[VES] Vene-eesti sõnaraamat

воспрянуть 334 Г сов.
‣ kõrgst. van. (kiiresti) üles tõusma, üles hüppama;
‣ virguma, ärkama (ka ülek.); воспрянуть ото сна van. unest virguma, воспрянуть духом ~ душой liter. elavnema (meeleolult), uut elujõudu saama

восставать 219 Г несов. → сов. восстать
‣ против кого-чего, без доп. üles tõusma, ülestõusu alustama, välja astuma; vastu hakkama; восставать против помещиков mõisnike vastu üles tõusma ~ välja astuma, восставать с оружием в руках relvis üles tõusma, relvaülestõusu ~ relvastatud ülestõusu alustama, восставать против грубого обращения jämedale kohtlemisele vastu hakkama;
‣ ülek. kerkima, tõusma, taastekkima; восставать из пепла ~ развалин kõrgst. tuhast ~ varemetest tõusma, восставать ото сна van. magamast tõusma, unest ärkama ~ virguma;
‣ ülek. elustuma; восставать из мёртвых liter. surmaunest ärkama, surnuist üles tõusma

вспрянуть 334 Г сов. van. püsti hüppama ~ kargama; virguma; вспрянуть с места püsti hüppama, вспрянуть ото сна unest virguma

глаз 4 С м. неод. (род. п. ед. ч. глаза и глазу, предл. п. о глазе и в глазу, род. п. мн. ч. глаз) silm; голубые глаза sinisilmad, карие глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые глаза kavalad silmad, kaval ~ kelm pilk, запавшие глаза aukuvajunud silmad, мутные глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие глаза lühinägelikud silmad, глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский глаз peremehesilm, слепой на один глаз ühest silmast pime, слёзы на глазах pisarad silmis, со слезами на глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить глаза silmi maha lööma;
◊ дурной глаз kuri ~ paha silm; тут нужен глаз да глаз kõnek. siin ei jõua küllalt valvas olla; не в бровь, а в глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku; темно, хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; на глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes; не сводить ~ не спускать глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt; не смыкает глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja; для отвода глаз silmapetteks; с пьяных глаз madalk. purjuspäi; с глаз долой -- из сердца вон vanas. mis silmist, see südamest; глаза на лоб лезут у кого madalk. silmad lähevad (imestusest) pärani ~ suureks; глаза разбегаются ~ разбежались silme ees lööb ~ lõi kirjuks, võtab ~ võttis silmad kirjuks; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais); идти куда глаза глядят minema, kuhu jalad viivad; делать ~ сделать большие глаза kõnek. suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; проглядеть все глаза kõnek. pikisilmi ootama ~ vaatama; отводить ~ отвести глаза кому kõnek. kelle tähelepanu kõrvale juhtima; бросаться ~ броситься ~ бить в глаза кому kellele silma hakkama ~ torkama; во все глаза глядеть ~ смотреть на кого-что kõnek. üksisilmi ~ teraselt ~ hoolega vaatama ~ vahtima; в глаза не видел кого kõnek. keda pole silmaga(gi) ~ ihusilmaga ~ kunagi näinud; в глаза говорить ~ сказать кому kellele näkku ~ suu sisse ütlema; попадаться ~ попасться на глаза кому kelle silma alla sattuma; закрывать ~ закрыть глаза на что silma kinni pigistama (mis koha pealt); (этого) за глаза хватит ~ довольно kõnek. sellest piisab täiesti, seda on ülearugi; за глаза говорить tagaselja rääkima; пускать пыль в глаза кому kõnek. kellele puru silma ajama; читать ~ видеть по глазам что mida silmist lugema; своим ~ собственным глазам не верит ei usu oma silmi; пожирать глазами кого kõnek. keda-mida silmadega õgima; пробежать глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma; на глазах у кого kelle silma all ~ ees; смотреть ~ видеть невооружённым глазом palja silmaga vaatama ~ nägema; с глазу на глаз с кем kellega nelja silma all; как бельмо на глазу у кого kõnek. kellele pinnuks silmas olema; сна нет ни в одном глазу kõnek. ei saa sõba silmale; ни в одном глазу у кого kõnek. pole tilkagi võtnud; у семи нянек дитя без глазу vanas. liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi

