[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit
ванильный 126 П vanill-, vanilli-; ванильный сахар vanillsuhkur, ванильный стручок vanillikaun, ванильный порошок vanillipulber
виноградный 126 П viinamarja-; viinapuu-; виноградный сок viinamarjamahl, виноградное вино viinamarjavein, виноградный сахар keem. viinamarjasuhkur, glükoos, виноградная лоза viinapuuväät
выпорхнуть 337* Г сов. → несов. выпархивать
‣ (vurinal) välja ~ ära lendama; стая птиц выпорхнула из сада parv lendas vurinal aiast minema;
‣ ülek. välja lipsama ~ liuglema ~ hõljuma
‣ (vurinal) välja ~ ära lendama; стая птиц выпорхнула из сада parv lendas vurinal aiast minema;
‣ ülek. välja lipsama ~ liuglema ~ hõljuma
жжёный 126 П põletatud, kõrvetatud; жжёная известь põletatud lubi, toorlubi, жжёный сахар kõrvetatud suhkur
класть 356a (без страд. прич.) Г несов. → сов. положить
‣ кого-что, на что, во что (pikali, lapiti) asetama, panema, tõstma; класть книгу на полку raamatut riiulile panema, класть больного на носилки haiget kanderaamile panema, отца кладут в больницу isa võetakse ~ jäetakse haiglasse (sisse), класть противника на лопатки vastast seljatama ~ selili panema ~ suruma, класть ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, класть деньги на текущий счёт raha jooksevkontole ~ jooksvale arvele (kõnek.) panema, класть чемодан на верхнюю полку kohvrit ülemisele riiulile tõstma ~ panema, класть блины на тарелку pannkooke taldrikule tõstma ~ panema, класть сахар в чай teele suhkrut panema, класть вещи в чемодан asju kohvrisse panema ~ laduma, класть яйца munema, класть краску värvima, värvi peale kandma, класть печать pitserit panema ~ peale vajutama, класть начало чему mida alustama, rajama, millele alust panema, mille algus olema, класть конец чему millele lõppu tegema, класть в основу aluseks võtma, класть поклоны kummardusi tegema;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama; класть много сил на что millele palju jõudu kulutama;
‣ сов. сложить что laduma; класть печь ahju laduma;
◊ класть ~ положить голову ~ жизнь ~ живот за кого-что, без доп. hukkuma, oma elu andma; класть (деньги) в кубышку kõnek. (raha) sukasäärde koguma; класть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema ~ riputama; класть пятно на кого-что varju heitma millele-kellele; класть ~ положить на (обе) лопатки кого kõnek. selja peale ~ selili panema keda; класть ~ положить под сукно что kalevi alla panema mida; (ему) пальца в рот не клади kõnek. ta ei lase endale kanna peale astuda, hoia näpud temast eemal; краше в гроб кладут kõnek. (on) nagu surmavari ~ surmakutsar
‣ кого-что, на что, во что (pikali, lapiti) asetama, panema, tõstma; класть книгу на полку raamatut riiulile panema, класть больного на носилки haiget kanderaamile panema, отца кладут в больницу isa võetakse ~ jäetakse haiglasse (sisse), класть противника на лопатки vastast seljatama ~ selili panema ~ suruma, класть ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, класть деньги на текущий счёт raha jooksevkontole ~ jooksvale arvele (kõnek.) panema, класть чемодан на верхнюю полку kohvrit ülemisele riiulile tõstma ~ panema, класть блины на тарелку pannkooke taldrikule tõstma ~ panema, класть сахар в чай teele suhkrut panema, класть вещи в чемодан asju kohvrisse panema ~ laduma, класть яйца munema, класть краску värvima, värvi peale kandma, класть печать pitserit panema ~ peale vajutama, класть начало чему mida alustama, rajama, millele alust panema, mille algus olema, класть конец чему millele lõppu tegema, класть в основу aluseks võtma, класть поклоны kummardusi tegema;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama; класть много сил на что millele palju jõudu kulutama;
‣ сов. сложить что laduma; класть печь ahju laduma;
◊ класть ~ положить голову ~ жизнь ~ живот за кого-что, без доп. hukkuma, oma elu andma; класть (деньги) в кубышку kõnek. (raha) sukasäärde koguma; класть ~ положить зубы на полку kõnek. hambaid varna panema ~ riputama; класть пятно на кого-что varju heitma millele-kellele; класть ~ положить на (обе) лопатки кого kõnek. selja peale ~ selili panema keda; класть ~ положить под сукно что kalevi alla panema mida; (ему) пальца в рот не клади kõnek. ta ei lase endale kanna peale astuda, hoia näpud temast eemal; краше в гроб кладут kõnek. (on) nagu surmavari ~ surmakutsar
колотый I 119
‣ страд. прич. Г колоть I;
‣ прич. → П tükk-, tükeldatud, lõhutud, purustatud, tükkideks raiutud; колотые дрова lõhutud puud, колотый сахар murdsuhkur, tükksuhkur (lõhutud tükkides)
‣ страд. прич. Г колоть I;
‣ прич. → П tükk-, tükeldatud, lõhutud, purustatud, tükkideks raiutud; колотые дрова lõhutud puud, колотый сахар murdsuhkur, tükksuhkur (lõhutud tükkides)
колоть I 252 Г несов. что raiuma, lõhkuma, tükeldama; колоть лёд jääd raiuma, колоть дрова puid lõhkuma, колоть сахар suhkrut tükeldama, колоть орехи pähkleid purustama
кругом II предлог с род. п. kõnek. mille ümber; все уселись кругом костра kõik istusid lõkke ümber, мы обошли кругом сада tegime aiale ringi ümber, käisime ringi ümber aia
кружевной 120 П
‣ pits-, pitsi-, pitskoeline; кружевной воротник pitskrae, кружевное производство pitsitööstus, кружевное бельё pitsidega pesu;
‣ pitsitaoline, pitsiline, pitsjas, ažuurne; võrkjas, võrejas, кружевная решётка ограды ažuurne ~ pitsiline aiavõre, кружевные облака säbrulised pilved, кружевные тени сада mustrilised varjud aias
‣ pits-, pitsi-, pitskoeline; кружевной воротник pitskrae, кружевное производство pitsitööstus, кружевное бельё pitsidega pesu;
‣ pitsitaoline, pitsiline, pitsjas, ažuurne; võrkjas, võrejas, кружевная решётка ограды ažuurne ~ pitsiline aiavõre, кружевные облака säbrulised pilved, кружевные тени сада mustrilised varjud aias
мах I 18 (род. п. маха и маху) С м. неод. kõnek. hoop, löök; viibe; hoog, (ratta)pööre; со всего маху, с полного маху, с маху täie hooga, täie hoo pealt;
◊ в мах, во весь мах täie ajuga, täie galopiga; одним махом, с одного маху ühe hoobiga, ühe valuga; с маху (делать) käigult, käigu pealt (tegema); давать ~ дать маху mööda laskma ~ panema, eksima
