?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit
авиация 89 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) lennundus; sõj.
lennuvägi; гражданская авиация tsiviillennundus, развитие авиации lennunduse areng ~ arenemine ~ arendamine, истребительная авиация hävituslennuvägi, налёт авиации противника vastase lennuväe pealetung, vastase õhurünnak
азалия 89 С ж.
неод.
bot.
asalea (Azalea)
апатия 89 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) apaatia, loidus, ükskõiksus, kiretus
апология 89 С ж.
неод.
liter.
apoloogia (õigustus; ülistus)
афазия 89 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) med.
afaasia, kõnehalvatus
бомбардировочный 126 П pommitus-; бомбардировочная авиация pommi(tus)lennuvägi
гражданский 129 П kodaniku-; tsiviil- (ka jur.
); era-; ilmalik; гражданский долг kodanikukohus, гражданская лирика kodanikuluule, гражданское мужество kodanikujulgus, гражданская смерть van.
kodanikusurm, гражданская война kodusõda, гражданский кодекс jur.
tsiviilkoodeks, гражданское право jur.
tsiviilõigus, гражданское строительство tsiviilehitus, гражданская авиация tsiviillennundus, гражданская оборона tsiviilkaitse, гражданский шрифт tsiviilkiri (uuem vene trükikiri alates Peeter I ajast), гражданская одежда erariietus, tsiviil(riietus), гражданская панихида ilmalik matusetalitus, гражданский брак (1) ilmalik abielu, kodanikuabielu, (2) van.
vabaabielu
дальний 121 П kauge, kaug-, pikk; дальние страны kauged maad, дальнее родство kaugsugulus, kauge sugulus, дальний родственник kaugelt sugulane, дальнее плавание kaugsõit (merel), поезд дальнего следования, дальний поезд kaugrong, дальняя авиация kauglennuvägi, артиллерия дальнего действия kaug(e)laskesuurtükivägi, дальний путь pikk teekond, дальнее расстояние pikk ~ suur vahemaa;
◊ без дальних слов kõnek.
(ilma) pikema jututa
желание 115 С с.
неод.
soov, tahtmine; по собственному желанию omal soovil, выразить своё желание oma soovi avaldama, по вашему желанию nagu soovite, teie soovi kohaselt, гореть желанием soovist põlema, при всём желании parimagi tahtmise korral, против желания vastu tahtmist, при большом желании hea tahtmise korral
иллюзия 89 С ж.
неод.
illusioon, meelepete, pettekujutelm, tühi lootus; предаваться иллюзиям tühja ~ asjata lootma, он рассеял все мои иллюзии ta hajutas kõik minu illusioonid, строить иллюзии endale illusioone tegema, питать иллюзии tühja lootust hellitama
инвазия 89 С ж.
неод.
invasioon (biol.
paiksete loomade ränne; med.
, vet.
organismi nakatus loomparasiitidega)
истребительный 126 П (кр. ф.
истребителен, истребительна, истребительно, истребительны) hävitus-, hävitav, turm-; истребительная война hävitussõda, истребительная авиация hävituslennuvägi, hävituslennukid, истребительный батальон hävituspataljon, истребительный огонь turmtuli
малейший 124 превосх. ст. П малый pisim, kõige pisem, vähim, kõige väiksem; не забуду ни малейшей подробности ma ei unusta pisimatki üksikasja, он не имеет ни малейшего желания делать это tal pole vähimatki tahtmist ~ isu seda teha, он не имеет ни малейшего понятия о чём tal pole udust ~ õrna aimugi, ta ei taipa kõige vähematki millest
морской 123 П meri-, mere-, mereline; морская свинка zool.
merisiga (Cavia porcellus), морская звезда zool.
meritäht (Asterias), морская капуста, приморский катран bot.
merikapsas (Crambe maritima), морская горчица bot.
merisinep (Cakie), морской воздух mereõhk, морской климат merekliima, mereline kliima, морское течение merehoovus, морская болезнь merehaigus, морской вокзал merevaksal, морское путешествие merereis, морской транспорт merevedu, -transport, морской разбойник mereröövel, piraat, морской флот merelaevastu, -laevandus, -laevastik, морской бой merelahing, морская пехота sõj.
merejalavägi, морской офицер mereväeohvitser, морская авиация sõj.
merelennuvägi, морской узел meremehesõlm;
◊ морской волк kõnek.
merekaru
недостаточно Н (liiga) vähe, mitteküllaldaselt, puudulikult; кому, чего on vähe, pole küllalt ~ piisavalt; ты его недостаточно знаешь sa tunned teda veel (liiga) vähe, он недостаточно умён, чтобы... ta pole küllalt tark, et..., одного лишь его желания недостаточно tema tahtmisest üksi on vähe, у них недостаточно земли neil on maad liiga vähe
низменный 127 П (кр. ф.
низмен, низменна, низменно, низменны)‣ geogr.
madalmiku(-), madaliku(-); madal(-), lausk(-), lauskjas; низменный рельеф madal reljeef ~ pinnamood, низменная равнина madaltasandik, низменный берег lauskrand;
‣ ülek. alatu, autu, madal; низменная цель alatu eesmärk, низменное побуждение madal ajend, низменная страсть madal iha, низменные желания madalad soovid
оказия 89 С ж.
неод.
