[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 64 artiklit
аконит 1 С м. неод.
‣ bot. käoking (Aconitum); синий аконит sinine käoking (Aconitum napellus), шерстистоустый аконит kollane käoking (Aconitum lasiostomum);
‣ farm. vt. аконитин
‣ bot. käoking (Aconitum); синий аконит sinine käoking (Aconitum napellus), шерстистоустый аконит kollane käoking (Aconitum lasiostomum);
‣ farm. vt. аконитин
башковитый 119 П (кр. ф. башковит, башковита, башковито, башковиты) kõnek. nupukas, taibukas; башковитый парень nupukas ~ taibukas poiss
безопасность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) ohutus, julgeolek, turvalisus; техника безопасности ohutustehnika, безопасность дорожного движения liiklusohutus, Совет Безопасности ООН ÜRO Julgeolekunõukogu, быть в безопасности väljaspool (häda)ohtu olema, обеспечить безопасность julgeolekut ~ ohutust tagama, turva ~ turvet pakkuma
библиотечный 126 П raamatukogu(-); raamatukogundus-; библиотечный почерк raamatukogukiri, библиотечный совет raamatukogu nõukogu, библиотечное дело raamatukogundus, библиотечный институт raamatukogundusinstituut
благоразумный 126 П (кр. ф. благоразумен, благоразумна, благоразумно, благоразумны) mõistlik, arukas; благоразумный человек arukas inimene, благоразумный совет mõistlik ~ arukas nõuanne
верховный 126 П ülem-, kõrgem; верховный суд ülemkohus, верховное командование ülemjuhatus, верховный главнокомандующий kõrgem ülemjuhataja, Верховный Совет ЭССР ENSV Ülemnõukogu
взаимопомощь 90 С ж. неод. (без мн. ч.) vastastikune abi; договор о взаимопомощи vastastikuse abi(stamise) pakt ~ leping, Совет Экономической Взаимопомощи (СЭВ) Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN), касса взаимопомощи vastastikuse abi kassa
всемирный 126 П ülemaailmne, maailma(-); всемирная история üldajalugu, maailmaajalugu, всемирная выставка maailmanäitus, всемирная известность maailmakuulsus, Всемирный конгресс сторонников мира ülemaailmne ~ maailma rahupooldajate kongress, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, всемирный потоп suur veeuputus (piibliloos)
городской 123 П
‣ linna-; городская улица linnatänav, городской транспорт linnatransport, городская черта linnapiir, городской Совет linnanõukogu, городская дума aj. linnavolikogu, городская управа linnavalitsus, городской голова linnapea, городская ласточка zool. räästapääsuke (Delichon urbica)
‣ П → С городской м., городская ж. од. kõnek. linnainimene, linnakas (kõnek.)
‣ linna-; городская улица linnatänav, городской транспорт linnatransport, городская черта linnapiir, городской Совет linnanõukogu, городская дума aj. linnavolikogu, городская управа linnavalitsus, городской голова linnapea, городская ласточка zool. räästapääsuke (Delichon urbica)
‣ П → С городской м., городская ж. од. kõnek. linnainimene, linnakas (kõnek.)
исконный 126 П (кр. ф. исконен, исконна, исконно, исконны) põlis-, esmas-, igi-, põline, igipõline, igivana, iidne, muistne; исконные земли põlismaa(d), исконный обитатель põlisasukas, põline asukas, põliselanik, исконный обычай põline ~ iidne ~ muistne komme, исконные права iidsed õigused, исконный остров geol. esmassaar, исконная лексика lgv. põlissõnavara
как III частица
‣ kuidas (imestuse, hämmelduse väljendamiseks); как, разве все здесь? kas tõesti on kõik kohal? как же она этого не заметила kuidas ta seda küll ei märganud, как бы не так kõnek. või veel, oota sa seda;
‣ kõnek. kui, kus alles (osutab tegevuse äkilisusele); он как вскочит tema aga kargas äkki püsti, а он как поскользнись, да и упал äkki ta libises ja kukkus
‣ kuidas (imestuse, hämmelduse väljendamiseks); как, разве все здесь? kas tõesti on kõik kohal? как же она этого не заметила kuidas ta seda küll ei märganud, как бы не так kõnek. või veel, oota sa seda;
‣ kõnek. kui, kus alles (osutab tegevuse äkilisusele); он как вскочит tema aga kargas äkki püsti, а он как поскользнись, да и упал äkki ta libises ja kukkus
консультативный 126 П konsultatiiv-, konsultatiivne, juhendus-, nõuandev; консультативный орган konsultatiivorgan, консультативный совет konsultatiiv(nõu)kogu
ласковый 119 П (кр. ф. ласков, ласкова, ласково, ласковы) lahke, sõbralik, mahe, õrn, hell, hellitav; ласковый хозяин lahke peremees, ласковый взгляд lahke ~ sõbralik ~ hellitav pilk, ласковые глаза hellad ~ lahked ~ soojad silmad, он ласков к детям ~ с детьми ta on laste vastu sõbralik ~ lahke, ласковый ветерок mahe ~ paitav tuul, ласковая мать hell ~ õrn ema
лежать 181 Г несов.
