[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 64 artiklit
биться 325 Г несов.
‣ с кем, на чём võitlema, sõdima kellega, millega; биться на шпагах mõõkadega võitlema, биться насмерть elu ja surma peale võitlema, биться с врагом vaenlastega sõdima;
‣ обо что, чем, без доп. visklema, pekslema, peksma millega mille vastu; птица бьётся о стекло lind peksleb vastu klaasi, волны бьются о берег lained löövad ~ laine lööb vastu kallast, биться головой об стену peaga vastu seina peksma;
‣ tuksuma, põksuma, lööma, pekslema (südame, pulsi kohta);
‣ в чём vappuma milles; биться в истерике hüsteeria(hoogude)s vappuma;
‣ над кем-чем, с кем-чем ülek. kõnek. vaevlema, maadlema kelle-mille kallal, kellega-millega; биться над решением задачи ülesandega maadlema;
‣ (без 1 и 2 л.) purunema; стекло бьётся klaas puruneb;
‣ löödama, tapetama, purustatama;
◊ биться, как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; биться из-за куска хлеба iga palukese pärast vaeva nägema, palehigis leiba teenima; биться один на один mees mehe vastu võitlema; биться головой об стен(к)у pead vastu seina taguma; биться об заклад kihla vedama, kihlvedu sõlmima
‣ с кем, на чём võitlema, sõdima kellega, millega; биться на шпагах mõõkadega võitlema, биться насмерть elu ja surma peale võitlema, биться с врагом vaenlastega sõdima;
‣ обо что, чем, без доп. visklema, pekslema, peksma millega mille vastu; птица бьётся о стекло lind peksleb vastu klaasi, волны бьются о берег lained löövad ~ laine lööb vastu kallast, биться головой об стену peaga vastu seina peksma;
‣ tuksuma, põksuma, lööma, pekslema (südame, pulsi kohta);
‣ в чём vappuma milles; биться в истерике hüsteeria(hoogude)s vappuma;
‣ над кем-чем, с кем-чем ülek. kõnek. vaevlema, maadlema kelle-mille kallal, kellega-millega; биться над решением задачи ülesandega maadlema;
‣ (без 1 и 2 л.) purunema; стекло бьётся klaas puruneb;
‣ löödama, tapetama, purustatama;
◊ биться, как рыба об лёд visklema nagu kala kuival; биться из-за куска хлеба iga palukese pärast vaeva nägema, palehigis leiba teenima; биться один на один mees mehe vastu võitlema; биться головой об стен(к)у pead vastu seina taguma; биться об заклад kihla vedama, kihlvedu sõlmima
бог 5 (им. п. мн. ч. боги) С м. од. jumal;
◊ ради бога jumala pärast; слава богу jumal tänatud; с богом õnn kaasa; дай бог annaks jumal; не дай ~ избави ~ упаси бог jumal hoidku; не бог весть какой pole suurem asi; бог (его) знает jumal (seda v. teda) teab; бог миловал кого jumal oli armuline kellele; бог не обидел кого чем jumal on õnnistanud keda millega; бог помочь, бог в ~ на помощь jumal appi (jõudu soovides), jõudu tööle; как бог на душу положит nagu jumal juhatab; отдать богу душу kõnek. hinge heitma
◊ ради бога jumala pärast; слава богу jumal tänatud; с богом õnn kaasa; дай бог annaks jumal; не дай ~ избави ~ упаси бог jumal hoidku; не бог весть какой pole suurem asi; бог (его) знает jumal (seda v. teda) teab; бог миловал кого jumal oli armuline kellele; бог не обидел кого чем jumal on õnnistanud keda millega; бог помочь, бог в ~ на помощь jumal appi (jõudu soovides), jõudu tööle; как бог на душу положит nagu jumal juhatab; отдать богу душу kõnek. hinge heitma
боже межд. kõnek. van. (üttevorm sõnast бог) jumal; боже, как здесь красиво! jumal, kui ilus siin on! боже мой! issand! mu jumal! не дай боже, боже избави, боже упаси jumal hoidku
возможный 126 П (кр. ф. возможен, возможна, возможно, возможны) võimalik, mõeldav; возможные последствия võimalikud tagajärjed, такое решение задачи возможно selline ülesande lahendus on mõeldav ~ võimalik, сделать что возможным mida võimaldama, võimalikuks tegema
впасть 356b Г сов. → несов. впадать
‣ sisse langema ~ vajuma; грудь впала rind on sisse langenud, лицо осунулось, щёки впали nägu on kitsaks jäänud, põsed lohku vajunud;
‣ во что sattuma, langema, vajuma millesse; впасть в бедность vaesuma, vaeseks jääma, vaesusse sattuma, впасть в разврат kõlvatusse langema, впасть в немилость ebasoosingusse sattuma, впасть в крайность äärmusse sattuma ~ langema, впасть в отчаяние meelt heitma, meeleheitesse sattuma, впасть в уныние norgu vajuma, впасть в задумчивость mõttesse vajuma;
◊ впасть ~ впадать в детство ~ в ребячество (vanuigi) lapsikuks jääma
‣ sisse langema ~ vajuma; грудь впала rind on sisse langenud, лицо осунулось, щёки впали nägu on kitsaks jäänud, põsed lohku vajunud;
‣ во что sattuma, langema, vajuma millesse; впасть в бедность vaesuma, vaeseks jääma, vaesusse sattuma, впасть в разврат kõlvatusse langema, впасть в немилость ebasoosingusse sattuma, впасть в крайность äärmusse sattuma ~ langema, впасть в отчаяние meelt heitma, meeleheitesse sattuma, впасть в уныние norgu vajuma, впасть в задумчивость mõttesse vajuma;
◊ впасть ~ впадать в детство ~ в ребячество (vanuigi) lapsikuks jääma
выиграть 165*a Г сов. → несов. выигрывать что, на чём, в чём, от чего, без доп. võitma; kasu saama; выиграть войну sõda võitma, он выиграл по лотерейному билету машину ta võitis loteriil auto, выиграть время aega võitma, выиграть шахматную партию malepartiid võitma, выиграть пари kihlvedu võitma, выиграть во мнении читателей lugejate poolehoidu võitma, lugejate silmis tõusma, они выиграли от снижения цен nad said hindade langusest kasu
гореть 231b Г несов.
‣ без доп., от чего, чем põlema, ülek. ka õhetama, kuumama, hõõguma, lõkendama; дрова горят в печи puud põlevad ahjus, глаза горят от любопытства silmad põlevad uudishimust, щёки горят от стыда ~ стыдом põsed õhetavad häbist, гореть в жару ~ в горячке palavikus hõõguma ~ kuumama, гореть любовью к кому-чему keda-mida palavalt armastama, гореть желанием palavalt soovima, рана горит haav tulitab, заря горит koit kumab ~ veretab, голова горит pea on tuline;
‣ без доп., чем helkima, helklema; стёкла окон горели на солнце aknad helkisid päikese käes, гореть золотом kuldselt helkima;
‣ kuumaks ~ tuliseks minema, tulitama (jahu v. heina kohta);
◊ земля горит под ногами кого, у кого maa põleb jalge all, jalgealune on tuline; работа горит в руках у кого töö lendab käes; vrd. сгореть
‣ без доп., от чего, чем põlema, ülek. ka õhetama, kuumama, hõõguma, lõkendama; дрова горят в печи puud põlevad ahjus, глаза горят от любопытства silmad põlevad uudishimust, щёки горят от стыда ~ стыдом põsed õhetavad häbist, гореть в жару ~ в горячке palavikus hõõguma ~ kuumama, гореть любовью к кому-чему keda-mida palavalt armastama, гореть желанием palavalt soovima, рана горит haav tulitab, заря горит koit kumab ~ veretab, голова горит pea on tuline;
‣ без доп., чем helkima, helklema; стёкла окон горели на солнце aknad helkisid päikese käes, гореть золотом kuldselt helkima;
‣ kuumaks ~ tuliseks minema, tulitama (jahu v. heina kohta);
◊ земля горит под ногами кого, у кого maa põleb jalge all, jalgealune on tuline; работа горит в руках у кого töö lendab käes; vrd. сгореть
держать 183a Г несов. кого-что, в чём, где hoidma; pidama; держать ложку в руке lusikat käes hoidma, держать дрова в сарае puid kuuris hoidma, держать молоко в холодильнике piima külmkapis hoidma, держать на коленях süles ~ põlvedel hoidma, держать в курсе (дела) кого keda (asjaga) kursis hoidma, держать чью сторону kelle poole hoidma, держать на мушке kirbul hoidma, держать в напряжении pinge all hoidma, грипп держит меня в постели gripp hoiab mind voodis, держи вправо! hoidu ~ hoia paremale! так держать! mer. hoia seda kurssi! держать овец и коров lambaid ja lehmi pidama, держать прислугу teenijaid pidama, держать связь sidet pidama, держать речь kõnet pidama, держать (своё) слово (oma) sõna pidama, держать в памяти meeles pidama, держать в тайне saladuses hoidma ~ pidama, держите под контролем kontrollige, pidage silmas, кто тебя (здесь) держит? kõnek. kes sind (siis) kinni hoiab ~ peab? лёд уже держит jää juba kannab, держать равнение joonduma, держать пари kihla vedama, держать экзамен eksamit andma ~ õiendama ~ sooritama, держать руки по швам käed kõrval ~ tikksirgelt seisma, держать путь suunduma, куда путь держите? kuhu minek? держи его! püüa ~ võta (ta) kinni!