до I предлог с род. п.
‣ enne mida; до войны он работал врачом enne sõda töötas ta arstina, за полчаса до работы pool tundi enne töö algust, вставать до петухов enne kukke ja koitu tõusma, до нашей эры enne meie ajaarvamist;
‣ -ni, kuni; с утра до вечера hommikust õhtuni, от зари до зари varahommikust hilisõhtuni, до сих пор seni(ajani), senini, до леса пять километров metsani on viis kilomeetrit, вода доходит до колен vesi ulatub põlvini, волосы до плеч õlgadeni (ulatuvad) juuksed, промокнуть до последней нитки läbimärjaks ~ üdini märjaks saama, дослужиться до генерала kindraliastmeni välja jõudma ~ teenima, до свидания nägemiseni, head aega, билет до Риги pilet Riiga, любить до безумия meeletult armastama, глупо до смешного naeruväärt, начистить до блеска läikima hõõruma, кричать до хрипоты häält kähedaks karjuma, танцевать до упаду varbaid villi tantsima, доводить до слёз nutma ajama;
‣ ligikaudse piirhulga märkimiseks; аудитория вмещает до ста студентов auditoorium mahutab kuni sada üliõpilast;
‣ tegevuse suuna märkimiseks; дотронуться до картины pilti puudutama, у меня дело до тебя madalk. mul on sinu juurde asja, всем дело до меня kõigil on minuga pistmist;
‣ kõnek. eseme märkimiseks, mille suhtes omadus väljendub; жадный до денег rahaahne, охотник до пива õllesõber;
◊ от времени до времени aeg-ajalt; до поры до времени kuni aeg käes, esiotsa; кому не до кого-чего kellel pole tuju, aega, tahtmist milleks, kelle jaoks; (мне) не до шуток (mul) pole naljatuju; (ему) не до разговоров (tal) pole mahti juttu ajada

досчитать 165a Г сов. → несов. досчитывать что, до чего, без доп. (kõike) kokku lugema, lõpuni (v. mingi arvuni) loendama; досчитать до ста sajani lugema ~ loendama, досчитать готовые детали valmisosade loendust lõpetama

насчитываться 168 Г несов. (arvuliselt) olema; в городе насчитывается около ста школ linnas on sadakond ~ ligi sada kooli

обойтись 372 Г сов. → несов. обходиться
‣ с кем-чем как ümber käima, kohtlema; с ним обошлись как с мальчишкой teda koheldi kui poisikest;
‣ кому-чему, во что, во сколько kõnek. maksma minema, maksma (ka ülek.); ремонт обошёлся в двести рублей remont läks kakssada rubla maksma, это ему дорого обошлось see läks talle kalliks maksma, это ему даром не обойдётся see ei lõpe tal hästi, seda talle ei kingita;
‣ без кого-чего, кем-чем kõnek. läbi ~ hakkama saama, toime tulema; обойтись без помощи ise toime tulema, я обойдусь ста рублями saan saja rublaga hakkama, обойдётся (и без этого) saab selletagi läbi ~ hakkama;
‣ без кого-чего, без доп. kõnek. korda saama, hästi minema; всё обойдётся kõik saab korda, обошлось без скандала skandaali ei tulnud;
◊ влетать ~ влететь ~ вскочить ~ стать ~ обойтись в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika ~ ränka raha maksma minema

опомниться 269 (повел. накл. опомнись) Г сов. от чего, после чего, без доп.
‣ meelemärkusele tulema, toibuma; опомниться после обморока meelemärkusele tulema, опомниться от испуга ehmatusest toibuma, опомниться от сна uneuimast toibuma;
‣ mõistust ~ aru pähe võtma; опомнись, пока не поздно võta aru pähe, kuni pole hilja

от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed

очнуться 336 Г сов. от чего, без доп. toibuma, teadvusele ~ meelemärkusele tulema, (üles) ärkama (ka ülek.); очнуться от испуга ehmatusest toibuma, очнуться от забытья minestusest ärkama, очнуться от раздумий mõtteist ~ mõtisklustest ärkama, очнуться от сна unest virguma

пробудиться Г сов. → несов. пробуждаться
‣ 313 liter. (üles) ärkama, (unest) virguma (ka ülek.); пробудиться ото сна unest ärkama ~ virguma, природа пробудилась loodus on ärganud;
‣ 292 ülek. tekkima, tärkama; во мне пробудилось желание читать mul tekkis ~ minus tärkas lugemissoov, в нём пробудился интерес к чему tal on tekkinud ~ tärganud huvi mille vastu, пробудилась надежда tekkis lootus