‣ kõnek.
van.
paras ~ hea ~ sobiv juhus; ожидать оказии parajat juhust ootama, пользоваться оказией parajat ~ soodsat juhust ära kasutama;
‣ haruldane juhus ~ lugu; вот так оказия! on alles lugu! что за оказия! mis see siis on ~ olgu!
особый 119 П‣ eri-, eriline, spetsiaal-, spetsiaalne, iseäralik; eri, eraldi, omaette; особый режим erirežiim, особый случай erijuhtum, держаться особого мнения eriarvamusel olema, отряд особого назначения eriülesandega salk, особый успех eriline edu, особая забота eriline hool, особый запах eriline ~ iseäralik lõhn, особое изучение spetsiaaluurimus, без особых затруднений suuremate raskusteta ~ takistusteta, особого желания спешить у меня нет eriti suurt tahtmist rutata mul pole, особая комната omaette tuba;
‣ mat. iseärane, singulaarne; особое ~ сингулярное решение iseärane ~ singulaarne lahend, особая ~ сингулярная точка iseärane punkt
петуший 130 П kuke(-), kikka(-); петуший гребень kuke hari, петуший гребешок, гребенчатая ~ серебристая целозия bot.
madal mätashari (Celosia cristata)
помимо предлог с род. п.
‣ peale, välja arvatud, paitsi; помимо всего прочего peale kõige muu;
‣ kelle osavõtuta, kellest mööda minnes; millest hoolimata; всё совершилось помимо меня kõik toimus minu teadmata, помимо моего желания minu soovist hoolimata, minu soovi vastu, помимо воли vastu tahtmist
против предлог с род. п.
‣ koha märkimisel vastas; против дома maja vastas, один против другого üksteise vastas, против памятника ausamba vastas, против его фамилии стояла галочка tema nime juures ~ kohal seisis linnuke, он сидит против света ta istub vastu valget ~ valgust;
‣ vastassuuna märkimisel vastu(-); против течения vastuvoolu, против ветра vastutuult, против часовой стрелки vastupäeva, против солнца vastu päikest, носом против волны mer. vöör vastu lainet;
‣ vastutoimimise v vastuseisu märkimisel vastu, vastaselt, -ga; против воли отца isa tahte vastu ~ vastaselt, vastu isa tahtmist, против моего желания minu soovi vastu, против ожидания vastu ootust, ootusvastaselt, против правил reegli(te)vastaselt, против совести südametunnistuse vastu ~ vastaselt, выступить против докладчика esineja vastu sõna võtma, голосовать против vastu hääletama, он имеет нечто против меня tal on midagi minu vastu, иметь зло против кого kelle peale ~ vastu viha kandma, гладить против шерсти vastukarva silitama, ülek. ka vastu tegutsema ~ kõnelema, борьба против врага võitlus vaenlase vastu ~ vaenlasega;
‣ tõrjeobjekti märkimisel liitsõna; лекарство против кашля köharohi, таблетки против бессонницы unetabletid, очки против пыли kaitseprillid (tolmu vastu), tolmuprillid, средство против моли koitõrjevahend;
‣ kõrvutuse märkimisel võrreldes; продукции вдвое больше против прошлого года möödunud aastaga võrreldes on toodang kahekordistunud;
‣ в функции предик. vastu (olema); я против mina olen vastu;
‣ предлог → С нескл. неод.; взвесить все за и против kõiki poolt- ja vastuargumente arvestama
торпедоносный 126 П torpeedolennuki-; торпедоносная авиация torpeedolennukid
умерить 269a Г сов.
→ несов.
умерять что, в ком piirama, mõõduka(ma)ks tegema; tagasi hoidma; умерить требования nõudmisi ~ nõudeid piirama ~ vähendama ~ parajustama, умерить желания soove piirama, умерить страсти kirgi ~ kirgesid taltsutama, умерить гнев viha tagasi hoidma ~ taltsutama ~ ohjeldama, умерить шаг sammu aeglustama, умерить боль valu leevendama
умертвить 300a Г сов.
→ несов.
умерщвлять кого-что surmama, tapma, kooletama, hävitama, suretama (ka ülek.
); умертвить нерв зуба hambanärvi suretama, умертвить живую мысль elavat mõtet surmama ~ tapma, умертвить в себе все желания endas kõiki soove hävitama ~ suretama ~ maha matma;
◊ умертвить плоть liha suretama
формулировка 72 С ж.
неод.
formuleerimine, sõnastamine, sõnastus, formuleering, formulatsioon; формулировка закона seaduse sõnastus, формулировка заглавия pealkirja sõnastamine ~ sõnastus, судебная формулировка kohtulik sõnastus ~ formuleering
фронтовой 120 П‣ rinde-; фронтовая дорога rindetee, фронтовая бригада rindebrigaad, фронтовая авиация rindelennuvägi, фронтовые письма rindekirjad, kirjad rindelt, фронтовая газета rindeleht, фронтовой товарищ rindekaaslane, sõjakaaslane;
‣ frontaal-, frontaalne, esi-, eest-; фронтовой удар frontaallöök, otselöök, otserünne
целозия 89 С ж.
неод.
bot.
mätashari (ilutaim Celosia)
штурмовой 120 П ründe-, rünnaku-, tormijooksu-, vallutamis-, alistamis-; штурмовая авиация sõj.
ründelennuvägi, штурмовая группа sõj.
ründegrupp, штурмовая лестница piiramisredel (tormijooksul), müüriredel, rünnakredel