◊ держать в руках кого valitsema kelle üle, keda oma käpa all hoidma; держать себя в руках end vaos hoidma; держать под спудом vaka all hoidma, varjama; держать в узде кого kõnek. vaos hoidma; держать на привязи кого kõnek. keda lõa otsas hoidma; держать под башмаком кого kõnek. tuhvli all hoidma; держать ушки на макушке ~ ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikkis hoidma, valvas olema; держать себя как kuidas end üleval pidama, käituma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma; держать в чёрном теле kõnek. võõraslapsena kohtlema; держать в ежовых рукавицах kõnek. kõvasti pihus hoidma, raudse käega valitsema; держи карман шире kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks; держать деньги в кубышке kõnek. raha sukasääres hoidma
◊ держать в руках кого valitsema kelle üle, keda oma käpa all hoidma; держать себя в руках end vaos hoidma; держать под спудом vaka all hoidma, varjama; держать в узде кого kõnek. vaos hoidma; держать на привязи кого kõnek. keda lõa otsas hoidma; держать под башмаком кого kõnek. tuhvli all hoidma; держать ушки на макушке ~ ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikkis hoidma, valvas olema; держать себя как kuidas end üleval pidama, käituma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma; держать в чёрном теле kõnek. võõraslapsena kohtlema; держать в ежовых рукавицах kõnek. kõvasti pihus hoidma, raudse käega valitsema; держи карман шире kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks; держать деньги в кубышке kõnek. raha sukasääres hoidma
жар 1 (род. п. ед. ч. жара и жару, предл. п. о жаре, в жару) С м. неод. (без мн. ч.)
‣ kuumus, hõõg, leitsak; жар печи ahjukuumus, пыхать жаром hõõguma, июльский жар juulileitsak, juulikuu leitsak, поддать жару (1) leili lisama, (2) ülek. madalk. auru juurde panema;
‣ palavik; лихорадочный жар palavik koos külmavärinatega, лежать в жару palavikus ~ palavikuga maas olema, ребёнок в жару lapsel on palavik, у больного жар haigel on palavik;
‣ ülek.ind, õhin, hoog, tuhin; говорить с жаром õhinal ~ innukalt rääkima, он с жаром взялся за работу ta asus õhinal tööle, жар юности noorustuli;
‣ kõnek. tulised ~ hõõguvad söed; выгребать жар из печи ahjust süsi välja võtma;
◊ задавать ~ задать ~ давать ~ дать жару kõnek. säru tegema; бросило в жар kuum hoog käis üle; с пылу, с жару tulipalavalt; бросает то в жар, то в холод kuum ja külm käivad (vaheldumisi) peale; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal liugu laskma, teisel kastaneid tulest välja tuua laskma
‣ kuumus, hõõg, leitsak; жар печи ahjukuumus, пыхать жаром hõõguma, июльский жар juulileitsak, juulikuu leitsak, поддать жару (1) leili lisama, (2) ülek. madalk. auru juurde panema;
‣ palavik; лихорадочный жар palavik koos külmavärinatega, лежать в жару palavikus ~ palavikuga maas olema, ребёнок в жару lapsel on palavik, у больного жар haigel on palavik;
‣ ülek.ind, õhin, hoog, tuhin; говорить с жаром õhinal ~ innukalt rääkima, он с жаром взялся за работу ta asus õhinal tööle, жар юности noorustuli;
‣ kõnek. tulised ~ hõõguvad söed; выгребать жар из печи ahjust süsi välja võtma;
◊ задавать ~ задать ~ давать ~ дать жару kõnek. säru tegema; бросило в жар kuum hoog käis üle; с пылу, с жару tulipalavalt; бросает то в жар, то в холод kuum ja külm käivad (vaheldumisi) peale; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal liugu laskma, teisel kastaneid tulest välja tuua laskma
жизнь 90 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) elu(iga), eluaastad; захолустная жизнь kolkaelu, зажиточная жизнь jõukas elu, супружеская жизнь abielu, жизнь человечества inimkonna elu ~ olelu ~ eksistents, дать жизнь кому kõrgst. kellele elu andma, keda sünnitama, отдать жизнь за кого-что kõrgst. elu kelle-mille eest andma, лишиться жизни surma saama, hukkuma, лишить себя жизни endale lõppu tegema, vabasurma minema, поплатиться жизнью eluga maksma, борьба за жизнь võitlus elu eest, образ жизни elulaad, eluviis, уклад жизни elulaad, продолжительность жизни eluiga, elu kestus, закат жизни ülek. eluloojang, на заре жизни ülek. elukoidikul, раз в жизни kord(ki) elus, на всю жизнь eluajaks, eluks ajaks, никогда в жизни eluilmaski mitte, mitte kordagi elus, в течение всей жизни kogu elu vältel ~ kestel ~ jooksul, при жизни eluajal, врачи вернули его к жизни arstid andsid talle elu tagasi, рассказ, верный жизни elulähedane jutustus, он полон жизни ta on täis elulusti, расскажи мне о своей жизни räägi mulle oma elust, в деревне проснулась жизнь maal ~ külas läks elu käima, maa ärkas ellu, он решил дожить свою жизнь в горах ta otsustas oma viimased eluaastad veeta mägedes, зарабатывать на жизнь elatist teenima, средства к жизни elatusvahendid;
◊ подруга жизни eluseltsiline, naine; по гроб жизни madalk. elu lõpuni, haua ääreni; ни в жизнь kõnek. eluilmaski mitte; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; жизнь бьёт ключом elu pulbitseb ~ keeb; брать всё от жизни elu nautima, elult võtma, mis võtta on ~ end võtta laseb; внедрять ~ внедрить в жизнь ellu viima ~ rakendama; претворять ~ претворить в жизнь teoks tegema, ellu viima
◊ подруга жизни eluseltsiline, naine; по гроб жизни madalk. elu lõpuni, haua ääreni; ни в жизнь kõnek. eluilmaski mitte; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; жизнь бьёт ключом elu pulbitseb ~ keeb; брать всё от жизни elu nautima, elult võtma, mis võtta on ~ end võtta laseb; внедрять ~ внедрить в жизнь ellu viima ~ rakendama; претворять ~ претворить в жизнь teoks tegema, ellu viima
завалка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) kinniajamine, täisajamine; täitmine, met. laadimine; завалка ямы augu kinniajamine, завалка печи met. ahju laadimine;
‣ met. (sulatusahju) täide; жидкая завалка sula täide, твёрдая завалка tahke täide
‣ (без мн. ч.) kinniajamine, täisajamine; täitmine, met. laadimine; завалка ямы augu kinniajamine, завалка печи met. ahju laadimine;
‣ met. (sulatusahju) täide; жидкая завалка sula täide, твёрдая завалка tahke täide
ключ I 29 С м. неод.
