[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
выместить 296*а Г сов. → несов. вымещать
‣ что, на ком-чём (viha, meelepaha) välja valama kelle peale; выместить свою злость на других oma viha teistele välja valama;
‣ что, кому kätte maksma, tasuma; выместить обиду врагу vaenlasele solvangu eest kätte maksma
‣ что, на ком-чём (viha, meelepaha) välja valama kelle peale; выместить свою злость на других oma viha teistele välja valama;
‣ что, кому kätte maksma, tasuma; выместить обиду врагу vaenlasele solvangu eest kätte maksma
жалость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kaastunne, haledus, härdus; с жалостью в голосе haleda häälega, без жалости halastamatult, из жалости kaastundest, какая жалость! kõnek. kui kahju!
злость 90 С ж. неод. (без мн. ч.) kurjus, õelus, tigedus, viha(sus); сказать со злостью kurjalt ütlema, сказать со злости kurjusest ~ tigedusest ütlema
малость 90 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) van. väiksus, vähesus, piskus;
‣ kõnek. tühine ~ väike asi, pisku; довольствоваться малостью piskuga ~ vähesega leppima, по малости kõnek. pisuthaaval, vähehaaval, väikesel viisil, осталась самая малость on jäänud veel õige vähe ~ pisut;
‣ С → Н madalk. veidi, pisut, natuke(ne); погоди малость oota veidike
‣ (без мн. ч.) van. väiksus, vähesus, piskus;
‣ kõnek. tühine ~ väike asi, pisku; довольствоваться малостью piskuga ~ vähesega leppima, по малости kõnek. pisuthaaval, vähehaaval, väikesel viisil, осталась самая малость on jäänud veel õige vähe ~ pisut;
‣ С → Н madalk. veidi, pisut, natuke(ne); погоди малость oota veidike
найти II 374 Г сов. → несов. находить
‣ на кого-что otsa ~ vastu põrkama, otsa ~ vastu ~ peale minema ~ tulema; пароход нашёл на мель aurik jooksis madalikule, туча нашла на солнце pilv varjas päikese, гроза нашла puhkes äike;
‣ (также безл.) на кого ülek. kõnek. valdama, haarama keda, peale tulema kellele; на него нашла злость ta sai tulivihaseks;
‣ куда, безл. также кого-чего kõnek. (suurel hulgal) kokku tulema ~ kogunema; нашло много гостей tuli palju külalisi, дым нашёл в комнату suitsu on tuppa tulnud, suits tungis tuppa;
◊ нашла коса на камень kõnekäänd sattusid parajad kokku, kaks kanget said kokku
‣ на кого-что otsa ~ vastu põrkama, otsa ~ vastu ~ peale minema ~ tulema; пароход нашёл на мель aurik jooksis madalikule, туча нашла на солнце pilv varjas päikese, гроза нашла puhkes äike;
‣ (также безл.) на кого ülek. kõnek. valdama, haarama keda, peale tulema kellele; на него нашла злость ta sai tulivihaseks;
‣ куда, безл. также кого-чего kõnek. (suurel hulgal) kokku tulema ~ kogunema; нашло много гостей tuli palju külalisi, дым нашёл в комнату suitsu on tuppa tulnud, suits tungis tuppa;
◊ нашла коса на камень kõnekäänd sattusid parajad kokku, kaks kanget said kokku
обжигать 169a Г несов. → сов. обжечь кого-что, чем põletama, kõrvetama (ka ülek.); tehn. põletama; särdama; обжигать себе палец endal sõrme ära põletama, обжигать кирпичи telliseid põletama, обжигать взглядом pilguga põletama, обжигающая боль tuline ~ põletav valu, мороз обжигает лицо pakane kõrvetab ~ näpistab nägu, крапива обжигает ноги nõges kõrvetab jalgu, обжигающая злость tuline viha, обжигать словом sõnaga salvama;
◊ не боги горшки обжигают vanas. eks sedagi tööd tee(vad) inimesed, saavad (sellega) teised hakkama, (küllap) saad sinagi (saan minagi, saab temagi...)
◊ не боги горшки обжигают vanas. eks sedagi tööd tee(vad) inimesed, saavad (sellega) teised hakkama, (küllap) saad sinagi (saan minagi, saab temagi...)
