetama
безбоязненно Н kartmatult
безвестно Н teadmata, teadmatult, tundmatult; безвестно отсутствующий jur. teadmata äraolija
безвинно Н süütult; безвинно пострадавший süütult kannatanu
безвкусно Н maitsetult, maotult, maitselagedalt; комната обставлена безвкусно tuba on maitsetult sisustatud, одеваться безвкусно maitsetult riietuma
безвозбранно Н liter. takistamatult
безвозвратно Н (tagasi)pöördumatult, jäädavalt, naasmatult; годы юности прошли безвозвратно noorusaastad kadusid jäädavalt
безвозмездно Н liter. tasuta; пользоваться безвозмездно tasuta kasutama
безвременно Н enneaegu, enneaegselt
безвыездно Н paikselt, (kohalt, kohast) lahkumata; жить безвыездно в деревне aina maal elama
безвыходно Н väljumata; безвыходно сидит дома ei käi üldse (kodunt) väljas
безграмотно Н kirjaoskamatult (ka ülek.); безграмотно писать oskamatult kirjutama
безгранично Н piiritult; безгранично преданный piiritult ustav, безгранично любить родину kodumaad piiritult armastama
безгрешно Н süütult, patuta
бездарно Н andetult, andevaeselt
бездушно Н südametult, kalgilt; hingetult (ülek.); on südametu ~ kalk ~ hingetu
безжалостно Н halastamatult, julmalt
безжизненно Н elutult
беззаботно Н muretult, hooletult
беззаветно Н ennastsalgavalt, piiritult; беззаветно служить своему народу ennastsalgavalt oma rahvast teenima, беззаветно любить родину kodumaad piiritult armastama
беззаконно Н seadusvastaselt, ebaseaduslikult
беззастенчиво Н häbenemata, häbitundeta, piinlikkustundeta; häbitult, häbematult, jultunult
беззвучно Н helitult, hääletult, kõlatult; беззвучно смеяться hääletult ~ kõlatult naerma
беззлобно Н heasüdamlikult, heatahtlikult
безмерно Н mõõtmatult, ääretult, ülimalt, määratult; безмерно счастлив ülimalt ~ määratult õnnelik, безмерно уставшая ääretult väsinud
безмолвно Н sõnatult, hääletult
безмятежно Н muretult, häirimatult; безмятежно улыбаться muretult naeratama, безмятежно спать rahulikult ~ segamatult ~ häirimatult magama
безнадёжно Н lootusetult; on lootusetu; безнадёжно больной lootusetu(lt) haige
безнаказанно Н karistamatult, karistamata; это не пройдёт безнаказанно see ei jää karistamata
безнравственно Н kõlblusetult, kõlvatult, ebamoraalselt; on kõlblusetu ~ kõlvatu ~ ebamoraalne
безобидно Н süütult, kahjutult
безобразно Н inetult, näotult, sündmatult, sündsusetult
безоговорочно Н tingimusteta; безоговорочно согласиться tingimusteta nõustuma
безопасно Н ohutult, julgelt; on ohutu ~ julge; это вполне безопасно see on täiesti ohutu
безостановочно Н peatumatult, peatus(t)eta, seisakuta, peatumata, lakkamatult; безостановочно двигаться peatumatult ~ lakkamatult liikuma
безответно Н
‣ vastuseta; безответно любить õnnetult armastama;
‣ vaguralt, alandlikult
‣ vastuseta; безответно любить õnnetult armastama;
‣ vaguralt, alandlikult
безответственно Н vastutamatult, vastutustundetult
безотказно Н häire(te)ta, häiretult, tõrketa, tõrgeteta; kõnek. tõrkumatult, keeldumata; безотказно работать häireteta ~ tõrgeteta töötama, безотказно выполнять все распоряжения kõiki korraldusi tõrkumatult täitma
безотлучно Н pidevalt, väljas ~ ära käimata, (kuhugi) lahkumata; безотлучно находиться дома kuhugi lahkumata ~ väljas käimata kodus viibima
безотносительно Н к чему olenemata, olenematult, sõltumata, sõltumatult millest; безотносительно к его планам olenemata tema kavatsustest
безотчётно Н alateadlikult; endale aru andmata, aruandmatult, kontrollimatult; безотчётно распоряжаться деньгами aru andmata raha kasutama
безошибочно Н eksimatult, veatult
