[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit
грех 19 С м. неод.
‣ patt; patuasi; расплачиваться за грехи, искупить грехи pattu ~ patte lunastama;
‣ в функции предик. (on) patt ~ patuasi; грех жаловаться patt oleks nuriseda, не грех kõnek. poleks patt, ei teeks paha;
◊ как на грех kõnek. nagu kiuste; и смех и грех nuta või naera; нечего ~ что греха таить kõnek. mis seal ikka salata; не без греха kõnek. kes pole süüst päris puhas; с грехом пополам kõnek. kuidagimoodi, patuga pooleks, läbi häda; брать ~ взять грех на душу pattu hingele võtma
‣ patt; patuasi; расплачиваться за грехи, искупить грехи pattu ~ patte lunastama;
‣ в функции предик. (on) patt ~ patuasi; грех жаловаться patt oleks nuriseda, не грех kõnek. poleks patt, ei teeks paha;
◊ как на грех kõnek. nagu kiuste; и смех и грех nuta või naera; нечего ~ что греха таить kõnek. mis seal ikka salata; не без греха kõnek. kes pole süüst päris puhas; с грехом пополам kõnek. kuidagimoodi, patuga pooleks, läbi häda; брать ~ взять грех на душу pattu hingele võtma
грош 29 С м. неод. kross (rahaühik);
◊ грош цена кому-чему kõnek. pole krossigi väärt; ни за грош kõnek. jumalamuidu; в грош ~ ни в грош не ставить кого-что kõnek. keda-mida eimi(lle)kski pidama; гроша медного ~ ломаного не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни гроша за душой kõnek. pole pennigi ~ punast krossigi hinge taga; за гроши kõnek. võileivahinna eest
◊ грош цена кому-чему kõnek. pole krossigi väärt; ни за грош kõnek. jumalamuidu; в грош ~ ни в грош не ставить кого-что kõnek. keda-mida eimi(lle)kski pidama; гроша медного ~ ломаного не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни гроша за душой kõnek. pole pennigi ~ punast krossigi hinge taga; за гроши kõnek. võileivahinna eest
жалкий 122 П (кр. ф. жалок, жалка, жалко, жалки; сравн. ст. жальче и жалче, превосх. ст. жалчайший 124) hale, vilets, armetu, närune, haletsusväärne; жалкая улыбка hale naeratus, жалкая сумма närune ~ armetu summa, жалкие гроши armetud ~ viletsad veeringud, жалкий трус närune ~ vilets argpüks, в жалком состоянии viletsas ~ armetus ~ haletsusväärses seisundis, жалкий человек tühine ~ närune inimene
замолить 305a Г сов. → несов. замаливать что van., iroon. (palvetamisega) andeks paluma; замолить грехи patte andeks paluma
застарелый 119 П juurdunud, vana, kaua kestnud, ammune; paranematu, ravimatu; застарелые привычки juurdunud harjumused, застарелые сыроежки vanaks läinud pilvikud, застарелая бедность ammune ~ kaua kestnud vaesus, застарелая болезнь vana ~ ravimatu haigus, застарелый эгоист parandamatu ~ paadunud egoist
игристый 119 П (кр. ф. игрист, игриста, игристо, игристы) vahu-, vahutav, kobrutav, kihisev; игристое вино vahuvein
караул 1 С м. неод.
‣ sõj. valve, vaht, vahtkond, van. karau(u)l; почётный караул auvalve, -vahtkond, полевой караул välivahtkond, смена караулов vahtkondade vahetus, стоять в карауле vahis ~ vahtkonnas olema, выставить караул valvet välja panema, брать ~ сажать под караул кого , приставить караул к кому keda vahi alla võtma, взять на караул püssivõttega saluteerima, на караул! auandmiseks-võtt! (käsklus);
‣ van. vahtkonnaruum;
‣ в функции межд. kõnek. appi; кричать караул appi hüüdma;
◊ хоть караул кричи kõnek. karju või appi
‣ sõj. valve, vaht, vahtkond, van. karau(u)l; почётный караул auvalve, -vahtkond, полевой караул välivahtkond, смена караулов vahtkondade vahetus, стоять в карауле vahis ~ vahtkonnas olema, выставить караул valvet välja panema, брать ~ сажать под караул кого , приставить караул к кому keda vahi alla võtma, взять на караул püssivõttega saluteerima, на караул! auandmiseks-võtt! (käsklus);
‣ van. vahtkonnaruum;
‣ в функции межд. kõnek. appi; кричать караул appi hüüdma;
◊ хоть караул кричи kõnek. karju või appi
катать 165a Г несов.