‣ võti (ka ülek.); ключ от шкафа kapivõti, бородка ключа võtmekeel, связка ключей võtmekimp, запереть на ключ lukku keerama ~ panema, luku taha panema, отпереть ключом võtmega avama, ключи города ~ от города linna võtmed, ключ к решению задачи võti (ülesande lahendamiseks), ключ Морзе morsevõti, ключ к шифру salakirjavõti, скрипичный ключ muus. viiulivõti, басовый ключ muus. bassivõti, теноровый ключ muus. tenorivõti, гаечный ключ tehn. mutrivõti, стрелочный ключ tehn. pöörmevõti, раздвижной ключ tehn. reguleeritav (mutri)võti;
‣ tehn. (juht)lüliti, pöördlüliti; ключ управления juhtlüliti, короткозамыкающий ключ lühistuslüliti, переключающий ключ ümberlüliti;
‣ ehit. lukk; ключ арки kaare lukk, ключ свода võlvi lukk
‣ võti (ka ülek.); ключ от шкафа kapivõti, бородка ключа võtmekeel, связка ключей võtmekimp, запереть на ключ lukku keerama ~ panema, luku taha panema, отпереть ключом võtmega avama, ключи города ~ от города linna võtmed, ключ к решению задачи võti (ülesande lahendamiseks), ключ Морзе morsevõti, ключ к шифру salakirjavõti, скрипичный ключ muus. viiulivõti, басовый ключ muus. bassivõti, теноровый ключ muus. tenorivõti, гаечный ключ tehn. mutrivõti, стрелочный ключ tehn. pöörmevõti, раздвижной ключ tehn. reguleeritav (mutri)võti;
‣ tehn. (juht)lüliti, pöördlüliti; ключ управления juhtlüliti, короткозамыкающий ключ lühistuslüliti, переключающий ключ ümberlüliti;
‣ ehit. lukk; ключ арки kaare lukk, ключ свода võlvi lukk
кожух 19 С м. неод.
‣ lambanahka kasukas;
‣ tehn. (kaitse)kate, ümbris, kest; защитный кожух kaitsekest, кожух печи ahjukest
‣ lambanahka kasukas;
‣ tehn. (kaitse)kate, ümbris, kest; защитный кожух kaitsekest, кожух печи ahjukest
лежать 181 Г несов.
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
обкладка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) vooderdus, vooderdamine, katmine; обкладка камнем канавы kraavi kividega vooderdamine, обкладка дёрном mätastega katmine, mätastamine;
‣ kate, vooder, vooderdis; servaliist, raam; кирпичная обкладка печи ahju tellisvooder, обкладка конденсатора el. kondensaatoriplaat, -elektrood
‣ (без мн. ч.) vooderdus, vooderdamine, katmine; обкладка камнем канавы kraavi kividega vooderdamine, обкладка дёрном mätastega katmine, mätastamine;
‣ kate, vooder, vooderdis; servaliist, raam; кирпичная обкладка печи ahju tellisvooder, обкладка конденсатора el. kondensaatoriplaat, -elektrood
опасть 356b Г сов. → несов. опадать
‣ maha ~ alla langema ~ varisema ~ pudenema; листья опали lehed on langenud, puud on raagus, позолота опала kullatis ~ kullakord on maha tulnud;
‣ alanema, vaibuma; опухоль опала paistetus on alanenud, ветер опал tuul vaibus;
‣ kõnek. auku ~ lohku vajuma; щёки опали põsed on lohkus
‣ maha ~ alla langema ~ varisema ~ pudenema; листья опали lehed on langenud, puud on raagus, позолота опала kullatis ~ kullakord on maha tulnud;
‣ alanema, vaibuma; опухоль опала paistetus on alanenud, ветер опал tuul vaibus;
‣ kõnek. auku ~ lohku vajuma; щёки опали põsed on lohkus
освободиться 292 Г сов. → несов. освобождаться от кого-чего, без доп. vabanema, vabaks ~ lahti saama, end vabastama; освободиться из-под ареста vahi alt vabanema, освободиться от дел asjaajamistest vabaks saama ~ prii olema, место освободилось koht vabanes ~ sai vabaks, освободиться от влияния кого kelle mõju alt pääsema, я освободился на часок olen umbes tunniks ajaks vaba, mul on tunnike vaba aega, освободиться от апатии loidusest lahti saama ~ end lahti raputama, освободиться от одежды end riidest lahti võtma, end riietest vabastama
ответ 1 С м. неод.
‣ vastus; остроумный ответ teravmeelne vastus, отрицательный ответ eitav vastus, положительный ответ jaatav vastus, рассмеяться в ответ vastuse asemel naerma puhkema, уклониться от ответа vastusest mööda hiilima, давать ответ vastama, получить правильный ответ при решении задачи ülesande lahendamisel õiget vastust saama ~ leidma, сказать в ответ vastu ütlema, vastama, в ответ на ваше письмо vastuseks teie kirjale;
‣ kõnek. vastutus; быть в ответе за что mille eest vastutama, призвать кого к ответу keda vastutusele võtma;
◊ ни ответа ни привета kõnek. ei kippu ega kõppu; семь бед -- один ответ vanas. ega vastutusest nagunii pääse
‣ vastus; остроумный ответ teravmeelne vastus, отрицательный ответ eitav vastus, положительный ответ jaatav vastus, рассмеяться в ответ vastuse asemel naerma puhkema, уклониться от ответа vastusest mööda hiilima, давать ответ vastama, получить правильный ответ при решении задачи ülesande lahendamisel õiget vastust saama ~ leidma, сказать в ответ vastu ütlema, vastama, в ответ на ваше письмо vastuseks teie kirjale;
‣ kõnek. vastutus; быть в ответе за что mille eest vastutama, призвать кого к ответу keda vastutusele võtma;
◊ ни ответа ни привета kõnek. ei kippu ega kõppu; семь бед -- один ответ vanas. ega vastutusest nagunii pääse
отличный 126 П (кр. ф. отличен, отлична, отлично, отличны)
‣ väga hea, tore, suurepärane, oivaline, eeskujulik; отличный работник väga hea ~ suurepärane töötaja, отличное настроение suurepärane ~ oivaline meeleolu ~ tuju, отличный ученик eeskujulik õpilane, отличная работа tore ~ väga hea ~ tubli töö, продукция отличного качества väga hea kvaliteediga toodang;
‣ от кого-чего erinev; новые, отличные от прежних задачи uued, vanadest erinevad ülesanded
‣ väga hea, tore, suurepärane, oivaline, eeskujulik; отличный работник väga hea ~ suurepärane töötaja, отличное настроение suurepärane ~ oivaline meeleolu ~ tuju, отличный ученик eeskujulik õpilane, отличная работа tore ~ väga hea ~ tubli töö, продукция отличного качества väga hea kvaliteediga toodang;
‣ от кого-чего erinev; новые, отличные от прежних задачи uued, vanadest erinevad ülesanded
пари нескл. С с. неод. kihlvedu; держать ~ заключать пари на что mille peale kihla vedama, проиграть пари kihlvedu kaotama, выиграть пари kihlvedu võitma, выиграть на пари что, у кого kihlveoga võitma mida, принять пари kihlvedu vastu võtma, olema nõus kihla vedama, kihlveoga nõus olema
паче Н van. enam, rohkem (kui); паче всего kõige enam, тем паче seda enam;
◊ паче чаяния vastu ootusi, üle ootuste, kõigi ootuste kiuste
◊ паче чаяния vastu ootusi, üle ootuste, kõigi ootuste kiuste
перебить 325 Г сов. → несов. перебивать
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
перегореть 231b Г сов. → несов. перегорать
‣ läbi ~ ära ~ tuhaks põlema; пробки перегорели korgid ~ kaitsmed on läbi põlenud, дрова в печи перегорели puud on ahjus (ära) põlenud, трава перегорела на солнце rohi on kõrbenud;
‣ (põhja) kõrbema; жаркое перегорело praad on põhja kõrbenud;
‣ (ära) kõdunema ~ pehkima ~ mädanema; навоз перегорел sõnnik on kõdunenud, кожи перегорели nahad on pehastunud;
‣ ülek. kustuma; любовь перегорела armastus on kustunud ~ läbi ~ möödas
‣ läbi ~ ära ~ tuhaks põlema; пробки перегорели korgid ~ kaitsmed on läbi põlenud, дрова в печи перегорели puud on ahjus (ära) põlenud, трава перегорела на солнце rohi on kõrbenud;
‣ (põhja) kõrbema; жаркое перегорело praad on põhja kõrbenud;
‣ (ära) kõdunema ~ pehkima ~ mädanema; навоз перегорел sõnnik on kõdunenud, кожи перегорели nahad on pehastunud;
‣ ülek. kustuma; любовь перегорела armastus on kustunud ~ läbi ~ möödas
перелечить 310 Г сов. → несов. перелечивать кого kõnek.