◊ в мах, во весь мах täie ajuga, täie galopiga; одним махом, с одного маху ühe hoobiga, ühe valuga; с маху (делать) käigult, käigu pealt (tegema); давать ~ дать маху mööda laskma ~ panema, eksima
молочный 126 П
‣ piim-, piima-; piimjas, piimvalge; молочная кислота keem. piimhape, молочная спелость põll. piimküpsus, молочное стекло piimklaas, молочный сахар keem. piimasuhkur, laktoos, молочные продукты piimasaadused, -tooted, молочная промышленность piimatööstus, молочный зуб piimahammas, молочная кухня (1) (imikute) piimaköök, (2) piimamenüü, молочная каша piimapuder (piimaga keedetud), молочный поросёнок piimapõrsas, молочная корова piimalehm, молочное животноводство piimakarjandus, piimakarjakasvatus, молочный брат piimavend, молочное дерево bot. piimapuu, piimabroosimum (Brosimum galactodendron, Galactodendron utile), молочного цвета piimvalge, piimjas, piimjasvalge, молочный сепаратор koorelahuti;
‣ П → С молочная ж. неод. piimakauplus, piimapood; piimasaal, piimabaar;
‣ П → С молочное с. неод. (без мн. ч.) piimatoit, piimatoidud;
◊ молочные реки и кисельные берега folkl. piimajõed ja pudrumäed
‣ piim-, piima-; piimjas, piimvalge; молочная кислота keem. piimhape, молочная спелость põll. piimküpsus, молочное стекло piimklaas, молочный сахар keem. piimasuhkur, laktoos, молочные продукты piimasaadused, -tooted, молочная промышленность piimatööstus, молочный зуб piimahammas, молочная кухня (1) (imikute) piimaköök, (2) piimamenüü, молочная каша piimapuder (piimaga keedetud), молочный поросёнок piimapõrsas, молочная корова piimalehm, молочное животноводство piimakarjandus, piimakarjakasvatus, молочный брат piimavend, молочное дерево bot. piimapuu, piimabroosimum (Brosimum galactodendron, Galactodendron utile), молочного цвета piimvalge, piimjas, piimjasvalge, молочный сепаратор koorelahuti;
‣ П → С молочная ж. неод. piimakauplus, piimapood; piimasaal, piimabaar;
‣ П → С молочное с. неод. (без мн. ч.) piimatoit, piimatoidud;
◊ молочные реки и кисельные берега folkl. piimajõed ja pudrumäed
натопить II 323a Г сов. → несов. натапливать что, чего
‣ (mingit hulka) sulatama; натопить сала (pekist) rasva sulatama;
‣ (mingit hulka ahjus) kuumutama; натопить молока ahjupiima tegema
‣ (mingit hulka) sulatama; натопить сала (pekist) rasva sulatama;
‣ (mingit hulka ahjus) kuumutama; натопить молока ahjupiima tegema
переработать Г сов. → несов. перерабатывать
‣ 164a что, во что, на что töötlema, ümber ~ läbi ~ välja töötama, viimistlema; (läbi) seedima (ka ülek.); переработать свёклу в сахар peete suhkruks töötlema, переработать проект projekti ümber töötama, переработать статью artiklit ümber tegema ~ viimistlema;
‣ 164b üle aja töötama, üleajatööd tegema; kõnek. (end) üle töötama; переработать два часа kaks tundi kauem töötama
‣ 164a что, во что, на что töötlema, ümber ~ läbi ~ välja töötama, viimistlema; (läbi) seedima (ka ülek.); переработать свёклу в сахар peete suhkruks töötlema, переработать проект projekti ümber töötama, переработать статью artiklit ümber tegema ~ viimistlema;
‣ 164b üle aja töötama, üleajatööd tegema; kõnek. (end) üle töötama; переработать два часа kaks tundi kauem töötama
пилёный 126 П sae-, saetud; пилёный лес saepuit, -materjal, пилёные дрова saetud puud, пилёный камень ehit. saekivi, saetud kivi, пилёный сахар tükksuhkur
плодовый 119 П vilja-, puuvilja-; viljapuu-; плодовое тело гриба seene viljakeha, плодовое дерево viljapuu, плодовый сад viljapuuaed, puuviljaaed, плодовый сахар keem. fruktoos, puuviljasuhkur, levuloos, плодовые консервы puuviljakonservid, плодовая гниль aiand. puuviljamädanik
подмокнуть 344b Г сов. → несов. подмокать alt veidi märjaks saama; pisut märguma ~ niiskuma; сахар подмок suhkur on niiskunud ~ niiskeks saanud
положить Г сов. → несов. класть 311a
‣ кого-что, во что, на что (pikali, lapiti) panema, asetama, paigutama, tõstma; положить книгу на стол raamatut lauale panema, положить деньги на сберкнижку raha hoiuraamatu peale panema, raha hoiukassasse viima, положить больного в больницу haiget haiglasse panema ~ paigutama, положить сахар в чай teele ~ tee sisse suhkrut panema, положить ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, положить границу чему millele piiri panema, положить начало чему mida alustama, rajama, mille algus olema, положить конец чему millele lõppu tegema, положить в основу aluseks võtma, положить много сил на что milleks palju jõudu rakendama, положить стихи на музыку ~ на ноты luuletusi viisistama, luuletustele viisi looma;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama;
‣ (без несов) кого ülek. kõnek. van. maha lööma, vagaseks tegema, kellele otsa peale tegema;
‣ 311b (без несов) с инф. van. otsustama; положили дать делу законный ход asjale otsustati anda seaduslik käik;
‣ (без несов) что кому kõnek. van. määrama, ette nägema; ей положили небольшое жалование talle määrati väike tasu ~ palk;
‣ положено кр. ф. страд. прич. прош. вр. в функции предик. кому, без доп. kõnek. с инф. tuleb, peab, on ette nähtud, on kohane, on kombeks; здесь находиться не положено siin ei tohi olla, он поступает так, как положено моряку ta toimib ~ talitab nii, nagu on kohane meremehele;
‣ положим 1 л. мн. ч. также в функции вводн. сл. и частицы oletame, mööname;
◊ положа руку на сердце kätt südamele pannes; как бог на душу положит кому nagu jumal juhatab; положить ~ класть под сукно что kalevi alla panema mida; положить ~ класть жизнь за кого-что, без доп. kelle-mille eest hukkuma, oma elu andma; положить ~ класть зубы на полку kõnek. hambaid varna riputama ~ panema; вынь да положь kõnek. olgu olla, mitte üks jutt