перебрать 216 (страд. прич. прош. вр. перебранный, кр. ф. перебран, перебратьа, перебратьо, перебратьы) Г сов. → несов. перебирать
‣ что läbi vaatama, (välja) valima ~ korjama ~ sortima; перебрать рукописи käsikirju (hoolikalt) läbi vaatama ~ lehitsema ~ lappama, перебрать старые письма vanu kirju läbi sorima ~ lappama, перебрать в памяти все события дня päevasündmusi meenutama ~ mälus läbi sorima, перебрать ягоду marju valima ~ puhastama, перебрать картофель kartuleid sort(eer)ima;
‣ кого-что ülek. läbi võtma ~ arutama; перебрать все возможности kõiki võimalusi läbi kaaluma ~ arutama, перебрать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi võtma;
‣ что kõnek. koost lahti võtma ja uuesti kokku panema; перебрать мотор mootorit lahti võtma ja uuesti kokku panema;
‣ что trük. ümber laduma;
‣ что, чего üleliia ~ ülemäära ~ liiga palju võtma; перебрать пять очков viis liigset punkti ~ silma võtma, viis punkti ~ silma ülearu ~ üle normi võtma, перебрать у знакомых много денег kõnek. juba liigagi palju tuttavatelt laenama ~ võlgu võtma, он вчера малость перебрал madalk. ta võttis eile liiga palju, ta jõi end eile liiga täis;
◊ перебрать ~ перебирать в уме ~ в памяти ~ в мыслях кого-что kõike ~ kõiki järjepanu vaimusilma ette manama, kellel-millel vaimusilma eest mööda libiseda laskma, kõike mõttes läbi kaaluma; перебрать ~ перебирать по косточкам кого-что kõnek. keda üksipulgi läbi võtma, mida pisiasjadeni sõeluma ~ läbi arutama
‣ что läbi vaatama, (välja) valima ~ korjama ~ sortima; перебрать рукописи käsikirju (hoolikalt) läbi vaatama ~ lehitsema ~ lappama, перебрать старые письма vanu kirju läbi sorima ~ lappama, перебрать в памяти все события дня päevasündmusi meenutama ~ mälus läbi sorima, перебрать ягоду marju valima ~ puhastama, перебрать картофель kartuleid sort(eer)ima;
‣ кого-что ülek. läbi võtma ~ arutama; перебрать все возможности kõiki võimalusi läbi kaaluma ~ arutama, перебрать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi võtma;
‣ что kõnek. koost lahti võtma ja uuesti kokku panema; перебрать мотор mootorit lahti võtma ja uuesti kokku panema;
‣ что trük. ümber laduma;
‣ что, чего üleliia ~ ülemäära ~ liiga palju võtma; перебрать пять очков viis liigset punkti ~ silma võtma, viis punkti ~ silma ülearu ~ üle normi võtma, перебрать у знакомых много денег kõnek. juba liigagi palju tuttavatelt laenama ~ võlgu võtma, он вчера малость перебрал madalk. ta võttis eile liiga palju, ta jõi end eile liiga täis;
◊ перебрать ~ перебирать в уме ~ в памяти ~ в мыслях кого-что kõike ~ kõiki järjepanu vaimusilma ette manama, kellel-millel vaimusilma eest mööda libiseda laskma, kõike mõttes läbi kaaluma; перебрать ~ перебирать по косточкам кого-что kõnek. keda üksipulgi läbi võtma, mida pisiasjadeni sõeluma ~ läbi arutama
подбить 325 (буд. вр. подобью, подобьёшь...) Г сов. → несов. подбивать
‣ что, чем, подо что alla lööma; kõnek. kokku lööma; подбить каблук kontsa alla lööma, подбить итог kokku võtma ~ lööma;
‣ что, чем kõnek. vooderdama, voodriks panema; подбить шапку мехом mütsi karusnahaga vooderdama;
‣ кого-что, на что, с инф. ülek. kõnek. üles kihutama, ahvatlema, õhutama; подбить на шалость vallatust ~ ulakust ~ ulakusele õhutama;
‣ кого-что kõnek. ümber ~ pikali lööma; siniseks ~ vigaseks lööma; подбить глаз silma siniseks ~ vigaseks lööma;
‣ кого-что alla tulistama, rivist välja lööma; pihta laskma, (tulega) vigastama; подбить самолёт lennukit alla tulistama, подбить танк tanki rivist välja lööma, подбить крыло птицы linnul tiiba haavama ~ vigastama;
◊ подбитый ветром ~ ветерком (1) vile (-da), õhuke, vilets (rõiva kohta), (2) tuulepea, kerglane (inimene)
‣ что, чем, подо что alla lööma; kõnek. kokku lööma; подбить каблук kontsa alla lööma, подбить итог kokku võtma ~ lööma;
‣ что, чем kõnek. vooderdama, voodriks panema; подбить шапку мехом mütsi karusnahaga vooderdama;
‣ кого-что, на что, с инф. ülek. kõnek. üles kihutama, ahvatlema, õhutama; подбить на шалость vallatust ~ ulakust ~ ulakusele õhutama;
‣ кого-что kõnek. ümber ~ pikali lööma; siniseks ~ vigaseks lööma; подбить глаз silma siniseks ~ vigaseks lööma;
‣ кого-что alla tulistama, rivist välja lööma; pihta laskma, (tulega) vigastama; подбить самолёт lennukit alla tulistama, подбить танк tanki rivist välja lööma, подбить крыло птицы linnul tiiba haavama ~ vigastama;