‣ (kõiki v. paljusid järjest) ravima; наш старый доктор перелечил всех в районе meie vana arst on rajoonis kõiki haigeid ravinud, kõik rajooni elanikud on meie vana tohtri patsiendid olnud, его перелечили все врачи поликлиники ta on kõikide polikliiniku arstide ravialune ~ patsient olnud, ta on kõik polikliiniku arstid läbi käinud;
‣ üle ravima, raviga liiga tegema
‣ (kõiki v. paljusid järjest) ravima; наш старый доктор перелечил всех в районе meie vana arst on rajoonis kõiki haigeid ravinud, kõik rajooni elanikud on meie vana tohtri patsiendid olnud, его перелечили все врачи поликлиники ta on kõikide polikliiniku arstide ravialune ~ patsient olnud, ta on kõik polikliiniku arstid läbi käinud;
‣ üle ravima, raviga liiga tegema
печь I 91 (предл. п. ед. ч. о печи, на ~ в печи) С ж. неод. ahi; ванная печь vanniahi, голландская печь hollandi ahi, горшковая печь pottahi, кафельная печь kahhelahi, glasuur(pott)ahi, русская печь vene ahi, шашлычная печь šašlõkiahi, сажать хлеб в печь leiba ahju panema, топить печь ahju kütma, доменная печь tehn. kõrgahi, мартеновская печь tehn. martäänahi, обжиговая печь, печь для обжига põletusahi, плавильная печь tehn. sulatusahi
погреть 247 Г сов. кого-что, без доп. (mõnda aega) soojendama; погреть руки у печи käsi ahju paistel soojendama;
◊ погреть ~ нагреть ~ греть руки на чём kõnek. matti võtma, soomust tegema
◊ погреть ~ нагреть ~ греть руки на чём kõnek. matti võtma, soomust tegema
подчеркнуть 338 Г сов. → несов. подчёркивать что alla kriipsutama, ülek. ka rõhutama, toonitama, esile tõstma; подчеркнуть слово волнистой линией sõna lainelise joonega alla kriipsutama, подчеркнуть важность задачи ülesande tähtsust rõhutama
предстоящий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г предстоять;
‣ прич. → П eelseisev, eelolev, lähenev, tulev; предстоящий сезон eelolev ~ eelseisev ~ lähenev hooaeg, предстоящий путь eelseisev tee(kond), предстоящие задачи tulevased ~ eelseisvad ülesanded;
‣ П → С предстоящее с. неод. (без мн. ч.) tulevik
‣ действ. прич. наст. вр. Г предстоять;
‣ прич. → П eelseisev, eelolev, lähenev, tulev; предстоящий сезон eelolev ~ eelseisev ~ lähenev hooaeg, предстоящий путь eelseisev tee(kond), предстоящие задачи tulevased ~ eelseisvad ülesanded;
‣ П → С предстоящее с. неод. (без мн. ч.) tulevik
проверить 269a Г сов. → несов. проверять кого-что kontrollima, proovima; проверить исполнение täitmist kontrollima, проверить знания учащихся õpilaste teadmisi kontrollima, проверить решение задачи ülesande lahendust kontrollima, проверить часы kella (täpsust) kontrollima, проверить что на прочность mille vastupidavust proovima
проиграть 165a Г сов. → несов. проигрывать
‣ кого-что, кому kaotama; проиграть пари kihlvedu kaotama, проиграть матч matši ~ partiid ~ kohtumist kaotama, проиграть пешку etturit kaotama, проиграть процесс (kohtu)protsessi kaotama, проиграть войну sõda kaotama, проиграть время aega kaotama;
‣ в чём, от чего kannatama (kelle silmis v. arvamuses), kahjuks tulema kellele; сын проиграл в мнении отца isa arvamus pojast langes, пьеса проиграла от плохой режиссуры halb režii tuli näidendile kahjuks;
‣ что maha mängima; он проиграл все деньги ta mängis kõik raha maha;
‣ что kõnek. (läbi, ära) mängima; проиграть пластинку plaati läbi mängima, она проиграла на рояле несколько вальсов ta mängis klaveril mõned valsid;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) mängima; дети проиграли во дворе до ужина lapsed mängisid õues õhtusöögini
‣ кого-что, кому kaotama; проиграть пари kihlvedu kaotama, проиграть матч matši ~ partiid ~ kohtumist kaotama, проиграть пешку etturit kaotama, проиграть процесс (kohtu)protsessi kaotama, проиграть войну sõda kaotama, проиграть время aega kaotama;
‣ в чём, от чего kannatama (kelle silmis v. arvamuses), kahjuks tulema kellele; сын проиграл в мнении отца isa arvamus pojast langes, пьеса проиграла от плохой режиссуры halb režii tuli näidendile kahjuks;
‣ что maha mängima; он проиграл все деньги ta mängis kõik raha maha;
‣ что kõnek. (läbi, ära) mängima; проиграть пластинку plaati läbi mängima, она проиграла на рояле несколько вальсов ta mängis klaveril mõned valsid;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) (teatud aeg v. ajani) mängima; дети проиграли во дворе до ужина lapsed mängisid õues õhtusöögini
просочиться 287 Г сов. → несов. просачиваться
‣ läbi ~ sisse imbuma ~ nõrguma; вода просочилась в подвал vesi on keldrisse tulnud, в комнаты просочились запахи кухни köögilõhnu imbus tubadesse;
‣ ülek. (vargsi) läbi ~ sisse pääsema ~ hiilima ~ tungima; им удалось просочиться глубоко в тыл neil õnnestus sügavale tagalasse tungida ~ pääseda, в её душу просочилось сомнение tema hinges võttis maad ~ tema hinge hiilis kahtlus;
‣ во что ülek. kõnek. läbi imbuma, teatavaks saama, levima; сведения просочились в печать andmed on ajakirjandusse läbi imbunud
‣ läbi ~ sisse imbuma ~ nõrguma; вода просочилась в подвал vesi on keldrisse tulnud, в комнаты просочились запахи кухни köögilõhnu imbus tubadesse;
‣ ülek. (vargsi) läbi ~ sisse pääsema ~ hiilima ~ tungima; им удалось просочиться глубоко в тыл neil õnnestus sügavale tagalasse tungida ~ pääseda, в её душу просочилось сомнение tema hinges võttis maad ~ tema hinge hiilis kahtlus;
‣ во что ülek. kõnek. läbi imbuma, teatavaks saama, levima; сведения просочились в печать andmed on ajakirjandusse läbi imbunud
простота 53 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ lihtsus, otsekohesus; простота решения задачи ülesande ~ lahenduse lihtsus;
‣ van. lihtsameelsus, rumalus;
◊ святая простота püha lihtsameelsus; по простоте сердечной kõnek. lihtsast meelest
‣ lihtsus, otsekohesus; простота решения задачи ülesande ~ lahenduse lihtsus;
‣ van. lihtsameelsus, rumalus;
◊ святая простота püha lihtsameelsus; по простоте сердечной kõnek. lihtsast meelest
пыхать 193b (наст. вр. пышу, пышешь...; повел. накл. пыши) Г несов. kõnek.
