[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 146 artiklit
ба межд. kõnek. ohoo! tohoh!; ба! кого я вижу! ohoo, keda ma näen!
бак I 18 С м. неод. paak, tank; бензиновый бак bensiinipaak, бак для воды veepaak, подвесной бак lenn. ripp-paak, проявочный бак fot. ilmutuspaak, -tank
бал 3 С м. неод. (предл. п. о бале, на балу) ball, (tantsu)pidu; новогодний бал nääriball, uusaastaball, школьный бал koolipidu, kooliball, выпускной бал lõpupidu, давать балы balle andma ~ korraldama;
◊ кончен бал kõnek. lõpp naljal; с корабля на бал pardalt peole (äkki uude olukorda sattuma)
◊ кончен бал kõnek. lõpp naljal; с корабля на бал pardalt peole (äkki uude olukorda sattuma)
бас 3 С м. muus.
‣ bass (неод. hääleliik; keel- v. puhkpill; од. laulja); петь басом bassi laulma;
‣ басы мн. ч. неод. basskeeled, bassid
‣ bass (неод. hääleliik; keel- v. puhkpill; од. laulja); петь басом bassi laulma;
‣ басы мн. ч. неод. basskeeled, bassid
бах межд. kõnek. põmm! matsti; споткнулся и бах, упал komistasin ja kukkusin matsti maha, прицелился и -- бах! выстрелил sihtisin ja lasksin põmm!
бац межд. kõnek. pats(ti), mats(ti), põmm(di), prõmm(di); бац по спине кого patsti vastu selga kellele
благодаря предлог с дат. п. tänu kellele-millele; kelle-mille tõttu ~ pärast; благодаря отцу мы знаем французский язык tänu isale me valdame prantsuse keelt, благодаря его помощи tänu tema abile, благодаря тому, что tänu sellele, et
блат 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ vargakeel, vargaargoo;
‣ madalk. sehvt, omade poiste mäng; у него в этом магазине блат tal on selles poes sotid sees, по блату soosimisi, tutvuse ~ omamehe poolest, omade vahel, althõlma, leti alt
‣ vargakeel, vargaargoo;
‣ madalk. sehvt, omade poiste mäng; у него в этом магазине блат tal on selles poes sotid sees, по блату soosimisi, tutvuse ~ omamehe poolest, omade vahel, althõlma, leti alt
брат ед. ч. 1, мн. ч. 49 С м. од.
‣ vend, veli; родной брат vend, päris- ~ lihane vend, двоюродный брат tädi-, lelle-, sõtse-, onupoeg, nõbu, сводный брат poolvend, единокровный брат isapoolne poolvend, единоутробный брат emapoolne poolvend, братья по классу samasse ühiskonnaklassi kuulujad, братья по оружию relvavennad;
‣ (без мн. ч.) kõnek. vennas (üttesõnana); ты, брат, не шути ära sa, vennas, nalja tee;
◊ ваш брат kõnek. teie ja (teised) teietaolised ~ teiesugused; наш брат kõnek. mina ja (teised) minutaolised ~ minusugused; свой брат kõnek. oma poiss; (ему) сам чёрт не брат kõnekäänd tal(le) on meri põlvini; (по пять рублей) на брата madalk. (viis rubla) nina peale
‣ vend, veli; родной брат vend, päris- ~ lihane vend, двоюродный брат tädi-, lelle-, sõtse-, onupoeg, nõbu, сводный брат poolvend, единокровный брат isapoolne poolvend, единоутробный брат emapoolne poolvend, братья по классу samasse ühiskonnaklassi kuulujad, братья по оружию relvavennad;
‣ (без мн. ч.) kõnek. vennas (üttesõnana); ты, брат, не шути ära sa, vennas, nalja tee;
◊ ваш брат kõnek. teie ja (teised) teietaolised ~ teiesugused; наш брат kõnek. mina ja (teised) minutaolised ~ minusugused; свой брат kõnek. oma poiss; (ему) сам чёрт не брат kõnekäänd tal(le) on meri põlvini; (по пять рублей) на брата madalk. (viis rubla) nina peale
бубны II 59 (род. п. бубен и бубён, дат. п. бубнам и бубнам) С мн. ч. неод. (ед. ч. kõnek. бубна ж. ruutu, ruutumast; валет бубен ~ бубён ruutusoldat, -sõdur
бут 1 С м. неод. (без мн. ч.) ehit. looduskivi, maakivi, murdkivi; looduskivimüüritis, murdkivimüüritis
быт 4 (предл. п. ед. ч. о быте, в быте, в быту) С м. неод. (без мн. ч.)
‣ olustik; elukord; olme, eluolu; деревенский быт külaelu, -olustik, домашний быт kodune elu, здоровый быт terve(d) eluviis(id), борьба за новый быт võitlus uue elukorra eest, сфера быта olmesfäär войти в быт tavaks ~ tavaliseks saama, предметы быта tarbeesemed, дом быта teenindusmaja;
‣ van. majapidamine; в домашнем быту всё пригодится (koduses) majapidamises läheb kõike vaja
‣ olustik; elukord; olme, eluolu; деревенский быт külaelu, -olustik, домашний быт kodune elu, здоровый быт terve(d) eluviis(id), борьба за новый быт võitlus uue elukorra eest, сфера быта olmesfäär войти в быт tavaks ~ tavaliseks saama, предметы быта tarbeesemed, дом быта teenindusmaja;
‣ van. majapidamine; в домашнем быту всё пригодится (koduses) majapidamises läheb kõike vaja
вам дат. п. М вы
волна 53 (мн. ч. дат. п. волнам и волнам, твор. п. волнами и волнами, предл. п. о волнах и о волнах) С ж. неод. laine (ka füüs.); гребень волны lainehari, волна рабочего движения töölisliikumise laine, вызвать волну возмущения protestilainet esile kutsuma, ударная волна lööklaine, звуковая волна helilaine, бегущая волна kulglaine, электромагнитная волна elektromagnetlaine, elektromagnetiline laine, световая волна valguslaine, ультракороткая волна ultralühilaine
вопреки предлог с дат. п. millele vaatamata, millest hoolimata, mille vastu, -vastaselt, vastu mida; вопреки приказу käsust hoolimata, вопреки запрету keelule vaatamata, keelust hoolimata, вопреки рассудку mõistusevastaselt, вопреки желанию vastu tahtmist
вроде II частица kõnek. justkui, nagu; vist; он вроде заболел ta oleks justkui haigeks jäänud, брат вроде бы дома vend on vist kodus, vend paistab kodus olevat
вслед Н
‣ järel, (takka)järele; смотреть вслед järele vaatama, вслед за тем seejärel;