‣ кого-что, во что, на что (pikali, lapiti) panema, asetama, paigutama, tõstma; положить книгу на стол raamatut lauale panema, положить деньги на сберкнижку raha hoiuraamatu peale panema, raha hoiukassasse viima, положить больного в больницу haiget haiglasse panema ~ paigutama, положить сахар в чай teele ~ tee sisse suhkrut panema, положить ногу на ногу jalga üle põlve panema ~ tõstma, положить границу чему millele piiri panema, положить начало чему mida alustama, rajama, mille algus olema, положить конец чему millele lõppu tegema, положить в основу aluseks võtma, положить много сил на что milleks palju jõudu rakendama, положить стихи на музыку ~ на ноты luuletusi viisistama, luuletustele viisi looma;
‣ на что, за что kõnek. arvestama; madalk. hinda tegema;
‣ что, на что kõnek. kulutama;
‣ (без несов) кого ülek. kõnek. van. maha lööma, vagaseks tegema, kellele otsa peale tegema;
‣ 311b (без несов) с инф. van. otsustama; положили дать делу законный ход asjale otsustati anda seaduslik käik;
‣ (без несов) что кому kõnek. van. määrama, ette nägema; ей положили небольшое жалование talle määrati väike tasu ~ palk;
‣ положено кр. ф. страд. прич. прош. вр. в функции предик. кому, без доп. kõnek. с инф. tuleb, peab, on ette nähtud, on kohane, on kombeks; здесь находиться не положено siin ei tohi olla, он поступает так, как положено моряку ta toimib ~ talitab nii, nagu on kohane meremehele;
‣ положим 1 л. мн. ч. также в функции вводн. сл. и частицы oletame, mööname;
◊ положа руку на сердце kätt südamele pannes; как бог на душу положит кому nagu jumal juhatab; положить ~ класть под сукно что kalevi alla panema mida; положить ~ класть жизнь за кого-что, без доп. kelle-mille eest hukkuma, oma elu andma; положить ~ класть зубы на полку kõnek. hambaid varna riputama ~ panema; вынь да положь kõnek. olgu olla, mitte üks jutt
постный 126 П (кр. ф. постен, постна, постно, постны)
‣ (без кр. ф.) paastu-; lihata (toit); постный день paastupäev, постная пища paastutoit, постное масло paastuõli (van.), söögiõli, постный сахар van. paastusuhkur (sort kompvekke), постный борщ lihata peedisupp;
‣ kõnek. lahja; постное мясо lahja liha, tailiha;
‣ ülek. kõnek. morn, pilves, mossis, pahur, igavlev; постное лицо morn ~ pilves ~ mossis ~ pahur nägu;
‣ ülek. kõnek. nalj. vagatsev, teesklev; постный вид vagatsev nägu ~ ilme, pühakuilme;
◊ чепуха ~ ерунда на постном масле madalk. selge jama ~ möga, asi või midagi
‣ (без кр. ф.) paastu-; lihata (toit); постный день paastupäev, постная пища paastutoit, постное масло paastuõli (van.), söögiõli, постный сахар van. paastusuhkur (sort kompvekke), постный борщ lihata peedisupp;
‣ kõnek. lahja; постное мясо lahja liha, tailiha;
‣ ülek. kõnek. morn, pilves, mossis, pahur, igavlev; постное лицо morn ~ pilves ~ mossis ~ pahur nägu;
‣ ülek. kõnek. nalj. vagatsev, teesklev; постный вид vagatsev nägu ~ ilme, pühakuilme;
◊ чепуха ~ ерунда на постном масле madalk. selge jama ~ möga, asi või midagi
постоять 257 Г сов.
‣ (mõnda aega) seisma ~ (püstijalu) olema;
‣ за кого-что kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; уметь постоять за себя enda eest seista oskama;
‣ за чем с отриц. madalk. mille taha mitte seisma jääma, millest mitte hoolima; за деньгами мы не постоим raha taha meie poolt asi seisma ei jää;
‣ постой, постойте повел. накл. oot, oot-oot; постойте, я сама oodake ~ oot-oot, ma ise
‣ (mõnda aega) seisma ~ (püstijalu) olema;
‣ за кого-что kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; уметь постоять за себя enda eest seista oskama;
‣ за чем с отриц. madalk. mille taha mitte seisma jääma, millest mitte hoolima; за деньгами мы не постоим raha taha meie poolt asi seisma ei jää;
‣ постой, постойте повел. накл. oot, oot-oot; постойте, я сама oodake ~ oot-oot, ma ise
разойтись 372 Г сов. → несов. расходиться II
‣ с кем-чем, в чём lahku ~ laiali minema; kaduma; публика разошлась publik läks laiali, гости разошлись поздно külalised lahkusid ~ läksid laiali hilja, тучи разошлись pilved läksid laiali, туман разошёлся udu hajus, разойтись с женой naisest lahku minema, слова с делом не разошлись teod ei läinud sõnadest lahku, наши точки зрения разошлись meie seisukohad läksid lahku, дорога разошлась на две tee hargnes kaheks, разойдись! rivitult!, опухоль постепенно разошлась paistetus kadus pikkamööda, морщины разошлись kortsud silenesid ~ kadusid, швы разошлись õmblused vajusid ~ hargnesid laiali, щель разошлась pragu läks laiemaks, складки разошлись voldid vajusid välja, деньги разошлись raha kulus ära ~ kulus käest, письма разошлись в пути kirjad läksid teel ristamisi ~ teineteisest lahku, в темноте мы разошлись pimedas läksime üksteisest mööda ~ üksteist nägemata lahku, pimedas kadusime üksteisel käest;
‣ levima; слухи разошлись по городу linnas levisid kuuldused, румянец разошёлся по всему лицу puna levis üle kogu näo;
‣ müübima, läbi müüdama; книга быстро разошлась raamat müübis kiiresti ~ müüdi kiiresti läbi;
‣ ülek. ära sulama ~ lahustuma; сахар разошёлся в чае suhkur sulas tee sees ära, масло разошлось в каше või sulas pudru sees ära;
‣ kõnek. hoogu sisse saama; hoogu sattuma; поезд разошёлся под уклон rong sai kallakul hoo sisse, танцор разошёлся tantsija sattus ~ läks hoogu, дождь разошёлся vihma hakkas kallama ~ kõvasti sadama;
‣ (üksteist riivamata) mööduma; на узкой тропинке трудно разойтись kitsal rajal on raske üksteist riivamata mööduda
‣ с кем-чем, в чём lahku ~ laiali minema; kaduma; публика разошлась publik läks laiali, гости разошлись поздно külalised lahkusid ~ läksid laiali hilja, тучи разошлись pilved läksid laiali, туман разошёлся udu hajus, разойтись с женой naisest lahku minema, слова с делом не разошлись teod ei läinud sõnadest lahku, наши точки зрения разошлись meie seisukohad läksid lahku, дорога разошлась на две tee hargnes kaheks, разойдись! rivitult!, опухоль постепенно разошлась paistetus kadus pikkamööda, морщины разошлись kortsud silenesid ~ kadusid, швы разошлись õmblused vajusid ~ hargnesid laiali, щель разошлась pragu läks laiemaks, складки разошлись voldid vajusid välja, деньги разошлись raha kulus ära ~ kulus käest, письма разошлись в пути kirjad läksid teel ristamisi ~ teineteisest lahku, в темноте мы разошлись pimedas läksime üksteisest mööda ~ üksteist nägemata lahku, pimedas kadusime üksteisel käest;
