?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
брат ед. ч.
1, мн. ч.
49 С м.
од.
‣ vend, veli; родной брат vend, päris- ~ lihane vend, двоюродный брат tädi-, lelle-, sõtse-, onupoeg, nõbu, сводный брат poolvend, единокровный брат isapoolne poolvend, единоутробный брат emapoolne poolvend, братья по классу samasse ühiskonnaklassi kuulujad, братья по оружию relvavennad;
‣ (без мн. ч.) kõnek. vennas (üttesõnana); ты, брат, не шути ära sa, vennas, nalja tee;
◊ ваш брат kõnek. teie ja (teised) teietaolised ~ teiesugused; наш брат kõnek. mina ja (teised) minutaolised ~ minusugused; свой брат kõnek. oma poiss; (ему) сам чёрт не брат kõnekäänd tal(le) on meri põlvini; (по пять рублей) на брата madalk. (viis rubla) nina peale
дежурный 126 П‣ valve-; дежурная аптека valveapteek, дежурное блюдо valveroog, дежурный магазин valvekauplus, дежурная фраза trafarettlause;
‣ П → С дежурный м., дежурная ж. од. korrapidaja; valvur; дежурный по классу klassikorrapidaja, дежурный по станции jaamakorraldaja;
‣ П → С дежурная ж. неод. korrapidajaruum, valveruum
опоссум 1 С м.
од.
kukkurrott, opossum; опоссумы zool.
opossumlased, kukkurrotlased (Didelphidae); североамериканский опоссум zool.
opossum, kukkurrott (Didelphys marsupialis)
относиться 319 Г несов.
→ сов.
отнестись‣ к кому-чему как suhtuma; серьёзно относиться к работе töösse tõsiselt suhtuma, мы относимся к вашему предложению с большим сочувствием teie ettepanek äratab meis suurt poolehoidu, относиться к кому с подозрением keda kahtlustama, umbusaldama;
‣ (без сов.) к кому-чему kuuluma; относиться к классу млекопитающих imetajate klassi kuuluma;
‣ (без сов.) к кому-чему kelle-mille kohta käima, kellesse-millesse puutuma; это к вам не относится see ei käi teie kohta, это к делу не относится see ei puutu asjasse;
‣ к кому-чему, куда van. pöörduma kuhu, kelle-mille poole
перераспределить 285a Г сов.
→ несов.
перераспределять кого-что, между кем-чем ümber jaotama ~ jagama; ümber suunama; перераспределить землю maad ümber jaotama, перераспределить учеников по классам õpilasi teistesse klassidesse ümber paigutama, перераспределить обязанности kohustusi ümber ~ teisiti jagama
плиссе нескл. С с. неод. tekst.
‣ plissee (pressitud v. õmmeldud v. kootud tihe voldistik rõival);
‣ С → П plissee-, plisseeritud; юбка плиссе plisseeseelik
поссум 1 С м.
од.
zool.
rebaskuusu (Trichosurus vulpecula); поссумы kuskuslased (Phalangeridae)
пройти Г сов.
→ несов.
проходить I‣ 373 что, без доп.
(üle, poole, läbi, mööda) minema ~ tulema ~ kõndima, (mööda) astuma ~ sammuma; пройти по мосту üle silla minema, здесь недавно прошёл медведь siit on hiljaaegu karu üle ~ läbi ~ mööda läinud, пройти к выходу väljapääsu poole minema, пройти вперёд edasi astuma ~ minema ~ tulema, пройти торжественным маршем pidulikult mööda marssima, пройти несколько шагов mõnda sammu astuma, пройти несколько туров вальса paari valsituuri tegema;
‣ 373 что maha ~ läbi käima ~ sõitma, läbima; пройти всю дорогу пешком kogu teed jala ~ jalgsi maha ~ ära käima, за час поезд прошёл сто километров tunniga läbis rong sada kilomeetrit, бегун хорошо прошёл дистанцию jooksja läbis distantsi hea ajaga;
‣ 373 что, мимо чего mööda sõitma ~ minema; пройти по рассеянности свой дом hajameelsusest oma kodust ~ majast mööda minema, пройти мимо чего millest (peatumata) mööda minema (ka ülek.), пройти мимо фактов tõsiasjadest ~ faktidest mööda minema ~ hiilima;
‣ 374 ülek. üle ~ mööda libisema; пройти перед глазами silmade eest mööda libisema;
‣ 374 ülek. laiali kanduma, levima; по классу прошёл слух о чём klassis levis kuuldus, et... о ней прошла худая слава temast räägiti halvasti, tema kohta levis ~ liikus halba juttu, tal oli halb maine;
‣ 374 (maha) sadama; прошёл дождь sadas vihma, прошёл дождь с градом tuli vihma ja rahet ~ vihma koos rahega;