‣ в функции предлога с дат. п. kelle-mille järel, kellele-millele järele; смотреть вслед поезду rongile järele vaatama
‣ järel, (takka)järele; смотреть вслед järele vaatama, вслед за тем seejärel;
‣ в функции предлога с дат. п. kelle-mille järel, kellele-millele järele; смотреть вслед поезду rongile järele vaatama
входить 313b Г несов. → сов. войти во что
‣ sisse tulema ~ minema ~ astuma, sisenema, saabuma; (sisse) tungima; входить в ворота väravast sisse tulema ~ minema, пароход входит в гавань laev saabub sadamasse, входить в употребление kasutusele tulema ~ võetama, входить в быт käibele minema, kombeks saama, входить в моду moodi minema;
‣ (koosseisu) kuuluma, (koosseisus) olema; входить в состав комитета komiteesse kuuluma, входить в бюро büroosse kuuluma, входить в список nimekirjas seisma ~ olema, входить в обязанности kohustuseks olema, kohustuste hulka kuuluma, входить в состав соли soola koostisse kuuluma;
‣ mahtuma, minema; бельё не входило в шкаф kõnek. pesu ei mahtunud kappi, в бочку входит десять вёдер tünni läheb kümme ämbrit;
‣ osalema milles, osa võtma millest; входить во все дела kõiges osalema, мать не входила в домашнее хозяйство ema ei tegelnud majapidamisega;
◊ входить ~ войти во вкус чего maiku suhu ~ hammast verele saama; входить ~ войти в возраст ~ в года ~ в лета täisikka jõudma, täismeheks saama; входить ~ войти в голову ~ в мысль кому pähe ~ mõttesse tulema; входить ~ войти в доверие к кому kelle usaldust võitma, usaldusaluseks saama; входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama, kampa lööma kellega; входить ~ войти в жизнь ellu astuma; входить ~ войти в колею ~ русло rööpa(i)sse minema; входить ~ войти в положение чьё end kelle olukorda seadma ~ olukorras kujutlema; входить ~ войти в привычку kombeks ~ harjumuseks saama; входить ~ войти в плоть и кровь кому luusse ja lihasse kasvama kellele; входить ~ войти в роль osasse sisse elama; входить ~ войти в подробности üksikasjadesse laskuma; входить ~ войти в силу ~ в действие jõustuma; входить ~ войти в тело kõnek. paksuks ~ rasva minema, tüsenema, tüsestuma
‣ sisse tulema ~ minema ~ astuma, sisenema, saabuma; (sisse) tungima; входить в ворота väravast sisse tulema ~ minema, пароход входит в гавань laev saabub sadamasse, входить в употребление kasutusele tulema ~ võetama, входить в быт käibele minema, kombeks saama, входить в моду moodi minema;
‣ (koosseisu) kuuluma, (koosseisus) olema; входить в состав комитета komiteesse kuuluma, входить в бюро büroosse kuuluma, входить в список nimekirjas seisma ~ olema, входить в обязанности kohustuseks olema, kohustuste hulka kuuluma, входить в состав соли soola koostisse kuuluma;
‣ mahtuma, minema; бельё не входило в шкаф kõnek. pesu ei mahtunud kappi, в бочку входит десять вёдер tünni läheb kümme ämbrit;
‣ osalema milles, osa võtma millest; входить во все дела kõiges osalema, мать не входила в домашнее хозяйство ema ei tegelnud majapidamisega;
◊ входить ~ войти во вкус чего maiku suhu ~ hammast verele saama; входить ~ войти в возраст ~ в года ~ в лета täisikka jõudma, täismeheks saama; входить ~ войти в голову ~ в мысль кому pähe ~ mõttesse tulema; входить ~ войти в доверие к кому kelle usaldust võitma, usaldusaluseks saama; входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama, kampa lööma kellega; входить ~ войти в жизнь ellu astuma; входить ~ войти в колею ~ русло rööpa(i)sse minema; входить ~ войти в положение чьё end kelle olukorda seadma ~ olukorras kujutlema; входить ~ войти в привычку kombeks ~ harjumuseks saama; входить ~ войти в плоть и кровь кому luusse ja lihasse kasvama kellele; входить ~ войти в роль osasse sisse elama; входить ~ войти в подробности üksikasjadesse laskuma; входить ~ войти в силу ~ в действие jõustuma; входить ~ войти в тело kõnek. paksuks ~ rasva minema, tüsenema, tüsestuma
выпускник 19 С м. од. koolilõpetaja; keskkoolilõpetaja, abiturient; выпускник втуза ~ технического вуза tehnikakõrgkooli lõpetaja, выпускник средней школы abiturient, keskkoolilõpetaja, бал выпускников abiturientide ball
глушь 90 (род., дат., предл. п. глуши) С ж. неод. (без мн. ч.) kolgas, kolk, pärapõrgu; padrik; жить в провинциальной глуши (ääre)maakolkas elama, глушь леса (metsa)padrik
двоюродный 126 П väljendites двоюродный брат onupoeg, lellepoeg, tädipoeg, sõtsepoeg, nõbu, двоюродная сестра onutütar, lelletütar, täditütar, sõtsetütar, nõbu, двоюродный дядя ema ~ isa onupoeg ~ lellepoeg, двоюродная тётка ema ~ isa onutütar ~ lelletütar, двоюродный племянник nõopoeg, двоюродная племянница nõotütar
деньги 74 (дат. п. мн. ч. деньгам, твор. п. деньгами, предл. п. о деньгах) С неод. (без ед. ч.) raha; бумажные деньги paberraha, мелкие деньги peenraha, наличными деньгами sularahas, держать деньги в кубышке raha sukasääres hoidma;
◊ денег куры не клюют у кого kõnek. kellel on raha nagu raba; ни за какие деньги kõnek. mitte mingi hinna eest
◊ денег куры не клюют у кого kõnek. kellel on raha nagu raba; ни за какие деньги kõnek. mitte mingi hinna eest
дитяти род., дат., предл. п. ед. ч. С дитя
домохозяин 48 (им. п. мн. ч. домохозяева, род. п. домохозяев, дат. п. домохозяевам...) С м. од.
‣ majaperemees, majaomanik, majavaldaja;
‣ van. perekonnapea, peremees
‣ majaperemees, majaomanik, majavaldaja;
‣ van. perekonnapea, peremees
доска 71 (вин. п. ед. ч. доску и доску, им. п. мн. ч. доски, род. п. досок и досок, дат. п. доскам и доскам...) С ж. неод.
