[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 96 artiklit
авантюрный 126 П (кр. ф. авантюрен, авантюрна, авантюрно, авантюрны)
‣ avantüristlik; авантюрное дело avantüristlik ettevõte;
‣ (без кр. ф.) seiklus-, seikluslik; авантюрный роман seiklusromaan
‣ avantüristlik; авантюрное дело avantüristlik ettevõte;
‣ (без кр. ф.) seiklus-, seikluslik; авантюрный роман seiklusromaan
автобиографический 129 П autobiograafia-, autobiograafiline, endaeluloo(line); автобиографический роман autobiograafiline romaan
апробация 89 С ж. неод. heakskiit(mine), aprobatsioon, aprobeerimine; апробация семян põll. seemnete aprobeerimine ~ tunnustamine
бульварный 126 П puiestee-, bulvari- (ka ülek.); бульварный роман bulvariromaan, бульварная газета bulvarileht, kõmu(aja)leht
бытовой 120 П olme-, olmeline, elu(olu)-; kodu-, tarbe-, majapidamis-; olustiku-; бытовые помещения olmeruumid (näit. käitises), бытовой корпус olmehoone, бытовое обслуживание (olme)teenindus, бытовая культура (1) kodukultuur, (2) olmekultuur, бытовые условия elutingimused, бытовые нужды eluvajadused, бытовая машина kodumasin, majapidamismasin, -aparaat, бытовой магнитофон kodumagnetofon, laiatarbemagnetofon, бытовой газ tarbegaas, бытовая мебель korterimööbel, бытовой холодильник (köögi-, kodu-) külmkapp, бытовая картина kunst olustikumaal, žanrimaal, бытовой роман kirj. olustikuromaan, комбинат бытового обслуживания teeninduskombinaat
всхожесть 90 С ж. неод. (без мн. ч.) põll. idanevus; всхожесть семян seemnete idanevus; проверка на всхожесть idanevusproov
выбирать 169a Г несов. → сов. выбрать
‣ кого-что (välja) valima, selekteerima; между кем-чем kelle-mille vahel valima; выбирать товар kaupa (välja) valima, выбирать депутатов rahvasaadikuid valima, выбирать по вкусу maitse järgi valima, выбирать друга sõpra valima, выбирать день (õiget, sobivat) päeva valima, выбирать выражения väljendeid valima, выбирать меньшее из двух зол, выбирать между двух зол kahe halva vahel valima, выбирать между нами тремя meie kolme vahel valima;
‣ что välja võtma ~ tõmbama; выбирать торф из болота rabast turvast võtma, выбирать невод noota välja tõmbama;
‣ что välja noppima, puhastama; выбирать сор из семян seemneid puhastama, seemnetest prahti välja noppima, выбирать ягоды kõnek. marju puhastama
‣ кого-что (välja) valima, selekteerima; между кем-чем kelle-mille vahel valima; выбирать товар kaupa (välja) valima, выбирать депутатов rahvasaadikuid valima, выбирать по вкусу maitse järgi valima, выбирать друга sõpra valima, выбирать день (õiget, sobivat) päeva valima, выбирать выражения väljendeid valima, выбирать меньшее из двух зол, выбирать между двух зол kahe halva vahel valima, выбирать между нами тремя meie kolme vahel valima;
‣ что välja võtma ~ tõmbama; выбирать торф из болота rabast turvast võtma, выбирать невод noota välja tõmbama;
‣ что välja noppima, puhastama; выбирать сор из семян seemneid puhastama, seemnetest prahti välja noppima, выбирать ягоды kõnek. marju puhastama
драматизировать 171a Г сов. и несов. что dramatiseerima (lavale seadma; dramaatiliseks tegema); драматизировать роман romaani dramatiseerima ~ lavale seadma, слишком драматизировать роль osa liiga dramaatiliselt esitama
жизнеспособность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) eluvõime, elujõud, elujõulisus; жизнеспособность семян bot. seemne(te) idanemisvõime
заделка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ kinnitegemine, kinnipanek, kinnilöömine, kinnitoppimine, lappimine;
‣ põll. muldapanek, mullaga katmine; заделка семян в почву seemnete muldaviimine, глубина заделки семян külvisügavus
‣ kinnitegemine, kinnipanek, kinnilöömine, kinnitoppimine, lappimine;
‣ põll. muldapanek, mullaga katmine; заделка семян в почву seemnete muldaviimine, глубина заделки семян külvisügavus
задумать 164a Г сов. → несов. задумывать
‣ что, с инф. kavatsema, plaanitsema, kavandama; я задумал уехать ma mõtle(si)n ~ kavatse(si)n ära sõita, задумать роман romaani kavandama, задумано -- сделано mõeldud, tehtud;
‣ что (endale midagi) mõtlema, mõttes valima; задумайте какую-нибудь карту valige mõttes ~ mõtelge üks kaart, задумайте число mõ(t)elge üks arv
‣ что, с инф. kavatsema, plaanitsema, kavandama; я задумал уехать ma mõtle(si)n ~ kavatse(si)n ära sõita, задумать роман romaani kavandama, задумано -- сделано mõeldud, tehtud;
‣ что (endale midagi) mõtlema, mõttes valima; задумайте какую-нибудь карту valige mõttes ~ mõtelge üks kaart, задумайте число mõ(t)elge üks arv
закрутить II Г сов.
‣ 316a (без страд. прич.) что, чем, без доп. keerutama hakkama; кучер закрутил кнутом над головой kutsar hakkas piitsa pea kohal keerutama, закрутила метель läks tuisule;
‣ 316b madalk. laaberdama ~ pummeldama hakkama;
◊ закрутить роман ~ любовь madalk. sehvti tegema kellega, külge lööma kellele; закрутить шарманку kõnek. endist joru ajama, ühte ja sama jorutama
‣ 316a (без страд. прич.) что, чем, без доп. keerutama hakkama; кучер закрутил кнутом над головой kutsar hakkas piitsa pea kohal keerutama, закрутила метель läks tuisule;
‣ 316b madalk. laaberdama ~ pummeldama hakkama;
◊ закрутить роман ~ любовь madalk. sehvti tegema kellega, külge lööma kellele; закрутить шарманку kõnek. endist joru ajama, ühte ja sama jorutama
замигать 165b Г сов.