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
‣ где, как, без доп. lamama, lebama, lesima, pikutama, pikali olema; лежать в постели voodis lamama, (haigena) voodis olema, лежать на боку külitama, лежать на спине selili lamama, лежать ниц ~ ничком ~ плашмя silmili ~ näoli maas olema, лежать с воспалением лёгких kopsupõletikus olema, лежать в больнице haiglas olema, он лежит в лихорадке ta on palavikuga maas ~ voodis, лежать в развалинах varemeis olema, лежать в основе aluseks ~ lähteks olema, она лежала в обмороке ta oli meelemärkuseta ~ teadvuseta ~ minestanud;
‣ (без 1 и 2 л.) где, как olema; asetsema, asuma, paiknema; ключ лежит в кармане võti on taskus, его деньги лежат в сберкассе tema raha on hoiukassas, город лежит в долине linn asetseb orus, рассказать всё, что лежит на сердце ~ на душе kõike südamelt ära rääkima, печаль ~ грусть лежит на сердце kurbus rõhub südant, süda on kurbust täis, волосы лежат волнами juuksed on laineis;
‣ на чём katma; на траве лежит иней rohi on härmas, на траве лежат длинные тени rohule laskuvad pikad varjud;
‣ kulgema, viima; мой путь лежал по берегу моря mu tee kulges mööda mereäärt, наш путь лежит на север meie tee viib põhja;
‣ на ком-чём lasuma, kelle õlul olema; всё хозяйство лежало на матери kogu majapidamine lasus ema õlul, на нём лежала ответственность за исход боя temal lasus vastutus lahingu tulemuse eest;
◊ лежать на печи ~ на боку seanahka vedama, ahju peal lesima; лежать под сукном kalevi all olema; душа ~ сердце не лежит ~ лежала(о) к кому-чему mis ~ kes ei ole meelt mööda ~ meelepärane
мир II 1 С м. неод. (без мн. ч.) rahu, üksmeel; vaikus; борьба за мир rahuvõitlus, Всемирный конгресс сторонников мира ülemaailmne rahupooldajate ~ rahujõudude kongress, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, политика мира rahupoliitika, миру мир olgu rahu, elagu rahu, заключить мир rahu tegema ~ sõlmima, отстаивать дело мира rahu kaitsma, стоять на страже мира rahu kaitsel seisma, во имя мира на земле ülemaailmse rahu nimel, подписать мир rahu ~ rahulepingule alla kirjutama, договор о мире и дружбе rahu ja sõpruse leping, переговоры о мире rahuläbirääkimised, жить в мире с кем kellega rahus ~ üksmeeles elama, решить дело миром asja (konflikti vm.) rahulikul teel lahendama;
◊ (иди) с миром (mine) rahus ~ rahuga; мир праху ( его ) rahu tema põrmule
◊ (иди) с миром (mine) rahus ~ rahuga; мир праху ( его ) rahu tema põrmule
научный 126 П teadus-, uurimis-, teaduse, teaduslik; научная работа teadustöö, научное учреждение teadusasutus, teaduslik uurimisasutus, научный работник teadustöötaja, научный сотрудник teadur, научная аппаратура uurimisaparatuur, научное достижение teaduse saavutus, научный коммунизм teaduslik kommunism, научная организация труда töö teaduslik korraldamine ~ organiseerimine, teaduslik töökorraldus, научный совет teaduslik ~ õpetatud nõukogu, научные кадры teadlaskaader
национальность 90 С ж. неод.
‣ rahvus, natsioon, rahvas; Совет Национальностей Rahvuste Nõukogu, кто он по национальности? kes ta rahvuselt on? люди разных национальностей eri rahvusest inimesed;
‣ (без мн. ч.) rahvuslikkus, rahvuslik omapära
‣ rahvus, natsioon, rahvas; Совет Национальностей Rahvuste Nõukogu, кто он по национальности? kes ta rahvuselt on? люди разных национальностей eri rahvusest inimesed;
‣ (без мн. ч.) rahvuslikkus, rahvuslik omapära
национальный 126 П
‣ rahva-, rahvus-; национальный доход rahvatulu, национальная экономика rahvamajandus, национальная одежда rahvarõivad, национальный округ rahvusringkond, национальный совет pol. rahvusnõukogu, национальное собрание pol. rahvuskogu, национальный фронт pol. rahvusrinne, национальный герой rahvuskangelane, национальный язык rahvuskeel, национальный парк rahvuspark, национальная промышленность развивающихся стран arengumaade oma tööstus, национальный гнёт rahvuse rõhumine, национальное меньшинство vähemusrahvus, национальный съезд ülemaaline kongress;
‣ riigi-, riiklik; национальный флаг riigilipp, национальный банк riigipank, национальная сборная sport (riigi) koondvõistkond, rahvusvõistkond, rahvuskoondis;
‣ (кр. ф. национален, национальна, национально, национальны) rahvuslik, rahvus-, rahva(lik); национальное самосознание rahvuslik iseteadvus, национальная культура rahvuskultuur, rahvuslik kultuur, национальные обычаи rahvalikud kombed
‣ rahva-, rahvus-; национальный доход rahvatulu, национальная экономика rahvamajandus, национальная одежда rahvarõivad, национальный округ rahvusringkond, национальный совет pol. rahvusnõukogu, национальное собрание pol. rahvuskogu, национальный фронт pol. rahvusrinne, национальный герой rahvuskangelane, национальный язык rahvuskeel, национальный парк rahvuspark, национальная промышленность развивающихся стран arengumaade oma tööstus, национальный гнёт rahvuse rõhumine, национальное меньшинство vähemusrahvus, национальный съезд ülemaaline kongress;
‣ riigi-, riiklik; национальный флаг riigilipp, национальный банк riigipank, национальная сборная sport (riigi) koondvõistkond, rahvusvõistkond, rahvuskoondis;
‣ (кр. ф. национален, национальна, национально, национальны) rahvuslik, rahvus-, rahva(lik); национальное самосознание rahvuslik iseteadvus, национальная культура rahvuskultuur, rahvuslik kultuur, национальные обычаи rahvalikud kombed
небезрассудный 126 П (кр. ф. небезрассуден, небезрассудна, небезрассудно, небезрассудны) üsna ~ küllaltki mõistlik ~ arukas; небезрассудный совет mõistlik ~ arukas nõuanne