◊ подбитый ветром ~ ветерком (1) vile (-da), õhuke, vilets (rõiva kohta), (2) tuulepea, kerglane (inimene)
прилить 326 (кр. ф. ж. р. страд. прич. прош. вр. прилита) Г сов. → несов. приливать к чему juurde valguma ~ voolama, ülek. ka tulvama; кровь прилила к голове veri tulvas ~ tungis ~ tõusis pähe, жалость прилила к сердцу südant täitis kaastunne, süda oli kaastundest tulvil ~ tulvil kaastunnet
разбирать 169a Г несов. → сов. разобрать
‣ что lahti võtma, demonteerima, lahti monteerima, osadeks lahutama, osandama, lammutama (ka trük.); разбирать пулемёт kuulipildujat lahti võtma, разбирать часы kella osadeks lahutama, разбирать печь ahju lammutama, разбирать постель voodit (magamaminekuks) tegema;
‣ что sort(eer)ima, jaotama, korda seadma; разбирать письма kirju sort(eer)ima, разбирать по номерам numbrite järgi sort(eer)ima ~ jaotama, разбирать бумаги pabereid korda seadma, разбирать кассу trük. tähekasti korda seadma;
‣ что arutama, analüüsima, käsitlema; разбирать персональное дело personaalküsimust arutama, разбирать дело в суде asja kohtus ~ kohtulikult arutama, разбирать конфликт konflikti arutama, разбирать статью artiklit ~ kirjutist arutama ~ analüüsima, разбирать предложение lgv. lauset analüüsima, lauseanalüüsi tegema;
‣ что, без доп. aru saama, mõistma, taipama; я не разбираю его почерк ma ei saa tema käekirjast aru, ma ei loe tema käekirja välja, не разбираю, кто говорит правду ma ei taipa, kes kõneleb tõtt;
‣ что (kõike paljude poolt) võtma ~ ostma; разбирать весь товар kõnek. kogu kaupa ära ostma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. valdama, võimust võtma; его разбирала злость teda valdas viha, ревность разбирает armukadedus võtab võimust, зависть разбирает кого kellel on kade meel, kes on kadedust täis, смех разбирает naer tikub ~ kipub peale;
‣ (безл.) кого kõnek. pähe hakkama, pehmeks tegema (alkoholi kohta); понемногу вино разбирало всех vähehaaval hakkas vein kõigile pähe;
‣ (без сов.) что kõnek. valima, vahet tegema; не разбирая средств vahendeid valimata, ехать, не разбирая дороги teed valimata ~ huupi ~ umbes sõitma;
◊ разбирать ~ разобрать по косточкам кого-что kõnek. keda-mida üksipulgi läbi arutama ~ võtma
‣ что lahti võtma, demonteerima, lahti monteerima, osadeks lahutama, osandama, lammutama (ka trük.); разбирать пулемёт kuulipildujat lahti võtma, разбирать часы kella osadeks lahutama, разбирать печь ahju lammutama, разбирать постель voodit (magamaminekuks) tegema;
‣ что sort(eer)ima, jaotama, korda seadma; разбирать письма kirju sort(eer)ima, разбирать по номерам numbrite järgi sort(eer)ima ~ jaotama, разбирать бумаги pabereid korda seadma, разбирать кассу trük. tähekasti korda seadma;
‣ что arutama, analüüsima, käsitlema; разбирать персональное дело personaalküsimust arutama, разбирать дело в суде asja kohtus ~ kohtulikult arutama, разбирать конфликт konflikti arutama, разбирать статью artiklit ~ kirjutist arutama ~ analüüsima, разбирать предложение lgv. lauset analüüsima, lauseanalüüsi tegema;
‣ что, без доп. aru saama, mõistma, taipama; я не разбираю его почерк ma ei saa tema käekirjast aru, ma ei loe tema käekirja välja, не разбираю, кто говорит правду ma ei taipa, kes kõneleb tõtt;
‣ что (kõike paljude poolt) võtma ~ ostma; разбирать весь товар kõnek. kogu kaupa ära ostma;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. valdama, võimust võtma; его разбирала злость teda valdas viha, ревность разбирает armukadedus võtab võimust, зависть разбирает кого kellel on kade meel, kes on kadedust täis, смех разбирает naer tikub ~ kipub peale;
‣ (безл.) кого kõnek. pähe hakkama, pehmeks tegema (alkoholi kohta); понемногу вино разбирало всех vähehaaval hakkas vein kõigile pähe;
‣ (без сов.) что kõnek. valima, vahet tegema; не разбирая средств vahendeid valimata, ехать, не разбирая дороги teed valimata ~ huupi ~ umbes sõitma;
◊ разбирать ~ разобрать по косточкам кого-что kõnek. keda-mida üksipulgi läbi arutama ~ võtma
шалость 90 С ж. неод.
‣ vallatus, ülemeelikus, üleannetus, koerus(tükk), kelmus(tükk), vemp, temp; детские шалости (1) laste vallatused, (2) ülek. lapsetembud, шалость судьбы saatuse vingerpuss ~ vemp;
‣ van. kõnek. röövimine, riisumine, rüüstamine
‣ vallatus, ülemeelikus, üleannetus, koerus(tükk), kelmus(tükk), vemp, temp; детские шалости (1) laste vallatused, (2) ülek. lapsetembud, шалость судьбы saatuse vingerpuss ~ vemp;
‣ van. kõnek. röövimine, riisumine, rüüstamine