‣ чем, без доп. pilgutama ~ (silmi) pilutama hakkama; замигать глазами silmi pilgutama hakkama, он замигал спросонок ta pilutas uniselt silmi;
‣ кому silma tegema, (silmapilgutamisega) märku andma;
‣ vilkuma hakkama; замигали пер вые звёзды hakkasid vilkuma ~ sirama esimesed tähed, вдалеке замигал фонарь eemal(t) hakkas latern vilkuma
‣ чем, без доп. pilgutama ~ (silmi) pilutama hakkama; замигать глазами silmi pilgutama hakkama, он замигал спросонок ta pilutas uniselt silmi;
‣ кому silma tegema, (silmapilgutamisega) märku andma;
‣ vilkuma hakkama; замигали пер вые звёзды hakkasid vilkuma ~ sirama esimesed tähed, вдалеке замигал фонарь eemal(t) hakkas latern vilkuma
заражённость 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ nakatatus; заражённость семян seemnete nakatatus;
‣ saastatus; заражённость воздуха õhu saastatus ~ saasteaste
‣ nakatatus; заражённость семян seemnete nakatatus;
‣ saastatus; заражённость воздуха õhu saastatus ~ saasteaste
засыпка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) täitmine, täisajamine, (sisse)puistamine, (sisse)kallamine; засыпка ямы augu täisajamine, засыпка семян seemne sissevalamine (näit. külvikusse), засыпка в мешки kottipanek, засыпка полотна raudt. muldkeha kuhjamine;
‣ puiste, täidis; торфяная засыпка ehit. turbatäidis, шлаковая засыпка ehit. räbutäidis
‣ (без мн. ч.) täitmine, täisajamine, (sisse)puistamine, (sisse)kallamine; засыпка ямы augu täisajamine, засыпка семян seemne sissevalamine (näit. külvikusse), засыпка в мешки kottipanek, засыпка полотна raudt. muldkeha kuhjamine;
‣ puiste, täidis; торфяная засыпка ehit. turbatäidis, шлаковая засыпка ehit. räbutäidis
исторический 129 П ajaloo-, ajalooline, ajalooalane; исторический памятник ajaloomälestis, историческое событие ajaloosündmus, историческая победа ajalooline võit, исторический роман ajalooline romaan, исторический метод ajalooline meetod, историческая наука ajalugu (kui teadus)
карманный 126 П tasku-; карманный клапан taskuklapp, карманные часы taskukell, карманный словарь taskusõnastik, карманный фонарь taskulamp, карманный вор taskuvaras, карманные деньги taskuraha;
◊ карманная чахотка kõnek. taskutiisikus, tühi tasku, rahapuudus
◊ карманная чахотка kõnek. taskutiisikus, tühi tasku, rahapuudus
комар 2 С м. од. sääsk; малярийный комар zool. hallasääsk (Anopheles), malaariasääsk, длинноусые двукрылые комары zool. sääselised (Nematocera);
◊ комар носа ~ носу не подточит kõnekäänd kellel pole millestki kinni hakata; комара не зашибёт kõnek. ei tee kärbselegi liiga
◊ комар носа ~ носу не подточит kõnekäänd kellel pole millestki kinni hakata; комара не зашибёт kõnek. ei tee kärbselegi liiga
конкурс 1 С м. неод. konkurss (ka jur.), võistlus; международный конкурс пианистов rahvusvaheline pianistide konkurss, конкурс на лучший роман romaanivõistlus, конкурс на лучшего оратора kõnevõistlus, объявить конкурс konkurssi ~ võistlust välja kuulutama
крутить 316a Г несов.
‣ что, без доп., кем-чем, с кем keerutama (kõnek. ka ülek.);
‣ keerama, väänama; (lõnga) korrutama; крутить верёвку nööri keerutama, ветер крутил пыль tuul keerutas tolmu (üles), говори правду, не крути räägi tõtt, ära keeruta, начала крутить метель hakkas tuiskama, она крутит женихом, как хочет ta keerab peigmehe ümber sõrme, крутить руки кому kelle käsi väänama, крутить ручку патефона grammofoni väntama, крутить нитки lõnga korrutama;
◊ крутить любовь ~ роман с кем madalk. kellega kurameerima, sehvti pidama; крутить хвостом madalk. keerutama, vingerdama; крутить носом madalk. nina krimpsutama; как ни крути kõnek. kuidas ka ei keerutaks...
‣ что, без доп., кем-чем, с кем keerutama (kõnek. ka ülek.);
‣ keerama, väänama; (lõnga) korrutama; крутить верёвку nööri keerutama, ветер крутил пыль tuul keerutas tolmu (üles), говори правду, не крути räägi tõtt, ära keeruta, начала крутить метель hakkas tuiskama, она крутит женихом, как хочет ta keerab peigmehe ümber sõrme, крутить руки кому kelle käsi väänama, крутить ручку патефона grammofoni väntama, крутить нитки lõnga korrutama;
◊ крутить любовь ~ роман с кем madalk. kellega kurameerima, sehvti pidama; крутить хвостом madalk. keerutama, vingerdama; крутить носом madalk. nina krimpsutama; как ни крути kõnek. kuidas ka ei keerutaks...
мастерство 95 С с. неод. (без мн. ч.)
‣ van. amet, käsitöö; слесарное мастерство lukksepaamet, -töö;
‣ meisterlikkus, asjatundlikkus, kunstipärasus, oskus(likkus), osavus; актёрское мастерство näitlejameisterlikkus, педагогическое мастерство pedagoogimeisterlikkus, воинское мастерство sõjamehemeisterlikkus, роман написан с большим мастерством romaan on kirjutatud väga meisterlikult, овладеть мастерством стрельбы laskeosavust omandama
‣ van. amet, käsitöö; слесарное мастерство lukksepaamet, -töö;
‣ meisterlikkus, asjatundlikkus, kunstipärasus, oskus(likkus), osavus; актёрское мастерство näitlejameisterlikkus, педагогическое мастерство pedagoogimeisterlikkus, воинское мастерство sõjamehemeisterlikkus, роман написан с большим мастерством romaan on kirjutatud väga meisterlikult, овладеть мастерством стрельбы laskeosavust omandama
многоплановый 119 П mitmeplaaniline, hulgatahuline, mitmetahuline, mitmetasandiline; многоплановый роман mitmeplaanilise süžeega romaan
нападки 72 С неод. (без ед. ч.) kallaletung, kallalekippumine, rünnak(ud), etteheited, tagakiusamine; злобные нападки õel kallaletung, подвергаться нападкам rünnatav ~ tagakiusatav olema, нападки на роман romaani äge kritiseerimine
недоконченный 127 П lõpetamata, pooleli, pooleliolev, poolvalmis, lõpule viimata, mittetäielik, ebatäielik; недоконченный роман lõpetamata ~ poolelijäänud romaan, недоконченная картина lõpetamata ~ pooleli maal
незаконченный 127 П (кр. ф. незакончен, незаконченна, незаконченно, незаконченны) lõpetamata, poolik, viimistlemata; роман остался незаконченным romaan jäi lõpetamata ~ jäi pooleli, незаконченная мысль poolikuks jäänud mõte, незаконченное высшее образование lõpetamata kõrgharidus
неопубликованный 127 П avaldamata, ilmumata, publitseerimata; неопубликованный роман avaldamata romaan
нравоучительный 126 П (кр. ф. нравоучителен, нравоучительна, нравоучительно, нравоучительны) moraliseeriv, õpetlik, kõlblust jutlustav; нравоучительный роман moraliseeriv romaan
обеззараживание 115 С с. неод. (без мн. ч.) desinfektsioon, desinfitseerimine, pisikuhävitamine, nakatise hävitus, kahjutustamine (ka sõj.); обеззараживание воды vee desinfitseerimine, обеззараживание семян seemne puhtimine
отбор 1 С м. неод. (без мн. ч.) valik, selektsioon, väljavalimine, selekteerimine (ka biol.); естественный отбор looduslik valik, искусственный отбор kunstlik valik, отбор семян для посева külvise ~ külviseemne selekteerimine, отбор пробы mäend. proovivõtmine, отбор пара tehn. auru vaheltvõtt