‣ levima; слухи разошлись по городу linnas levisid kuuldused, румянец разошёлся по всему лицу puna levis üle kogu näo;
‣ müübima, läbi müüdama; книга быстро разошлась raamat müübis kiiresti ~ müüdi kiiresti läbi;
‣ ülek. ära sulama ~ lahustuma; сахар разошёлся в чае suhkur sulas tee sees ära, масло разошлось в каше või sulas pudru sees ära;
‣ kõnek. hoogu sisse saama; hoogu sattuma; поезд разошёлся под уклон rong sai kallakul hoo sisse, танцор разошёлся tantsija sattus ~ läks hoogu, дождь разошёлся vihma hakkas kallama ~ kõvasti sadama;
‣ (üksteist riivamata) mööduma; на узкой тропинке трудно разойтись kitsal rajal on raske üksteist riivamata mööduda
расколоть 252 Г сов. → несов. раскалывать
‣ что lõhkuma, lõhki ~ katki lööma ~ raiuma; расколоть дрова puid lõhkuma, расколоть орех pähklit katki lööma, расколоть сахар suhkrut tükeldama;
‣ кого-что ülek. lõhestama, lõhet tekitama; расколоть группировку rühmitust lõhestama
‣ что lõhkuma, lõhki ~ katki lööma ~ raiuma; расколоть дрова puid lõhkuma, расколоть орех pähklit katki lööma, расколоть сахар suhkrut tükeldama;
‣ кого-что ülek. lõhestama, lõhet tekitama; расколоть группировку rühmitust lõhestama
распустить 317 Г сов. → несов. распускать
‣ кого-что lahti ~ laiali laskma; laiali saatma; распустить учеников на каникулы õpilasi koolivaheajale laskma, распустить по домам koju ~ kodudesse laskma, распустить прислугу teenijaid lahti laskma, распустить парламент parlamenti laiali saatma;
‣ что lahti tegema, avama, valla päästma, vallandama; lõdvendama, lõdv(em)aks ~ järele laskma; распустить паруса purjesid lahti tegema ~ andma ~ laskma, распустить знамя lippu lahti tegema, распустить листья lehte minema, распустить цветы õitsele puhkema, õide minema, распустить волосы juukseid valla päästma, распустить косу patsi lahti palmitsema, распустить вожжи ohje lõdvemaks ~ järele laskma, распустить бумаги trük. paberit hajutama (servadest astmeliselt asetama);
‣ кого-что ülek. kõnek. käest ära ~ ülekäte minna laskma; распустить детей lapsi ~ lastel ülekäte minna laskma;
‣ что, в чём kõnek. lahustama, sulatama; распустить сахар в воде suhkrut vees (ära) lahustama;
‣ что (kootut, heegeldatut) üles harutama; распустить шарф salli üles harutama;
‣ что kõnek. lahti ~ lendu laskma, levitama; распустить слух kuulujuttu ~ kumu lahti ~ lendu laskma;
◊ распустить ~ распускать слюни madalk. halv. (1) tönni ~ pilli laskma, töinama, silmi vesistama, kellel on ~ olid silmad peos, kellel on kohe vesi lahti, kellel tilguvad ~ tilkusid räästad vett, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima, (3) härdaks minema, kelle meel läheb haledaks, kelle süda läheb ~ läks pehmeks; распустить ~ распускать нюни madalk. halv. (1) silmi vesistama, tönni ~ pilli laskma, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima; распустить ~ распускать хвост перед кем madalk. ennast kohevile ajama, tiivaripsu lööma; распустить ~ распускать язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, liialt suud pruukima
‣ кого-что lahti ~ laiali laskma; laiali saatma; распустить учеников на каникулы õpilasi koolivaheajale laskma, распустить по домам koju ~ kodudesse laskma, распустить прислугу teenijaid lahti laskma, распустить парламент parlamenti laiali saatma;
‣ что lahti tegema, avama, valla päästma, vallandama; lõdvendama, lõdv(em)aks ~ järele laskma; распустить паруса purjesid lahti tegema ~ andma ~ laskma, распустить знамя lippu lahti tegema, распустить листья lehte minema, распустить цветы õitsele puhkema, õide minema, распустить волосы juukseid valla päästma, распустить косу patsi lahti palmitsema, распустить вожжи ohje lõdvemaks ~ järele laskma, распустить бумаги trük. paberit hajutama (servadest astmeliselt asetama);
‣ кого-что ülek. kõnek. käest ära ~ ülekäte minna laskma; распустить детей lapsi ~ lastel ülekäte minna laskma;
‣ что, в чём kõnek. lahustama, sulatama; распустить сахар в воде suhkrut vees (ära) lahustama;
‣ что (kootut, heegeldatut) üles harutama; распустить шарф salli üles harutama;
‣ что kõnek. lahti ~ lendu laskma, levitama; распустить слух kuulujuttu ~ kumu lahti ~ lendu laskma;
◊ распустить ~ распускать слюни madalk. halv. (1) tönni ~ pilli laskma, töinama, silmi vesistama, kellel on ~ olid silmad peos, kellel on kohe vesi lahti, kellel tilguvad ~ tilkusid räästad vett, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima, (3) härdaks minema, kelle meel läheb haledaks, kelle süda läheb ~ läks pehmeks; распустить ~ распускать нюни madalk. halv. (1) silmi vesistama, tönni ~ pilli laskma, (2) mokk ripakil ~ töllakil vahtima; распустить ~ распускать хвост перед кем madalk. ennast kohevile ajama, tiivaripsu lööma; распустить ~ распускать язык kõnek. keelele liiga vaba voli andma, liialt suud pruukima
рассыпать 189 Г сов. → несов. рассыпать
‣ что maha ~ laiali ajama ~ puistama ~ poetama; рассыпать сахар suhkrut maha ajama, рассыпать крошки по столу (leiva)raasukesi lauale ajama, рассыпать муку по мешкам jahu kottidesse kallama ~ puistama;
‣ кого-что ülek. laiali paiskama ~ hajutama; рассыпать роту в цепь roodu ahelikku paiskama (kiiresti ümber rivistama)
‣ что maha ~ laiali ajama ~ puistama ~ poetama; рассыпать сахар suhkrut maha ajama, рассыпать крошки по столу (leiva)raasukesi lauale ajama, рассыпать муку по мешкам jahu kottidesse kallama ~ puistama;
‣ кого-что ülek. laiali paiskama ~ hajutama; рассыпать роту в цепь roodu ahelikku paiskama (kiiresti ümber rivistama)
рафинировать 171a Г сов. и несов. что rafineerima (kõrvalistest lisanditest puhastama; rafinaadi valmistama); рафинировать нефть naftat puhastama, рафинировать сахар rafinaadsuhkrut valmistama
сажа 76 С ж. неод. (без мн. ч.) tahm, nõgi; газовая сажа gaasitahm, сосновая сажа tõrvasenõgi, kiindrus
сам 153 М (сама, само, сами)
‣ ise; скажите это ему самому öelge seda talle endale ~ talle enesele ~ talle suu sisse, сам справился с работой ta sai ise tööga toime ~ hakkama, ta tuli ise tööga toime, он и сам не знает ta ei tea isegi, сам директор распорядился direktor ise andis ~ tegi korralduse, он -- сама доброта ta on headus ise;