неглупый 119 П (кр. ф. неглуп, неглупа, неглупо, неглупы; без сравн. ст.) (üsna) tark, mitte rumal, päris arukas ~ mõistlik ~ taibukas; он был неглуп ta oli üsnagi tark ~ arukas, неглупые глаза arukad ~ targad silmad, неглупый ответ arukas vastus, неглупый совет hea ~ mõistlik nõu
опека 69 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ hooldus, hooldamine, jur. ka eestkoste, eestkostmine; родительская опека vanemaeestkoste, vanemlik eestkoste ~ hooldus, учредить опеку eestkostet ~ hooldust korraldama, взять под опеку eestkoste alla ~ hooldusele ~ hooldada ~ hoole alla võtma, быть под опекой eestkostel ~ eestkoste all ~ hooldusel ~ hoole all olema, выйти из-под опеки старших täiskasvanute eestkostest ~ eestkoste alt ~ hooldest vabanema, Совет по опеке pol. Hooldusnõukogu, система международной опеки pol. rahvusvaheline hooldussüsteem, права опеки eestkosteõigused;
‣ eestkostjad, hooldajad; hooldusasutused
‣ hooldus, hooldamine, jur. ka eestkoste, eestkostmine; родительская опека vanemaeestkoste, vanemlik eestkoste ~ hooldus, учредить опеку eestkostet ~ hooldust korraldama, взять под опеку eestkoste alla ~ hooldusele ~ hooldada ~ hoole alla võtma, быть под опекой eestkostel ~ eestkoste all ~ hooldusel ~ hoole all olema, выйти из-под опеки старших täiskasvanute eestkostest ~ eestkoste alt ~ hooldest vabanema, Совет по опеке pol. Hooldusnõukogu, система международной опеки pol. rahvusvaheline hooldussüsteem, права опеки eestkosteõigused;
‣ eestkostjad, hooldajad; hooldusasutused
основа 51 С ж. неод.
‣ alus, aluspõhi, baas; на основе чего mille alusel, быть ~ лежать в основе чего mille alus ~ aluseks olema, класть в основу, принять за основу aluseks võtma, основы науки teaduse alused;
‣ toes, karkass; ehituse tugiraamis; kere; деревянная основа дивана diivani puust kere, основа здания hoone kere ~ karkass;
‣ tekst. lõim, lõimelõng; ворсовая основа karvastuslõim, набирать основу kangast looma ~ üles panema;
‣ lgv. tüvi; основа слова sõna tüvi
‣ alus, aluspõhi, baas; на основе чего mille alusel, быть ~ лежать в основе чего mille alus ~ aluseks olema, класть в основу, принять за основу aluseks võtma, основы науки teaduse alused;
‣ toes, karkass; ehituse tugiraamis; kere; деревянная основа дивана diivani puust kere, основа здания hoone kere ~ karkass;
‣ tekst. lõim, lõimelõng; ворсовая основа karvastuslõim, набирать основу kangast looma ~ üles panema;
‣ lgv. tüvi; основа слова sõna tüvi
педагогический 129 П pedagoogi-, õpetaja-, kasvataja-; pedagoogika-, pedagoogiline; педагогические способности pedagoogivõimed, педагогическое образование pedagoogiharidus, педагогический коллектив õpetajate ~ pedagoogide kollektiiv, õpetajaskond, педагогический институт pedagoogikainstituut, pedagoogiline instituut, педагогический совет õppenõukogu, pedagoogikanõukogu, педагогический журнал pedagoogikaajakiri, педагогическая психология pedagoogiline psühholoogia
педсовет 1 С м. неод. (педагогический совет) õppenõukogu, pedagoogikanõukogu; на педсовете õppenõukogus
плетение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) punumine, põimimine, palmitsemine; плетение кружев pitsi niplamine;
‣ punutis;
‣ põimtehnika; ткань диагонального плетения tekst. põimkangas;
◊ плетение словес liter. iroon. sõnadetegemine, sõnasepitsus, -kõlksutus
‣ (без мн. ч.) punumine, põimimine, palmitsemine; плетение кружев pitsi niplamine;
‣ punutis;
‣ põimtehnika; ткань диагонального плетения tekst. põimkangas;
◊ плетение словес liter. iroon. sõnadetegemine, sõnasepitsus, -kõlksutus
подковырка 72 С ж. неод. kõnek. halv. torge, suskamine, mürgine märkus; слова не скажет без подковырки ta ei saa ühtegi sõna öeldud ilma torketa ~ ilma tagamõtteta
поперёк
‣ Н risti, ristipidi; põiki, põigiti; разрезать поперёк risti läbi lõikama, лежать поперёк põiki lamama, слова не скажет поперёк ülek. kõnek. ei ütle ühtegi sõna vastu, ei räägi kunagi vastu;
‣ предлог с род. п. risti, põiki (üle); поперёк улицы risti ~ põiki üle tänava, поперёк чьей воли ülek. kõnek. vastu kelle tahtmist, kelle tahtele risti vastu;
◊ вдоль и поперёк kõnek. (1) risti ja põiki ~ põigiti, risti-rästi, (2) läbi ja lõhki; поперёк себя шире madalk. nii pikk kui lai (paksu inimese kohta); становиться ~ стать ~ стоять поперёк дороги кому kõnek. kellel risti tee peal ees olema ~ seisma; вставать ~ встать поперёк горла кому kellele ristiks kaelas ~ tülinaks olema
‣ Н risti, ristipidi; põiki, põigiti; разрезать поперёк risti läbi lõikama, лежать поперёк põiki lamama, слова не скажет поперёк ülek. kõnek. ei ütle ühtegi sõna vastu, ei räägi kunagi vastu;
‣ предлог с род. п. risti, põiki (üle); поперёк улицы risti ~ põiki üle tänava, поперёк чьей воли ülek. kõnek. vastu kelle tahtmist, kelle tahtele risti vastu;
◊ вдоль и поперёк kõnek. (1) risti ja põiki ~ põigiti, risti-rästi, (2) läbi ja lõhki; поперёк себя шире madalk. nii pikk kui lai (paksu inimese kohta); становиться ~ стать ~ стоять поперёк дороги кому kõnek. kellel risti tee peal ees olema ~ seisma; вставать ~ встать поперёк горла кому kellele ristiks kaelas ~ tülinaks olema
преподать 227 (прош. вр. преподал и преподал, преподало и преподало, преподали и преподали; страд. прич. прош. вр. преподанный, кр. ф. преподан, преподана и преподана, преподано, преподаны) Г сов. что liter. õpetust andma ~ jagama; преподать совет nõu andma, преподать урок кому kellele (head) õppetundi andma
принять 265 Г сов. → несов. принимать