безрадостно Н rõõmutult
безраздельно Н jagamatult, täielikult; владеть чем безраздельно jagamatult valdama mida
безразлично Н
‣ ükskõikselt; безразлично относиться к работе töösse ükskõikselt suhtuma;
‣ предик. кому-чему (on) ükskõik; мне безразлично mul (on) ükskõik;
‣ (kes, mis jne.) tahes, ükskõik (kes, mis jne.); безразлично где kus tahes, ükskõik kus
‣ ükskõikselt; безразлично относиться к работе töösse ükskõikselt suhtuma;
‣ предик. кому-чему (on) ükskõik; мне безразлично mul (on) ükskõik;
‣ (kes, mis jne.) tahes, ükskõik (kes, mis jne.); безразлично где kus tahes, ükskõik kus
безрассудно Н (järele)mõtlematult; meeletult; (on) meeletu(s); поступать безрассудно (järele)mõtlematult toimima
безрезультатно Н tulemusteta, tagajärjetult
безропотно Н nurisematult, nurisemata, vaguralt, alandlikult; безропотно покоряться судьбе nurisematult saatusele alistuma
безукоризненно Н laitmatult; безукоризненно одет laitmatult rõivastatud ~ riides
безумно Н kõnek. meeletult, arutult, pööraselt; безумно любить meeletult armastama, безумно скуп pööraselt kitsi
безупречно Н laitmatult
безусловно Н tingimata, kahtlemata; он безусловно прав kahtlemata on tal õigus
безуспешно Н edutult, tulemusteta
безустанно Н väsimatult
безутешно Н lohutult, lohutamatult, troostitult, tröösti(ma)tult
безучастно Н osavõtmatult, ükskõikselt
бережливо Н
‣ säästlikult, kokkuhoidlikult; жить бережливо kokkuhoidlikult elama;
‣ säästvalt, hoolikalt, hoidlikult, hoolitsevalt; бережливо обращаться с книгами raamatuid hästi hoidma
‣ säästlikult, kokkuhoidlikult; жить бережливо kokkuhoidlikult elama;
‣ säästvalt, hoolikalt, hoidlikult, hoolitsevalt; бережливо обращаться с книгами raamatuid hästi hoidma
бережно Н säästvalt, hoidvalt, hoolitsevalt, tähelepanelikult; ettevaatlikult; бережно относиться к кому-чему säästvalt ~ hoolitsevalt suhtuma kellesse-millesse
бесконечно Н lõpmatult, lõpmata, lõputult; я вам бесконечно благодарен olen teile lõpmata tänulik, бесконечно долгие вечера lõputult pikad õhtud
бескорыстно Н omakasupüüdmatult; бескорыстно помогать другу sõpra omakasupüüdmatult abistama
беспардонно Н kõnek. viisakusetult, häbematult, jultunult
бесперебойно Н tõrketult, tõrgeteta, häiretult, häireteta, katkematult; работать бесперебойно häireteta ~ häiretult töötama
беспечно Н muretult, hooletult; беспечно относиться к своим обязанностям oma kohustustesse hooletult suhtuma, жить беспечно muretult elama
бесплатно Н tasuta, maksuta
бесповоротно Н pöördumatult, lõplikult, muutmatult; решить бесповоротно lõplikult otsustama
бесподобно Н kõnek. võrratult; бесподобно играть на скрипке võrratult viiulit mängima
беспокойно Н rahutult; on rahutu; сердце бьётся беспокойно süda lööb ~ tuksub rahutult, беспокойно спать rahutult magama, беспокойно на душе süda on rahutu
бесполезно Н kasutult, kasuta, asjatult, asjata, mõttetult, mõtteta; on kasutu ~ asjatu ~ mõttetu; бесполезно говорить об этом sellest pole mõtet ~ on kasutu rääkida, бесполезно прожить жизнь elu tühja joosta laskma
беспомощно Н abitult, abituna, saamatult; беспомощно развести руками abitult käsi laiutama, беспомощно остановиться abituna peatuma
беспорядочно Н korratult, korrapäratult; книги беспорядочно лежали на столе raamatud lebasid korratult laual
беспошлинно Н lõivuta, tollita
беспощадно Н halastamatult; беспощадно наказывать кого rängalt karistama keda
беспредельно Н piiritult, otsata, otsatult, määratult; беспредельно счастлив piiritult ~ otsata õnnelik