‣ laud; необрезная доска servamata laud, обрезная доска servatud laud, дубовые доски tammelauad, гладильная доска triikimislaud, triiklaud, чертёжная доска joonestuslaud, шахматная доска malelaud, наборная доска trük. ladumislaud;
‣ tahvel, plaat, kilp; классная доска klassitahvel, Доска почёта autahvel, мемориальная доска mälestustahvel, грифельная доска van. (koolilapse) kivitahvel, доска объявлений teadetetahvel, мраморная доска marmorplaat, распределительная доска el. jaotuskilp;
◊ до гробовой доски hauani, surmani; от доски до доски kõnek. kaanest kaaneni, täielikult; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем samale pulgale asetama keda kellega; свой в доску madalk. läbi ja lõhki omamees ~ oma poiss
‣ laud; необрезная доска servamata laud, обрезная доска servatud laud, дубовые доски tammelauad, гладильная доска triikimislaud, triiklaud, чертёжная доска joonestuslaud, шахматная доска malelaud, наборная доска trük. ladumislaud;
‣ tahvel, plaat, kilp; классная доска klassitahvel, Доска почёта autahvel, мемориальная доска mälestustahvel, грифельная доска van. (koolilapse) kivitahvel, доска объявлений teadetetahvel, мраморная доска marmorplaat, распределительная доска el. jaotuskilp;
◊ до гробовой доски hauani, surmani; от доски до доски kõnek. kaanest kaaneni, täielikult; ставить ~ поставить на одну доску кого, с кем samale pulgale asetama keda kellega; свой в доску madalk. läbi ja lõhki omamees ~ oma poiss
ей дат., твор. и предл. п. М она
ему дат. п. М он
жемчужный 126 П pärl-, pärli-, pärlitest, pärliline; pärlvalge; жемчужный лов pärlipüük, жемчужное зерно pärl, жемчужное ожерелье, жемчужная нить pärlikee, pärlid, жемчужный ряд tekst. pärlõmblus, жемчужные зубы pärlvalged hambad, жемчужный пат pärlmutterlakk
заправить 278a Г сов. → несов. заправлять I
‣ что, чем täitma, tankima; заправить бак горючим kütust paaki valama, paaki kütusega täitma, заправить машину autot tankima;
‣ что üles tegema, kohendama, korrastama; заправить кровать voodit (üles) tegema;
‣ что, чем maitsestama, vürtsitama, maitseks panema ~ lisama; заправить суп красным перцем supile maitseks punast pipart lisama, заправить что перцем pipardama, заправить борщ сметаной boršile koort peale panema;
‣ что (sisse v. alla) toppima ~ sättima; он заправил рубашку в брюки ta toppis särgi püksi, она заправила волосы под платок ta lükkas juuksed räti alla
‣ что, чем täitma, tankima; заправить бак горючим kütust paaki valama, paaki kütusega täitma, заправить машину autot tankima;
‣ что üles tegema, kohendama, korrastama; заправить кровать voodit (üles) tegema;
‣ что, чем maitsestama, vürtsitama, maitseks panema ~ lisama; заправить суп красным перцем supile maitseks punast pipart lisama, заправить что перцем pipardama, заправить борщ сметаной boršile koort peale panema;
‣ что (sisse v. alla) toppima ~ sättima; он заправил рубашку в брюки ta toppis särgi püksi, она заправила волосы под платок ta lükkas juuksed räti alla
здоровый 119 П (кр. ф. здоров, здорова, здорово, здоровы)
‣ terve; tervislik; здоровый ребёнок terve laps, здоровое сердце terve süda, здоровый быт terve(d) eluviis(id), здоровый на вид ~ с виду ~ по виду terve väljanägemisega, будь(те) здоров(ы)! head tervist! ol(g)e terve! terviseks! здоров и невредим elus ja terve, здоров как бык madalk. terve nagu purikas, здоровый климат tervislik ~ tervistav kliima, ülek. terve õhkkond, здоровая пища tervislik toit;
‣ (без кр. ф.) madalk. suur, pirakas, tugev, tubli, tüse, kogukas, turske, turd; здоровый камень pirakas kivi, здоровый парень turske ~ tugev poiss ~ noormees;
‣ (без кр. ф.) ülek. õige, kasulik, kaine; здоровая критика terve(loomuline) arvustus;
‣ здоров (здорова, здорово, здоровы) ( без полн. ф.) с инф., на что madalk. on kange ~ kõva; здоров на работу on kange ~ kõva töömees
‣ terve; tervislik; здоровый ребёнок terve laps, здоровое сердце terve süda, здоровый быт terve(d) eluviis(id), здоровый на вид ~ с виду ~ по виду terve väljanägemisega, будь(те) здоров(ы)! head tervist! ol(g)e terve! terviseks! здоров и невредим elus ja terve, здоров как бык madalk. terve nagu purikas, здоровый климат tervislik ~ tervistav kliima, ülek. terve õhkkond, здоровая пища tervislik toit;
‣ (без кр. ф.) madalk. suur, pirakas, tugev, tubli, tüse, kogukas, turske, turd; здоровый камень pirakas kivi, здоровый парень turske ~ tugev poiss ~ noormees;
‣ (без кр. ф.) ülek. õige, kasulik, kaine; здоровая критика terve(loomuline) arvustus;
‣ здоров (здорова, здорово, здоровы) ( без полн. ф.) с инф., на что madalk. on kange ~ kõva; здоров на работу on kange ~ kõva töömees
земля 64 (вин. п. ед. ч. землю, род. п. мн. ч. земель, дат. п. землям, твор. п. землями, предл. п. о землях) С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) maa, maismaa, maa-ala; летать низко над землёй madalal maa kohal lendama, поклониться до земли maani kummardama, небо слилось с землёю taevas ja maa sulasid ühte, бросить на землю maha viskama;
