[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit
валить I 307 Г несов.
‣ кого-что (ümber, maha) paiskama; валить с ног кого keda jalust maha paiskama, валить деревья puid langetama (raietöödel), ветер валит деревья tuul murrab puid;
‣ что куда kõnek. (hunnikusse) loopima ~ kuhjama ~ pilduma; валить всё в одну кучу (1) kõike ühte hunnikusse kuhjama ~ pilduma, (2) ülek. ühte patta panema;
‣ что на кого ülek. kõnek. kelle kaela ajama ~ veeretama; валить всё на других kõike teiste kaela ajama ~ veeretama, валить вину на соседа süüd naabri kaela ajama;
‣ кого ülek. (maha) niitma (taudide kohta); холера валит всех без разбора koolera niidab kõik ühtviisi maha;
◊ валить с больной головы на здоровую kõnek. kelle süüd süütu peale veeretama; валить через пень колоду kõnek. tegema, kuidas juhtub, ligadi-logadi (tegema)
‣ кого-что (ümber, maha) paiskama; валить с ног кого keda jalust maha paiskama, валить деревья puid langetama (raietöödel), ветер валит деревья tuul murrab puid;
‣ что куда kõnek. (hunnikusse) loopima ~ kuhjama ~ pilduma; валить всё в одну кучу (1) kõike ühte hunnikusse kuhjama ~ pilduma, (2) ülek. ühte patta panema;
‣ что на кого ülek. kõnek. kelle kaela ajama ~ veeretama; валить всё на других kõike teiste kaela ajama ~ veeretama, валить вину на соседа süüd naabri kaela ajama;
‣ кого ülek. (maha) niitma (taudide kohta); холера валит всех без разбора koolera niidab kõik ühtviisi maha;
◊ валить с больной головы на здоровую kõnek. kelle süüd süütu peale veeretama; валить через пень колоду kõnek. tegema, kuidas juhtub, ligadi-logadi (tegema)
выкорчевать 173*a Г сов. → несов. выкорчёвывать что (välja) juurima, juurtega välja kiskuma (ka ülek.); выкорчевать пень kändu juurima
колода I 51 С ж.
‣ неод. palgijupp, (puu)nott (ka ülek.); puupakk, raiepakk; полусгнившая колода pehkinud nott, дубовая колода tammepalk, -pakk, рубить дрова на колоде pakul puid raiuma;
‣ неод. ruhi (ruhe); küna; pakktaru; водопойная колода joogiküna;
‣ од. madalk. halv. tünn, aam, (paksu inimese kohta);
◊ валить через пень колоду kõnek. tegema, kuidas juhtub, ligadi-logadi tegema
‣ неод. palgijupp, (puu)nott (ka ülek.); puupakk, raiepakk; полусгнившая колода pehkinud nott, дубовая колода tammepalk, -pakk, рубить дрова на колоде pakul puid raiuma;
‣ неод. ruhi (ruhe); küna; pakktaru; водопойная колода joogiküna;
‣ од. madalk. halv. tünn, aam, (paksu inimese kohta);
◊ валить через пень колоду kõnek. tegema, kuidas juhtub, ligadi-logadi tegema
набежать Г сов. → несов. набегать
‣ на кого-что otsa ~ peale jooksma; набежать на пень kännu otsa komistama, набежать на прохожего möödujale otsa jooksma;
‣ во что, на что, безл. также кого-чего kõnek. kokku jooksma (ka ülek.); набежать на шум kära peale kokku jooksma;
‣ во что, на что kogunema, (kokku, sisse) jooksma ~ voolama; вода набежала в яму auku on vett jooksnud ~ kogunenud, на глаза набежали слёзы silmad läksid märjaks, морщины набежали на лоб otsaesine ~ laup läks ~ tõmbus kortsu;
‣ ülek. kõnek. kogunema, korjuma;
‣ äkki puhuma ~ sadama hakkama; набежал ветер tõusis tuulehoog