перебой 41 С м. неод. (töö)seisak, peatus, vaheaeg; viivitus; (rütmi vm.) häire, takistus; перебои в доставке чего varustusseisak(ud), -häired, писать роман с перебоями romaani vaheaegadega ~ tükati kirjutama, мотор даёт перебои mootor töötab tõrgetega, сердце работает с перебоями süda jätab lööke vahele, перебои сердца südame arütmia, пульс с перебоями arütmiline ~ rütmitu ~ korrapäratu pulss
переводной I 120 П
‣ ülekande- (ka tehn.); переводной рубль maj. siirderubla, ülekanderubla, переводной бланк ülekandeplank, -blankett;
‣ tõlke-, tõlgitud; переводной словарь tõlkesõnaraamat, переводная литература tõlkekirjandus, переводной роман tõlgitud romaan;
‣ pöörme-, pöörangu-
‣ ülekande- (ka tehn.); переводной рубль maj. siirderubla, ülekanderubla, переводной бланк ülekandeplank, -blankett;
‣ tõlke-, tõlgitud; переводной словарь tõlkesõnaraamat, переводная литература tõlkekirjandus, переводной роман tõlgitud romaan;
‣ pöörme-, pöörangu-
переделать 164a Г сов. → несов. переделывать
‣ кого-что, во что ümber tegema ~ kujundama ~ muutma; переделать платье kleiti ümber tegema, переделать свой характер oma iseloomu muutma, переделать роман в пьесу romaani näidendiks ümber töötama;
‣ что kõnek. kõike ~ palju (ära) tegema; переделать все дела kõik tööd ära tegema, kõigega toime tulema ~ hakkama saama, переделать всю работу kogu tööga toime tulema
‣ кого-что, во что ümber tegema ~ kujundama ~ muutma; переделать платье kleiti ümber tegema, переделать свой характер oma iseloomu muutma, переделать роман в пьесу romaani näidendiks ümber töötama;
‣ что kõnek. kõike ~ palju (ära) tegema; переделать все дела kõik tööd ära tegema, kõigega toime tulema ~ hakkama saama, переделать всю работу kogu tööga toime tulema
письмо 102 С с. неод. kiri (без мн. ч. ka lgv.); (без мн. ч.) kirjutamine; буквенное письмо tähtkiri, alfabeetiline kiri, готское письмо gooti kiri, латинское письмо ladina kiri, славянское письмо slaavi kiri, финикийское письмо foiniikia kiri, руническое письмо ruunikiri, идеографическое письмо mõistekiri, ideograafia, пиктографическое письмо piltkiri, piktograafia, нотное письмо muus. noodikiri, заказное письмо tähtkiri, tähitud kiri, ценное письмо väärtkiri, открытое письмо ülek. avalik kiri, благодарственное письмо tänukiri, поздравительное письмо õnnitluskiri, ответное письмо vastuskiri, kirjavastus, рекомендательное письмо soovituskiri, заёмное письмо jur. võlakiri, бумага для писем kirjapaber, роман в письмах kirj. kiriromaan, обменяться письмами kirju vahetama, искусство письма kirjakunst, манера письма (1) (kirjaniku) stiil, (2) maalitehnika, учиться письму kirjutama õppima, передать на письме kirjapildis kajastama
плутовской 123 П kelmi-, kelmuri-, kelmus-, kelm, petturi-, petise-, petturlik, petislik; kaval(avõitu); плутовские приёмы kelmivõtted, petisevõtted, плутовской роман kirj. kelmiromaan, pikareskne romaan, pikaresk, плутовская проделка kelmustükk, плутовские глаза kavalad silmad
поставить I 278a Г сов. → несов. ставить
‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
‣ кого-что, на что, во что panema, asetama, seadma (ka ülek.); поставить книгу на полку raamatut riiulisse panema ~ asetama, поставить горчичник sinepiplaastrit (peale) panema, поставить заплату lappi peale panema, поставить точку punkti panema (ka ülek.), поставить ученику двойку õpilasele kahte panema, поставить на место kohale ~ paika panema, поставить самовар teemasinat üles panema, поставить подножку кому kellele jalga taha panema, поставить нового директора kõnek. uut direktorit kohale panema, поставить в трудное положение raskesse olukorda panema, поставить под контроль kontrolli alla panema ~ seadma, поставить перед фактом fakti ette seadma ~ panema, поставить в пример eeskujuks seadma, поставить себе новую цель enesele uut eesmärki seadma, глубоко поставленные глаза sügaval asetsevad silmad, редко поставленные зубы harvad hambad, хорошо поставить дело asja hästi korraldama, поставить пятно на скатерть kõnek. laudlinale plekki peale ajama, поставить подпись alla kirjutama, поставить опыт katset tegema, поставить кого в известность kellele teatavaks tegema;
‣ что kõnek. ehitama, püstitama; поставить дом maja üles lööma, поставить памятник mälestussammast püstitama;
‣ что lavastama, lavale tooma; поставить оперу ooperit lavastama;
‣ что, на кого-что panust tegema (hasartmängudes); что pandiks andma;
‣ кого-что, за что, как ülek. kuidas hindama, kelleks-milleks pidama; поставить кого высоко keda kõrgelt hindama, поставить кого выше других keda teistest enamaks pidama ~ teistest kõrgemale seadma, поставить за правило reegliks võtma;
‣ что, кому, без доп. madalk. välja tegema; поставить бутылку шампанского pudeli šampust välja tegema;
◊ поставить ~ ставить в вину что кому kellele mida süüks panema ~ arvama; поставить ~ ставить во главу угла что mida kõige tähtsamaks ~ peamiseks pidama; поставить ~ ставить в тупик keda ummikusse ajama; поставить ~ ставить вопрос ребром küsimust täie teravusega tõstatama, otse ~ kategooriliselt küsima; поставить ~ ставить точку ~ точки над и i-le punkti (peale) panema; поставить ~ ставить на (своё) место кого kellele (tema õiget) kohta kätte näitama; поставить ~ ставить знак равенства между кем-чем kelle-mille vahele võrdusmärki panema; поставить ~ ставить к стенке кого keda seina äärde panema; поставить ~ ставить крест на ком-чём, на кого-что kellele-millele kriipsu ~ risti peale tõmbama; поставить ~ ставить на вид кому что kellele märkust tegema; поставить ~ ставить на карту что mida mängu ~ (ühele) kaardile panema; поставить ~ ставить на колени кого kõrgst. keda põlvili suruma; поставить ~ ставить ~ поднимать ~ поднять на ноги кого (1) keda terveks arstima, (haigevoodist) jalule aitama, (2) keda kaelakandjaks saada ~ jalule aitama, (3) keda jalule ajama, kellele jalgu alla tegema; поставить ~ ставить на одну доску кого-что, с кем-чем keda-mida kellega-millega ühele pulgale seadma ~ asetama; поставить ~ ставить ребром последнюю копейку kõnek. raha viimase pennini läbi lööma; поставить ~ ставить фонарь кому kellel ~ kelle silma siniseks lööma, kellele laternat silma alla panema ~ lööma
прежний 121 П
‣ endis-, endine, eelnev, eelmine; в прежнее время endisajal, прежние друзья endised sõbrad, его прежний роман tema eelmine romaan, прежняя судимость jur. eelnev karistatus;
‣ П → С прежнее с. неод. (без мн. ч.) olnu, möödunu, möödanik, minevik
‣ endis-, endine, eelnev, eelmine; в прежнее время endisajal, прежние друзья endised sõbrad, его прежний роман tema eelmine romaan, прежняя судимость jur. eelnev karistatus;
‣ П → С прежнее с. неод. (без мн. ч.) olnu, möödunu, möödanik, minevik
приключенческий 129 П seiklus-, seikluslik; приключенческий роман seiklusromaan, приключенческий фильм seiklusfilm, приключенческая литература seikluskirjandus, -jutud, -raamatud
пришлёпнуть 335a Г сов. → несов. пришлёпывать kõnek.