‣ maa(pind), (без мн. ч.) muld; maa, maavaldus; пахотная земля künnimaa, плодородная земля viljakas ~ viljakandev maa, болотистая земля soine maa, целинные и залежные земли uudis- ja jäätmaad, обработка земли maaharimine, põlluharimine, mullaharimine, рыхлая земля kobe muld, тучная земля rammus muld, засыпать землёй mulda peale ~ täis ajama, pinnasega täitma, ничейная земля eikellegimaa, общинная земля kogukonnamaa, помещичья земля mõisamaa, церковная земля kirikumaa;
‣ maa, kõrgst. ka riik; родная земля sünnimaa, kodumaa, isamaa, на чужой земле võõral maal, võõrsil;
‣ Земля (без мн. ч.) Maa, maakera; окружность Земли maakera ~ Maa ümbermõõt, искусственный спутник Земли Maa tehiskaaslane;
◊ обетованная земля kõrgst. tõotatud maa, õnnemaa; земля горит под ногами у кого kellel on jalgealune tuline ~ maa(pind) põleb jalge all; земля из-под ног уходит ~ ушла ~ уплывает ~ бежит у кого kellel kõigub maapind jalge all; за тридевять земель seitsme maa ja mere taga ~ taha; предавать ~ предать кого земле kõrgst. (maa)mulda sängitama keda; сравнять с землёй что maatasa tegema mida; между небом и землёй maa ja taeva vahel (olema); из-под земли доставать ~ достать что kas või maa alt välja võtma mida; словно ~ точно ~ как из земли ~ из-под земли вырос nagu maa alt kerkis üles, nagu taevast kukkus alla (äkilise ilmumise kohta); стирать ~ стереть с лица земли кого-что maamunalt minema pühkima, maatasa ~ pihuks ja põrmuks tegema keda-mida; как сквозь землю провалился kõnek. kadus nagu vits vette, kadus nagu tina tuhka, (on) nagu maa alla vajunud
‣ (без мн. ч.) maa, maismaa, maa-ala; летать низко над землёй madalal maa kohal lendama, поклониться до земли maani kummardama, небо слилось с землёю taevas ja maa sulasid ühte, бросить на землю maha viskama;
‣ maa(pind), (без мн. ч.) muld; maa, maavaldus; пахотная земля künnimaa, плодородная земля viljakas ~ viljakandev maa, болотистая земля soine maa, целинные и залежные земли uudis- ja jäätmaad, обработка земли maaharimine, põlluharimine, mullaharimine, рыхлая земля kobe muld, тучная земля rammus muld, засыпать землёй mulda peale ~ täis ajama, pinnasega täitma, ничейная земля eikellegimaa, общинная земля kogukonnamaa, помещичья земля mõisamaa, церковная земля kirikumaa;
‣ maa, kõrgst. ka riik; родная земля sünnimaa, kodumaa, isamaa, на чужой земле võõral maal, võõrsil;
‣ Земля (без мн. ч.) Maa, maakera; окружность Земли maakera ~ Maa ümbermõõt, искусственный спутник Земли Maa tehiskaaslane;
◊ обетованная земля kõrgst. tõotatud maa, õnnemaa; земля горит под ногами у кого kellel on jalgealune tuline ~ maa(pind) põleb jalge all; земля из-под ног уходит ~ ушла ~ уплывает ~ бежит у кого kellel kõigub maapind jalge all; за тридевять земель seitsme maa ja mere taga ~ taha; предавать ~ предать кого земле kõrgst. (maa)mulda sängitama keda; сравнять с землёй что maatasa tegema mida; между небом и землёй maa ja taeva vahel (olema); из-под земли доставать ~ достать что kas või maa alt välja võtma mida; словно ~ точно ~ как из земли ~ из-под земли вырос nagu maa alt kerkis üles, nagu taevast kukkus alla (äkilise ilmumise kohta); стирать ~ стереть с лица земли кого-что maamunalt minema pühkima, maatasa ~ pihuks ja põrmuks tegema keda-mida; как сквозь землю провалился kõnek. kadus nagu vits vette, kadus nagu tina tuhka, (on) nagu maa alla vajunud
знамя 116 (мн. ч. им. п. знамёна, дат. п. знамёнам...) С с. неод. lipp; боевое знамя lahingulipp, võitluslipp, переходящее Красное знамя rändpunalipp, полковое знамя polgu lipp, водрузить знамя победы kõrgst. võidulippu heiskama, встать ~ становиться под знамя ~ под знамёна ülek. lippude alla kogunema, lipu alla minema, призывать под знамя ~ под знамёна lippude alla (s. t. võitlusse) kutsuma
имени род., дат. и предл. п. ед. ч. С имя
к II предлог с дат. п.
‣ suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
‣ kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
‣ ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
‣ otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
‣ kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
◊ принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
‣ suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
‣ kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
‣ ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
‣ otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
‣ kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
◊ принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
кий (ед. ч. род. п. кия, кия, дат. п. кию, кию, вин. п. кий, твор. п. кием, киём, предл. п. о кии, о кие, мн. ч. 43) С м. неод. piljardikepp, kii
конденсатный 126 П kondensaadi-; конденсатный бак tehn. kondensaadipaak, конденсатный насос tehn. kondensaadipump
кончить 271a (повел. накл. кончи) Г сов. → несов. кончать что, кем-чем, с кем-чем, с инф. lõpetama; кончить жатву viljalõikust lõpetama, кончить речь приветствием kõnet tervitussõnadega lõpetama, кончить университет с отличием ülikooli kiitusega lõpetama, он кончил писать ta lõpetas kirjutamise, кончить свой век ~ свои дни oma elupäevi lõpetama;
◊ кончен бал kõnek. lõpp naljal, it. ‘finita la commedia’; начать за здравие, а кончить за упокой kõnekäänd heaga alustama ja halvaga lõpetama
◊ кончен бал kõnek. lõpp naljal, it. ‘finita la commedia’; начать за здравие, а кончить за упокой kõnekäänd heaga alustama ja halvaga lõpetama
корабль 11 С м. неод.