‣ на кого-что otsa ~ peale jooksma; набежать на пень kännu otsa komistama, набежать на прохожего möödujale otsa jooksma;
‣ во что, на что, безл. также кого-чего kõnek. kokku jooksma (ka ülek.); набежать на шум kära peale kokku jooksma;
‣ во что, на что kogunema, (kokku, sisse) jooksma ~ voolama; вода набежала в яму auku on vett jooksnud ~ kogunenud, на глаза набежали слёзы silmad läksid märjaks, морщины набежали на лоб otsaesine ~ laup läks ~ tõmbus kortsu;
‣ ülek. kõnek. kogunema, korjuma;
‣ äkki puhuma ~ sadama hakkama; набежал ветер tõusis tuulehoog
накипеть 238 Г сов. → несов. накипать
‣ (keedes) vahtu ajama, peale keema; пена накипела vaht on peale keenud;
‣ sadestuma (katlakivi vm. kohta);
‣ ülek. kogunema; он высказал всё, что накипело в душе ta ütles välja kõik, mis südamele oli kogunenud ~ südamel kipitas
‣ (keedes) vahtu ajama, peale keema; пена накипела vaht on peale keenud;
‣ sadestuma (katlakivi vm. kohta);
‣ ülek. kogunema; он высказал всё, что накипело в душе ta ütles välja kõik, mis südamele oli kogunenud ~ südamel kipitas
накорчевать 173 Г сов. → несов. накорчёвывать что, чего (mingit hulka) välja juurima; накорчевать пней hulka kände välja juurima
наскочить 311b Г сов. → несов. наскакивать
‣ на кого-что (hooga) otsa ~ vastu põrkama; peale sattuma (ka ülek.); наскочить на пень vastu kändu ~ kännu otsa jooksma ~ põrkama, наскочить на мину miinile sattuma, судно наскочило на мель laev jooksis madalikule, он наскочил на неприятности tal on ~ tekkis ebameeldivusi;
‣ на кого kallale kargama ~ tormama (kõnek. ka ülek.); собака с лаем наскочила на прохожего koer kargas ~ tormas haukudes möödujale kallale, наскочить на кого с руганью keda sõimama hakkama ~ kukkuma
‣ на кого-что (hooga) otsa ~ vastu põrkama; peale sattuma (ka ülek.); наскочить на пень vastu kändu ~ kännu otsa jooksma ~ põrkama, наскочить на мину miinile sattuma, судно наскочило на мель laev jooksis madalikule, он наскочил на неприятности tal on ~ tekkis ebameeldivusi;
‣ на кого kallale kargama ~ tormama (kõnek. ka ülek.); собака с лаем наскочила на прохожего koer kargas ~ tormas haukudes möödujale kallale, наскочить на кого с руганью keda sõimama hakkama ~ kukkuma
начислить 269a (повел. накл. начисли) Г сов. → несов. начислять что, на что (juurde) arvama ~ arvutama; начислить пеню viivist juurde arvama, начислить проценты intresse ~ protsente arvutama, начислить налог maksu arvutama
пан 3 С м. од. pan (kõnetlussõnana Poolas vm.), härra, isand; mõisnik;
◊ либо пан, либо пропал, пан или пропал kõnekäänd kas kõik või mitte midagi
◊ либо пан, либо пропал, пан или пропал kõnekäänd kas kõik või mitte midagi
пан- часть сложных слов pan-, kõik-, kogu-, üld-; панславизм aj. pol. panslavism, kõikslaavlus
пани нескл. С ж. од. pani, proua (Poolas vm.)
пена 51 С ж. неод. (без мн. ч.) vaht; морская пена merevaht, мыльная пена seebivaht, огнетушительная пена (tule)kustutusvaht, снимать пену с супа supilt vahtu võtma ~ korjama, взбивать пену vahtu üles ajama, vahule ajama, лошадь в пене hobune on vahus;
◊ с пеной у рта kõnek. nii et suu vahutab
◊ с пеной у рта kõnek. nii et suu vahutab
пено- часть сложных слов vaht-, vahu-
пень 15 С м. неод.