‣ кого-что, чем laksti surnuks lööma, puruks laksama; пришлёпнуть комара рукой käega sääske (maha) lööma ~ laksama;
‣ кого-что, по чему, чем (kergelt) laksama;
‣ что madalk. (pitsatit) peale lööma
‣ кого-что, чем laksti surnuks lööma, puruks laksama; пришлёпнуть комара рукой käega sääske (maha) lööma ~ laksama;
‣ кого-что, по чему, чем (kergelt) laksama;
‣ что madalk. (pitsatit) peale lööma
проекционный 127 П projektsioon-, projektsiooni-; проекционное копирование projektsioonkopeerimine, проекционный фонарь projektor, projektsiooniaparaat
прорастание 115 С с. неод. (без мн. ч.) idanemine, kasvamaminek, võsumine, tärkamine; läbikasvamine; прорастание семян seemnete idanemine, прорастание растений taimede tärkamine, прорастание травы rohu läbikasvamine
псевдоисторический 129 П võltsajalooline, pseudoajalooline; псевдоисторический роман võltsajalooline ~ pseudoajalooline romaan
психологический 129 П psühholoogia-, psühholoogiline; hingeeluline, hingeelu-; психологический закон psühholoogiaseadus, психологический роман psühholoogiline romaan, психологический расчёт psühholoogilise külje arvessevõtt, психологические наблюдения tähelepanekud hingeelu kohta
развернуться 338 Г сов. → несов. развёртываться, разворачиваться
‣ lahti keerduma ~ rulluma ~ minema; avanema (ka ülek.); laotuma; ковёр развернулся vaip rullus lahti, свёрток развернулся pakk läks lahti, развернулся красивый вид avanes ilus vaade, перед нами развернулись широкие поля meie ees laiusid avarad põllud;
‣ sõj. (lahku) hargnema; развернуться в боевой порядок lahingukorda hargnema, батальон развернулся в цепь pataljon hargnes ahelikku;
‣ во что sõj. (end) täiskoosseisuni suurendama, suurenema; полк развернулся до полного состава polk suurenes täiskoosseisuni;
‣ (end) üles ~ töövalmis seadma; здесь же развернулась полевая кухня siinsamas oli end üles seadnud väliköök;
‣ ülek. (välja) arenema, hoogustuma, hoogu võtma, laienema; avalduma; повесть развернулась в роман jutustusest arenes välja romaan, по всей стране развернулась гигантская стройка kogu maal võttis hoogu hiiglaslik ehitustöö, здесь развернулся его талант siin puhkes tema anne täies võimsuses;
‣ kõnek. vabalt tegutsema, oma võimeid ~ ennast näitama; он не мог развернуться tal puudus tegutsemisvabadus, ta ei saanud oma võimeid ~ ennast näidata;
‣ (ümber, tagasi) pöörduma ~ keerama; самолёт развернулся lennuk tegi pöörde, развернулся и уехал keeras otsa ringi ja sõitis ära;
‣ madalk. (löögiks) hoogu võtma
‣ lahti keerduma ~ rulluma ~ minema; avanema (ka ülek.); laotuma; ковёр развернулся vaip rullus lahti, свёрток развернулся pakk läks lahti, развернулся красивый вид avanes ilus vaade, перед нами развернулись широкие поля meie ees laiusid avarad põllud;
‣ sõj. (lahku) hargnema; развернуться в боевой порядок lahingukorda hargnema, батальон развернулся в цепь pataljon hargnes ahelikku;
‣ во что sõj. (end) täiskoosseisuni suurendama, suurenema; полк развернулся до полного состава polk suurenes täiskoosseisuni;
‣ (end) üles ~ töövalmis seadma; здесь же развернулась полевая кухня siinsamas oli end üles seadnud väliköök;
‣ ülek. (välja) arenema, hoogustuma, hoogu võtma, laienema; avalduma; повесть развернулась в роман jutustusest arenes välja romaan, по всей стране развернулась гигантская стройка kogu maal võttis hoogu hiiglaslik ehitustöö, здесь развернулся его талант siin puhkes tema anne täies võimsuses;
‣ kõnek. vabalt tegutsema, oma võimeid ~ ennast näitama; он не мог развернуться tal puudus tegutsemisvabadus, ta ei saanud oma võimeid ~ ennast näidata;
‣ (ümber, tagasi) pöörduma ~ keerama; самолёт развернулся lennuk tegi pöörde, развернулся и уехал keeras otsa ringi ja sõitis ära;
‣ madalk. (löögiks) hoogu võtma
раздавить 321 Г сов. → несов. раздавливать
‣ кого-что, чем katki ~ puruks suruma ~ rõhuma ~ pigistama ~ pressima ~ muljuma ~ litsuma; раздавить ягоды marju katki suruma ~ pressima, раздавить помидор tomatit puruks pigistama, раздавить комара sääske puruks vajutama, машина раздавила собаку koer jäi auto alla;
‣ кого-что kõnek. ülek. maha suruma ~ murdma, purustama; раздавить мятеж mässu maha suruma, раздавить противника vastast purustama, он раздавлен горем ta on murest murtud;
‣ что madalk. (mingit alkoholihulka) ära jooma ~ hinge alla panema; они раздавили бутылку водки nad panid pudeli viina hinge alla ~ ajasid pudelile viinale päkad silma
‣ кого-что, чем katki ~ puruks suruma ~ rõhuma ~ pigistama ~ pressima ~ muljuma ~ litsuma; раздавить ягоды marju katki suruma ~ pressima, раздавить помидор tomatit puruks pigistama, раздавить комара sääske puruks vajutama, машина раздавила собаку koer jäi auto alla;
‣ кого-что kõnek. ülek. maha suruma ~ murdma, purustama; раздавить мятеж mässu maha suruma, раздавить противника vastast purustama, он раздавлен горем ta on murest murtud;
‣ что madalk. (mingit alkoholihulka) ära jooma ~ hinge alla panema; они раздавили бутылку водки nad panid pudeli viina hinge alla ~ ajasid pudelile viinale päkad silma
разноцветный 126 П mitmevärviline, mitmevärvuseline, erivärviline, erivärvuseline, eri ~ mitut värvi; разноцветные фонари mitmevärvilised ~ mitut värvi laternad
рассадник 18 С м. неод. taimelava (ka ülek.), istikulava, istikupeenar; puukool; tõulava; рассадник семян mets. seemneistandik, seemla, põll. seemnepõld, рассадник цветов lillede paljunduspeenar, рассадник для капусты kapsalava, племенной рассадник tõulava, рассадник племенного скота veiste tõulava, рассадник заразы nakkuskolle, университет -- рассадник просвещения ülikool on hariduse taimelava
растянутый 119
‣ страд. прич. прош. вр. Г растянуть;
‣ прич. → П (кр. ф. растянут, растянута, растянуто, растянуты) (välja-, pikaks-, pikale-, ära)veninud ~ venitatud; растянутые сапоги väljaveninud saapad, растянутый роман (pikaks)venitatud romaan, растянутый доклад ülemäära pikk ettekanne
‣ страд. прич. прош. вр. Г растянуть;
‣ прич. → П (кр. ф. растянут, растянута, растянуто, растянуты) (välja-, pikaks-, pikale-, ära)veninud ~ venitatud; растянутые сапоги väljaveninud saapad, растянутый роман (pikaks)venitatud romaan, растянутый доклад ülemäära pikk ettekanne
редан 1 С м. неод. redaan (aj. lahtine välikindlustus; mer. kiirsõidupaadi v. vesilennuki põhjaaste veetakistuse vähendamiseks)
ремарка 72 С ж. неод.