‣ М → С сам м., сама ж. од. madalk. peremees, ülemus; сам приказал peremees andis käsu;
◊ сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; сам ~ сама ~ само по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; сам ~ сама ~ само собой (1) iseenesest, (2) ise, oma nõu ja jõuga; сам ~ сама ~ само за себя говорит räägib iseenda eest; быть самим собой iseendaks jääma
‣ ise; скажите это ему самому öelge seda talle endale ~ talle enesele ~ talle suu sisse, сам справился с работой ta sai ise tööga toime ~ hakkama, ta tuli ise tööga toime, он и сам не знает ta ei tea isegi, сам директор распорядился direktor ise andis ~ tegi korralduse, он -- сама доброта ta on headus ise;
‣ М → С сам м., сама ж. од. madalk. peremees, ülemus; сам приказал peremees andis käsu;
◊ сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; сам ~ сама ~ само по себе (1) omaette, (2) iseasi, (3) kui niisugune; сам ~ сама ~ само собой (1) iseenesest, (2) ise, oma nõu ja jõuga; сам ~ сама ~ само за себя говорит räägib iseenda eest; быть самим собой iseendaks jääma
сапа 51 С ж. неод. sõj. sapp (sapööri)kaevik, kaitsekraav;
◊ тихой сапой kõnek. vargsi, salamahti, tasahilju(kesi), nagu varas öösel, nii et keegi ei näe ega kuule
◊ тихой сапой kõnek. vargsi, salamahti, tasahilju(kesi), nagu varas öösel, nii et keegi ei näe ega kuule
сахар 1 С м. неод.
‣ (род. п. ед. ч. сахара и сахару) suhkur; кусковой сахар tükksuhkur, свекловичный сахар peedisuhkur, солодовый сахар linnasesuhkur, тростниковый сахар roosuhkur, постный сахар paastusuhkur, щипцы для сахара suhkrutangid;
‣ (мн. ч. сахара) keem. suhkur, sahhariid; виноградный сахар viinamarjasuhkur, glükoos, молочный сахар piimasuhkur, laktoos, сложный сахар liitsuhkur, polüsahhariid, polüoos, сахар в крови med. suhkurveresus, glükeemia, сахар в моче med. suhkurkusesus, glükosuuria;
‣ ülek. madalk. kompu, kompvek, (maitsva v. ilusa kohta); не сахар кому pole meelakkumine;
◊ чай да сахар, чай и сахар, чай с сахаром van. jätku (tervitus teejoojale)
‣ (род. п. ед. ч. сахара и сахару) suhkur; кусковой сахар tükksuhkur, свекловичный сахар peedisuhkur, солодовый сахар linnasesuhkur, тростниковый сахар roosuhkur, постный сахар paastusuhkur, щипцы для сахара suhkrutangid;
‣ (мн. ч. сахара) keem. suhkur, sahhariid; виноградный сахар viinamarjasuhkur, glükoos, молочный сахар piimasuhkur, laktoos, сложный сахар liitsuhkur, polüsahhariid, polüoos, сахар в крови med. suhkurveresus, glükeemia, сахар в моче med. suhkurkusesus, glükosuuria;
‣ ülek. madalk. kompu, kompvek, (maitsva v. ilusa kohta); не сахар кому pole meelakkumine;
◊ чай да сахар, чай и сахар, чай с сахаром van. jätku (tervitus teejoojale)
сахар-песок (сахар 1, песок 24) ( без мн. ч.) peensuhkur
свекловичный 126 П (suhkru)peedi-; свекловичные семена suhkrupeediseeme, свекловичный сахар peedisuhkur, свекловичная муха zool. peedikärbes (Pegomyia hyoscyami), свекловичная тля zool. oa-lehetäi (Aphis fabae)
свой 156a М (своя, своё, свои)
‣ oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
‣ М → С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
‣ М → С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
◊ стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
‣ oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
‣ М → С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
‣ М → С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
◊ стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
сложный 126 П
‣ liit-, kompleks-, sega-; сложная функция mat. liitfunktsioon, сложное движение füüs. liitliikumine, сложная электрическия цепь el. liitvooluring, сложная реакция liitreaktsioon, сложный белок keem. liitvalk, сложный сахар keem. liitsuhkur, polüoos, polüsahhariid, сложный эфир keem. ester, сложное слово lgv. liitsõna, сложное предложение lgv. liitlause, сложные проценты maj. liitprotsendid, сложное удобрение põll. liitväetis, сложная руда geol. liitmaak, сложная порода geol. liitkivim, сложный вулкан geol. liitvulkaan, сложный лист bot. liitleht, сложная дельта geogr. liitdelta, сложная волна mer. liitlaine, komplekslaine, сложный раствор ehit. segamört;
‣ (кр. ф. сложен, сложна, сложно, сложны) keeruline, keerukas, keerd-, komplitseeritud, tüsi-, tüsilik; сложная обстановка keeruline ~ tüsilik olukord, сложный вопрос keeruline ~ keerukas ~ komplitseeritud küsimus, keerdküsimus, сложный орнамент keeruline ~ keerukas muster ~ ornament, сложный характер komplitseeritud iseloom, сложный ассортимент maj. keerukas sortiment ~ valik ~ toodangu koostis, сложное производство maj. tüsilik ~ komplitseeritud tootmine, сложный труд maj. keerukas ~ komplitseeritud töö
‣ liit-, kompleks-, sega-; сложная функция mat. liitfunktsioon, сложное движение füüs. liitliikumine, сложная электрическия цепь el. liitvooluring, сложная реакция liitreaktsioon, сложный белок keem. liitvalk, сложный сахар keem. liitsuhkur, polüoos, polüsahhariid, сложный эфир keem. ester, сложное слово lgv. liitsõna, сложное предложение lgv. liitlause, сложные проценты maj. liitprotsendid, сложное удобрение põll. liitväetis, сложная руда geol. liitmaak, сложная порода geol. liitkivim, сложный вулкан geol. liitvulkaan, сложный лист bot. liitleht, сложная дельта geogr. liitdelta, сложная волна mer. liitlaine, komplekslaine, сложный раствор ehit. segamört;
‣ (кр. ф. сложен, сложна, сложно, сложны) keeruline, keerukas, keerd-, komplitseeritud, tüsi-, tüsilik; сложная обстановка keeruline ~ tüsilik olukord, сложный вопрос keeruline ~ keerukas ~ komplitseeritud küsimus, keerdküsimus, сложный орнамент keeruline ~ keerukas muster ~ ornament, сложный характер komplitseeritud iseloom, сложный ассортимент maj. keerukas sortiment ~ valik ~ toodangu koostis, сложное производство maj. tüsilik ~ komplitseeritud tootmine, сложный труд maj. keerukas ~ komplitseeritud töö
соха 70 С ж. неод.