‣ что, из чего, по чему (edasi-tagasi) veeretama, lükkama; катать мяч по полу palli mööda põrandat veeretama, катать шарики из глины savist kuulikesi tegema ~ veeretama, катать вагонетки vagonette lükkama, катать коляску lapsevankrit lükkama;
‣ кого, в чём, на ком-чём sõidutama millega; катать ребёнка в коляске last vankriga sõidutama, катать кого на санках kelgusõitu tegema kellele;
‣ что rullima, vaalima; катать тесто taignat rullima, катать бельё pesu rullima;
‣ что valtsima; катать сталь terast valtsima;
‣ что vanutama; катать войлок vilti vanutama;
‣ 165b madalk. (edasi-tagasi, ringi) sõitma ~ kihutama;
‣ что, без доп. madalk. (teha) vorpima ~ vuhtima; катать по пять писем в день kuni ~ oma viis kirja päevas valmis vorpima; vrd. катить
‣ что, из чего, по чему (edasi-tagasi) veeretama, lükkama; катать мяч по полу palli mööda põrandat veeretama, катать шарики из глины savist kuulikesi tegema ~ veeretama, катать вагонетки vagonette lükkama, катать коляску lapsevankrit lükkama;
‣ кого, в чём, на ком-чём sõidutama millega; катать ребёнка в коляске last vankriga sõidutama, катать кого на санках kelgusõitu tegema kellele;
‣ что rullima, vaalima; катать тесто taignat rullima, катать бельё pesu rullima;
‣ что valtsima; катать сталь terast valtsima;
‣ что vanutama; катать войлок vilti vanutama;
‣ 165b madalk. (edasi-tagasi, ringi) sõitma ~ kihutama;
‣ что, без доп. madalk. (teha) vorpima ~ vuhtima; катать по пять писем в день kuni ~ oma viis kirja päevas valmis vorpima; vrd. катить
кричать 180 Г несов.
‣ без доп., от чего karjuma, kisendama (ka ülek.); кого-что, кому kõnek. hüüdma, hõi(s)kama; на кого-что kärkima; кричать громким голосом kõvasti karjuma, кричать от боли valu pärast ~ käes karjuma, криком кричать madalk. röökima, kisendama, кричать ура hurraa hüüdma, кричать кучера voorimeest hõikama, кричать на внука lapselapse peale ~ lapselapsega kärkima, кричать петухом kukena kirema;
‣ о ком-чём ülek. kõnek. pasundama kellest-millest;
◊ кричать во всё горло kõnek. täiest kõrist karjuma; кричать на всех перекрёстках kõnek. kogu maailmale ~ igal tänavanurgal kuulutama mida; хоть караул кричи kõnek. karju või appi
‣ без доп., от чего karjuma, kisendama (ka ülek.); кого-что, кому kõnek. hüüdma, hõi(s)kama; на кого-что kärkima; кричать громким голосом kõvasti karjuma, кричать от боли valu pärast ~ käes karjuma, криком кричать madalk. röökima, kisendama, кричать ура hurraa hüüdma, кричать кучера voorimeest hõikama, кричать на внука lapselapse peale ~ lapselapsega kärkima, кричать петухом kukena kirema;
‣ о ком-чём ülek. kõnek. pasundama kellest-millest;
◊ кричать во всё горло kõnek. täiest kõrist karjuma; кричать на всех перекрёстках kõnek. kogu maailmale ~ igal tänavanurgal kuulutama mida; хоть караул кричи kõnek. karju või appi
несчастный 126 П (кр. ф. несчастен, несчастна, несчастно, несчастны)
‣ õnnetus-, õnnetu, ebaõnnestunud; несчастный случай õnnetusjuhtum, несчастная судьба õnnetu saatus, несчастная любовь õnnetu armastus, несчастный случай на производстве tööõnnetus;
‣ kõnek. armetu, vilets; трус несчастный (sa) armetu ~ vilets argpüks, каких-нибудь несчастных полтора месяца mingid tühised poolteist kuud, несчастные гроши armetud ~ viletsad veeringud ~ pennid ~ krossid
‣ õnnetus-, õnnetu, ebaõnnestunud; несчастный случай õnnetusjuhtum, несчастная судьба õnnetu saatus, несчастная любовь õnnetu armastus, несчастный случай на производстве tööõnnetus;
‣ kõnek. armetu, vilets; трус несчастный (sa) armetu ~ vilets argpüks, каких-нибудь несчастных полтора месяца mingid tühised poolteist kuud, несчастные гроши armetud ~ viletsad veeringud ~ pennid ~ krossid
отпустить 317 Г сов. → несов. отпускать
‣ кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
‣ что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
‣ что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
‣ что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
‣ что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
‣ что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