‣ laev; военный корабль sõjalaev, воздушный корабль (1) hiidlennuk, (2) õhulaev, dirižaabel, космический корабль kosmoselaev, ruumisõiduk, линейный корабль, линкор lahingulaev, противолодочный корабль allvee(laeva)tõrjelaev, корабль пустыни ülek. kõrbelaev (kaamel);
‣ arhit. lööv;
◊ жечь ~ сжигать ~ сжечь (свои) корабли sildu põletama; большому кораблю большое плавание kõnekäänd suurel linnul ~ kotkal kõrge lend; с корабля на бал ootamatult, prauhti (kuhugi sattuma)
‣ laev; военный корабль sõjalaev, воздушный корабль (1) hiidlennuk, (2) õhulaev, dirižaabel, космический корабль kosmoselaev, ruumisõiduk, линейный корабль, линкор lahingulaev, противолодочный корабль allvee(laeva)tõrjelaev, корабль пустыни ülek. kõrbelaev (kaamel);
‣ arhit. lööv;
◊ жечь ~ сжигать ~ сжечь (свои) корабли sildu põletama; большому кораблю большое плавание kõnekäänd suurel linnul ~ kotkal kõrge lend; с корабля на бал ootamatult, prauhti (kuhugi sattuma)
костюмированный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г костюмировать;
‣ прич. → П kostümeeritud; maski-; костюмированный бал maskiball;
‣ П → С костюмированный м, костюмированная ж. од. mask (maskikostüümis inimene)
‣ страд. прич. прош. вр. Г костюмировать;
‣ прич. → П kostümeeritud; maski-; костюмированный бал maskiball;
‣ П → С костюмированный м, костюмированная ж. од. mask (maskikostüümis inimene)
крыльцо 112 (дат. п. мн. ч. крыльцам, твор. п. крыльцами, предл. п. о крыльцах) С с. неод. (välis)trepp; заднее крыльцо tagatrepp, tagumine välistrepp, парадное крыльцо esitrepp, paraadtrepp
ласточкин 131 (род. и дат. п. ед. ч. также ласточкиного, ласточкиному) П pääsu-, pääsukese(-), pääsulinnu(-); ласточкино гнездо pääsukesepesa, ласточкин хвост (1) pääsukese saba, (2) kalasaba (tapp, seotis; muster)
лжи род., дат., предл. п. ед. ч. С ложь
литраж 29 С м. неод. litraaž, liitermaht, maht (liitrites); литраж двигателя mootori silindrimaht, бак небольшого литража väikese mahuga paak
лощёный 126 П läik-, läikiv, klantsiv (kõnek.); ülek. kõnek. klanitud, lihvitud; лощёная пряжа läiklõng, лощёный фат klanitud keigar, лощёные манеры lihvitud maneerid
маменькин 131 (род. и дат. п. ед. ч. м. и с. р. также маменькиного, маменькиному) П kõnek. van. ema(-), memme(-);
◊ маменькин сынок iroon. memmepoeg, mammapoeg
◊ маменькин сынок iroon. memmepoeg, mammapoeg
мартышкин 131 (род. и дат. п. ед. ч. м. и с. р. также мартышкиного, мартышкиному) П pärdiku(-);
◊ мартышкин труд kõnek. kilplasetöö
◊ мартышкин труд kõnek. kilplasetöö
мат I 1 С м. неод. matt (males); дать ~ сделать ~ объявить мат matti tegema, дать мат в три хода kolme käiguga matti tegema
мат II 1 С м. неод. (võimlemis-, jala- vm.) matt; мат для ног jalamatt, камышовый мат roogmatt, pilliroomatt
мат III 1 С м. неод. (без мн. ч.) van. tuhmus; tuhm toon; mattpind, tuhmpind; навести мат на стекло klaasi mateerima
мат V 1 С м. неод. väljendis (реветь, орать, кричать ...) благим матом vulg. täiest kõrist (röökima)
матушкин 131 (род. и дат. п. ед. ч. м. и с. р. также матушкиного, матушкиному) П van. ema(-), emakese; kõnek. papiemanda
межа 77 (им. п. мн. ч. межи и межи, род. п. меж и межей, дат. п. межам и межам) С ж. неод. piir, raja, piirijoon, piirivagu; põllupeenar
моечный 126 П pesu-, pesemis-; моечный бак pesupaak, -astja, моечная машина pesemismasin, pesumasin, pesur
молочный 126 П
‣ piim-, piima-; piimjas, piimvalge; молочная кислота keem. piimhape, молочная спелость põll. piimküpsus, молочное стекло piimklaas, молочный сахар keem. piimasuhkur, laktoos, молочные продукты piimasaadused, -tooted, молочная промышленность piimatööstus, молочный зуб piimahammas, молочная кухня (1) (imikute) piimaköök, (2) piimamenüü, молочная каша piimapuder (piimaga keedetud), молочный поросёнок piimapõrsas, молочная корова piimalehm, молочное животноводство piimakarjandus, piimakarjakasvatus, молочный брат piimavend, молочное дерево bot. piimapuu, piimabroosimum (Brosimum galactodendron, Galactodendron utile), молочного цвета piimvalge, piimjas, piimjasvalge, молочный сепаратор koorelahuti;
‣ П → С молочная ж. неод. piimakauplus, piimapood; piimasaal, piimabaar;
‣ П → С молочное с. неод. (без мн. ч.) piimatoit, piimatoidud;
◊ молочные реки и кисельные берега folkl. piimajõed ja pudrumäed
‣ piim-, piima-; piimjas, piimvalge; молочная кислота keem. piimhape, молочная спелость põll. piimküpsus, молочное стекло piimklaas, молочный сахар keem. piimasuhkur, laktoos, молочные продукты piimasaadused, -tooted, молочная промышленность piimatööstus, молочный зуб piimahammas, молочная кухня (1) (imikute) piimaköök, (2) piimamenüü, молочная каша piimapuder (piimaga keedetud), молочный поросёнок piimapõrsas, молочная корова piimalehm, молочное животноводство piimakarjandus, piimakarjakasvatus, молочный брат piimavend, молочное дерево bot. piimapuu, piimabroosimum (Brosimum galactodendron, Galactodendron utile), молочного цвета piimvalge, piimjas, piimjasvalge, молочный сепаратор koorelahuti;
‣ П → С молочная ж. неод. piimakauplus, piimapood; piimasaal, piimabaar;
‣ П → С молочное с. неод. (без мн. ч.) piimatoit, piimatoidud;
◊ молочные реки и кисельные берега folkl. piimajõed ja pudrumäed
мужнин 131 (род. и дат. п. ед. ч. м. и с. р. также мужниного, мужниному) П kõnek. (abielu)mehe(-), mehe oma
навстречу Н
‣ vastu; бежать навстречу vastu jooksma;
‣ в функции предлога с дат. п. vastu; протянуть руки навстречу кому käsi vastu sirutama kellele;
◊ идти навстречу кому-чему, без доп. vastu tulema, vastutulekut osutama
‣ vastu; бежать навстречу vastu jooksma;
‣ в функции предлога с дат. п. vastu; протянуть руки навстречу кому käsi vastu sirutama kellele;