‣ кого-что, куда vastu võtma; kuulda võtma; принять подарок kinki vastu võtma, принять заказ tellimust vastu võtma, принять телеграмму telegrammi vastu võtma, принять дела asju ~ asjaajamist vastu ~ üle võtma, принять в университет ülikooli vastu võtma, принять на курсы kursustele võtma, принять экзамен eksamit vastu võtma, принять предложение ettepanekut vastu võtma, принять пост директора direktoriametit vastu võtma, принять закон seadust vastu võtma ~ andma, принять решение otsust tegema ~ vastu võtma, otsustama, ваш проект принят teie projekt on vastu võetud ~ heaks kiidetud, принять бой lahingut vastu võtma, принять дивизию diviisi juhtimist üle ~ vastu võtma, принять гостей külalisi vastu võtma, принять извинения vabandama, andeks andma, vabandust vastu võtma, принять военную присягу sõjaväelist vandetõotust andma, принять оправдания кого kelle õigustusi kuulda võtma, принять чей совет kelle nõuannet kuulda võtma;
‣ что, без доп. võtma; принять лекарство rohtu võtma, принять ванну vanni võtma, vannis käima, принять к сведению teadmiseks võtma, принять во внимание arvesse võtma, arvestama, принять к руководству juhendiks ~ juhtnööriks võtma, принять на себя enda peale võtma, принять участие в чём osa võtma, osalema milles, принять обязательство kohustust võtma, принять гражданство kodakondsust ~ riikkondsust võtma, принять меры meetmeid võtma ~ rakendama, abinõusid tarvitusele võtma, принять меры пресечения jur. tõkendama, tõkestama, принять позу hoiakut võtma, принять другой вид teist ilmet võtma, принять важный вид tähtsat nägu tegema, принять всерьёз tõsiselt võtma, принять вправо paremale võtma ~ hoiduma, принять сторону кого kelle poolele asuma, принять на веру uskuma, usaldama, принять смерть van. surma minema, принять христианство ristiusku minema, принять монашество mungaks ~ nunnaks minema, принять крещение (end) ristida laskma, дело приняло опасный поворот asi võttis ohtliku pöörde, разговор принял острый характер jutt läks teravaks, улицы приняли праздничный вид tänavad on piduehtes;
‣ кого-что, за кого-что kelleks-milleks pidama; принять кого за знакомого keda (eksikombel) tuttavaks pidama;
◊ принять ~ принимать близко к сердцу что (1) südamesse võtma, (2) südamelähedaseks ~ esmatähtsaks pidama; принять ~ принимать в штыки кого-что kõnek. kelle-mille vastu olema ~ okkaid püsti ajama, keda ebasõbralikult ~ sõjakalt vastu võtma; принять ~ принимать за чистую монету что mida puhta kullana võtma; принять ~ принимать на веру что mida hea usu peale (tõeks) võtma, sõnapealt uskuma jääma; принять ~ принимать на свой счёт что enda arvele panema ~ kirjutama
‣ кого-что, куда vastu võtma; kuulda võtma; принять подарок kinki vastu võtma, принять заказ tellimust vastu võtma, принять телеграмму telegrammi vastu võtma, принять дела asju ~ asjaajamist vastu ~ üle võtma, принять в университет ülikooli vastu võtma, принять на курсы kursustele võtma, принять экзамен eksamit vastu võtma, принять предложение ettepanekut vastu võtma, принять пост директора direktoriametit vastu võtma, принять закон seadust vastu võtma ~ andma, принять решение otsust tegema ~ vastu võtma, otsustama, ваш проект принят teie projekt on vastu võetud ~ heaks kiidetud, принять бой lahingut vastu võtma, принять дивизию diviisi juhtimist üle ~ vastu võtma, принять гостей külalisi vastu võtma, принять извинения vabandama, andeks andma, vabandust vastu võtma, принять военную присягу sõjaväelist vandetõotust andma, принять оправдания кого kelle õigustusi kuulda võtma, принять чей совет kelle nõuannet kuulda võtma;
‣ что, без доп. võtma; принять лекарство rohtu võtma, принять ванну vanni võtma, vannis käima, принять к сведению teadmiseks võtma, принять во внимание arvesse võtma, arvestama, принять к руководству juhendiks ~ juhtnööriks võtma, принять на себя enda peale võtma, принять участие в чём osa võtma, osalema milles, принять обязательство kohustust võtma, принять гражданство kodakondsust ~ riikkondsust võtma, принять меры meetmeid võtma ~ rakendama, abinõusid tarvitusele võtma, принять меры пресечения jur. tõkendama, tõkestama, принять позу hoiakut võtma, принять другой вид teist ilmet võtma, принять важный вид tähtsat nägu tegema, принять всерьёз tõsiselt võtma, принять вправо paremale võtma ~ hoiduma, принять сторону кого kelle poolele asuma, принять на веру uskuma, usaldama, принять смерть van. surma minema, принять христианство ristiusku minema, принять монашество mungaks ~ nunnaks minema, принять крещение (end) ristida laskma, дело приняло опасный поворот asi võttis ohtliku pöörde, разговор принял острый характер jutt läks teravaks, улицы приняли праздничный вид tänavad on piduehtes;
‣ кого-что, за кого-что kelleks-milleks pidama; принять кого за знакомого keda (eksikombel) tuttavaks pidama;
◊ принять ~ принимать близко к сердцу что (1) südamesse võtma, (2) südamelähedaseks ~ esmatähtsaks pidama; принять ~ принимать в штыки кого-что kõnek. kelle-mille vastu olema ~ okkaid püsti ajama, keda ebasõbralikult ~ sõjakalt vastu võtma; принять ~ принимать за чистую монету что mida puhta kullana võtma; принять ~ принимать на веру что mida hea usu peale (tõeks) võtma, sõnapealt uskuma jääma; принять ~ принимать на свой счёт что enda arvele panema ~ kirjutama
припомнить 269a (повел. накл. припомни) Г сов. → несов. припоминать
‣ кого-что meelde tuletama, meenutama; ära tundma; не могу всего припомнить ma ei suuda kõike meelde tuletada, припомнить чей совет kelle nõuannet meenutama;
‣ (без несов.) кому, что kõnek. meelde tuletama (ähvardusena); я тебе это припомню! küll ma seda sulle veel meelde tuletan!