‣ (puu-, hark)ader; пахать сохой adraga kündma;
‣ aj. adramaa (maa maksustamise ja arvestamise ühik feodaalajal)
‣ (puu-, hark)ader; пахать сохой adraga kündma;
‣ aj. adramaa (maa maksustamise ja arvestamise ühik feodaalajal)
столочь 382 Г сов. что, с чем kõnek. (peeneks, segi) tampima, uhmerdama; столочь соль soola peeneks tampima, столочь сахар с корицей suhkrut kaneeliga segi tampima, столочь в порошок pulbriks hõõruma, pulbristama
сухой 123 П (кр. ф. сух, суха, сухо, сухи; сравн. ст. суше)
‣ kuiv-, kuiva-, kuiv (ka ülek.), tahe, tahke, kuivanud, kuivatatud; сухое вещество kuivaine, сухой корм kuivsööt, сухой лёд kuivjää, süsihappelumi, сухой док kuivdokk, сухой метод kuivmenetlus, сухая очистка kuivpuhastus, сухой размол kuivjahvatus, сухая перегонка keem. utmine, kuivdestilleerimine, сухая кожа kuiv nahk, med. kuivnahksus, сухой период kuivaperiood, kuiv aeg, сухое полотенце kuiv käterätik, сухая погода kuiv ilm, сухое лето kuiv ~ põuane suvi, сухой воздух kuiv õhk, сухой ветер kuiv tuul, сухая пища kuiv toit, сухое вино kuiv vein, naturaalvein, сухие дрова kuivad (kütte)puud, сухой кашель kuiv köha, сухой закон ülek. kuiv seadus, сухой рассказ kuiv ~ eluta ~ ilmetu jutt, сухой доклад kuiv ~ tuim ettekanne, сухая деловитость kuiv asjalikkus, сухая корка kuivanud (leiva)koorik, сухая ветка kuivanud oks, сухие губы kuivanud huuled, сухие фрукты kuivatatud puuvili, сухое молоко piimapulber, сухой квас kaljapulber, сухое обезжиренное молоко lõssipulber, сухой рангоут mer. paljad peeled, tühi taglas, сухой туман mer. kerge udu, uduvine, hämu, сухим путём maitsi, maad mööda;
‣ kõnek. kõhn, kõhetu(nud), kuivetu(nud), luider; сухая рука kõhn ~ kõhetu ~ luider käsi, сухой старик kuivetanud taat;
‣ jahe; сухой тон jahe hääletoon, сухой взгляд jahe pilk, сухой ответ jahe vastus, сухая встреча jahe kohtumine;
‣ П → С сухая ж. неод. puhaspartii (mängus);
◊ выйти ~ выходить сухим из воды supist puhtalt välja tulema, kuiva ~ terve nahaga pääsema; держать порох сухим püssirohtu kuiva(na) hoidma; сухой нитки не осталось kõnek. pole kuiva kohtagi hamba all
‣ kuiv-, kuiva-, kuiv (ka ülek.), tahe, tahke, kuivanud, kuivatatud; сухое вещество kuivaine, сухой корм kuivsööt, сухой лёд kuivjää, süsihappelumi, сухой док kuivdokk, сухой метод kuivmenetlus, сухая очистка kuivpuhastus, сухой размол kuivjahvatus, сухая перегонка keem. utmine, kuivdestilleerimine, сухая кожа kuiv nahk, med. kuivnahksus, сухой период kuivaperiood, kuiv aeg, сухое полотенце kuiv käterätik, сухая погода kuiv ilm, сухое лето kuiv ~ põuane suvi, сухой воздух kuiv õhk, сухой ветер kuiv tuul, сухая пища kuiv toit, сухое вино kuiv vein, naturaalvein, сухие дрова kuivad (kütte)puud, сухой кашель kuiv köha, сухой закон ülek. kuiv seadus, сухой рассказ kuiv ~ eluta ~ ilmetu jutt, сухой доклад kuiv ~ tuim ettekanne, сухая деловитость kuiv asjalikkus, сухая корка kuivanud (leiva)koorik, сухая ветка kuivanud oks, сухие губы kuivanud huuled, сухие фрукты kuivatatud puuvili, сухое молоко piimapulber, сухой квас kaljapulber, сухое обезжиренное молоко lõssipulber, сухой рангоут mer. paljad peeled, tühi taglas, сухой туман mer. kerge udu, uduvine, hämu, сухим путём maitsi, maad mööda;
‣ kõnek. kõhn, kõhetu(nud), kuivetu(nud), luider; сухая рука kõhn ~ kõhetu ~ luider käsi, сухой старик kuivetanud taat;
‣ jahe; сухой тон jahe hääletoon, сухой взгляд jahe pilk, сухой ответ jahe vastus, сухая встреча jahe kohtumine;
‣ П → С сухая ж. неод. puhaspartii (mängus);
◊ выйти ~ выходить сухим из воды supist puhtalt välja tulema, kuiva ~ terve nahaga pääsema; держать порох сухим püssirohtu kuiva(na) hoidma; сухой нитки не осталось kõnek. pole kuiva kohtagi hamba all
тростниковый 119 П pilliroo-; тростниковое болото pilliroosoo, тростниковый торф pillirooturvas, тростниковый сахар roosuhkur, тростниковая крыша roo(g)katus
утрясти 364 Г сов. → несов. утрясать
‣ что (tihedamini) kokku ~ koomale raputama, raputades mahutama; утрясти сахар в кульке suhkrut kotis kokku ~ koomale raputama, утрясти ягоды в корзине marju korvis koomale ~ tihedamaks raputama;
‣ кого (безл.) segi põrutama ~ raputama (sõidul); меня утрясло в дороге sõit raputas ~ kloppis mu segi, sain teel rappuda ~ kloppida;
‣ что ülek. kõnek. jutti ~ kombesse ~ korda ajama, lahendama; утрясти дело asja jutti ajama ~ ära klattima, утрясти вопрос küsimust lahendama ~ klaarima
‣ что (tihedamini) kokku ~ koomale raputama, raputades mahutama; утрясти сахар в кульке suhkrut kotis kokku ~ koomale raputama, утрясти ягоды в корзине marju korvis koomale ~ tihedamaks raputama;
‣ кого (безл.) segi põrutama ~ raputama (sõidul); меня утрясло в дороге sõit raputas ~ kloppis mu segi, sain teel rappuda ~ kloppida;
‣ что ülek. kõnek. jutti ~ kombesse ~ korda ajama, lahendama; утрясти дело asja jutti ajama ~ ära klattima, утрясти вопрос küsimust lahendama ~ klaarima
хрупать Г несов. kõnek.