◊ идти навстречу кому-чему, без доп. vastu tulema, vastutulekut osutama
нам дат. п. М мы
наперекор Н, предлог с дат. п. vastupidi, vastuoksa, vastakalt, kiuste; действовать наперекор vastupidi ~ vastuoksa toimima, наперекор судьбе saatuse kiuste, наперекор чьим желаниям risti vastu(pidi) kelle soovidele
наперерез Н, предлог с дат. п. risti (vastu); взять наперерез risti vastu minema ~ suunduma, плыть наперерез risti vastu ujuma, побежать наперерез кому kellel (joostes) teed ära lõikama
напустить 317 Г сов. → несов. напускать
‣ что, кого-чего, куда (täis, sisse) laskma; напустить дыму в комнату tuba suitsu täis laskma, напустить воды в бак vett paaki laskma;
‣ кого-что, на кого-что kõnek. peale ~ kallale ajama ~ laskma; ülek. kelle vastu üles ässitama; напустить собак на зверя koeri jahilooma ~ uluki peale lahti laskma;
‣ что, чего, на кого ülek. kõnek. peale ajama; напустить страху на кого kellele hirmu nahka ajama;
‣ что, на что peale ~ alla laskma; напустить штаны на сапоги püksisääri saabaste peale laskma;
◊ напустить ~ напускать туману kõnek. puru silma ajama; напустить ~ напускать на себя что kõnek. teesklema mida; напустить на себя важность end tähtsaks tegema, напустить на себя равнодушие ükskõiksust teesklema
‣ что, кого-чего, куда (täis, sisse) laskma; напустить дыму в комнату tuba suitsu täis laskma, напустить воды в бак vett paaki laskma;
‣ кого-что, на кого-что kõnek. peale ~ kallale ajama ~ laskma; ülek. kelle vastu üles ässitama; напустить собак на зверя koeri jahilooma ~ uluki peale lahti laskma;
‣ что, чего, на кого ülek. kõnek. peale ajama; напустить страху на кого kellele hirmu nahka ajama;
‣ что, на что peale ~ alla laskma; напустить штаны на сапоги püksisääri saabaste peale laskma;
◊ напустить ~ напускать туману kõnek. puru silma ajama; напустить ~ напускать на себя что kõnek. teesklema mida; напустить на себя важность end tähtsaks tegema, напустить на себя равнодушие ükskõiksust teesklema
нарисовать 172a Г сов. кого-что joonistama; ülek. kujutama, kirjeldama, (ette) maalima; в романе нарисован быт крестьян romaanis on kujutatud talurahva eluolu; vrd. рисовать
нарядиться 313 Г сов. → несов. наряжаться во что, кем end ehtima, end (pidulikult v. uhkesti) riidesse panema, endale (peorõivaid v. uhkeid rõivaid) selga panema, riietuma; end riietama kelleks; она нарядилась как на бал ta oli end nagu ballileminekuks ehtinud, нарядиться в шерстяное платье villast kleiti selga panema, она нарядилась крестьянкой ta riietas ~ tegi end talutüdrukuks, нарядиться шутом endale narrirõivaid selga tõmbama, end narriks riietama
наш 155 М м. (наша, наше, наши)
‣ meie (oma); наш приятель meie sõber, наш человек oma, omainimene, до наших дней meie päevini ~ ajani, это уже наше дело kõnek. see on juba meie asi ~ mure, по нашему мнению meie arvates;
‣ М → С наши мн. ч. од. kõnek. omaksed; meie omad; наши все уехали kodused on kõik ära sõitnud;
‣ М → С наше с. неод. (без мн. ч.) kõnek. meie jagu ~ oma(nd) ~ pärisosa; поживи с наше, узнаешь ela ka nii vanaks kui meie, küll siis saad teada, он знает не меньше нашего kõnek. tema ei tea meist vähem, ega tema meist rumalam ole;
◊ наше вам! kõnek. nalj. tervist! tervitus!; и нашим и вашим kõnek. mõlemale meelepärane, (tahab) kõigiga hea olla; знай наших! kõnek. vaat kus ikka meie ~ mina; наш брат kõnek. mina ja (teised) minutaolised ~ minusugused; наша взяла kõnek. meie võit
‣ meie (oma); наш приятель meie sõber, наш человек oma, omainimene, до наших дней meie päevini ~ ajani, это уже наше дело kõnek. see on juba meie asi ~ mure, по нашему мнению meie arvates;
‣ М → С наши мн. ч. од. kõnek. omaksed; meie omad; наши все уехали kodused on kõik ära sõitnud;
‣ М → С наше с. неод. (без мн. ч.) kõnek. meie jagu ~ oma(nd) ~ pärisosa; поживи с наше, узнаешь ela ka nii vanaks kui meie, küll siis saad teada, он знает не меньше нашего kõnek. tema ei tea meist vähem, ega tema meist rumalam ole;
◊ наше вам! kõnek. nalj. tervist! tervitus!; и нашим и вашим kõnek. mõlemale meelepärane, (tahab) kõigiga hea olla; знай наших! kõnek. vaat kus ikka meie ~ mina; наш брат kõnek. mina ja (teised) minutaolised ~ minusugused; наша взяла kõnek. meie võit
недолить 326 Г сов. → несов. недоливать что, чего täis valamata jätma, ettenähtust vähem (sisse) kallama ~ valama; в бак недолито три литра бензина paaki valati bensiini kolm liitrit vajalikust vähem
некий М м. (ед. ч. род. п. некоего, дат. п. некоему, твор. п. неким и van. некоим, предл. п. о некоем; мн. ч. им. п. некие, род. п. неких и van. некоих, дат. п. неким и van. некоим, твор. п. некими и van. некоими, предл. п. о неких и van. некоих)
‣ mingisugune, keegi; вам звонил некий Иванов teile helistas keegi Ivanov;
‣ mingi, teatav, teatud
‣ mingisugune, keegi; вам звонил некий Иванов teile helistas keegi Ivanov;
‣ mingi, teatav, teatud
некого (без им. п.; дат. п. некому, вин. п. некого, твор. п. некем, предл. п. не о ком) М с инф. pole kedagi; мне некого оставить дома mul pole kedagi koduhoidjaks jätta, его некем заменить teda pole kellegagi asendada, некому поручить pole kedagi, kellele ülesandeks teha, не о ком вспомнить pole, keda meenutada, не о ком говорить pole kellestki rääkida
неродной 120 П võõras(-); неродной отец (1) kasuisa, (2) võõrasisa, неродной брат (1) kasuvend, (2) poolvend, неродной край võõras kant ~ paik
нечего (дат. п. нечему, не к чему, твор. п. нечем, не с чем, предл. п. не о чем, не в чем и др.) М