беспрекословно Н vastuvaidlematult, tõrkumatult; беспрекословно исполнять vastuvaidlematult ~ tõrkumatult täitma
беспрепятственно Н takistamatult
беспрерывно Н katkematult, pidevalt, vahetpidamatult, lakkamata, lakkamatult
беспрестанно Н lakkamatult; беспрестанно повторять одно и то же lakkamatult ~ lõputult ~ aina ühte ja sama kordama ~ korrutama
беспринципно Н põhimõttetult, põhimõttelagedalt, printsiibitult; поступать беспринципно põhimõttelagedalt toimima ~ talitama
беспристрастно Н erapooletult, objektiivselt, õiglaselt
беспричинно Н põhjusetult, põhjuseta, alusetult; беспричинно смеяться põhjusetult naerma
беспробудно Н raskelt, sügavalt (magama); kõnek. lakkamatult, katkematult (jooma)
беспутно Н kergemeelselt; kõlvatult, liiderlikult
бессвязно Н seosetult, seoseta
бессердечно Н südametult, kalgilt; (on) südametu
бессильно Н jõuetult, võimetult; она бессильно опустила руки ta laskis käed jõuetult rippu ~ rüppe ~ langeda
бессистемно Н süsteemitult; бессистемно заниматься õppima süsteemitult ~ kuidas juhtub
бесславно Н kuulsusetult; häbiväärselt, autult
бесследно Н jäljetult; бесследно растаять jäljetult ära sulama ~ haihtuma, бесследно исчезнуть jäljetult kaduma
бессменно Н väljavaheta(ta)matult, alaliselt; lakkamatult; elupõliselt
бессмысленно Н mõttetult, totralt; on mõttetu; бессмысленно смеяться mõttetult ~ totralt naerma, бессмысленно умереть mõttetult surma saama
бессовестно Н süümetult, süümepiinata, häbematult, häbitult, jultunult; бессовестно лгать jultunult valetama, бессовестно мало kõnek. häbemata vähe
бессознательно Н alateadlikult, ebateadlikult; бессознательно подражать кому alateadlikult jäljendama keda
бессонно Н unetult, uneta
бесспорно Н vaieldamatult, vastuvaidlematult
бессрочно Н tähtajatult, tähtajata, põliselt
бесстрастно Н kiretult, häirimatult
бесстрашно Н kartmatult
бесстыдно Н häbitult, häbematult
бестактно Н taktitult; бестактно вести себя taktitult käituma
бестолково Н taibutult, juhmilt, kilplaslikult, arutult, arulagedalt, mõistmatult; segaselt; бестолково суетиться arutult ~ ilma tolguta sekeldama
бестрепетно Н liter. kartmatult, kohkumatult; van. liikumatult; värisematult
бесформенно Н vormitult, kujutult
бесцельно Н sihitult, eesmärgitult; бесцельно ходить по городу sihitult mööda linna kõndima
бесцеремонно Н viisakusetult, häbematult, hoolimatult; бесцеремонно потребовать что viisakusetult nõudma mida
бесчеловечно Н ebainimlikult
бесчестно Н autult, ebaausalt, alatult; поступать бесчестно alatult toimima
бесчисленно Н arvutult, loendamatult, lugematult
бесчувственно Н tundetult, osavõtmatult
бесшабашно Н kõnek. meeletult, uljalt; muretult
бесшумно Н käratult, müratult; бесшумно продвигаться käratult edasi liikuma
бешено Н pööraselt, meeletult
битком Н tulvil, puupüsti täis, pungil; зал набит битком saal on puupüsti täis
благовоспитанно Н kombekalt; вести себя благовоспитанно kombekalt käituma
благодарно Н tänulikult; tänuväärselt
благодушно Н heasüdamlikult
благожелательно Н heasoovlikult, heatahtlikult
благополучно Н
‣ õnnelikult; благополучно приземлиться õnnelikult maanduma;
‣ предик. on korras; у нас всё благополучно meil on kõik korras ~ hästi
‣ õnnelikult; благополучно приземлиться õnnelikult maanduma;
‣ предик. on korras; у нас всё благополучно meil on kõik korras ~ hästi
благопристойно Н van. sündsalt, kombeliselt
благоприятно Н soodsalt, hästi
благоразумно Н mõistlikult, arukalt; вести себя благоразумно mõistlikult ~ arukalt käituma
благородно Н õilsalt, üllalt, üllameelselt
благосклонно Н heatahtlikult, heasoovlikult; soosivalt