‣ чем õhkama; печь ~ от печи пышет жаром ahi õhkab kuumust, воздух пышет ароматaми цветов õhus hoovab lillede lõhna, õhk on täis lillelõhna;
‣ чем ülek. tulvil olema; он пышет здоровьем ta pakatab tervisest, она пышет весельем ta on rõõm ise, temast lausa õhkab rõõmu, пыхать счастьем üliõnnelik olema, пыхать злобой viha täis olema, vihast keema;
‣ чем, без доп. lõõmama, lõõskama, lõkendama, ülek. ka eretama, ergama; пламя пышет leek lõõmab, угли пышут жаром söed lõõskavad kuumust, закат пышет заревом taevakaar leegib ~ lõõmab loojangupunas ~ ehapunas;
‣ чем, без доп. puhkima, puhisema; pahinal auru vm. välja laskma
‣ чем õhkama; печь ~ от печи пышет жаром ahi õhkab kuumust, воздух пышет ароматaми цветов õhus hoovab lillede lõhna, õhk on täis lillelõhna;
‣ чем ülek. tulvil olema; он пышет здоровьем ta pakatab tervisest, она пышет весельем ta on rõõm ise, temast lausa õhkab rõõmu, пыхать счастьем üliõnnelik olema, пыхать злобой viha täis olema, vihast keema;
‣ чем, без доп. lõõmama, lõõskama, lõkendama, ülek. ka eretama, ergama; пламя пышет leek lõõmab, угли пышут жаром söed lõõskavad kuumust, закат пышет заревом taevakaar leegib ~ lõõmab loojangupunas ~ ehapunas;
‣ чем, без доп. puhkima, puhisema; pahinal auru vm. välja laskma
разнять 264 (прош. вр. разнял и рознял, разняло и розняло, разняли и розняли) Г сов. → несов. разнимать кого-что kõnek. koost lahti võtma ~ tegema, lahutama; (ristis sõrmi v. hambaid) lahti laskma; разнять станок для ремонта tööpinki remondiks lahti võtma, разнять сжатые в кулак пальцы sõrmi rusikast lahti laskma, разнять драчунов riiukukkesid lahutama, разнять пари kihlvedu lahti lööma
растолковать 172a Г сов. → несов. растолковывать что selgitama, selgeks tegema, ära seletama; растолковать решение задачи ülesande lahendusviisi ~ lahenduskäiku ära seletama ~ selgeks tegema
растопка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ küdemapanek, tuletegemine (ahju, pliidi alla); sissekütmine; растопка печи ahjukütmine;
‣ kõnek. tulehakatis, süüde, läide
‣ küdemapanek, tuletegemine (ahju, pliidi alla); sissekütmine; растопка печи ahjukütmine;
‣ kõnek. tulehakatis, süüde, läide
рекомендовать 172a Г сов. и несов. кого-что, кому, с инф.
‣ soovitama, nõu andma; рекомендовать в партию parteisse soovitama, рекомендовать книгу raamatut soovitama, врачи рекомендуют отдохнуть arstid soovitavad ~ annavad nõu puhata;
‣ кого кому van. esitlema (tutvustamisel); vrd. отрекомендовать, порекомендовать
‣ soovitama, nõu andma; рекомендовать в партию parteisse soovitama, рекомендовать книгу raamatut soovitama, врачи рекомендуют отдохнуть arstid soovitavad ~ annavad nõu puhata;
‣ кого кому van. esitlema (tutvustamisel); vrd. отрекомендовать, порекомендовать
розжиг 18 С м. неод. (без мн. ч.) (põlema)süütamine, lõkkeleajamine, lõkkelepuhumine; розжиг печи met. ahju sissekütmine
садка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) istutus, istutamine, mahapanek; садка капусты kapsaistutus;
‣ panek, panemine; садка хлебов leibade ahjupanek;
‣ tehn. panus; садка печи (martään)ahjupanus;
‣ (без мн. ч.) sadestumine, settimine; садка соли soola sadestumine;
‣ (без мн. ч.) kokkuminek, kokkutõmbumine; садка ткани riide kokkuminek ~ kokkutõmbumine, садка кожи nahat. nahapinna pragunemine;
‣ koerte õppejaht (kinnipüütud metsloomadele)
‣ (без мн. ч.) istutus, istutamine, mahapanek; садка капусты kapsaistutus;
‣ panek, panemine; садка хлебов leibade ahjupanek;
‣ tehn. panus; садка печи (martään)ahjupanus;
‣ (без мн. ч.) sadestumine, settimine; садка соли soola sadestumine;
‣ (без мн. ч.) kokkuminek, kokkutõmbumine; садка ткани riide kokkuminek ~ kokkutõmbumine, садка кожи nahat. nahapinna pragunemine;
‣ koerte õppejaht (kinnipüütud metsloomadele)
сдача 76 С ж. неод.
‣ (üle-, ära-, tagasi-, käest-, üürile)andmine; сдача дежурства valve ~ korrapidamise ~ valvekorra üleandmine, сдача хлеба государству vilja riigile andmine, сдача в плен vangiandmine, сдача крепости kindluse käestandmine ~ loovutamine, сдача квартиры внаём korteri väljaüürimine, сдача денег raha tagasiandmine, сдача должности ameti üleandmine;
‣ (kaartide vm.) väljajagamine, kättejagamine;
‣ tegemine, sooritamine; сдача экзаменов eksamite tegemine ~ sooritamine ~ õiendamine, сдача норм ГТО VTK-normide täitmine;
‣ tagasisaadav ~ tagasisaadud ~ tagasiantav ~ tagasiantud raha; сдача с рубля rublast tagasisaadud kopikad, получить сдачу raha tagasi saama, без сдачи paraja raha eest, paras raha, сдачи нет vahetusraha ei ole, pole tagasi anda;
‣ (välja-, kätte)jagatud kaardid;
◊ давать ~ дать сдачи кому kõnek. kellele vastu andma, mitte võlgu jääma, samaga tasuma ~ tagasi mõõtma, sama tagasi tegema
‣ (üle-, ära-, tagasi-, käest-, üürile)andmine; сдача дежурства valve ~ korrapidamise ~ valvekorra üleandmine, сдача хлеба государству vilja riigile andmine, сдача в плен vangiandmine, сдача крепости kindluse käestandmine ~ loovutamine, сдача квартиры внаём korteri väljaüürimine, сдача денег raha tagasiandmine, сдача должности ameti üleandmine;
‣ (kaartide vm.) väljajagamine, kättejagamine;
‣ tegemine, sooritamine; сдача экзаменов eksamite tegemine ~ sooritamine ~ õiendamine, сдача норм ГТО VTK-normide täitmine;
‣ tagasisaadav ~ tagasisaadud ~ tagasiantav ~ tagasiantud raha; сдача с рубля rublast tagasisaadud kopikad, получить сдачу raha tagasi saama, без сдачи paraja raha eest, paras raha, сдачи нет vahetusraha ei ole, pole tagasi anda;
‣ (välja-, kätte)jagatud kaardid;
◊ давать ~ дать сдачи кому kõnek. kellele vastu andma, mitte võlgu jääma, samaga tasuma ~ tagasi mõõtma, sama tagasi tegema
содрать 216 (буд. вр. сдеру, сдерёшь, сдерёт) Г сов. → несов. сдирать