‣ с инф. ei ole midagi; нечего делать pole midagi parata, тут нечему удивляться siin pole millegi üle ~ midagi imestada, не во что положить pole millessegi panna, ему нечего читать tal pole midagi lugeda, не о чем говорить pole millestki rääkida, нечего говорить, человек он хороший kõnek. loomulikult on ta hea inimene, нечего сказать iroon. pole midagi ütelda, от нечего делать igavusest, не за что pole tänu väärt;
‣ предик. с инф. kõnek. pole mõtet, ei tasu; нечего зря говорить pole mõtet tühja targutada, нечего об этом думать ei tasu ~ ei maksa sellele mõtelda, нечего стыдиться pole põhjust ~ vaja häbeneda, asi ei anna häbeneda;
◊ делить нечего кому, с кем kellel pole kellega teab mis puid ega maid jagada; нечего греха таить kõnek. mis seal ikka salata
‣ с инф. ei ole midagi; нечего делать pole midagi parata, тут нечему удивляться siin pole millegi üle ~ midagi imestada, не во что положить pole millessegi panna, ему нечего читать tal pole midagi lugeda, не о чем говорить pole millestki rääkida, нечего говорить, человек он хороший kõnek. loomulikult on ta hea inimene, нечего сказать iroon. pole midagi ütelda, от нечего делать igavusest, не за что pole tänu väärt;
‣ предик. с инф. kõnek. pole mõtet, ei tasu; нечего зря говорить pole mõtet tühja targutada, нечего об этом думать ei tasu ~ ei maksa sellele mõtelda, нечего стыдиться pole põhjust ~ vaja häbeneda, asi ei anna häbeneda;
◊ делить нечего кому, с кем kellel pole kellega teab mis puid ega maid jagada; нечего греха таить kõnek. mis seal ikka salata
одинёхонек 122 (род. и вин. п. одинёхонька, дат. п. одинёхоньку, им. п. мн. ч. одинёхоньки) П (без полн. ф.) kõnek. vt. одинёшенек
одинёшенек 122 (род. и вин. п. одинёшенька, дат. п. одинёшеньку, им. п. мн. ч. одинёшеньки) П (без полн. ф.) kõnek. üksi(nda)
отколоть II 252 Г сов. → несов. откалывать что, от чего (nõela, lõksu) ära võtma, (nõelte v. lõksudega kinnitatut) lahti ~ ära võtma ~ lahti päästma; отколоть бант lehvi juustest võtma, отколоть булавку nööpnõela ära võtma
отшпилить 269a Г сов. → несов. отшпиливать что, от чего kõnek. (küljest) lahti võtma ~ päästma (nõeltega v. klambriga kinnitatut); отшпилить бант lehvi (näit. kleidi küljest) ära võtma
паркетный 126
‣ П parkett-, parketi-; паркетный пол parkettpõrand, паркетная доска parketilaud, -lipp, паркетный щит parketikilp;
‣ ülek. halv. van. parketi-, salongi-, suurilma-; паркетный фат suurilma eputis ~ keigar, salongilõvi
‣ П parkett-, parketi-; паркетный пол parkettpõrand, паркетная доска parketilaud, -lipp, паркетный щит parketikilp;
‣ ülek. halv. van. parketi-, salongi-, suurilma-; паркетный фат suurilma eputis ~ keigar, salongilõvi
пат II 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ kok. pektiinmarmelaad, marmel; фруктовый пат puuviljamarmel;
‣ ehit. lakk; жемчужный пат pärlmutterlakk
‣ kok. pektiinmarmelaad, marmel; фруктовый пат puuviljamarmel;
‣ ehit. lakk; жемчужный пат pärlmutterlakk
перёд 4 (ед. ч. род. п. переда, дат. п. переду..., им. п. мн. ч. переда) С м. неод. esiosa, esitükk, esikülg; nahat. (sääriku)kropp; перёд автомобиля auto esiosa, перёд платья kleidi esitükk ~ esiosa
по предлог I с дат. п.
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊ плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
‣ koha märkimisel mööda mida, mille peal, -l, -s, -st; по дороге mööda teed, tee peal, teel, по морю merd mööda, meritsi, по небу taevas, по лестнице mööda treppi, trepist (üles, alla), слёзы катились по щекам pisarad veeresid mööda põski alla, бегать по магазинам mööda poode jooksma, ходить по знакомым tuttavaid mööda käima, шарить по карманам taskutes sorima, оглянуться по сторонам ringi vaatama, по всему свету üle kogu ilma;
‣ objekti märkimisel vastu mida, mille vastu, kelle-mille pihta, -le; kelle-mille järele; хлопать по плечу vastu õlga ~ õla pihta lööma, õlale patsutama, стучать по столу vastu lauda koputama, стрелять по врагу vaenlast ~ vaenlase pihta tulistama, скучать по детям laste järele ~ lapsi taga igatsema, тосковать по родине kodumaad taga igatsema, плакать по покойнику surnut taga nutma;
‣ tegevusala märkimisel alal, -l, -s, -st, genitiivatribuut, liitsõna; работать по найму palgatööl olema, первенство страны по хоккею maa meistrivõistlused jäähokis, экзамен по физике eksam füüsikas ~ füüsikast, füüsikaeksam, специалист по нефти nafta eriteadlane, чемпион по шахматам maletšempion, -meister, исследование по языку keeleuurimus, работы по озеленению haljastustööd;
‣ põhjuse ja otstarbe märkimisel pärast, tõttu, tagajärjel, järgi, -st, -l, jaoks, tarvis, -ks, ka liitsõna; по болезни haiguse pärast ~ tõttu, жениться по любви armastusest ~ armastuse pärast naituma, позвать по делу asja pärast kutsuma, по обязанности kohustuse pärast ~ järgi, по рассеянности hajameelsuse tõttu, по ошибке eksituse tagajärjel, eksikombel, одеваться по погоде ilma järgi riides käima, работать по совести südametunnistuse järgi tööd tegema, по совету кого kelle soovitusel, kelle nõuande kohaselt, по просьбе кого kelle palvel, ошибка по невнимательности hooletusviga;
‣ abinõu v. vahendi märkimisel mille kaudu, teel, abil, varal, läbi, järgi, -s, -l, -ga; по радио raadio kaudu ~ teel, по почте posti teel, postiga, по компасу kompassi järgi, по солнцу päikese järgi, это передавали по радио seda räägiti raadios, считать по пальцам sõrmedel arvutama, говорить по телефону telefoniga rääkima;
‣ suhte märkimisel poolest, poolt, -lt, suhtes, liitsõna; по величине suuruse poolest, suuruselt, по качеству kvaliteedi poolest, kvaliteedilt, по образованию hariduse poolest, hariduselt, родственник по матери ema poolt ~ emapoolne sugulane, младший по возрасту vanuselt noorem ~ noorim, младший по званию sõj. auastmelt madalam, по отношению к друзьям sõprade suhtes, по сравнению с прошлым годом eelmise aastaga võrreldes, товарищ по оружию relvavend, товарищ по работе töökaaslane, самый ранний по времени памятник архитектуры kõige vanem arhitektuurimälestis;