‣ кого-что meelde tuletama, meenutama; ära tundma; не могу всего припомнить ma ei suuda kõike meelde tuletada, припомнить чей совет kelle nõuannet meenutama;
‣ (без несов.) кому, что kõnek. meelde tuletama (ähvardusena); я тебе это припомню! küll ma seda sulle veel meelde tuletan!
пропасть 356b Г сов. → несов. пропадать
‣ (ära) kaduma, kaotsi minema, haihtuma; пропасть из виду silmist ~ silmapiirilt kaduma, пропасть из глаз silmist kaduma, пропасть без вести teadmata kadunuks jääma, пропасть бесследно jäljetult kaduma, письмо пропало kiri on kaotsi ~ kaduma läinud, он пропал на неделю ta ei näidanud nädala jooksul oma nägu, день пропал päev on käest kadunud ~ mokas, дорога пропала tee kadus käest, страх к нему у всех пропал teda ei kardeta enam, в тебе пропал хороший актёр sinus on hea näitleja kaduma läinud, аппетит пропал isu on kadunud, сон пропал und ei ole;
‣ hätta jääma; otsa saama, hukkuma, ära surema; с ним не пропадёшь temaga juba hätta ei jää, ни за грош пропал sai otsa asja ees, teist taga, пропасть от скуки igavuse kätte surema;
‣ kasutamata jääma, tühja minema; ни один совет не пропал даром kõik soovitused läksid täie ette, все труды пропали даром kõik vaev läks tühja;
◊ пан или пропал kõnek. kas kõik või mitte midagi; пиши пропало kõnek. asi on otsas ~ mokas; пропади (всё) пропадом madalk. mingu kõik kus see ja teine ~ kus vanatühi, käigu kõik kus kurat ~ kuu peale; что с возу упало, то пропало vanas. mis hundi suus, see hundi kõhus, mis läinud, see läinud; за ним (мной, тобой...) не пропадёт ega tema (mina, sina...) võlgu jää
‣ (ära) kaduma, kaotsi minema, haihtuma; пропасть из виду silmist ~ silmapiirilt kaduma, пропасть из глаз silmist kaduma, пропасть без вести teadmata kadunuks jääma, пропасть бесследно jäljetult kaduma, письмо пропало kiri on kaotsi ~ kaduma läinud, он пропал на неделю ta ei näidanud nädala jooksul oma nägu, день пропал päev on käest kadunud ~ mokas, дорога пропала tee kadus käest, страх к нему у всех пропал teda ei kardeta enam, в тебе пропал хороший актёр sinus on hea näitleja kaduma läinud, аппетит пропал isu on kadunud, сон пропал und ei ole;
‣ hätta jääma; otsa saama, hukkuma, ära surema; с ним не пропадёшь temaga juba hätta ei jää, ни за грош пропал sai otsa asja ees, teist taga, пропасть от скуки igavuse kätte surema;
‣ kasutamata jääma, tühja minema; ни один совет не пропал даром kõik soovitused läksid täie ette, все труды пропали даром kõik vaev läks tühja;
◊ пан или пропал kõnek. kas kõik või mitte midagi; пиши пропало kõnek. asi on otsas ~ mokas; пропади (всё) пропадом madalk. mingu kõik kus see ja teine ~ kus vanatühi, käigu kõik kus kurat ~ kuu peale; что с возу упало, то пропало vanas. mis hundi suus, see hundi kõhus, mis läinud, see läinud; за ним (мной, тобой...) не пропадёт ega tema (mina, sina...) võlgu jää
путёвый 119 П kõnek. tubli, korralik, asjalik, mõistlik; путёвый человек tubli ~ mõistlik mees, путёвый совет asjalik ~ mõistlik nõu(anne)
путный I 126 П kõnek.