‣ remark (ääremärkus; kirj. autori selgitus tekstile); режиссёрская ремарка režiimärkus;
‣ trük. skaalamärgis (mitmevärvitrükisel)
‣ remark (ääremärkus; kirj. autori selgitus tekstile); режиссёрская ремарка režiimärkus;
‣ trük. skaalamärgis (mitmevärvitrükisel)
роман 1 С м. неод. kirj. romaan (kõnek. ka ülek.); исторический роман ajalooline romaan, бытовой роман olmeromaan, olustikuromaan, приключенческий роман seiklusromaan, фантастический роман ulmeromaan, роман в стихах värssromaan, завести с кем роман kellega romaani alustama
рыцарский 129 П
‣ rüütli-; рыцарский орден aj. rüütliordu, рыцарский роман kirj. rüütliromaan, рыцарская честь rüütliau, рыцарское воспитание rüütlikasvatus, рыцарский замок rüütliloss;
‣ ülek. rüütellik, õilis; рыцарское поведение rüütellik käitumine, рыцарский поступок rüütellik ~ õilis tegu
‣ rüütli-; рыцарский орден aj. rüütliordu, рыцарский роман kirj. rüütliromaan, рыцарская честь rüütliau, рыцарское воспитание rüütlikasvatus, рыцарский замок rüütliloss;
‣ ülek. rüütellik, õilis; рыцарское поведение rüütellik käitumine, рыцарский поступок rüütellik ~ õilis tegu
семеро 135b Ч seitsmekesi, seitsmed, seitse; детей было семеро lapsed olid seitsmekesi, lapsi oli seitse, семеро мальчиков seitse poissi, семеро ножниц seitse paari kääre, seitsmed käärid, семеро глаз seitse paari silmi, seitse silmapaari, seitsmed silmad;
◊ семеро одного не ждут vanas. seitse ei oota ühte
◊ семеро одного не ждут vanas. seitse ei oota ühte
семя 116 (род. п. мн. ч. семян) С с. неод.
‣ seeme (ka ülek.); зрелое ~ спелое семя valminud seeme, льняное семя linaseeme, огородные семена aedviljaseeme, всхожесть семян seemne idanevus, протравливание семян seemne puhtimine, семя вражды vaenuseeme, семя недоверия umbususeeme, umbusalduse seeme, семя добра headuse seeme;
‣ (без мн. ч.) füsiol. sperma, seeme;
◊ заронить семя чего в кого, во что, в ком-чём liter. mille seemet kelles-milles idanema panema ~ külvama
‣ seeme (ka ülek.); зрелое ~ спелое семя valminud seeme, льняное семя linaseeme, огородные семена aedviljaseeme, всхожесть семян seemne idanevus, протравливание семян seemne puhtimine, семя вражды vaenuseeme, семя недоверия umbususeeme, umbusalduse seeme, семя добра headuse seeme;
‣ (без мн. ч.) füsiol. sperma, seeme;
◊ заронить семя чего в кого, во что, в ком-чём liter. mille seemet kelles-milles idanema panema ~ külvama
сентиментальный 126 П
‣ kirj. sentimentaalne, sentimentalistlik; сентиментальный роман sentimentaalne romaan, сентиментальное направление sentimentalistlik vool;
‣ (кр. ф. сентиментален, сентиментальна, сентиментально, сентиментальны) sentimentaalne, halemeelne, hale, härras, härdameelne
‣ kirj. sentimentaalne, sentimentalistlik; сентиментальный роман sentimentaalne romaan, сентиментальное направление sentimentalistlik vool;
‣ (кр. ф. сентиментален, сентиментальна, сентиментально, сентиментальны) sentimentaalne, halemeelne, hale, härras, härdameelne
сигнальный 126 П signaal-, signaali-; signalisatsiooni-; сигнальный выстрел signaallask, сигнальный огонь signaaltuli, märgutuli, сигнальный фонарь signaallatern, сигнальная система psühh. signaalsüsteem, сигнальный экземпляр trük. signaaleksemplar, сигнальные устройства signaalseadmed, signalisatsiooniseadmed, сигнальный кабель signalisatsioonikaabel
созвучный 126 П (кр. ф. созвучен, созвучна, созвучно, созвучны) kokkukõlav, kooskõlas olev (ka ülek.), harmooniline; созвучные образы elulised ~ tõepärased ~ tõetruud ~ elutruud tegelased ~ tegelaskujud, созвучный эпохе роман ajaga ~ ajastuga kooskõlas olev ~ ajastu hõngust ~ ajavaimust kantud romaan
создать 227 Г сов. → несов. создавать что looma, rajama, asutama, moodustama; valmistama, tegema; koostama; üles ehitama; esile kutsuma, tekitama; создать условия для работы töötingimusi looma, создать благополучную почву soodsat pinda ~ pinnast looma, создать теорию teooriat looma, создать симфонию sümfooniat looma, создать настроение tuju looma, создать государство riiki rajama, создать партию parteid rajama ~ asutama, создать общество ühingut ~ seltsi asutama, создать комиссию komisjoni moodustama, создать армию sõjaväge asutama ~ formeerima, создать курсы kursusi korraldama ~ organiseerima, создать роман romaani kirjutama, создать план plaani koostama, создать конструкцию (1) tarindit ~ konstruktsiooni välja mõtlema, (2) kujustama, disainima, создать новую жизнь uut elu ehitama, создать обстановку для работы töötingimusi looma, создать впечатление muljet tekitama ~ jätma, создать шум müra tegema ~ tekitama, создать затруднения raskusi tekitama ~ valmistama, создать общественное мнение ühiskondlikku arvamust kujundama, создать авторитет кому autoriteeti võitma ~ saavutama ~ tagama
сорность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) prahisus, prügisus; сорность семян külvise ~ seemnevilja prahisus, сорность бумаги trük. paberi prügisus
социально-бытовой 120 П sotsiaal- ja olme-, sotsiaal-elukondlik, sotsiaal-elutarbeline; социально-бытовые условия sotsiaal- ja olmetingimused, социально-бытовой роман olmeromaan
стих I 19 С м. неод.