‣ что, с кого-чего maha tõmbama ~ rebima ~ kiskuma ~ võtma; содрать кору с дерева puud koorima, содрать шкуру с медведя karu nülgima, karult nahka maha võtma, содрать занавески kõnek. kardinaid maha võtma ~ kiskuma;
‣ madalk. maha treima ~ vehkima ~ puksima; содрать решение задачи (koolis) ülesannet maha treima ~ vehkima ~ puksima;
‣ что kõnek. marrastama, marraskile tõmbama; содрать колено põlve marrastama;
‣ что, с кого, без доп. ülek. madalk. kõrget hinda võtma, koorima, nöörima; välja pressima; содрать безбожную цену häbitult kõrget hinda võtma ~ küsima, содрать втридорога kolmekordset hinda võtma ~ koorima, содрать взятку altkäemaksu nöörima;
◊ содрать ~ сдирать шкуру ~ две ~ три шкуры ~ семь шкур с кого kõnek. seitset nahka kelle seljast võtma
‣ что, с кого-чего maha tõmbama ~ rebima ~ kiskuma ~ võtma; содрать кору с дерева puud koorima, содрать шкуру с медведя karu nülgima, karult nahka maha võtma, содрать занавески kõnek. kardinaid maha võtma ~ kiskuma;
‣ madalk. maha treima ~ vehkima ~ puksima; содрать решение задачи (koolis) ülesannet maha treima ~ vehkima ~ puksima;
‣ что kõnek. marrastama, marraskile tõmbama; содрать колено põlve marrastama;
‣ что, с кого, без доп. ülek. madalk. kõrget hinda võtma, koorima, nöörima; välja pressima; содрать безбожную цену häbitult kõrget hinda võtma ~ küsima, содрать втридорога kolmekordset hinda võtma ~ koorima, содрать взятку altkäemaksu nöörima;
◊ содрать ~ сдирать шкуру ~ две ~ три шкуры ~ семь шкур с кого kõnek. seitset nahka kelle seljast võtma
способ 1 С м. неод. viis, moodus, võte, meetod, menetlus, komme, laad, abinõu; способ работы tööviis, talitlusviis, töörežiim, способ лечения ravimisviis, raviviis, ravimeetod, способ лова püügiviis, способ орошения niisutusviis, способ защиты kaitsemoodus, kaitsmisviis, kaitseviis, способ производства maj. tootmisviis, способ движения liikumisviis, liikumismoodus, способ кладки ehit. ladumisviis, ladumismoodus, основной способ põhimoodus, способ ведения войны sõjapidamisviis, способ замены стержней tehn. varraste vahetamise võte, способ сложения mat. liitmisvõte, способ решения задачи lahendusmeetod, способ анализа analüüsimeetod, способ сравнения võrdlusmeetod, способ изготовления valmistamisviis, valmistusmeetod, способ разреза lõikemeetod, способ осаждения sadestusmeetod, способ получения вещества aine valmistamise ~ saamise menetlus, известный способ tuntud menetlus ~ meetod ~ moodus ~ teostusviis, открытый способ добычи mäend. lahtine kaevandamine, pealmaakaevandamine, лечение естественными способами loomulikul teel ravimine, looduslik ravimeetod, строить хозяйственным способом maj. omal jõul ehitama, механическим способом mehaanilisel teel, mehaaniliselt, каким способом mis ~ mil viisil ~ kombel ~ moel, mis teel, найти способ abinõu leidma
срок 18 (род. п. ед. ч. срока и сроку) С м. неод.
‣ tähtaeg; tähtpäev, tärmin (kõnek.); kestus, iga; недельный срок nädalane tähtaeg, гарантийный срок tagatisaeg, garantiiaeg, испытательный срок katsetusaeg, katseaeg, prooviaeg, teimiaeg, последний срок сдачи экзамена viimane eksamitähtaeg ~ eksamitähtpäev, срок обучения õpiaeg, õppeaeg, срок действия ~ действительности kehtivusaeg, kehtivus, срок хранения säilivusaeg, säilivusiga, säilitustähtaeg, срок твердения ehit. kivistumisaeg, kivistumiskestus, срок службы (1) kestus, iga, tööiga, toimeiga, kasutusiga, (2) teenistusaeg, срок платежа (1) maksetähtaeg (näit. 6 kuud), (2) maksetähtpäev (näit. 1 juuni), срок давности jur. aegumistähtaeg, к сроку tähtajaks, tähtpäevaks, срок явки (kohale)ilmumisaeg, kohalesaabumisaeg, без срока ~ сроку tähtajata, сроком на три года kolmeks aastaks, kolmeaastase tähtajaga, за короткий срок lühikese ajaga, в сжатые сроки lühema ~ lühikese ajaga ~ aja jooksul, на длительный срок pikaks ajaks, в установленный срок (1) ettenähtud (täht)aja jooksul, (2) märgitud ajaks ~ ajal, продлить срок tähtaega pikendama, сократить срок tähtaega lühendama, сделать в срок õigeks ajaks ~ tähtajaks valmis tegema, дай(те) срок kõnek. (1) andke ~ anna aega, (2) oodake te, oota sa (ähvardus);
‣ madalk. karistusaeg (vanglas);
◊ ни отдыху, ни сроку не давать кому kõnek. ei anta aega hingegi tõmmata, hingatagi mitte laskma kellel, mitte hingetõmbeaegagi andma kellele, ei anta aega hingegi tõmmata
‣ tähtaeg; tähtpäev, tärmin (kõnek.); kestus, iga; недельный срок nädalane tähtaeg, гарантийный срок tagatisaeg, garantiiaeg, испытательный срок katsetusaeg, katseaeg, prooviaeg, teimiaeg, последний срок сдачи экзамена viimane eksamitähtaeg ~ eksamitähtpäev, срок обучения õpiaeg, õppeaeg, срок действия ~ действительности kehtivusaeg, kehtivus, срок хранения säilivusaeg, säilivusiga, säilitustähtaeg, срок твердения ehit. kivistumisaeg, kivistumiskestus, срок службы (1) kestus, iga, tööiga, toimeiga, kasutusiga, (2) teenistusaeg, срок платежа (1) maksetähtaeg (näit. 6 kuud), (2) maksetähtpäev (näit. 1 juuni), срок давности jur. aegumistähtaeg, к сроку tähtajaks, tähtpäevaks, срок явки (kohale)ilmumisaeg, kohalesaabumisaeg, без срока ~ сроку tähtajata, сроком на три года kolmeks aastaks, kolmeaastase tähtajaga, за короткий срок lühikese ajaga, в сжатые сроки lühema ~ lühikese ajaga ~ aja jooksul, на длительный срок pikaks ajaks, в установленный срок (1) ettenähtud (täht)aja jooksul, (2) märgitud ajaks ~ ajal, продлить срок tähtaega pikendama, сократить срок tähtaega lühendama, сделать в срок õigeks ajaks ~ tähtajaks valmis tegema, дай(те) срок kõnek. (1) andke ~ anna aega, (2) oodake te, oota sa (ähvardus);
‣ madalk. karistusaeg (vanglas);
◊ ни отдыху, ни сроку не давать кому kõnek. ei anta aega hingegi tõmmata, hingatagi mitte laskma kellel, mitte hingetõmbeaegagi andma kellele, ei anta aega hingegi tõmmata
стоять 257 Г несов.