‣ känd; корчевать пни kände juurima;
‣ ülek. kõnek. halv. puupea;
◊ стоять пнём ~ как пень kõnek. nagu post ~ puunui seisma; (валить) через пень колоду kõnek. üle kivide ja kändude ~ ligadi-logadi ~ ülepeakaela (tegema)
‣ känd; корчевать пни kände juurima;
‣ ülek. kõnek. halv. puupea;
◊ стоять пнём ~ как пень kõnek. nagu post ~ puunui seisma; (валить) через пень колоду kõnek. üle kivide ja kändude ~ ligadi-logadi ~ ülepeakaela (tegema)
пеня 63 С ж. неод. viivis, viivistrahv; денежная пеня rahaline viivistrahv, начисление пеней viivise võtmine
пона- приставка väljendab hulgalist haaratust; понаехать (suurel hulgal) kokku sõitma, понавезти (hulgaliselt) kokku ~ kohale vedama ~ tooma
пони нескл. С м. од. poni (väikehobusetõug)
пропасть 356b Г сов. → несов. пропадать
‣ (ära) kaduma, kaotsi minema, haihtuma; пропасть из виду silmist ~ silmapiirilt kaduma, пропасть из глаз silmist kaduma, пропасть без вести teadmata kadunuks jääma, пропасть бесследно jäljetult kaduma, письмо пропало kiri on kaotsi ~ kaduma läinud, он пропал на неделю ta ei näidanud nädala jooksul oma nägu, день пропал päev on käest kadunud ~ mokas, дорога пропала tee kadus käest, страх к нему у всех пропал teda ei kardeta enam, в тебе пропал хороший актёр sinus on hea näitleja kaduma läinud, аппетит пропал isu on kadunud, сон пропал und ei ole;
‣ hätta jääma; otsa saama, hukkuma, ära surema; с ним не пропадёшь temaga juba hätta ei jää, ни за грош пропал sai otsa asja ees, teist taga, пропасть от скуки igavuse kätte surema;
‣ kasutamata jääma, tühja minema; ни один совет не пропал даром kõik soovitused läksid täie ette, все труды пропали даром kõik vaev läks tühja;
◊ пан или пропал kõnek. kas kõik või mitte midagi; пиши пропало kõnek. asi on otsas ~ mokas; пропади (всё) пропадом madalk. mingu kõik kus see ja teine ~ kus vanatühi, käigu kõik kus kurat ~ kuu peale; что с возу упало, то пропало vanas. mis hundi suus, see hundi kõhus, mis läinud, see läinud; за ним (мной, тобой...) не пропадёт ega tema (mina, sina...) võlgu jää
‣ (ära) kaduma, kaotsi minema, haihtuma; пропасть из виду silmist ~ silmapiirilt kaduma, пропасть из глаз silmist kaduma, пропасть без вести teadmata kadunuks jääma, пропасть бесследно jäljetult kaduma, письмо пропало kiri on kaotsi ~ kaduma läinud, он пропал на неделю ta ei näidanud nädala jooksul oma nägu, день пропал päev on käest kadunud ~ mokas, дорога пропала tee kadus käest, страх к нему у всех пропал teda ei kardeta enam, в тебе пропал хороший актёр sinus on hea näitleja kaduma läinud, аппетит пропал isu on kadunud, сон пропал und ei ole;
‣ hätta jääma; otsa saama, hukkuma, ära surema; с ним не пропадёшь temaga juba hätta ei jää, ни за грош пропал sai otsa asja ees, teist taga, пропасть от скуки igavuse kätte surema;
‣ kasutamata jääma, tühja minema; ни один совет не пропал даром kõik soovitused läksid täie ette, все труды пропали даром kõik vaev läks tühja;
◊ пан или пропал kõnek. kas kõik või mitte midagi; пиши пропало kõnek. asi on otsas ~ mokas; пропади (всё) пропадом madalk. mingu kõik kus see ja teine ~ kus vanatühi, käigu kõik kus kurat ~ kuu peale; что с возу упало, то пропало vanas. mis hundi suus, see hundi kõhus, mis läinud, see läinud; за ним (мной, тобой...) не пропадёт ega tema (mina, sina...) võlgu jää
раскорчёвка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) väljajuurimine; раскорчёвка пней kändude juurimine;
‣ kõnek. juuritav maa-ala
‣ (без мн. ч.) väljajuurimine; раскорчёвка пней kändude juurimine;
‣ kõnek. juuritav maa-ala
трухлявый 119 П (кр. ф. трухляв, трухлява, трухляво, трухлявы) pehastunud, pehkinud, pude, pihunenud, pebrestunud; трухлявая гниль pehmemädanik, трухлявый пень pehastunud ~ pehkinud känd, трухлявая солома pehkinud ~ kõdunenud õled
хлопья 113 (род. п. хлопьев) С неод. (без ед. ч.) helbed, ebemed, lemmed; räitsakad; кукурузные хлопья maisihelbed, овсяные хлопья kaerahelbed, herkulo, снежные хлопья lumeräitsakad, хлопья пены vahutordid, хлопья шерсти villatordid, villatopid, хлопья сажи tahmatordid, хлопья ваты vatitupsud, хлопья дыма suitsukoonlad, хлопья тумана udujoomed, рваные хлопья облаков pilveräbalad, pilveribalad, снег идёт хлопьями sajab laia lund