‣ 164b krõbisema, krõmpsuma, nagisema, prõksuma, naksuma, raksuma, ragisema; под ногами хрупают ветки oksad praksuvad jalge all;
‣ 164a что krõmpsutama, krompsutama, nagistama, krõbistama, prõksutama, naksutama, raksutama, ragistama; хрупать сахар (tükk)suhkrut krõbistama, хрупать огурцом kurki krõmpsutama, krõmpsudes kurki sööma, лошади хрупают сено hobused krõmpsutavad heinu
‣ 164b krõbisema, krõmpsuma, nagisema, prõksuma, naksuma, raksuma, ragisema; под ногами хрупают ветки oksad praksuvad jalge all;
‣ 164a что krõmpsutama, krompsutama, nagistama, krõbistama, prõksutama, naksutama, raksutama, ragistama; хрупать сахар (tükk)suhkrut krõbistama, хрупать огурцом kurki krõmpsutama, krõmpsudes kurki sööma, лошади хрупают сено hobused krõmpsutavad heinu
чай I 44 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) teepõõsas; китайский чай (1) bot. teepõõsas (Thea sinensis), (2) hiina tee, куст чая teepõõsas, плантация чая teeistandus;
‣ (род. п. ед. ч. чая и чаю, предл. п. в чае и в чаю) tee (teepulber; jook); байховый чай udemetee, зелёный чай roheline tee, липовый чай pärnaõietee, жидкий чай lahja tee, крепкий чай kange tee, чай с лимоном sidrunitee, sidruniga tee, кирпичный чай presstee, пачка чаю teepakk, pakk teed, заварить чай teed tõmbama panema, разливать чай teed (tassidesse) valama, чай да сахар jätku (tervitus teejoojatele);
‣ teejoomine; вечерний чай õhtune tee(joomine), за чаем teelauas, пригласить на чашку чая teed jooma ~ tassile teele ~ külla kutsuma, позвать к чаю teelauda ~ teed jooma kutsuma;
◊ на чай брать ~ давать jootraha võtma ~ andma; гонять чаи madalk. teed kaanima ~ larpima
‣ (без мн. ч.) teepõõsas; китайский чай (1) bot. teepõõsas (Thea sinensis), (2) hiina tee, куст чая teepõõsas, плантация чая teeistandus;
‣ (род. п. ед. ч. чая и чаю, предл. п. в чае и в чаю) tee (teepulber; jook); байховый чай udemetee, зелёный чай roheline tee, липовый чай pärnaõietee, жидкий чай lahja tee, крепкий чай kange tee, чай с лимоном sidrunitee, sidruniga tee, кирпичный чай presstee, пачка чаю teepakk, pakk teed, заварить чай teed tõmbama panema, разливать чай teed (tassidesse) valama, чай да сахар jätku (tervitus teejoojatele);
‣ teejoomine; вечерний чай õhtune tee(joomine), за чаем teelauas, пригласить на чашку чая teed jooma ~ tassile teele ~ külla kutsuma, позвать к чаю teelauda ~ teed jooma kutsuma;
◊ на чай брать ~ давать jootraha võtma ~ andma; гонять чаи madalk. teed kaanima ~ larpima
чёрный 126 П (кр. ф. чёрен, черна, черно, черны)
‣ must(-), musta värvi; чёрная краска must värv, чёрный дым must suits, чёрная собака must koer, чёрный шар must kuul (vastuhäälena), чёрная раса must rass, чёрная смерть van. must surm, katk, чёрный хлеб must leib, rukkileib, чёрная икра must kalamari, чёрный кофе must kohv, чёрный перец must pipar, чёрный лес lehtmets, чёрная буря mullatorm, чёрный пар mustkesa, чёрная металлургия mustmetallurgia, чёрные металлы mustmetallid, чёрный мёд tume mesi, чёрная ночь kottpime öö, чёрное духовенство mustad vaimulikud, munkvaimulikud, mungad, чёрный от загара päevitusest lausa must, lausa mustaks päevitunud, чёрный, как уголь süsimust, tukkmust, чёрный, как смоль pigimust, tökatmust, чёрный, как сажа nõgimust, tahmmust, чёрная смородина bot. must sõstar (Ribes nigrum), чёрный тополь bot. must pappel (Populus nigra), чёрная ножка bot. mustmädanik, чёрная казарка zool. mustlagle (Branta bernida), чёрный стриж zool. piiritaja (Apus apus), чёрная рыба zool. tundrakala, dallia (Dallia pectoralis), чёрная оспа med. mustad rõuged, чёрная кровь med. mustveresus, pigmentveresus, чёрная окраска кожи med. nahamustumus, nahapigmentumus, чёрная кожа must nahk, med. mustnahksus;
‣ ülek. mure-, murelik, must, sünge; чёрная меланхолия must ~ sünge melanhoolia, чёрная тоска ahastus, чёрная скука põrguigavus, tappev igavus, чёрная сторона жизни elu pahupool, лицо стало чёрным от горя nägu oli murest must ~ on murest mustaks läinud;
‣ ülek. alatu, räpane, must, kuri, paha; чёрные замыслы alatud ~ mustad plaanid, чёрная измена alatu ~ räpane reetmine, чёрная душа must ~ alatu hing, чёрное дело must tehing, sobing, чёрный рынок must turg, чёрная биржа must börs (spekulantide börs), чёрная реакция must ~ sünge reaktsiooniaeg, чёрный список must nimekiri, чёрная сотня aj. mustsada, чёрная несправедливость karjuv ~ kisendav ülekohus, чёрная дума kuri ~ halb ~ paha ~ must mõte, чёрный глаз kuri silm ~ pilk;
‣ van. kõnek. must, määrdunud; чёрное бельё must pesu, руки, чёрные от грязи mustad ~ porised käed;
‣ (без кр. ф.) taga-, köögi-, hoovi-; чёрный двор tagahoov, чёрный ход tagauks, köögikäik, чёрное крыльцо tagatrepp, tagumine välistrepp, köögitrepp;
‣ (без кр. ф.) suitsu-; чёрная изба suitsutare, чёрная печь suitsuahi, чёрная баня suitsusaun;
‣ (без кр. ф.) van. must(-), mustkunsti(-), nõia-; чёрное волшебство mustkunst, чёрная магия must maagia, чёрная книга nõiaraamat, чёрная сила põrguvägi;
‣ (без кр. ф.) must, liht-, abi-; чёрная работа must ~ kvalifitseerimata ~ erioskuseta töö, lihttöö;