‣ kirj. värss, luulerida, värsirida; свободный стих vabavärss, силлабический стих süllaabiline värss, пятистопный стих viiejalaline värss, pentameeter, роман в стихах värssromaan, размер стиха värsimõõt, meetrum;
‣ стихи мн. ч. luuletused, värsid; лирические стихи lüürilised luuletused ~ värsid, сборник стихов luulekogu ~ värsikogu, читать стихи luuletusi ~ värsse lugema;
‣ folkl. legendilaadne laul; духовный стих vaimulik laul;
‣ (laulu)salm
‣ kirj. värss, luulerida, värsirida; свободный стих vabavärss, силлабический стих süllaabiline värss, пятистопный стих viiejalaline värss, pentameeter, роман в стихах värssromaan, размер стиха värsimõõt, meetrum;
‣ стихи мн. ч. luuletused, värsid; лирические стихи lüürilised luuletused ~ värsid, сборник стихов luulekogu ~ värsikogu, читать стихи luuletusi ~ värsse lugema;
‣ folkl. legendilaadne laul; духовный стих vaimulik laul;
‣ (laulu)salm
стратификация 89 С ж. неод. geol., meteor. stratifikatsioon, kihistumus, kihistus; põll. stratifitseerimine, kihitamine; неустойчивая стратификация meteor. labiilne ~ mittepüsiv kihistus, устойчивая стратификация meteor. stabiilne ~ püsiv kihistus, стратификация атмосферы meteor. atmosfääri kihiline ehitus, стратификация семян põll. seemnete stratifitseerimine ~ kihitamine
стрелочный 126 П
‣ osuti-, (kompassi)nõela-; стрелочный измерительный прибор osutimõõteriist, стрелочный указатель osutinäidik;
‣ raudt. pöörme-; стрелочный перевод pööre (pöörme), стрелочный рычаг pöörmehoob, стрелочный фонарь pöörmelatern
‣ osuti-, (kompassi)nõela-; стрелочный измерительный прибор osutimõõteriist, стрелочный указатель osutinäidik;
‣ raudt. pöörme-; стрелочный перевод pööre (pöörme), стрелочный рычаг pöörmehoob, стрелочный фонарь pöörmelatern
сюрреалистический 129 П sürrealismi-, sürrealistlik, sürrealistide, sürrealisti-; сюрреалистический роман sürrealistlik romaan
топовый 119 П mer. topi-; топовый знак, топовая фигура topimärk, топовый огонь topituli, топовый фонарь topilatern
уголовный 126 П
‣ kriminaal-, kriminaalne, kuriteoline, kuritegelik, kaelakohtu- (van.); уголовное право kriminaalõigus, уголовный кодекс kriminaalkoodeks, уголовная процедура kriminaalmenetlus, уголовный процесс kriminaalprotsess, уголовное дело (1) kriminaalasi, (2) kriminaaltoimik, уголовный розыск kriminaaljälitus(osakond), уголовное преследование kriminaaljälitus, уголовный преступник kriminaalkurjategija, уголовный суд kriminaalkohus, kaelakohus (van.), уголовное наказание kriminaalkaristus, в уголовном порядке kriminaalkorras, привлечь к уголовной ответственности kriminaalvastutusele võtma, уголовный роман kriminaalromaan, kriminull (kõnek.);
‣ П → С уголовный м. од. kõnek. kriminaalkurjategija, krimka, krimi, kaelakohtuline (van.), уголовная ж. (1) од. kõnek. kriminaalkurjategija, krimka (naine), krimi, kaelakohtuline (van.), (2) неод. van. vangimaja, vangikong (kriminaalkurjategijate kinnipidamiseks)
‣ kriminaal-, kriminaalne, kuriteoline, kuritegelik, kaelakohtu- (van.); уголовное право kriminaalõigus, уголовный кодекс kriminaalkoodeks, уголовная процедура kriminaalmenetlus, уголовный процесс kriminaalprotsess, уголовное дело (1) kriminaalasi, (2) kriminaaltoimik, уголовный розыск kriminaaljälitus(osakond), уголовное преследование kriminaaljälitus, уголовный преступник kriminaalkurjategija, уголовный суд kriminaalkohus, kaelakohus (van.), уголовное наказание kriminaalkaristus, в уголовном порядке kriminaalkorras, привлечь к уголовной ответственности kriminaalvastutusele võtma, уголовный роман kriminaalromaan, kriminull (kõnek.);
‣ П → С уголовный м. од. kõnek. kriminaalkurjategija, krimka, krimi, kaelakohtuline (van.), уголовная ж. (1) од. kõnek. kriminaalkurjategija, krimka (naine), krimi, kaelakohtuline (van.), (2) неод. van. vangimaja, vangikong (kriminaalkurjategijate kinnipidamiseks)
укус 1 С м. неод.
‣ hammustus, puretis, piste, nõele; укус собаки koerahammustus, укус змеи maohammustus, ussihammustus, ussi salvamine ~ nõelamine, укус комара sääsehammustus, sääsepiste, укус пчелы mesilase nõelamine;
‣ kõnek. hammustuskoht, salvatud ~ nõelatud koht; укус распух и чешется hammustus(koht) läks paiste ja sügeleb
‣ hammustus, puretis, piste, nõele; укус собаки koerahammustus, укус змеи maohammustus, ussihammustus, ussi salvamine ~ nõelamine, укус комара sääsehammustus, sääsepiste, укус пчелы mesilase nõelamine;
‣ kõnek. hammustuskoht, salvatud ~ nõelatud koht; укус распух и чешется hammustus(koht) läks paiste ja sügeleb
уличный 126 П tänava-, uulitsa- (van.); уличное движение liiklus, tänavaliiklus, уличное освещение tänavavalgustus, уличный фонарь tänavalatern, уличная дверь välisuks, уличная торговля tänavakaubandus, välimüük, уличные бои tänavalahingud, уличный мальчишка tänavapoiss, uulitsapoiss, уличная девка halv tänavatüdruk, уличная собака hulkuv ~ kodutu koer
утомительный 126 П (кр. ф. утомителен, утомительна, утомительно, утомительны) väsitav, rammestav, roiutav; утомительная поездка väsitav ~ kurnav sõit, утомительный разговор väsitav ~ roiutav ~ tüütav jutuajamine, утомительный роман väsitav ~ tüütavalt üksluine romaan
утопический 129 П utopistlik, utoopiline, teostamatu, unistuslik; утопический социализм utopistlik sotsialism, утопический роман utopistlik romaan, утопическое понимание utoopiline ~ unistuslik ~ ebatõeline ~ teostamatu arusaam
фазан 1 С м. од. faasan; zool. обыкновенный фазан jahifaasan (Phasianus colchicus), королевский фазан valgepea-sabafaasan (Syrmaticus reevesi), золотой фазан hiina kuldfaasan (Chrysolophus pictus)
фантастический 129 П fantastika-, ulme-, fantastiline, ulmeline, mõttekujutuslik, ulmlev, ebareaalne, teostamatu; kõnek. uskumatu, enneolematu; фантастический роман ulmeromaan, у него фантастический вид tal on fantastiline ~ kummaline väljanägemine, фантастический проект fantastiline ~ ulmeline ~ teostamatu projekt, фантастическая страна (1) olematu maa, ulmemaa, (2) fantastiline ~ imepärane maa, фантастическая надежда tühi ~ täitumatu lootus, фантастической красоты kõnek. fantastiliselt ~ uskumatult ~ enneolematult ilus
фонарь 11 С м. неод.