‣ tubli, korralik, asjalik, mõistlik; путный человек tubli ~ asjalik ~ korralik inimene, путный совет asjalik ~ mõistlik nõuanne;
‣ П → С путное с. неод. (без мн. ч.) midagi mõistlikku ~ asjalikku; из него ничего путного не выйдет temast ei tule midagi mõistlikku, temast õiget meest ei tule ~ ei saa;
‣ П → С путный м., путная ж. од. korralik ~ asjalik inimene
‣ tubli, korralik, asjalik, mõistlik; путный человек tubli ~ asjalik ~ korralik inimene, путный совет asjalik ~ mõistlik nõuanne;
‣ П → С путное с. неод. (без мн. ч.) midagi mõistlikku ~ asjalikku; из него ничего путного не выйдет temast ei tule midagi mõistlikku, temast õiget meest ei tule ~ ei saa;
‣ П → С путный м., путная ж. од. korralik ~ asjalik inimene
сель- часть сложных слов maa-, küla-; сель-маг (сельский магазин) maakauplus, maapood, сель-совет (сельс кий совет) külanõukogu
сельский 129 П
‣ maa-, küla-; сельская местность maakoht, сельский населённый пункт maa-asula, сельский район maarajoon, сельские работы maatööd, сельский воздух maaõhk, сельская школа maakool, сельский учитель maaõpetaja, maakooli õpetaja сельское строительство maaehitus, сельская молодёжь maanoored, külanoored, сельский совет külanõukogu, сельская община aj. külakogukond, сельский староста aj. külavanem;
‣ põllumajandus-, põllumajanduslik; сельское хозяйство põllumajandus
‣ maa-, küla-; сельская местность maakoht, сельский населённый пункт maa-asula, сельский район maarajoon, сельские работы maatööd, сельский воздух maaõhk, сельская школа maakool, сельский учитель maaõpetaja, maakooli õpetaja сельское строительство maaehitus, сельская молодёжь maanoored, külanoored, сельский совет külanõukogu, сельская община aj. külakogukond, сельский староста aj. külavanem;
‣ põllumajandus-, põllumajanduslik; сельское хозяйство põllumajandus
скелет 1 С м. неод.
‣ skelett (anat. luukere, toes; ehit. karkass, sõrestik; põll. kores); скелет человека inimese skelett ~ luukere, он тощ как скелет ta on kõhn kui luukere, ta on nagu kondibukett, грунтовой скелет pinnase skelett ~ kores, железобетонный скелет здания hoone raudbetoonkarkass ~ raudbetoonsõrestik, кристаллический скелет kristallvõre;
‣ ülek. kondikava, kavand, skeem; скелет романа romaani kondikava
‣ skelett (anat. luukere, toes; ehit. karkass, sõrestik; põll. kores); скелет человека inimese skelett ~ luukere, он тощ как скелет ta on kõhn kui luukere, ta on nagu kondibukett, грунтовой скелет pinnase skelett ~ kores, железобетонный скелет здания hoone raudbetoonkarkass ~ raudbetoonsõrestik, кристаллический скелет kristallvõre;
‣ ülek. kondikava, kavand, skeem; скелет романа romaani kondikava
совет 1 С м. неод.
‣ nõu, nõuanne; дельный совет asjalik nõu, совет врача arsti nõuanne, дать совет nõu andma, nõustama, последовать совету кого kelle nõu(ande) järgi talitama, помочь советом кому keda nõuga aitama, благодарить за совет кого keda (hea) nõu eest tänama, обратиться за советом nõu küsima;
‣ nõupidamine; пригласить на совет nõupidamisele kutsuma, держать совет nõu pidama;
‣ nõukogu; экспертный совет ekspertide nõukogu, художественный совет kunstinõukogu, учёный совет teaduslik nõukogu, teadusnõukogu, педагогический совет (kooli) õppenõukogu, семейный совет (1) perekonna ~ perekondlik nõupidamine, (2) perekonnanõukogu, сельский совет külanõukogu, районный совет rajooninõukogu, военный совет sõjanõukogu, Совет народных депутатов rahvasaadikute nõukogu, Совет депутатов трудящихся aj. töörahva saadikute nõukogu, совет рабочих, крестьянских и красноармейских депутатов aj. tööliste, talupoegade ja punaarmeelaste saadikute nõukogu, Страна Советов Nõukogudemaa, Верховный Совет СССР aj. NSVL Ülemnõukogu, Совет Союза Liidunõukogu, Совет Национальностей Rahvuste Nõukogu, Совет Министров СССР aj. NSVL Ministrite Nõukogu, Совет Народных Комиссаров СССР aj. NSVL Rahvakomissaride Nõukogu, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, Совет Безопасности ООН ÜRO Julgeolekunõukogu, Совет Обороны СССР aj. NSVL Kaitsenõukogu, Совет Экономической Взаимопомощи Vastastikuse Majandusabi Nõukogu;
‣ van. üksmeel; жить в любви и совете armastuses ja üksmeeles elama, совет да любовь pikka meelt, õnne ja üksmeelt (soov noorpaarile)
‣ nõu, nõuanne; дельный совет asjalik nõu, совет врача arsti nõuanne, дать совет nõu andma, nõustama, последовать совету кого kelle nõu(ande) järgi talitama, помочь советом кому keda nõuga aitama, благодарить за совет кого keda (hea) nõu eest tänama, обратиться за советом nõu küsima;
‣ nõupidamine; пригласить на совет nõupidamisele kutsuma, держать совет nõu pidama;