‣ 374 ülek. mööduma, mööda minema, lakkama, järele jääma, üle ~ ära minema, vaibuma, järele andma; прошёл год möödus aasta, день прошёл хорошо päev möödus hästi, дождь уже прошёл vihmasadu lakkas ~ läks mööda, vihm jäi järele ~ üle, боль прошла valu läks mööda ~ üle ~ andis järele, обида прошла solvumistunne läks üle, сон прошёл uni läks ära, лёд прошёл jääminek on lõppenud ~ läbi, jää on läinud;
‣ 374 во что, через что läbi pääsema ~ mahtuma; тут не пройдёшь siit ei pääse ~ ei saa läbi, стол прошёл через дверь laud mahtus uksest läbi;
‣ 374 через что, сквозь что läbi imbuma; чернила прошли сквозь бумагу tint imbus ~ tuli paberist läbi, paber laskis ~ andis tinti läbi, вода прошла через потолок lagi on läbi jooksnud;
‣ 374 во что, в кого-что, без доп. ülek. läbi minema, õnnestuma, sisse saama; предложение не прошло ettepanek ei läinud läbi, пройти в председатели esimehekohale saama ~ esimeheks valitama, это не пройдёт see ei lähe läbi ~ ei õnnestu, это ему даром не пройдёт seda talle ei kingita, sellest ta terve nahaga ei pääse, пройти по конкурсу konkursiga ~ võistluskatsetega sisse saama;
‣ 373 что, через кого-что mida läbima, millest läbi käima ~ minema (ka ülek.); пройти выработку kaeveõõnt läbindama, пройти две борозды kahte vagu läbi sõitma (näit. traktoriga), письма прошли через регистрацию kirjad läksid registratuurist läbi, пройти много инстанций paljusid instantse läbi käima, paljudest instantsidest läbi minema, пройти через многие руки paljude käest läbi käima;
‣ 373 что kõnek. läbi võtma; пройти по алгебре уравнения algebras võrrandeid läbi võtma, пройти программу (õppe)programmi ~ (õppe)kava läbi võtma;
‣ 374 etenduma, mööduma; опера прошла с большим успехом ooperietendus(t)el ~ ooperil oli suur menu, концерты прошли успешно kontserdid läksid ~ möödusid edukalt;
‣ 373 что läbi tegema; пройти испытания katsetusi läbi tegema, пройти аспирантуру aspirantuuri läbi tegema, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
‣ 374 kulgema (tee vm. kohta); трасса пройдёт здесь trass kulgeb siitkaudu;
‣ что, по чему, чем katma; пройти потолок мелом kõnek. lage kriidiga valgendama ~ üle käima, пройти стол лаком lauda lakkima;
◊ пройти ~ проходить между рук у кого kelle(l) käest ära lipsama; пройти (сквозь) огонь и воду (и медные трубы) tulest ja veest (ja vasktorudest) läbi käima; (этот) номер не пройдёт, это не пройдёт kõnek. see ei lähe korda ~ läbi, see number küll ei õnnestu
развести 367 Г сов.
→ несов.
разводить‣ кого-что laiali viima; развести учеников по классам õpilasi klassidesse viima, развести часовых tunnimehi postidele viima ~ paigutama;
‣ кого-что laiali ~ lahti lükkama, lahku viima, lahutama, lahti võtma, avama; развести ветки oksi laiali ~ eemale lükkama, развести руки käsi kõrvale ~ laiali sirutama, развести друзей sõpru lahutama ~ lahku viima, развести супругов abikaasasid lahutama, развести мост silda lahti tegema ~ võtma ~ avama ~ üles tõstma;
‣ что kõnek. (laineid) üles ajama, lainetama panema; ветер может развести волны tuul võib lained üles ajada;
‣ что, чем, в чём lahjendama, lahustama; развести сок mahla lahjendama, развести спирт водой piiritust veega lahjendama, развести порошок в воде ~ водой pulbrit vees lahustama;
‣ кого-что kasvatama, aretama; kultiveerima, rajama; sigineda laskma; sigitama; развести кроликов jäneseid kasvatama, развести пчёл mesilasi pidama, развести фруктовый сад puuviljaaeda rajama, развести клопов lutikatel sigineda laskma;
‣ что ülek. tegema, tekitama; развести панику paanikat tegema ~ tekitama, развести скуку igavust peale ajama;
‣ что (tuld) tegema; развести костёр lõket tegema, развести плиту pliidi alla tuld tegema, развести самовар teemasinat üles panema, развести пары auru tegema ~ tekitama (aurukatlas);
‣ что tehn. (saehambaid) räsama; развести пилу saagi räsama, saehambaid murdma;
◊ развести ~ разводить руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развести ~ разводить нюни kõnek. tönnima, pillima, pilli ~ tönni laskma
распределить 285a Г сов.