‣ latern; lenn. kuppel; уличный фонарь tänavalatern, ручной фонарь käsilatern, газовый фонарь gaasilatern, аккумулятoрный фонарь akulatern, карманный фонарь taskulamp, бортовой фонарь mer. pardalatern, стрелочный фонарь raudt. pöörmelatern, световой фонарь ehit. valguslatern, katuselatern, мигающий фонарь aut. vilkur, проекционный фонарь tehn. projektor, projektsiooniaparaat, фонарь кабины лётчика lenn. lendurikabiini kuppel, сбрасываемый фонарь lenn. heitkuppel, сдвижной фонарь lenn. lükandkuppel;
‣ ehit. uuk, ärkel;
‣ madalk. nalj. (sinine) muhk, verevalum (silma all); наставить фонарей кому kellel silma siniseks lööma;
◊ с фонарём не найти ~ не отыскать кого-что kõnek. ei leia tikutulegagi (üles) keda-mida
‣ latern; lenn. kuppel; уличный фонарь tänavalatern, ручной фонарь käsilatern, газовый фонарь gaasilatern, аккумулятoрный фонарь akulatern, карманный фонарь taskulamp, бортовой фонарь mer. pardalatern, стрелочный фонарь raudt. pöörmelatern, световой фонарь ehit. valguslatern, katuselatern, мигающий фонарь aut. vilkur, проекционный фонарь tehn. projektor, projektsiooniaparaat, фонарь кабины лётчика lenn. lendurikabiini kuppel, сбрасываемый фонарь lenn. heitkuppel, сдвижной фонарь lenn. lükandkuppel;
‣ ehit. uuk, ärkel;
‣ madalk. nalj. (sinine) muhk, verevalum (silma all); наставить фонарей кому kellel silma siniseks lööma;
◊ с фонарём не найти ~ не отыскать кого-что kõnek. ei leia tikutulegagi (üles) keda-mida
хвостовой 120 П saba-, järel-, lõpp-, taga-, sabamine, sabapoolne, sabaga, sabaosaga; хвостовой канат sabatross, хвостовой вагон sabavagun, хвостовой фонарь (rongi) sabalatern, хвостовое колесо lenn. sabaratas, хвостовой огонь lenn. sabatuli, хвостовой плавник zool. sabauim, хвостовые позвонки anat. sabalülid, хвостовой чан järeltõrs, хвостовая фракция keem. lõppfraktsioon, хвостовая часть конвейера konveieri saba, хвостовое оперение самолёта lennukisaba, хвостовая башня abitorn
хранилище 108 С с. неод. hoidla, hoiuruum, hoiukoht; ait; хранилище овощей köögiviljahoidla, хранилище для зерна (tera)zviljaait, (tera)viljahoidla, хранилище для семян seemneviljaait, хранилище старинных рукописей vanade käsikirjade hoidla ~ varamu
часть 92 С ж. неод.
‣ osa, jagu, tükk, element, detail; составная часть (1) liitosa, (2) koostisosa, osis, komponent, центральная часть keskosa, верхняя часть ülemik, ülaosa, ülemine pool ~ osa ~ tükk, большая часть suurem osa, носовая часть корабля laeva vööriosa, запасные части (1) varuosad, (2) sõj. varuväeosad, aj. tagavaraväeosad, соединительная часть liitedetail, ühendusdetail, liiteosa, ühendusosa, готовые части valmis osad, valmisdetailid, боевая ~ головная часть ракеты raketi lõhkepea, части тела kehaosad, часть целого terviku osa, osa tervikust, третья часть kolmandik, часть публики osa publikust ~ publikut ~ vaatajaist ~ vaatajaid ~ kuulajaist ~ kuulajaid, часть яблока õunatükk, õunaosa, osa õunast, части света maailmajaod, проезжая часть (дороги) sõidutee, надземная часть pealmaaosa, maapealne osa, выступающая часть etteulatuv osa, eend, ходовая часть (1) veermik, (2) alusvanker, левая часть уравнения mat. võrrandi vasak pool, действительная часть mat. reaalosa, мнимая часть mat. imaginaarosa, дробная часть mat. murdosa, фасонная часть (toru)liitmik, мышечная часть anat. lihasmik, lihasosa, muskulaarosa, крестцовая часть туши ristluutükk (lihakeha tükeldamisel), часть статьи (1) kirjutise ~ artikli osa, (2) jur. lõige, части речи lgv. sõnaliigid, роман в трёх частях romaan kolmes jaos, kolmeosaline romaan, большей частью, по большей части enamasti, enamalt ~ suuremalt jaolt, по частям ositi, osade kaupa, osakaupa, разложить на части osadeks lahti võtma, osandama;
‣ jaoskond, osakond; учебная часть (1) õppeosakond, õppejaoskond (näit. sõjakoolis), (2) sõj. õppeväeosa, боевая часть sõj. (1) lahinguüksus (sõjalaeval), (2) lahinguväeosa, хозяйственная часть majandusjaoskond;
‣ ala; финансовая часть finantsala, rahandusala, работать по технической части tehnika alal töötama, заместитель директора по научной части teadusdirektor, это не по моей части ülek. kõnek. see pole minu rida;
‣ sõj. (sõja)väeosa; воинская ~ войсковая часть sõjaväeosa, регулярные части regulaarväeosad, авиационная ~ лётная часть lennuväeosa, морская часть mereväeosa, мотострелковая часть motolaskurväeosa, общевойсковая часть üldväeosa, отборная часть eliitväeosa, valikväeosa, передовая часть eelväeosa, специальная часть eri(ala)väeosa;
‣ aj. linnajagu; politseijaoskond;
‣ aj. (linna) pritsimehed; pritsimaja;
‣ kõnek. kaha (kahasse tehtu); в части с кем kellega kahasse;
◊ львиная часть lõviosa; рвать на части kõnek. tükkideks ~ lõhki kiskuma ~ rebima; разрываться ~ разорваться на части kõnek. end kas või lõhki kiskuma; сердце разрывается на части süda lõhkeb
‣ osa, jagu, tükk, element, detail; составная часть (1) liitosa, (2) koostisosa, osis, komponent, центральная часть keskosa, верхняя часть ülemik, ülaosa, ülemine pool ~ osa ~ tükk, большая часть suurem osa, носовая часть корабля laeva vööriosa, запасные части (1) varuosad, (2) sõj. varuväeosad, aj. tagavaraväeosad, соединительная часть liitedetail, ühendusdetail, liiteosa, ühendusosa, готовые части valmis osad, valmisdetailid, боевая ~ головная часть ракеты raketi lõhkepea, части тела kehaosad, часть целого terviku osa, osa tervikust, третья часть kolmandik, часть публики osa publikust ~ publikut ~ vaatajaist ~ vaatajaid ~ kuulajaist ~ kuulajaid, часть яблока õunatükk, õunaosa, osa õunast, части света maailmajaod, проезжая часть (дороги) sõidutee, надземная часть pealmaaosa, maapealne osa, выступающая часть etteulatuv osa, eend, ходовая часть (1) veermik, (2) alusvanker, левая часть уравнения mat. võrrandi vasak pool, действительная часть mat. reaalosa, мнимая часть mat. imaginaarosa, дробная часть mat. murdosa, фасонная часть (toru)liitmik, мышечная часть anat. lihasmik, lihasosa, muskulaarosa, крестцовая часть туши ristluutükk (lihakeha tükeldamisel), часть статьи (1) kirjutise ~ artikli osa, (2) jur. lõige, части речи lgv. sõnaliigid, роман в трёх частях romaan kolmes jaos, kolmeosaline romaan, большей частью, по большей части enamasti, enamalt ~ suuremalt jaolt, по частям ositi, osade kaupa, osakaupa, разложить на части osadeks lahti võtma, osandama;