провести 367 Г сов. → несов. проводить I
‣ кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille ~ millest läbi ~ millest mööda juhtima ~ viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); провести судно через канал laeva läbi kanali ~ kanalist läbi juhtima ~ lootsima, провести кого через лес keda läbi metsa ~ metsast läbi viima;
‣ что, чем, по чему tõmbama; провести черту joont tõmbama, провести границу piiri tõmbama, провести языком по губам keelega üle huulte limpsama ~ tõmbama, провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;
‣ что sisse panema ~ seadma; ehitama, rajama; провести телефон telefoni sisse panema ~ paigaldama ~ kohale seadma, провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema ~ tooma ~ viima, провести дорогу teed ehitama ~ rajama, провести воду в дом majja veevärki sisse panema ~ tooma;
‣ что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu ~ sisse viima, rakendama; провести опыт katset tegema, провести экспертизу ekspertiisi tegema, провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd ~ palju ära tegema, провести реформу reformi teostama, провести испытание модели mudelit katsetama, провести инвентаризацию inventeerima, провести расследование ~ следствие juurdlust toimetama, провести совещание nõupidamist korraldama, провести дискуссию diskussiooni korraldama, провести урок tundi andma, провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, провести идею в жизнь mõtet ellu viima ~ teoks tegema, провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;
‣ что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; провести счёт по кассе kassatoimingut ~ kassatehingut tegema, провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;
‣ что veetma; провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, провести лето в деревне suve maal veetma, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;
‣ кого kõnek. alt tõmbama ~ vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba ~ ei vea;
◊ на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta ~ tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea ~ haneks ei püüa

прочесть 358 Г сов. что (ette v. läbi v. maha v. ülek. välja) lugema; прочесть ста тью kirjutist läbi lugema, прочесть стихотворен ие luuletust lugema, прочесть лекцию loengut pidama, прочесть на лице näost välja lugema, прочесть в глазах презрение silmist ~ pilgust põlgust välja lugema

размер 1 С м. неод.
‣ suurus, mõõde, mõõt; ulatus, määr; arvväärtus; размер урожая saagi suurus, размер зёрен seemnete ~ tera suurus, громадные размеры hiiglaslikud mõõtmed, hiidmõõtmed, размер отверстий сита sõela aukude läbimõõt, размер сорочки särginumber, размер туфель kinganumber, размер книги (raamatu) formaat, kaust, всех размеров igas suuruses, размером в ладонь peopesasuurune, в двойном размере kahekordselt, наружный размер tehn. välismõõde, линейный размер tehn. joonmõõde, joonmõõt, расчётный размер tehn. arvutusmõõde, размер шага sammupikkus, размеры вымывания põll. väljauhtumise ulatus, в размере ста рублей saja rubla ulatuses ~ piires, в большом размере suures ulatuses, в полном размере täies ulatuses, täiel määral, в некотором размере mõningal määral;
‣ kirj. värsimõõt; muus. taktimõõt

свыше
‣ Н ülaltpoolt, ülevaltpoolt, kõrgemalt poolt; указание свыше ülevaltpoolt ~ kõrgemalt poolt tulnud korraldus;
‣ Н van. jumalast, jumala poolt;
‣ предлог с род. п. üle; свыше ста человек üle saja inimese, это свыше моих сил see käib mul üle jõu, собрание продолжалось свыше двух часов koosolek kestis üle kahe tunni