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
‣ seisma, püsima, olema; parkima (liikluses); стоять на месте paigal seisma ~ püsima, стоять на ногах püsti seisma, стоять на цыпочках kikivarvul seisma, стоять навытяжку tikksirgelt seisma, стоять спиной к кому seljaga ~ selg kelle poole seisma, стоять в углу nurgas seisma, стоять перед зеркалом peegli ees seisma, стоять на ветру tuule käes seisma, стоять в очереди järjekorras seisma ~ olema, стоять перед глазами silmade ~ silme ees seisma, стоять за мир rahu eest seisma, rahu kaitsma, стоять борт о борт pardati ~ pardad vastakuti ~ parras pardas seisma, стоять на мели madalikul seisma ~ olema, стоять на якоре ankrus seisma ~ olema, стоять на вахте vahis seisma ~ olema, стоять близко к кому kelle lähedal seisma, kellele lähedane olema, стоять на стороне кого kelle poolt olema, стоять в центре внимания tähelepanu keskpunktis ~ keskmes olema, стоять у власти võimul olema, valitsema, стоять во главе чего mille eesotsas olema, стоять на повестке дня päevakorras olema, стоять в списке nimekirjas olema, стоять наготове valmis olema, стоять на страже Родины kodumaa kaitsel olema, kodumaad kaitsma, стоять в обороне kaitses ~ kaitsel olema, стоять на пoсту (vahi)postil olema ~ seisma, стоять на коленях põlvili olema, põlvitama, стоять лагерем laagris olema, стоять на зимних квартирах talvekorteris olema, стоять перед катастрофой katastroofi ~ suure õnnetuse äärel ~ hukkumas ~ hukul olema, часы стоят kell seisab, работа стоит töö seisab, перед нами стоят важные задачи meie ees seisavad tähtsad ülesanded, цветы стоят в вазе lilled on vaasis, слёзы стоят в горле nutuklimp on kurgus, на глазах стояли слёзы pisarad olid silmis, silmad olid veekalkvel ~ vees, стояло лето oli suvi, на дворе стоял октябрь käes oli oktoober, стояли солнечные дни olid ~ püsisid päik(e)selised ~ päikest täis päevad, жара стоит palav ~ kuum ilm püsib, peab palavat ~ kuuma ilma, на ногах не стоит ta püsib vaevu jalul, в ушах стоял шум kõrvus kohises, стоит грохот müriseb, mürtsub, стоит смех on kuulda naeru, naerdakse;
‣ стой(те) повел. накл. seis, pidage kinni, oodake, pidage; стой! seis! стойте, теперь я вспомнил pidage, mul tuli nüüd meelde;
◊ стоять горой за кого-что nagu müür kelle-mille eest seisma; стоять грудью за кого-что rinnaga kelle-mille eest seisma, keda-mida kaitsma; стоять на карте kaalul olema; стоять над душой чьей, у кого kõnek. (1) juures vahtima, (2) kui uni kellele peale käima, asu ~ hingerahu mitte andma; ругать ~ бранить на чём свет стоит kõnek. sõimama nii et maa must; стоять выше кого kellest üle olema; стоять на своём oma seisukoha juurde jääma, oma seisukohale truuks ~ kindlaks jääma; стоять одной ногой в могиле kõnek. haua äärel ~ ühe jalaga hauas olema, üks jalg hauas, teine haua äärel; стоять на ложном пути valel teel olema; стоять на распутье teelahkmel olema; стоять насмерть elu ja surma peale võitlema, viimseni vastu pidama; стоять на одной доске с кем kellega ühe pulga peal olema
съёмка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) (alla-, maha)võtmine, allavõtt, mahavõtt; koristamine, koristus; съёмка плодов puuvilja(de) mahavõtmine, puuviljakoristus, съёмка строительных лесов tellingute mahavõtmine ~ mahavõtt, съёмка шкур (naha)nülgimine;
‣ (без мн. ч.) üürimine, üürile võtmine; съёмка дачи suvila üürimine, съёмка квартиры korteri üürimine;
‣ fot. pildistamine, pildistus, fotografeerimine, võte; моментальная съёмка momentvõte, съёмки в павильоне paviljonivõtted, съёмка фильма filmimine;
‣ mõõdistamine, mõõdistus, kaardistamine, kaardistus, plaanistamine; топографическая съёмка topograafiline kaardistamine ~ mõõdistamine, topokaardistus, topomõõdistus, глазомерная съёмка silmamõõduline kaardistamine ~ mõõdistamine, visuaalkaardistus, visuaalmõõdistus, береговая съёмка kaldamõõdistus, rannajoone mõõdistus, ледомерная съёмка jäämõõdistus, геологическая съёмка geoloogiline kaardistamine, съёмка рельефа reljeefi kaardistamine, горизонтальная съёмка plaanistamine, kaardistamine, вертикальная съёмка nivelleerimine, loodimine
‣ (без мн. ч.) (alla-, maha)võtmine, allavõtt, mahavõtt; koristamine, koristus; съёмка плодов puuvilja(de) mahavõtmine, puuviljakoristus, съёмка строительных лесов tellingute mahavõtmine ~ mahavõtt, съёмка шкур (naha)nülgimine;
‣ (без мн. ч.) üürimine, üürile võtmine; съёмка дачи suvila üürimine, съёмка квартиры korteri üürimine;
‣ fot. pildistamine, pildistus, fotografeerimine, võte; моментальная съёмка momentvõte, съёмки в павильоне paviljonivõtted, съёмка фильма filmimine;
‣ mõõdistamine, mõõdistus, kaardistamine, kaardistus, plaanistamine; топографическая съёмка topograafiline kaardistamine ~ mõõdistamine, topokaardistus, topomõõdistus, глазомерная съёмка silmamõõduline kaardistamine ~ mõõdistamine, visuaalkaardistus, visuaalmõõdistus, береговая съёмка kaldamõõdistus, rannajoone mõõdistus, ледомерная съёмка jäämõõdistus, геологическая съёмка geoloogiline kaardistamine, съёмка рельефа reljeefi kaardistamine, горизонтальная съёмка plaanistamine, kaardistamine, вертикальная съёмка nivelleerimine, loodimine
трудность 90 С ж. неод. raskus, ränkus, vaev, keerukus, keerulisus; трудность пути teekonna raskus ~ ränkus, трудность задачи ülesande keerukus, трудности роста kasvuraskused, трудности жизни eluraskused, предоление трудностей raskuste ületamine, raskustest ülesaamine, не без трудностей raskustega, vaevaliselt, столкнуться ~ встретиться с трудностями raskuste ees seisma, raskuste ette sattuma
тянуть 339a Г несов.
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
уголь 17 С м. неод.
‣ (род. п. ед. ч. угля и угля) kivisüsi, süsi (ka keem.); бурый уголь pruunsüsi, каменный уголь kivisüsi, древесный уголь puidusüsi, puusüsi, медицинский уголь ravimsüsi, активный ~ активированный уголь keem. aktiivsüsi, aktiveeritud süsi, голубой уголь ülek. tuulejõud, белый уголь ülek. veejõud;
‣ мн. ч. 16, 17, 49 (мн. ч. им. п. угли и уголья, род. п. углей, углей и угольев) söetükk, süsi; выгрести угли из печи süsi ahjust (roobiga) välja võtma ~ tõmbama, превратиться в уголь söestuma, рисовать углем söega joonistama;
◊ (сидеть) как на углях ~ угольях kõnek. nagu tulistel sütel (istuma)
‣ (род. п. ед. ч. угля и угля) kivisüsi, süsi (ka keem.); бурый уголь pruunsüsi, каменный уголь kivisüsi, древесный уголь puidusüsi, puusüsi, медицинский уголь ravimsüsi, активный ~ активированный уголь keem. aktiivsüsi, aktiveeritud süsi, голубой уголь ülek. tuulejõud, белый уголь ülek. veejõud;
‣ мн. ч. 16, 17, 49 (мн. ч. им. п. угли и уголья, род. п. углей, углей и угольев) söetükk, süsi; выгрести угли из печи süsi ahjust (roobiga) välja võtma ~ tõmbama, превратиться в уголь söestuma, рисовать углем söega joonistama;
◊ (сидеть) как на углях ~ угольях kõnek. nagu tulistel sütel (istuma)
удача 76 С ж. неод. õnnestumine, edu; kordaminek; творческая удача loominguline edu ~ kordaminek, охотничья удача jahiõnn, нам во всём удача meil on igas asjas õnne, желаю удачи soovin edu ~ kordaminekut, mingu sul (teil) hästi
упасти 364 Г сов. кого-что, от кого-чего van. madalk. päästma, mille eest hoidma; упасти кого от беды keda õnnetusest päästma;
◊ упаси бог ~ боже ~ господи ~ господь kõnek. jumal ~ issand hoidku
◊ упаси бог ~ боже ~ господи ~ господь kõnek. jumal ~ issand hoidku
устье 113 (род. п. мн. ч. устьев) С с. неод.
‣ (jõe)suue; устье реки jõesuue, дренажное устье dreenisuue;
‣ ava, avaus, suue, suu, õõs; anat. suistik; устье печи ahjusuu, устье скважины mäend. puuraugu suue, устье входа в желудок anat. maolävisesuistik, kardiaalsuistik
‣ (jõe)suue; устье реки jõesuue, дренажное устье dreenisuue;
‣ ava, avaus, suue, suu, õõs; anat. suistik; устье печи ahjusuu, устье скважины mäend. puuraugu suue, устье входа в желудок anat. maolävisesuistik, kardiaalsuistik
уяснение 115 С с. неод. (без мн. ч. endale selgeks tegemine ~ selgitamine, selguse toomine, selgusele jõudmine; уяснение боевой задачи lahinguülesande väljaselgitamine, lahinguülesande (endale) selgekstegemine
флотировать 171a Г несов. что mäend., keem. floteerima (erinevalt märguvaid aineid ujutamise teel üksteisest eraldama; floteerimismenetlusel maaki rikastama); флотировать апатит apatiiti floteerima, флотировать руду цветных металлов värviliste metallide maaki floteerima
хозяин 1 (мн. ч. им. п. хозяева, род. п. хозяев, дат. п. хозяевам) С м. од.