‣ (без кр. ф.) must-, toor-, pooltöödeldud, pooleldi töötlemata; чёрный пол must põrand, aluspõrand;
‣ (без кр. ф.) liht-, alam-; чёрный люд ~ народ lihtrahvas, alamrahvas, pööbel, alamkiht;
‣ (без кр. ф.) aj. rakke-; чёрные люди rakketalupojad;
‣ П → С чёрный м, чёрная ж. од. must (neeger), mustanahaline;
‣ П → С чёрные мн. ч. од. pööbel, alamrahvas;
‣ П → С чёрные мн. ч. неод. mustad (malendid, kabendid); ход чёрными mustade käik;
‣ П → С чёрное с. неод. must rõivas ~ ülikond; ходить в чёрном mustas rõivas ~ mustas käima, leinariiet kandma;
‣ П → С чёрный м. од. madalk. vanatühi, vanakuri;
◊ держать в чёрном теле кого kõnek. vaeslapse osas pidama; навести ~ наводить чёрную краску musta värvi paksult peale panema; в чёрном цвете mustades ~ süngetes värvides; чёрным по белому написано ~ напечатано must valgel ~ kirjas seisma; чёрная кость alamrahva ~ lihtrahva hulgast (inimene); называть чёрное белым musta valgeks nimetama; принимать ~ принять чёрное за белое musta valgeks pidama; чёрная кошка пробежала ~ проскочила между кем kõnek. kelle vahelt on must kass läbi jooksnud; на ~ про чёрный день mustadeks päevadeks
‣ must(-), musta värvi; чёрная краска must värv, чёрный дым must suits, чёрная собака must koer, чёрный шар must kuul (vastuhäälena), чёрная раса must rass, чёрная смерть van. must surm, katk, чёрный хлеб must leib, rukkileib, чёрная икра must kalamari, чёрный кофе must kohv, чёрный перец must pipar, чёрный лес lehtmets, чёрная буря mullatorm, чёрный пар mustkesa, чёрная металлургия mustmetallurgia, чёрные металлы mustmetallid, чёрный мёд tume mesi, чёрная ночь kottpime öö, чёрное духовенство mustad vaimulikud, munkvaimulikud, mungad, чёрный от загара päevitusest lausa must, lausa mustaks päevitunud, чёрный, как уголь süsimust, tukkmust, чёрный, как смоль pigimust, tökatmust, чёрный, как сажа nõgimust, tahmmust, чёрная смородина bot. must sõstar (Ribes nigrum), чёрный тополь bot. must pappel (Populus nigra), чёрная ножка bot. mustmädanik, чёрная казарка zool. mustlagle (Branta bernida), чёрный стриж zool. piiritaja (Apus apus), чёрная рыба zool. tundrakala, dallia (Dallia pectoralis), чёрная оспа med. mustad rõuged, чёрная кровь med. mustveresus, pigmentveresus, чёрная окраска кожи med. nahamustumus, nahapigmentumus, чёрная кожа must nahk, med. mustnahksus;
‣ ülek. mure-, murelik, must, sünge; чёрная меланхолия must ~ sünge melanhoolia, чёрная тоска ahastus, чёрная скука põrguigavus, tappev igavus, чёрная сторона жизни elu pahupool, лицо стало чёрным от горя nägu oli murest must ~ on murest mustaks läinud;
‣ ülek. alatu, räpane, must, kuri, paha; чёрные замыслы alatud ~ mustad plaanid, чёрная измена alatu ~ räpane reetmine, чёрная душа must ~ alatu hing, чёрное дело must tehing, sobing, чёрный рынок must turg, чёрная биржа must börs (spekulantide börs), чёрная реакция must ~ sünge reaktsiooniaeg, чёрный список must nimekiri, чёрная сотня aj. mustsada, чёрная несправедливость karjuv ~ kisendav ülekohus, чёрная дума kuri ~ halb ~ paha ~ must mõte, чёрный глаз kuri silm ~ pilk;
‣ van. kõnek. must, määrdunud; чёрное бельё must pesu, руки, чёрные от грязи mustad ~ porised käed;
‣ (без кр. ф.) taga-, köögi-, hoovi-; чёрный двор tagahoov, чёрный ход tagauks, köögikäik, чёрное крыльцо tagatrepp, tagumine välistrepp, köögitrepp;
‣ (без кр. ф.) suitsu-; чёрная изба suitsutare, чёрная печь suitsuahi, чёрная баня suitsusaun;
‣ (без кр. ф.) van. must(-), mustkunsti(-), nõia-; чёрное волшебство mustkunst, чёрная магия must maagia, чёрная книга nõiaraamat, чёрная сила põrguvägi;
‣ (без кр. ф.) must, liht-, abi-; чёрная работа must ~ kvalifitseerimata ~ erioskuseta töö, lihttöö;
‣ (без кр. ф.) must-, toor-, pooltöödeldud, pooleldi töötlemata; чёрный пол must põrand, aluspõrand;
‣ (без кр. ф.) liht-, alam-; чёрный люд ~ народ lihtrahvas, alamrahvas, pööbel, alamkiht;
‣ (без кр. ф.) aj. rakke-; чёрные люди rakketalupojad;
‣ П → С чёрный м, чёрная ж. од. must (neeger), mustanahaline;
‣ П → С чёрные мн. ч. од. pööbel, alamrahvas;
‣ П → С чёрные мн. ч. неод. mustad (malendid, kabendid); ход чёрными mustade käik;
‣ П → С чёрное с. неод. must rõivas ~ ülikond; ходить в чёрном mustas rõivas ~ mustas käima, leinariiet kandma;
‣ П → С чёрный м. од. madalk. vanatühi, vanakuri;
◊ держать в чёрном теле кого kõnek. vaeslapse osas pidama; навести ~ наводить чёрную краску musta värvi paksult peale panema; в чёрном цвете mustades ~ süngetes värvides; чёрным по белому написано ~ напечатано must valgel ~ kirjas seisma; чёрная кость alamrahva ~ lihtrahva hulgast (inimene); называть чёрное белым musta valgeks nimetama; принимать ~ принять чёрное за белое musta valgeks pidama; чёрная кошка пробежала ~ проскочила между кем kõnek. kelle vahelt on must kass läbi jooksnud; на ~ про чёрный день mustadeks päevadeks
шах II 18 С м. неод. male tuli, šahh (kõnek.); вечный шах igavene tuli, двойной шах kahekordne tuli, король находится под шахом kuningas on tules ~ tule all, уйти из-под шаха tule alt ära käima, объявить шах (королю) (kuningale) tuld andma, шах и мат tuli ja matt