сон 7 С м. неод. uni; unenägu; тяжёлый сон raske uni, глубокий сон sügav uni, лёгкий сон unekirme, kerge ~ põgus uni, uneviirastus, летаргический сон letargiline uni, varjusurm, непробудный сон ränkraske ~ rampraske uni, surmauni, дневной сон (1) päevauni, päevane uni, (2) päevane uneaeg, клонит ко сну uni tikub peale, спать сладким сном magusasti magama, спать крепким сном kõvasti magama, он потерял сон ta ei saa magada, ta ei maga enam, tal pole und, tal läks uni ära, и во сне не снилось pole aimugi, pole uneski näinud, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, погрузиться в сон sügavasse unne vajuma, sügavalt ~ nagu kott magama jääma, пробудиться ото сна virguma, unest ärkama, сквозь сон läbi une, видеть сон und nägema, видеть во сне unes nägema, приятного сна head und;
◊ ходить ~ жить как во сне nagu kuutõbine ringi käima, nagu unes ringi liikuma; сна (нет) ни в одном глазу kõnek. pole uneraasugi, uni ei tule ega tule; не знать ~ не ведать ни сном ни духом чего kõnek. mitte ööd ega päeva ~ mitte mõhkugi teadma millest, pole õrna aimugi millest, kes pole kuulnudki millest; вечный сон viimne ~ igavene uni; почить вечным сном luulek. igavesele unele suikuma; заснуть ~ спать мёртвым сном nagu surmaund ~ nagu surnu magama, nagu surmaunne vajuma; спать ~ заснуть сном праведника õndsa ~ õiglase und magama ~ unne vajuma; сон в руку unenägu läks täide

сопротивление 115 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ vastupanu, vastupanek, vastupanemine, vastuseis(mine), vastuhakk(amine); tõrkumine, tõrge; упорное сопротивление противника vastase visa vastupanu, движение Сопротивления vastupanuliikumine, оказывать сопротивление кому-чему kellele-millele vastu panema ~ vastupanu avaldama ~ osutama, сломить сопротивление кого kelle vastupanu murdma, сдаться без сопротивления vastupanuta alla andma ~ vanduma, alistuma, встретить сопротивление vastupanu leidma, вызвать сопротивление vastuseisu tekitama ~ esile kutsuma;
‣ takistus, tugevus, kindlus, vastupidavus, püsivus; тепловое сопротивление soojustakistus, soojatakistus, ehit. soojapidavus, электрическое сопротивление el. elektritakistus, внутреннее сопротивление (1) el. sisetakistus, (2) ülek. sisemine tõrge, переменное сопротивление el. muutuv ~ muudetav takistus, акустическое сопротивление helitakistus, сопротивление ветра tuuletakistus, сопротивление воздуха õhutakistus, сопротивление трению hõõrdetakistus, hõõrdetugevus, сопротивление скольжению liugtakistus, сопротивление движению liikumistakistus, сопротивление дыханию hingamistakistus, сопротивление изгибу paindetugevus, сопротивление излому murdetugevus, сопротивление растяжению tõmbetugevus, сопротивление разрыву rebimistugevus, rebenemistugevus, katke(mis)tugevus, сопротивление срезу lõiketugevus, сопротивление сжатию survetugevus, сопротивление раздавливанию muljumistugevus, сопротивление материалов tehn. (1) materjalide tugevus, (2) tugevusõpetus, сопротивление крепи mäend. toestiku tugevus, сопротивление износу v истиранию kulumiskindlus, сопротивление ста рению vananemiskindlus, сопротивление утомлению väsimuskindlus, сопротивление бортовой качке mer. külgõõtsekindlus, rullamiskindlus;
◊ идти ~ пойти по линии ~ по пути наименьшего сопротивления kergemat teed ~ väiksema vastupanu teed minema

сто 147 Ч
‣ sada (kõnek. ka ülek.); считать до ста sajani loendama ~ (arve) lugema, сто рублей sada rubla, в ста шагах saja sammu kaugusel, сто лет назад sada aastat tagasi, saja aasta eest, он сто лет у нас не был kõnek. ta pole sada aastat meil käinud, я тебе сто раз говорил kõnek. olen seda sulle sada korda rääkinud;
‣ Ч → С madalk. sada; много сот рублей mitusada rubla;
◊ на все сто (процентов) madalk. (1) ülihästi, priimalt, (2) täielik, sajaprotsendiline, täielikult; не имей сто рублей, а имей сто друзей kõnekäänd ärgu olgu sul sada rubla, vaid olgu sul sada sõpra

суша 76 С ж. неод. (без мн. ч.) maismaa; по суше maitsi, (mais)maad mööda, на суше и на море maal ja merel