→ несов.
распределять‣ кого-что, между кем-чем (ära) jaotama, jagama; распределить детей по классам lapsi klassidesse jaotama, распределить работу tööd (ära) jaotama, правильно распределить время aega õigesti jaotama, распределить деньги между собой raha omavahel (ära) jagama;
‣ кого-что, куда kõnek. (pärast kooli lõpetamist) tööle määrama ~ suunama; распределить выпускников (kooli)lõpetajaid tööle suunama
руководить 289 Г несов.
кем-чем juhtima, ohjama, juhatama, juhendama; руководить рабочим движением töölisliikumist juhtima, руководить классом klassi juhatama, руководить аспирантом aspiranti juhendama
сложить I 311a Г сов.
→ несов.
складывать‣ что kokku panema ~ kuhjama ~ seadma; сложить скатерть laudlina kokku panema, сложить палатку telki kokku panema, сложить чемодан kohvrit (kokku) pakkima, сложить в кучу что mida hunnikusse panema, kuhja ajama, сложить дрова в поленницу puid riita laduma, сложить костёр lõket seadma, puid lõkkeks seadma ~ laduma, сложить крестом ristama, ristamisi panema, сложить руки на груди käsi risti rinnale panema, сложить ноги по-турецки türklase kombel istuma, сложить губы трубочкой huuli torutama ~ toruli ajama;
‣ что kokku murdma; сложить вдвое ~ пополам kaheks ~ pooleks murdma, сложить лист гармошкой (paberi)lehte kokku voltima, сложить плиссе plisseerima, kurrutama;
‣ что, с чем liitma, kokku arvama, summeerima, kokku võtma; сложить два и пять kahele viit liitma, kahele liita viis;
‣ что (valmis) laduma, (osadest) kokku panema; сложить печку ahju laduma;
‣ кого-что kõnek. maha võtma ~ panema; сложить ношу с плеч kandamit (seljast) maha panema;
‣ что ülek. maha panema; что на кого kelle peale panema; сложить с себя ответственность vastutusest lahti ütlema, сложить с себя полномочия volitusi maha panema;
◊ сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сложить ~ складывать оружие relvi maha panema; сложить ~ складывать руки käsi rüppe laskma ~ panema; сложить голову liter. langema, elu andma, surma saama, hukkuma; сложить свои кости surma ~ hukka saama, surema; сложить ~ складывать с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütule veeretama, süüd süütu kaela ajama ~ veeretama, vale kaelast õige kaela ajama
юбка 72 С ж.
‣ неод.
seelik (ka el.
), undruk, kört(sik) (van.
); seelikuosa (kleidil); узкая юбка kitsas seelik, нижняя юбка alusseelik, шотландская юбка šoti seelik, юбка шестиклинка kuue paaniga ~ laiaga seelik, юбка клёш kloššseelik, юбка солнце-клёш rataskloššseelik, юбка плиссе plisseeseelik, plisseeritud seelik, юбка мини miniseelik, юбка макси maksiseelik, юбка в клетку, клетчатая юбка ruuduline seelik, юбка в полоску triibuline seelik, юбка из кожи, кожанная юбка nahkseelik, юбка на подкладке voodriga seelik, юбка на молнии lukuga seelik, какого покроя юбка missuguse lõikega ~ tegumoega seelik, отрез на юбку seelikutäis ~ seeliku jagu riiet, удлинить юбку seelikut pikemaks laskma, юбка изолятора el.
, aut.
soojuskoonus, юбка поршня tehn.
kolvihõlm, юбка капота lenn.
kapotihõlmad;
‣ од. ülek. kõnek. seelikukandja (naine);
◊ держаться за чью юбку nalj. kelle seelikusabast kinni hoidma, kelle seelikusabas rippuma