благотворно Н soodsalt; tervendavalt, kosutavalt
благочинно Н van. liter. sündsalt, viisakalt
блестяще Н hiilgavalt; дела идут блестяще asjad edenevad hiilgavalt ~ suurepäraselt
ближе сравн. ст. П близкий, Н близко
близко Н lähedale, lähedal, lähedalt; (on) lähedal; город близко linn on lähedal, ночь близко öö jõuab (kätte), близко сойтись sõbrunema ~ südamesõpradeks saama, прийтись близко к сердцу südamelähedaseks saama;
◊ принимать ~ принять близко к сердцу südamesse võtma
◊ принимать ~ принять близко к сердцу südamesse võtma
бодро Н reipalt, erksalt
божественно Н kõnek. jumalikult, võrratult, imepäraselt
бойко Н agaralt, kärmelt, südilt, kräbedalt; vilkalt, elavalt
боком Н küljega, külg ees; viltu; стоять боком к кому-чему küljega seisma kelle-mille poole, войти в дверь боком külg ees (uksest) sisse minema, шапка сидела боком на его голове kõnek. müts oli tal viltu peas ~ ühel küljel, (по)глядеть боком kõnek. viltu vaatama;
◊ выходить ~ выйти боком kõnek. end kurjasti kätte tasuma
◊ выходить ~ выйти боком kõnek. end kurjasti kätte tasuma
более
‣ сравн. ст. П большой, великий, Н много;
‣ Н enam, rohkem; более или менее enam-vähem, положение более чем серьёзно olukord on enam kui tõsine, тем более seda enam, не более не менее как ei rohkem ega vähem kui; vrd. больше
‣ сравн. ст. П большой, великий, Н много;
‣ Н enam, rohkem; более или менее enam-vähem, положение более чем серьёзно olukord on enam kui tõsine, тем более seda enam, не более не менее как ei rohkem ega vähem kui; vrd. больше
болезненно Н haiglaselt (ka ülek.); valuliselt, valulikult; болезненно бледный haiglaselt kahvatu ~ kaame ~ kalbe
больно I Н valusalt, valusasti; on valus; больно наступить на ногу valusalt jala peale astuma, больно ударить valusasti lööma, больно обидеть valusalt ~ rängalt solvama, больно смотреть на что valus vaadata mida, мне больно mul on valus, глазам больно silmadel on valus, сделать больно haiget tegema
больно II Н madalk. liiga; vägagi; вода больно холодная vesi on kole külm, уж больно ты умён vaat kus tark väljas, больно хитёр vägagi kaval
больше
‣ сравн. ст. П большой, великий, Н много suurem; rohkem, enam; enamasti, enamalt jaolt; эта комната вдвое больше see tuba on kaks korda suurem, этот сосуд вмещает больше жидкости sellesse nõusse läheb rohkem ~ see anum mahutab rohkem vedelikku, ему это больше нравится temale meeldib see rohkem ~ enam, он в городе с неделю, не больше üle nädala ta pole linnas olnud, больше всего kõige rohkem ~ enam, больше всех kõigist enam, rohkem ~ enam kui kõik teised, (я хотел сделать) как можно больше (ma tahtsin teha) võimalikult palju, (это подходит мне) как нельзя больше (see sobib mulle) ülihästi, paremini ei või sobidagi;
‣ Н enam (eitus); он больше не слушал ta ei kuulanud enam, больше не буду ma enam ei tee, больше не могу ma enam ei suuda ~ ei või
‣ сравн. ст. П большой, великий, Н много suurem; rohkem, enam; enamasti, enamalt jaolt; эта комната вдвое больше see tuba on kaks korda suurem, этот сосуд вмещает больше жидкости sellesse nõusse läheb rohkem ~ see anum mahutab rohkem vedelikku, ему это больше нравится temale meeldib see rohkem ~ enam, он в городе с неделю, не больше üle nädala ta pole linnas olnud, больше всего kõige rohkem ~ enam, больше всех kõigist enam, rohkem ~ enam kui kõik teised, (я хотел сделать) как можно больше (ma tahtsin teha) võimalikult palju, (это подходит мне) как нельзя больше (see sobib mulle) ülihästi, paremini ei või sobidagi;