счёт С м. неод.
‣ 1 (без мн. ч.) arvulugemine, arvude lugemine; arvutamine, arvutus, rehkendamine, rehkendus (van.); arvestus, loendamine, loendus; счёт до ста sajani lugemine ~ loendamine, обучение счёту и письму arvutama ja kirjutama õpetamine, устный счёт peastarvutamine, peastarvutus, второй по счёту järjekorras ~ loendamisel teine, счёта ~ счёту нет, без счёта ~ счёту kõnek. lugematu hulk, lugematul hulgal, arutult palju, вести счёт arvestust pidama, сбиться со счёту loendamisega sassi minema, по первому счёту number ühe ajal (harjutuse sooritamisel);
‣ 1 sport seis, tulemus, skoor; счёт матча 2:3 matši seis on 2:3, ничейный счёт viik, viigiseis, открыть счёт skoori avama, сравнять счёт seisu viigistama ~ võrdsustama;
‣ 4 (предл. п. ед. ч. о счёте, на счету) arve, konto (raamatupidamis- ja pangaarve); товарный счёт kaubaarve, заключительный счёт lõpparve, счёт за газ gaasiarve, счёт в банке, банковский счёт pangakonto, pangaarve, лицевой счёт isikukonto, nimeline konto, текущий счёт jooksev konto, расчётный счёт arvelduskonto, балансовый счёт bilansikonto, счёт кассы kassakonto, в счёт чего mille arvel(t), за счёт кого-чего kelle-mille (1) kulul, (2) tõttu, tulemusel, ровный счёт ümmargune arve, круглым счётом ümmarguselt, umbes, ligikaudu, предъявить счёт arvet esitama (ka ülek.), оплатить счёт arvet maksma, уплатить по счёту arve järgi maksma ~ tasuma, каждая копейка на счету iga kopikas on arvel, жить за чужой счёт teis(t)e kulul elama;
‣ 1 (обычно мн. ч.) arve(d), arveteklaarimine, arveteõiendamine, arveteõiendus; личные счёты isiklikud arved, у меня с ним свои счёты mul on temaga omad arved;
◊ сводить ~ свести счёты с кем kellega arveid õiendama ~ klaarima; не в счёт arvesse mitte tulema ~ minema; в два счёта kõnek. jalamaid, silmapilk, otsekohe, üks-kaks-kolm, kähku ja kärmesti; не знать счёта кому-чему kellel on mida jalaga segada ~ tohutult ~ arvutult ~ väga palju, kellel-millel ei ole ~ ei olnud aru ega otsa, keda-mida on nagu muda; относить ~ отнести за счёт кого-чего mida kelle-mille arvele panema, kontosse kandma ~ kirjutama; принимать ~ принять на свой счёт что mida enda arvele panema ~ kirjutama, enda kontosse kandma; ставить ~ поставить в счёт что кому kõnek. mida kellele süüks panema; терять ~ потерять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, keda-mida on lugematu hulk; сбросить ~ сбрасывать со счёта ~ счетов кого kõnek. arvest välja jätma, keda arvelt maha kandma; быть на хорошем ~ плохом счету heas ~ halvas kirjas olema; в конечном ~ в последнем счёте lõppkokkuvõttes; покончить счёты с кем-чем kellega-millega lõpparvet tegema; ровным счётом ничего mitte kui midagi, mitte kõige vähematki; деньги счёт любят kõnekäänd raha nõuab täpsust

целебность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) ravitoime, ravivus, tervistavus, tervislikkus, tervisele kasulikkus; целебность источника allika ravitoime ~ tervistav mõju, целебность сна une tervislikkus

что-то II Н kõnek.
‣ miskipärast, millegipärast; что-то холодно miskipärast ~ millegipärast on külm, kuidagi külm on, что-то руки трясутся miskipärast ~ millegipärast käed värisevad;
‣ umbes; я получил что-то около ста рублей sain umbes sada rubla ~ saja rubla ümber;
‣ pisut, natuke

ша межд. madalk. jäta, kuss, vait, aitab küll; пошумели -- и ша tegite kära ~ kisa ja nüüd kuss ~ aitab küll

шанс 1 С м. неод. šanss, (soodus) võimalus, väljavaade, sants (kõnek.); шанс на победу võiduvõimalus, последний шанс viimane võimalus ~ šanss, один шанс из ста üks võimalus sajast, нет никаких шансов ei ole mingeid šansse ~ väljavaateid, нет никакого шанса спастись pole mingit pääsemisvõimalust ~ võimalust pääseda ~ end päästa, терять шансы võimalusi ~ šansse kaotama ~ käest laskma, он имеет шанс на успех tal on väljavaateid edule ~ edu väljavaateid ~ eduks šansse, у него большие шансы на первое место tal on suured väljavaated esikohale tulemiseks ~ esikoha võitmiseks