‣ nõukogu; экспертный совет ekspertide nõukogu, художественный совет kunstinõukogu, учёный совет teaduslik nõukogu, teadusnõukogu, педагогический совет (kooli) õppenõukogu, семейный совет (1) perekonna ~ perekondlik nõupidamine, (2) perekonnanõukogu, сельский совет külanõukogu, районный совет rajooninõukogu, военный совет sõjanõukogu, Совет народных депутатов rahvasaadikute nõukogu, Совет депутатов трудящихся aj. töörahva saadikute nõukogu, совет рабочих, крестьянских и красноармейских депутатов aj. tööliste, talupoegade ja punaarmeelaste saadikute nõukogu, Страна Советов Nõukogudemaa, Верховный Совет СССР aj. NSVL Ülemnõukogu, Совет Союза Liidunõukogu, Совет Национальностей Rahvuste Nõukogu, Совет Министров СССР aj. NSVL Ministrite Nõukogu, Совет Народных Комиссаров СССР aj. NSVL Rahvakomissaride Nõukogu, Всемирный Совет Мира Ülemaailmne Rahunõukogu, Совет Безопасности ООН ÜRO Julgeolekunõukogu, Совет Обороны СССР aj. NSVL Kaitsenõukogu, Совет Экономической Взаимопомощи Vastastikuse Majandusabi Nõukogu;
‣ van. üksmeel; жить в любви и совете armastuses ja üksmeeles elama, совет да любовь pikka meelt, õnne ja üksmeelt (soov noorpaarile)
созыв 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) kokkukutsumine, kokkukutse; созыв конференции konverentsi kokkukutsumine;
‣ koosseis; Верховный Совет СССР первого созыва aj. NSVL Ülemnõukogu esimene koosseis
‣ (без мн. ч.) kokkukutsumine, kokkukutse; созыв конференции konverentsi kokkukutsumine;
‣ koosseis; Верховный Совет СССР первого созыва aj. NSVL Ülemnõukogu esimene koosseis
спасительный 126 П (кр. ф. спасителен, спасительна, спасительно, спасительны) pääste-, päästmis-, päästev; спасительное средство päästevahend, спасительный совет päästev nõu(anne), спасительная мысль päästev mõte
суковатый 119 П (кр. ф. суковат, суковата, суковато, суковаты) okslik, kisklik, näsu, näsuline; суковатая палка okslik kepp, суковатое полено okslik ~ näsu ~ näsuline halg
то I союз
‣ korduse, kinnituse, vastanduse, loetluse, selgituse vm. märkimisel kord...kord, pea...pea, küll... küll, ei...ega jt.; то один, то другой kord üks, kord teine, то тут, то там kord siin, kord seal, pea siin, pea seal, küll siin, küll seal, она то плакала, то смеялась ta kord nuttis, kord naeris, не то снег, не то дождь идёт see pole ei lumi ega vihm, mis sajab, не то спишь, не то бодрствуешь ei maga ega ole ärkvel, я спал три часа, да и то сидя magasin kolm tundi ja sedagi istudes, не то, чтобы я не хотел, а не мог mitte just seda, et ma ei oleks tahtnud, vaid ma ei saanud, у него хорошая квартира, не то что у нас tal on hea korter, hoopis ~ sootuks teine asi kui meil, а то как же kuidas siis muidu, не то või muidu, aga muidu, то есть союз see tähendab, see on, teiste sõnadega, то есть частица kõnek. (1) kuidas nii, (2) lihtsalt, otse, päriselt;
‣ tingimuse, alternatiivi, käsu v soovi märkimisel (kui)...siis, (kas)...või siis; если поздно, то не ходи, kui on hilja, ära siis mine, если он знает, то пусть скажет, kui ta teab, siis eks öelgu ~ ütelgu, когда я вернулся, то он уже был дома kui tagasi tulin, oli ta juba kodus, посиди дома, а не то сходи в кино ole kodus või siis mine käi kinos;
◊ то и дело ~ знай kõnek. aina, aiva, üha, ühtelugu, ühtevalu, ühtesoodu, muudkui, järjest, järjepanu; то ли дело kõnek. hoopis teine asi ~ lugu ~ tubakas
‣ korduse, kinnituse, vastanduse, loetluse, selgituse vm. märkimisel kord...kord, pea...pea, küll... küll, ei...ega jt.; то один, то другой kord üks, kord teine, то тут, то там kord siin, kord seal, pea siin, pea seal, küll siin, küll seal, она то плакала, то смеялась ta kord nuttis, kord naeris, не то снег, не то дождь идёт see pole ei lumi ega vihm, mis sajab, не то спишь, не то бодрствуешь ei maga ega ole ärkvel, я спал три часа, да и то сидя magasin kolm tundi ja sedagi istudes, не то, чтобы я не хотел, а не мог mitte just seda, et ma ei oleks tahtnud, vaid ma ei saanud, у него хорошая квартира, не то что у нас tal on hea korter, hoopis ~ sootuks teine asi kui meil, а то как же kuidas siis muidu, не то või muidu, aga muidu, то есть союз see tähendab, see on, teiste sõnadega, то есть частица kõnek. (1) kuidas nii, (2) lihtsalt, otse, päriselt;
‣ tingimuse, alternatiivi, käsu v soovi märkimisel (kui)...siis, (kas)...või siis; если поздно, то не ходи, kui on hilja, ära siis mine, если он знает, то пусть скажет, kui ta teab, siis eks öelgu ~ ütelgu, когда я вернулся, то он уже был дома kui tagasi tulin, oli ta juba kodus, посиди дома, а не то сходи в кино ole kodus või siis mine käi kinos;
◊ то и дело ~ знай kõnek. aina, aiva, üha, ühtelugu, ühtevalu, ühtesoodu, muudkui, järjest, järjepanu; то ли дело kõnek. hoopis teine asi ~ lugu ~ tubakas
требование 115 С с. неод.