‣ peremees (omanik; pereisa; ka ülek.); хозяин предприятия ettevõtte peremees ~ omanik, хозяин дачи suvila peremees ~ omanik, хозяева страны maa peremehed, хозяева поля väljaku peremehed (spordis), хозяин положения olukorra peremees, хозяин своей судьбы oma saatuse peremees, выйти из батраков в хозяева sulasest peremeheks saama, стать хозяином peremeheks hakkama, жить хозяином peremehe elu elama;
‣ biol. peremeesorganism;
‣ madalk. mees (abikaasana);
◊ хозяин своего слова ~ своему слову sõnapidaja ~ oma sõna peremees; сам себе хозяин ise enda peremees (olema)
‣ peremees (omanik; pereisa; ka ülek.); хозяин предприятия ettevõtte peremees ~ omanik, хозяин дачи suvila peremees ~ omanik, хозяева страны maa peremehed, хозяева поля väljaku peremehed (spordis), хозяин положения olukorra peremees, хозяин своей судьбы oma saatuse peremees, выйти из батраков в хозяева sulasest peremeheks saama, стать хозяином peremeheks hakkama, жить хозяином peremehe elu elama;
‣ biol. peremeesorganism;
‣ madalk. mees (abikaasana);
◊ хозяин своего слова ~ своему слову sõnapidaja ~ oma sõna peremees; сам себе хозяин ise enda peremees (olema)
царица 80 С ж. од. tsaarinna, keisrinna, kuninganna (ka ülek.), kuningatar; keisriproua; роза -- царица цветов roos on lillede kuninganna, царица бала balli kuninganna;
◊ царица небесная (1) jumalaema, (2) (sa) taevane ~ püha jumal; упаси царица небесная kõnek. jumal ~ issand hoidku ~ hoia
◊ царица небесная (1) jumalaema, (2) (sa) taevane ~ püha jumal; упаси царица небесная kõnek. jumal ~ issand hoidku ~ hoia
чаяние 115 С с. неод. liter. ootus, lootus; сбылись чаяния народа rahva lootused on täitunud;
◊ паче ~ сверх чаяния liter. vastu ootusi, üle ootuste
◊ паче ~ сверх чаяния liter. vastu ootusi, üle ootuste
шахта 51 С ж. неод.
‣ kaevandus; сланцевая шахта põlevkivikaevandus, каменноугольная шахта kivisöekaevandus, брошенная шахта jäätkaevandus, работать в шахте kaevanduses töötama, спуститься в шахту kaevandusse laskuma;
‣ šaht, kaevus, kaev; вентиляционная шахта õhutusšaht, ventilatsioonišaht, шахта лифта liftišaht, tõstukišaht, шахта для мусора prügišaht, световая шахта valguskaev, шахта доменной печи kõrgahju šaht ~ kaevus
‣ kaevandus; сланцевая шахта põlevkivikaevandus, каменноугольная шахта kivisöekaevandus, брошенная шахта jäätkaevandus, работать в шахте kaevanduses töötama, спуститься в шахту kaevandusse laskuma;
‣ šaht, kaevus, kaev; вентиляционная шахта õhutusšaht, ventilatsioonišaht, шахта лифта liftišaht, tõstukišaht, шахта для мусора prügišaht, световая шахта valguskaev, шахта доменной печи kõrgahju šaht ~ kaevus
шевелить 285а, 308 Г несов. что, чем
‣ liigutama (ka ülek.); шевелить рукой kätt liigutama, шевелить ушами kõrvu liigutama, шевелить губами suud muigutama, huuli liigutama, шевелить спицами vardaid liigutama, varrastel käia laskma, шевелить воспоминания ülek. mälestusi mõlgutama ~ sõrmitsema, шевелить прошлое ülek. möödunut meenutama ~ elustama, шевелить угли в печи ahju segama, ahjus süsi segama, ветер шевелит листьями tuul liigutab lehti;
‣ kaarutama; шевелить сено heina kaarutama;
◊ шевелить мозгами kõnek. ajusid liigutama; vrd. пошевелить
‣ liigutama (ka ülek.); шевелить рукой kätt liigutama, шевелить ушами kõrvu liigutama, шевелить губами suud muigutama, huuli liigutama, шевелить спицами vardaid liigutama, varrastel käia laskma, шевелить воспоминания ülek. mälestusi mõlgutama ~ sõrmitsema, шевелить прошлое ülek. möödunut meenutama ~ elustama, шевелить угли в печи ahju segama, ahjus süsi segama, ветер шевелит листьями tuul liigutab lehti;
‣ kaarutama; шевелить сено heina kaarutama;
◊ шевелить мозгами kõnek. ajusid liigutama; vrd. пошевелить
шуровать 172a Г несов.
‣ что, без доп. roobitsema, roopima, roobiga segama (ahju); шуровать в печи ahju segama, tuld kohendama, шуровать в столе ülek. madalk. lauasahtlites tuhlama ~ sobrama;
‣ без доп. madalk. pihta ~ takka andma, mida teha vuhtima ~ vihtuma ~ vehkima
‣ что, без доп. roobitsema, roopima, roobiga segama (ahju); шуровать в печи ahju segama, tuld kohendama, шуровать в столе ülek. madalk. lauasahtlites tuhlama ~ sobrama;
‣ без доп. madalk. pihta ~ takka andma, mida teha vuhtima ~ vihtuma ~ vehkima
щёлкать Г несов.
‣ 164a кого-что, чем nipsu lööma ~ laskma, nipsutama; щёлкать по лбу otsaette nipsu laskma ~ lööma, щёлкать пальцами (sõrmedega) nipsu laskma ~ lööma;
‣ 164b чем, без доп. laksutama (ka ülek.); соловей щёлкает ööbik laksutab, щёлкать кнутом piitsa plaksutama, щёлкать языком keelt ~ keelega laksutama, щёлкать на счётах kõnek. arvelauda ~ arvelauaga ~ arvelaual klõbistama;
‣ 164a что, чем prõksutama, plõksutama, krõpsutama, praksutama, nagistama; щёлкать орехи pähkleid prõksutama, щёлкать семечки sihvkasid krõbistama, щёлкать фотоаппаратом fotoaparaati klõpsutama, щёлкать каблуками kingakontsi kõpsutama, щёлкать задачи по арифметике ülek. rehkendusülesandeid ühe naksuga ~ naks ja naks lahendama;
◊ щёлкать по носу ninanipsu andma; щёлкать зубами (от холода) külmast hambaid plagistama; щёлкать зубами (от голода) hambaid varna panema, püksirihma pingutama
‣ 164a кого-что, чем nipsu lööma ~ laskma, nipsutama; щёлкать по лбу otsaette nipsu laskma ~ lööma, щёлкать пальцами (sõrmedega) nipsu laskma ~ lööma;
‣ 164b чем, без доп. laksutama (ka ülek.); соловей щёлкает ööbik laksutab, щёлкать кнутом piitsa plaksutama, щёлкать языком keelt ~ keelega laksutama, щёлкать на счётах kõnek. arvelauda ~ arvelauaga ~ arvelaual klõbistama;
‣ 164a что, чем prõksutama, plõksutama, krõpsutama, praksutama, nagistama; щёлкать орехи pähkleid prõksutama, щёлкать семечки sihvkasid krõbistama, щёлкать фотоаппаратом fotoaparaati klõpsutama, щёлкать каблуками kingakontsi kõpsutama, щёлкать задачи по арифметике ülek. rehkendusülesandeid ühe naksuga ~ naks ja naks lahendama;
◊ щёлкать по носу ninanipsu andma; щёлкать зубами (от холода) külmast hambaid plagistama; щёлкать зубами (от голода) hambaid varna panema, püksirihma pingutama