‣ что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
‣ кого-что ära ~ vabaks ~ lahti ~ minna laskma, luba andma, ära lubama, vabastama; отпустить гостя külalist ära (minna) laskma, отпустить такси taksot ära laskma ~ vabaks andma, отпустить птицу на свободу lindu vabaks laskma, отпустить руку kätt lahti laskma, отпусти его (1) lase tal minna, (2) lase ta lahti, отпустить грехи van. patte andeks andma;
‣ что, без доп. järele laskma, järele andma, lõdvemaks laskma, lõdvendama; отпустить ремень rihma järele laskma, отпустить вожжи ohje lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, мороз отпустил kõnek. pakane ~ külm andis järele;
‣ что välja jagama, välja andma, väljastama; отпустить большую сумму suurt summat välja andma, отпустить в кредит krediiti andma, отпустить деньги на строительство ehitust assigneerima;
‣ что kõnek. müüma, (ostjate) kätte andma; отпустить товар (ostjale) kaupa kätte andma;
‣ что pikaks ~ ette kasvatama, kasvada laskma; отпустить волосы juukseid pikaks kasvatama, juustel kasvada laskma, отпустить бороду habet kasvatama;
‣ что kõnek. (äkki, järsku) ütlema, ütelda sähvama, (vaimukusi, teravmeelsusi vm.) lendu laskma; отпустить шутку midagi naljakat ütlema, отпустить острое словечко teravmeelsust ~ vaimukust sekka poetama ~ ütlema;
‣ что tehn. noolutama; отпустить сталь terast noolutama;
‣ что van. (vikatit, mõõka) teritama, teravaks tegema
расплатиться 316 Г сов. → несов. расплачиваться
‣ с кем-чем, за что ära maksma ~ tasuma, arvet õiendama; расплатиться с долгами võlgu ära maksma ~ tasuma, расплатиться за такси takso eest maksma, расплатиться по счёту (1) arvega tasuma, (2) arve järgi tasuma;
‣ с кем-чем, за что ülek. kätte maksma ~ tasuma, arveid õiendama; расплатиться с врагом vaenlasega arveid õiendama;
‣ за что ülek. karistada ~ nuhelda saama, maksma mille eest; расплатиться за свою беззаботность oma kergemeelsuse eest karistada saama, расплатиться за чужие грехи võõraste pattude eest nuhelda saama, расплатиться дорогой ценой ülek. kallist hinda maksma
‣ с кем-чем, за что ära maksma ~ tasuma, arvet õiendama; расплатиться с долгами võlgu ära maksma ~ tasuma, расплатиться за такси takso eest maksma, расплатиться по счёту (1) arvega tasuma, (2) arve järgi tasuma;
‣ с кем-чем, за что ülek. kätte maksma ~ tasuma, arveid õiendama; расплатиться с врагом vaenlasega arveid õiendama;
‣ за что ülek. karistada ~ nuhelda saama, maksma mille eest; расплатиться за свою беззаботность oma kergemeelsuse eest karistada saama, расплатиться за чужие грехи võõraste pattude eest nuhelda saama, расплатиться дорогой ценой ülek. kallist hinda maksma
расхлёбываться 168 Г несов.
‣ за что madalk. teiste keedetud putru sööma (ülek.); расхлёбываться за чужие грехи teiste pattude eest vastust andma;
‣ страд. к расхлёбывать
‣ за что madalk. teiste keedetud putru sööma (ülek.); расхлёбываться за чужие грехи teiste pattude eest vastust andma;
‣ страд. к расхлёбывать
сгребу 1 л. буд. вр. Г сгрести
сгрести 370 Г сов. → несов. сгребать
‣ что kokku riisuma ~ riibuma ~ rehitsema ~ kühveldama; сгрести сено heina (kokku) riisuma ~ riibuma, сгрести сор в кучу prahti hunnikusse riisuma ~ riibuma ~ kokku tõmbama;
‣ что maha ajama ~ kühveldama; сгрести снег с крыши lund katuselt maha ajama;
‣ кого-что madalk. kahmama; krahmama, krabama; сгрести в охапку kaenlasse kahmama
‣ что kokku riisuma ~ riibuma ~ rehitsema ~ kühveldama; сгрести сено heina (kokku) riisuma ~ riibuma, сгрести сор в кучу prahti hunnikusse riisuma ~ riibuma ~ kokku tõmbama;
‣ что maha ajama ~ kühveldama; сгрести снег с крыши lund katuselt maha ajama;
‣ кого-что madalk. kahmama; krahmama, krabama; сгрести в охапку kaenlasse kahmama
серия 89 С ж. неод. seeria, sari; jagu; серия наблюдений vaatlusseeria, серия колебаний võnkeseeria, võnkumiste seeria, номер серии seerianumber (loteriipiletil), серия научно-популярных книг populaarteaduslike raamatute ~ aimeraamatute sari, серия выплаты maj. väljamaksesari, титул ~ заглавие серии bibl. sarjatiitel, кинофильм в двух сериях kahejaoline film, kaheseerialine film (kõnek.)