‣ nõudmine, nõudlemine, nõue, nõudlus; info päring (sooviavaldus info saamiseks); экономические требования majanduslikud nõudmised, политические требования poliitilised nõudmised, высокие требования suured nõudmised, требования безопасности труда tööohutusnõuded, требование времени ajanõue, требования вежливости viisakusnõuded, требования моды moenõuded, требование, лежащее в основе иска jur. hagi aluseks olev nõudlus, остановка по требованию nõudepeatus, по настоятельному ~ настойчивому требованию tungival nõudmisel, повышать требования rohkem nõudma, nõudmisi suurendama, соответствовать ~ отвечать требованиям nõuetele vastama, nõuetekohane olema;
‣ nõudeleht; воинское требование sõjaväenõudeleht, подписать требование nõudelehele alla kirjutama, без требования не отпускать (ilma) nõudeleheta mitte väljastada
‣ nõudmine, nõudlemine, nõue, nõudlus; info päring (sooviavaldus info saamiseks); экономические требования majanduslikud nõudmised, политические требования poliitilised nõudmised, высокие требования suured nõudmised, требования безопасности труда tööohutusnõuded, требование времени ajanõue, требования вежливости viisakusnõuded, требования моды moenõuded, требование, лежащее в основе иска jur. hagi aluseks olev nõudlus, остановка по требованию nõudepeatus, по настоятельному ~ настойчивому требованию tungival nõudmisel, повышать требования rohkem nõudma, nõudmisi suurendama, соответствовать ~ отвечать требованиям nõuetele vastama, nõuetekohane olema;
‣ nõudeleht; воинское требование sõjaväenõudeleht, подписать требование nõudelehele alla kirjutama, без требования не отпускать (ilma) nõudeleheta mitte väljastada
тренер 1 С м. од. treener; тренер футбольной команды jalgpallimeeskonna ~ jalgpallinaiskonna treener, тренер по плаванию ujumistreener, тренер лошадей hobusetreener, совет тренеров treenerite nõukogu
умный 126 П (кр. ф. умён, умна, умно и умно, умны) tark, arukas, nupukas, nutikas, peaga, oiukas; умный человек tark ~ arukas inimene, умный совет arukas nõuanne, умный взгляд tark ~ taibukas pilk, умная мысль tark mõte, умный поступок tark ~ mõistlik tegu, умная машина tark masin, умные руки ülek. osavad käed, meistrikäed;
◊ умная голова tarkpea, helge ~ hele pea
◊ умная голова tarkpea, helge ~ hele pea
учёный 119 П (кр. ф. учён, учёна, учёно, учёны)
‣ õpetatud, väljaõppinud, õpetust saanud; учёный садовод õpetatud ~ väljaõppinud aednik, учёная собака õpetatud ~ dresseeritud koer;
‣ (без кр. ф.) teadus-, teaduslik; учёный секретарь teadussekretär, teaduslik sekretär, учёный совет teadusnõukogu, teaduslik nõukogu;
‣ (без кр. ф.) teadlas-, õpetlas-, teadlaste, õpetlaste; учёные круги teadlasringkonnad, teadlaste ~ õpetlaste ringkonnad, учёная степень teadlaskraad, teaduskraad, учёное звание teadlaskutse;
‣ kõnek. tark; учёный разговор tark jutuajamine, с учёным видом targa näoga, targal moel, он не очень учён ta ei ole eriti tark, tal pole kuigi palju teadmisi;
‣ П → С учёный м. од. teadlane, õpetlane; учёный с мировым именем maailmakuulus teadlane ~ õpetlane, школа знаменитого учёного kuulsa teadlase ~ õpetlase koolkond, Дом учёных teadlaste maja
‣ õpetatud, väljaõppinud, õpetust saanud; учёный садовод õpetatud ~ väljaõppinud aednik, учёная собака õpetatud ~ dresseeritud koer;
‣ (без кр. ф.) teadus-, teaduslik; учёный секретарь teadussekretär, teaduslik sekretär, учёный совет teadusnõukogu, teaduslik nõukogu;
‣ (без кр. ф.) teadlas-, õpetlas-, teadlaste, õpetlaste; учёные круги teadlasringkonnad, teadlaste ~ õpetlaste ringkonnad, учёная степень teadlaskraad, teaduskraad, учёное звание teadlaskutse;
‣ kõnek. tark; учёный разговор tark jutuajamine, с учёным видом targa näoga, targal moel, он не очень учён ta ei ole eriti tark, tal pole kuigi palju teadmisi;
‣ П → С учёный м. од. teadlane, õpetlane; учёный с мировым именем maailmakuulus teadlane ~ õpetlane, школа знаменитого учёного kuulsa teadlase ~ õpetlase koolkond, Дом учёных teadlaste maja
федеральный 126 П pol. föderaal-, liidu-, föderaalne, föderatiivne; федеральное правительство föderaalvalitsus, федеральный совет liidunõukogu, федеральный канцлер liidukantsler
ценный 126 П
‣ väärt-; ценная бандероль väärtristpael, väärtpanderoll, ценные бумаги väärtpaberid;
‣ (кр. ф. ценен, ценна, ценно, ценны) väärt, väärtuslik (ka ülek.), suure väärtusega ~ tähtsusega, hinnaline; ценный подарок hinnaline kingitus, ценный перстень hinnaline ~ kallis sõrmus, ценный человек väärt ~ hinnatav inimene, ценный совет väärtuslik ~ väärt ~ hea nõuanne, ценные сведения väärtuslikud ~ tähtsad andmed, ценное открытие suure väärtusega ~ väärtuslik ~ (väga) tähtis avastus
‣ väärt-; ценная бандероль väärtristpael, väärtpanderoll, ценные бумаги väärtpaberid;
‣ (кр. ф. ценен, ценна, ценно, ценны) väärt, väärtuslik (ka ülek.), suure väärtusega ~ tähtsusega, hinnaline; ценный подарок hinnaline kingitus, ценный перстень hinnaline ~ kallis sõrmus, ценный человек väärt ~ hinnatav inimene, ценный совет väärtuslik ~ väärt ~ hea nõuanne, ценные сведения väärtuslikud ~ tähtsad andmed, ценное открытие suure väärtusega ~ väärtuslik ~ (väga) tähtis avastus
экспертный 126 П ekspertiisi-, ekspertide; экспертная комиссия ekspertiisikomisjon, экспертный совет ekspertide nõukogu, врачебно-трудовая экспертная комиссия arstlik tööekspertiisi komisjon