‣ jaoskond, osakond; учебная часть (1) õppeosakond, õppejaoskond (näit. sõjakoolis), (2) sõj. õppeväeosa, боевая часть sõj. (1) lahinguüksus (sõjalaeval), (2) lahinguväeosa, хозяйственная часть majandusjaoskond;
‣ ala; финансовая часть finantsala, rahandusala, работать по технической части tehnika alal töötama, заместитель директора по научной части teadusdirektor, это не по моей части ülek. kõnek. see pole minu rida;
‣ sõj. (sõja)väeosa; воинская ~ войсковая часть sõjaväeosa, регулярные части regulaarväeosad, авиационная ~ лётная часть lennuväeosa, морская часть mereväeosa, мотострелковая часть motolaskurväeosa, общевойсковая часть üldväeosa, отборная часть eliitväeosa, valikväeosa, передовая часть eelväeosa, специальная часть eri(ala)väeosa;
‣ aj. linnajagu; politseijaoskond;
‣ aj. (linna) pritsimehed; pritsimaja;
‣ kõnek. kaha (kahasse tehtu); в части с кем kellega kahasse;
◊ львиная часть lõviosa; рвать на части kõnek. tükkideks ~ lõhki kiskuma ~ rebima; разрываться ~ разорваться на части kõnek. end kas või lõhki kiskuma; сердце разрывается на части süda lõhkeb
чекан I 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) vermimine, müntimine;
‣ vermimistempel, münditempel;
‣ tehn. temmraud, temm-meisel
‣ (без мн. ч.) vermimine, müntimine;
‣ vermimistempel, münditempel;
‣ tehn. temmraud, temm-meisel
чистосортность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) põll. sordipuhtus, puhtasordilisus; чистосортность семян seemnevilja sordipuhtus
читаемый 119
‣ страд. прич. наст. вр. Г читать;
‣ прич. → П (palju)loetav; читаемый роман loetav romaan, читаемый машиной masinloetav, masinaga loetav
‣ страд. прич. наст. вр. Г читать;
‣ прич. → П (palju)loetav; читаемый роман loetav romaan, читаемый машиной masinloetav, masinaga loetav
читаться 165 Г несов. (без 1 и 2 л.)
‣ loetav olema; надпись читается с трудом pealkiri on raskesti loetav;
‣ (безл.) lugemistujus olema; мне сегодня не читается mul pole täna lugemistuju ~ lugemislusti, в жару не читается kuumaga ~ palavaga lugemine ei istu;
‣ ülek. märgata ~ näha olema, paistma; в глазах читалась радость silmist paistis rõõm;
‣ страд. к читать; роман читается всеми с интересом kõik loevad romaani huviga, безударное о читается как а rõhuta o-d loetakse ~ tuleb lugeda nagu a
‣ loetav olema; надпись читается с трудом pealkiri on raskesti loetav;
‣ (безл.) lugemistujus olema; мне сегодня не читается mul pole täna lugemistuju ~ lugemislusti, в жару не читается kuumaga ~ palavaga lugemine ei istu;
‣ ülek. märgata ~ näha olema, paistma; в глазах читалась радость silmist paistis rõõm;
‣ страд. к читать; роман читается всеми с интересом kõik loevad romaani huviga, безударное о читается как а rõhuta o-d loetakse ~ tuleb lugeda nagu a
чувствительный 126 П (кр. ф. чувствителен, чувствительна, чувствительно, чувствительны)
‣ van. tundeline, tundehell, hella ~ õrna hingega, sensiibel; чувствительный человек tundeline ~ hella hingega inimene, tundeinimene, чувствительное сердце tundeline ~ hell süda;
‣ liigutav, hale, sentimentaalne, halemeelne; чувствительный роман haleda sisuga romaan, чувствительные стихи haledad ~ nõretavad ~ liigutavad värsid;
‣ (без кр. ф.) tunde-, tundlik; чувствительный нерв tundenärv, чувствительные клетки anat. tunderakud, чувствительная кожа tundlik nahk, чувствительный к боли valutundlik, чувствительный прибор tundlik seadis ~ mõõteriist, чувствительный элемент tehn. tajur (anduri tundlik element);
‣ kõnek. tuntav, tajutav, tunnetatav; чувствительный переход tuntav ~ tajutav üleminek, чувствительный расход tuntav ~ küllaltki suur väljaminek ~ kulu, чувствительное повреждение tuntav ~ küllaltki suur kahjustus
‣ van. tundeline, tundehell, hella ~ õrna hingega, sensiibel; чувствительный человек tundeline ~ hella hingega inimene, tundeinimene, чувствительное сердце tundeline ~ hell süda;
‣ liigutav, hale, sentimentaalne, halemeelne; чувствительный роман haleda sisuga romaan, чувствительные стихи haledad ~ nõretavad ~ liigutavad värsid;
‣ (без кр. ф.) tunde-, tundlik; чувствительный нерв tundenärv, чувствительные клетки anat. tunderakud, чувствительная кожа tundlik nahk, чувствительный к боли valutundlik, чувствительный прибор tundlik seadis ~ mõõteriist, чувствительный элемент tehn. tajur (anduri tundlik element);
‣ kõnek. tuntav, tajutav, tunnetatav; чувствительный переход tuntav ~ tajutav üleminek, чувствительный расход tuntav ~ küllaltki suur väljaminek ~ kulu, чувствительное повреждение tuntav ~ küllaltki suur kahjustus
шестигранный 126 П kuuskant-, kuuetahuline; шестигранный фонарь kuuetahuline ~ kuuekandiline latern, шестигранная гайка kuuskantmutter, шестигранная сталь tehn. kuuskantteras, шестигранная призма mat. kuuetahuline prisma
шлюпочный 126 П paadi-; шлюпочный компас paadikompass, шлюпочный чехол paadikate, шлюпочный фонарь paadilatern
эпистолярный 126 П kiri-, kirja-, epistolaar-, kirjakujuline, epistolaarne; эпистолярный роман kiriromaan, эпистолярное наследие писателя kirjanikult jäänud kirjavahetus, kirjaniku epistolaarpärand, эпистолярный стиль epistolaarne stiil