‣ Н enam (eitus); он больше не слушал ta ei kuulanud enam, больше не буду ma enam ei tee, больше не могу ma enam ei suuda ~ ei või
босиком Н kõnek. paljajalu; ходить босиком paljajalu käima
бочком Н külg ees, küljetsi, küljeti; двигаться бочком külg ees ~ küljetsi liikuma
боязливо Н kartlikult, pelglikult, arglikult; боязливо оглянуться arglikult selja taha piiluma
браво II Н vahvalt, mehiselt, uljalt
бравурно Н hoogsalt, bravuurselt
братски Н vennalikult, sõbralikult; братски пожать руку vennalikult kätt suruma
брутто нескл. П и Н maj. bruto(-) (kogu-, ühes taaraga); цена брутто brutohind, вес брутто brutokaal
брюзгливо Н irisevalt, torisevalt; брюзгливо говорить irisedes ~ irisemisi rääkima, irisema
буйно Н
‣ maruliselt, metsikult, ägedalt, raevukalt, tormiliselt;
‣ lopsakalt, lokkavalt
‣ maruliselt, metsikult, ägedalt, raevukalt, tormiliselt;
‣ lopsakalt, lokkavalt
буквально Н
‣ sõna-sõnalt, täht-tähelt, tähttäheliselt; bukvaalselt; истолковать чьи слова буквально kelle sõnu täht-tähelt võtma;
‣ kõnek. sõna tõsises mõttes; у него буквально каждая минута на счету tal on sõna tõsises mõttes iga hetk arvel
‣ sõna-sõnalt, täht-tähelt, tähttäheliselt; bukvaalselt; истолковать чьи слова буквально kelle sõnu täht-tähelt võtma;
‣ kõnek. sõna tõsises mõttes; у него буквально каждая минута на счету tal on sõna tõsises mõttes iga hetk arvel
бурливо Н pulbitsevalt, tormitsevalt; ülek. tormakalt, rahutult
бурно Н tormiliselt; жизнь течёт бурно elu kulgeb tormiliselt
быстро Н kiiresti, kärmesti, kähku, ruttu, väledasti, nobedasti, vilkalt, põgusalt; быстро соображать kähku ~ kiiresti taipama
ва-банк Н täispangale, pr. ‘va banque’;
◊ идти ~ пойти ва-банк kõike ühele kaardile panema
◊ идти ~ пойти ва-банк kõike ühele kaardile panema
важно Н tähtsalt; on tähtis ~ oluline; важно шествовать tähtsalt sammuma, важно, чтобы он об этом вовремя узнал on tähtis, et ta seda ~ sellest õigel ajal teada saaks, это не столь важно see pole nii oluline
варварски Н barbaarselt, barbarite kombel, barbarlikult
вблизи I Н lähedal, läheduses, ligidal; lähedalt, ligidalt; издали всё кажется лучше, чем вблизи eemalt näib kõik parem kui lähedalt
вбок Н kõrvale; смотреть вбок kõrvale vaatama
вброд Н koolme kaudu; перейти реку вброд jõge koolmel ületama
ввек Н
‣ kõnek. iialgi, eales(ki), eluilmas(ki); я ввек этого не забуду ma ei unusta seda iialgi, нам его ввек не найти eluilmas ei leia me teda üles;
‣ van. kogu eluaja, igavesti
‣ kõnek. iialgi, eales(ki), eluilmas(ki); я ввек этого не забуду ma ei unusta seda iialgi, нам его ввек не найти eluilmas ei leia me teda üles;
‣ van. kogu eluaja, igavesti
вверх Н üles, ülespoole; подниматься вверх по лестнице trepist üles minema, поднять вверх üles tõstma, смотреть вверх üles vaatama, снизу вверх alt üles, руки вверх! käed üles! вверх по течению vastuvoolu, вверх дном kõnek. kummuli
вверху Н ülal; ülaäärel; вверху над головой ülal pea kohal
вволю Н kõnek. nii palju kui süda kutsub ~ lustib, volilt; laialt, külluses; яблок здесь было вволю õunu oli siin küllalt ~ laialt ~ küll ja küll ~ külluses
ввосьмеро Н kaheksa korda; kaheksakordselt, kaheksakordseks; ввосьмеро больше kaheksa korda rohkem, сложить лист ввосьмеро lehte kaheksakordseks (kokku) voltima
ввосьмером Н kaheksakesi; работать ввосьмером kaheksakesi töötama
в-восьмых Н kaheksandaks
ввысь Н kõrgemale, ülespoole, kõrgusse; подняться ввысь kõrgusse tõusma
вглубь Н sügavuti; sügavamale, süvemale; распространяться вглубь и вширь sügavuti ja laiuti levima, продвинуться вглубь sügavamale edasi liikuma