угробить 277 Г сов. madalk.
‣ кого-что vagaseks ~ kutuks tegema, magama panema, hauda ajama; угроби себя end hauda ajama;
‣ что kihva keerama, untsu ~ nässu ~ nurja ajama, tuksi panema ~ keerama; угробить дело asja kihva keerama, угробить трактор traktorit nässu ajama, на это я угробил целый месяц see pani mul terve kuu tuksi ~ nahka
‣ кого-что vagaseks ~ kutuks tegema, magama panema, hauda ajama; угроби себя end hauda ajama;
‣ что kihva keerama, untsu ~ nässu ~ nurja ajama, tuksi panema ~ keerama; угробить дело asja kihva keerama, угробить трактор traktorit nässu ajama, на это я угробил целый месяц see pani mul terve kuu tuksi ~ nahka
чужой 123 П
‣ võõras; чужое письмо võõras kiri, под чужим именем võõra nime all, в чужой стороне, в чужих краях võõrsil, võõral maal, чужие вещи võõrad ~ teiste asjad, чужие обычаи võõrad kombed, расплачиваться за чужие грехи teiste pattude eest nuhelda saama, вмешиваться в чужие дела oma nina võõrastesse ~ teiste asjadesse toppima, он мне совсем чужой ta on mulle täiesti võõras;
‣ П → С чужой м, чужая ж. од. võõras; стесняться чужих võõraid häbenema, võõrastama, võõristama;
‣ П → С чужое с. неод. võõras asi, teiste oma; не бери чужое ära võta teiste asju;
◊ петь с чужого голоса kelle laulu laulma, teiste suu järele olema, teistele järele kiitma; с чужого плеча kantud, teiste seljast pärit; есть чужой хлеб armuleiba sööma, teiste kulul elama; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma
‣ võõras; чужое письмо võõras kiri, под чужим именем võõra nime all, в чужой стороне, в чужих краях võõrsil, võõral maal, чужие вещи võõrad ~ teiste asjad, чужие обычаи võõrad kombed, расплачиваться за чужие грехи teiste pattude eest nuhelda saama, вмешиваться в чужие дела oma nina võõrastesse ~ teiste asjadesse toppima, он мне совсем чужой ta on mulle täiesti võõras;
‣ П → С чужой м, чужая ж. од. võõras; стесняться чужих võõraid häbenema, võõrastama, võõristama;
‣ П → С чужое с. неод. võõras asi, teiste oma; не бери чужое ära võta teiste asju;
◊ петь с чужого голоса kelle laulu laulma, teiste suu järele olema, teistele järele kiitma; с чужого плеча kantud, teiste seljast pärit; есть чужой хлеб armuleiba sööma, teiste kulul elama; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma
шарик 18 С м. неод.
‣ dem. (väike) kera, pall, kuul; kerake, pallike, kuulike; mas. (laagri)kuul; снежный шарик lumepall, хлебный шарик leivakuulike, лекарственные шарики ravimkerakesed, ravimkuulikesed, белые кровяные шарики füsiol. valgelibled, leukotsüüdid, красные кровяные шарики füsiol. punalibled, erütrotsüüdid, он объехал весь земной шарик kõnek. humor. ta on tervele maakerale ringi peale teinud;
‣ madalk. pastapliiats, pastakas; в шарике паста кончилась pastakas on tühi;
◊ шариков не хватает у кого kõnek. kellel on mõni kruvi peas puudu; шарики не работают у кого kõnek. kelle ~ kellel nupp ei noki ~ pea ei jaga
‣ dem. (väike) kera, pall, kuul; kerake, pallike, kuulike; mas. (laagri)kuul; снежный шарик lumepall, хлебный шарик leivakuulike, лекарственные шарики ravimkerakesed, ravimkuulikesed, белые кровяные шарики füsiol. valgelibled, leukotsüüdid, красные кровяные шарики füsiol. punalibled, erütrotsüüdid, он объехал весь земной шарик kõnek. humor. ta on tervele maakerale ringi peale teinud;
‣ madalk. pastapliiats, pastakas; в шарике паста кончилась pastakas on tühi;
◊ шариков не хватает у кого kõnek. kellel on mõni kruvi peas puudu; шарики не работают у кого kõnek. kelle ~ kellel nupp ei noki ~ pea ei jaga
штрих 19 С м. неод. joon (ka ülek.), kriips, viir; штрих карандашом pliiatsijoon, штрих кистью pintslijoon, pintslitõmme, штрихи на бумаге kriipsud ~ jooned paberil, характерный штрих iseloomulik joon, нарисовать в несколько штрихов paari tõmbega ~ mõne kriipsuga joonistama
эврика межд. liter. käes! leidsin! heureka! (hüüatus lahenduse leidmisel v. äkki tärganud mõtte puhul)
