?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit
анальгин 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) farm.
analgiin
ванилин 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) kok.
, keem.
vanilliin
дальний 121 П kauge, kaug-, pikk; дальние страны kauged maad, дальнее родство kaugsugulus, kauge sugulus, дальний родственник kaugelt sugulane, дальнее плавание kaugsõit (merel), поезд дальнего следования, дальний поезд kaugrong, дальняя авиация kauglennuvägi, артиллерия дальнего действия kaug(e)laskesuurtükivägi, дальний путь pikk teekond, дальнее расстояние pikk ~ suur vahemaa;
◊ без дальних слов kõnek.
(ilma) pikema jututa
данник 18 С м.
од.
aj.
andamiandja, tribuudialune
каноник 18 С м.
од.
kirikl.
kanoonik (katoliku vaimulik; toomkapiitli liige)
каньон 1 С м.
неод.
kanjon (kitsas sügav uhtorg)
ланолин 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) farm.
lanoliin
манник 18 С м.
неод.
(без мн. ч.
) bot.
parthein (Glyceria); большой ~ крупный манник suur parthein (Glyceria maxima), плавающий манник harilik parthein (Glyceria fluitans)
наушник I 18 С м.
од.
kõnek.
salakaebaja, ülesandja, (salajane) pealekaebaja, valekaebaja, öördaja, keelekandja
наушник II 18 С м.
неод.
(обычно мн. ч.
) (mütsi) kõrv, kõrvaklapp (mütsil, telefonistil, raadioamatööril, helitehnikul); tehn.
kuuldeklapp, kuular, peatelefon
перевозка 72 С ж.
неод.
(üle)vedu, veondus, transport; перевозка пассажиров sõitjate ~ reisijate vedu, воздушная перевозка õhuvedu, -transport, водная перевозка veetransport, перевозка навалом ~ насыпью lahtine vedu, перевозка грузов железнодорожным транспортом raudteeveod, перевозка грузов автотранспортом autoveod, массовые перевозки hulgiveod, дальние перевозки kaugveod, местные перевозки kohalikud veod
полёт 1 С м.
неод.
lend (ka lenn.
ja ülek.
); групповой полёт rühmalend, grupilend, космический полёт kosmoselend, испытательный полёт katselend, proovilend, беспосадочный полёт vahemaandumisteta lend, бреющий полёт niitevlend, фигурный полёт vigurlend, дальний полёт kauglend, полёт на дальность kauguslend, полёт на длительность kestuslend, полёт на малых высотах madallend, полёт по приборам, слепой полёт pimelend, ночной полёт öölend, öine lend, парящий полёт purilend, разведывательный полёт sõj.
luurelend, боевой полёт sõj.
lahingulend, центр управления полётом lennujuhtimiskeskus, следить за полётом lendu jälgima, совершать полёт lendama, lendu tegema, полёт мысли mõttelend;
◊ с (высоты) птичьего полёта linnulennult; птица высокого полёта kõnek.
iroon.
suur nina, tähtis asjamees ~ tegelane
прицел 1 С м.
неод.
sõj.
sihik; кольцевой прицел rõngassihik, оптический прицел optiline sihik, быть ~ находиться под прицелом (ka ülek.
) sihikul ~ kirbul olema, брать кого на прицел (ka ülek.
) keda sihtima, sihikule ~ kirbule võtma, держать на прицеле кого-что keda-mida sihikul hoidma, ülek. ka silmas pidama;
◊ далёкий ~ дальний прицел kauge(m) siht, tulevikuplaanid
родственник 18 С м.
од.
sugulane; близкий родственник lähedane ~ lähedalt sugulane, дальний родственник kauge ~ kaugelt sugulane, родственник по отцу isapoolne ~ isa poolt sugulane, он мне родственник ta on minu sugulane, oleme sugulased
сальник 18 С м.
неод.
‣ anat.
rasvik;
‣ tehn. tihendikarp, (karp)tihend; войлочный сальник vilttopendiga tihendikarp
свет I 1 С м.
неод.
(без мн. ч.
) valgus, valge, valu, tuli; säri; дневной свет päevavalgus, päevavalge, лунный свет kuuvalgus, kuuvalge, яркий свет ere valgus, рассеянный свет hajuvalgus, искусственный свет tehisvalgus, источник света valgusallikas, преломление света füüs.
valguse murdumine, сила света füüs.
valgustugevus (valgusallikal), fot.
valgusjõud (optilise süsteemi omadus), скорость света füüs.
valguse kiirus, valguskiirus, посмотреть на свет что mida vastu valgust ~ vastu valget vaatama, на свету kõnek.
valguse käes, при свете огня tulevalgel, до свету enne koitu, чуть свет ao hakul, aovalgel, varavalges, зажечь свет tuld süütama ~ põlema panema, погасить свет valgust ~ tuld kustutama, ближний свет aut.
lähituli, lähituled, дальний свет aut.
kaugtuli, kaugtuled, свет правды ülek.
tõevalgus, в свете чего ülek.
mille valguses ~ seisukohalt;
◊ ни свет ни заря enne kukke ja koitu; проливать ~ пролить ~ бросить свет на что liter.
millele valgust heitma; только света ~ свету в окошке у кого kõnek.
kelle ainus valguskiir ~ silmarõõm ~ päik(e)sekiir (olema); представлять ~ представить в мрачном свете что mida süngetes ~ mustades värvides näitama; представить ~ представлять в дурном ~ в ложном свете кого-что keda-mida halvustavalt ~ valesti ~ võltsilt ~ halvas valguses näitama; не видеть света (1) ööl ega päeval pole vahet, (2) eluisu võtab ära, nii et eluisu otsas
слово С с. неод.
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
тальник 19 С м.
неод.
‣ põõsaspaju; pajupõõsastik;
‣ (без мн. ч.) pajuvitsad
удорожить 287a Г сов.
→ несов.
удорожать что kallimaks tegema, kallindama, hinda tõstma ~ kergitama; дальние перевозки удорожат продукцию kaugvedu teeb toodangu (hinna) kallimaks ~ tõstab toodangu hinda ~ kallindab toodangut
эмансипация 89 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) liter.
emantsipatsioon, iseseisvumine; эмансипация женьщин naiste emantsipatsioon