‣ aja märkimisel -ti, -l, läbi, viisi, kaupa; по субботам laupäeviti, igal laupäeval, по утрам hommikuti, работать по ночам öösiti tööl käima ~ töötama, по целым дням päevad läbi, päevade viisi ~ kaupa;
‣ suuna märkimisel piki mida, mille suunas, mida mööda; ехать по границе piki piiri sõitma, гладить по шерсти pärikarva silitama (ka ülek.), по следам jälgedes, jälgi mööda;
‣ laadi v. tunnuse märkimisel järgi, vastavalt, kohaselt, põhjal, alusel, -s, -st, -l, -lt, liitsõna; по закону seaduse järgi, vastavalt seadusele, по желанию soovi järgi ~ kohaselt, работать по плану plaani järgi töötama, перчатка по руке kinnas on käe järgi, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, судить по внешности välimuse järgi ~ põhjal otsustama, он одет по моде ta on moe järgi ~ moekalt riides, по всем правилам kõigi reeglite kohaselt, жить по правде kõnek. ausalt elama, по собственному желанию omal soovil, справочник по орфографии ortograafiateatmik;
‣ jaotuse märkimisel -sse, -le, -ti, kaupa, haaval; разместить по комнатам tubadesse paigutama, расходиться по домам (kodudesse) laiali minema, рассадить по местам istekohtadele paigutama, каждому по книге igaühele üks raamat, по пяти рублей каждому igaühele viis rubla, по зёрнышку terakaupa, -haaval, они выпили по стакану чая igaüks neist jõi klaasi teed, по одному ~ одной ühekaupa, ükshaaval, по пяти viiekaupa, по шести kuuekaupa, по рублю штука (üks) rubla tükk; II с вин. п. . piirmäära märkimisel kuni milleni, millest saadik, -ni; прочитать с первой по пятую главу lugema esimesest kuni viienda peatükini (kaasa arvatud), по пояс в воде vööst saadik vees, по колено põlvist saadik, põlvini, по сей день selle ajani, siiani, tänaseni, tänini, он влюблён по уши ta on kõrvuni armunud, он по горло занят ta on üle pea töö sees, ta on ülimalt hõivatud;
‣ koha märkimisel; сидеть по другую сторону стола teisel pool lauda istuma, по левую руку vasakut kätt;
‣ kõnek. tegevussfääri märkimisel -l, kelle-mille järel käima, keda-mida tooma ~ toomas käima; ходить по ягоды marjul käima, ходить по грибы seenel ~ seenil käima, идти по воду к колодцу kaevust vett tooma minema;
‣ jaotuse, määra v. hulga märkimisel kaupa; по два ~ по две kahekaupa, по двое kahekaupa, по три kolmekaupa, по трое kolmekaupa, по три рубля kolm rubla tükk, дать каждому по три рубля igaühele kolm rubla andma; III с предл. п. . ajalise järgnevuse märkimisel pärast ~ peale mida, mille järel; по окончании школы pärast ~ peale kooli lõpetamist, kooli lõpetamise järel, по истечении срока pärast tähtaja möödumist;
‣ kõnek. van. (tegevus)objekti märkimisel; скучать по отце isa taga igatsema;
◊ плыть по течению pärivett ujuma; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel
подлить 327 (буд. вр. подолью, подольёшь..., прош. вр. подлил, подлитьа, подлитьо, подлитьи; страд. прич. подлитый) Г сов. → несов. подливать что, чего, во что, к чему juurde valama ~ kallama, (valades) lisama; что, подо что, чем alla valama (näit. mörti); подлить в бак бензина paaki bensiini lisama ~ juurde panema;
◊ подлить ~ подливать масла в огонь õli tulle valama
◊ подлить ~ подливать масла в огонь õli tulle valama
подобно предлог с дат. п. nagu, samuti kui
подшпилить 269a Г сов. → несов. подшпиливать что kõnek. (juuksenõelaga) üles kinnitama; külge kinnitama; подшпилить волосы juukseid (nalliga vm.) kinni panema, подшпилить бант lehvi (nööpnõelaga vm.) kinnitama ~ külge pistma
получеловек ед. ч. 18 (мн. ч. им. п. полулюди, род. и вин. п. полулюдей, дат. п. полулюдям, твор. п. полулюдьми, предл. п. о полулюдях) С м. од. poolinimene, pooleldi inimene
поступить 323b Г сов. → несов. поступать
‣ как, с кем-чем, без доп. toimima, talitama, käituma; поступить правильно õigesti talitama, поступить нечестно ebaausalt käituma;
‣ куда kuhu astuma, sisse saama (kõnek.); tööle asuma ~ minema; поступить в университет ülikooli astuma, поступить слесарем на завод tehasesse lukksepaks minema, в этом году ему не удалось поступить sel aastal ta ei saanud (kooli) sisse;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, laekuma, jõudma, tulema; minema; поступить в продажу müügile tulema, поступило распоряжение tuli korraldus, вода поступила в бак vesi voolas ~ jooksis ~ tuli paaki, пар поступил в цилиндр aur jõudis ~ tuli silindrisse;
‣ (üle) minema, sattuma; поступить в распоряжение кого kelle käsutusse (üle) minema
‣ как, с кем-чем, без доп. toimima, talitama, käituma; поступить правильно õigesti talitama, поступить нечестно ebaausalt käituma;
‣ куда kuhu astuma, sisse saama (kõnek.); tööle asuma ~ minema; поступить в университет ülikooli astuma, поступить слесарем на завод tehasesse lukksepaks minema, в этом году ему не удалось поступить sel aastal ta ei saanud (kooli) sisse;
‣ (без 1 и 2 л.) saabuma, laekuma, jõudma, tulema; minema; поступить в продажу müügile tulema, поступило распоряжение tuli korraldus, вода поступила в бак vesi voolas ~ jooksis ~ tuli paaki, пар поступил в цилиндр aur jõudis ~ tuli silindrisse;
‣ (üle) minema, sattuma; поступить в распоряжение кого kelle käsutusse (üle) minema
преданный 127 П (кр. ф. с дат. п. предан, предана, предано, преданы; кр. ф. без доп. предан, преданна, преданно, преданны) кому-чему ustav, truu, kiindunud, andunud; преданный друг ustav ~ truu sõber, преданный взгляд andunud pilk, она предана своему делу ta on oma tööle andunud
приколоть 252 Г сов. → несов. прикалывать
‣ что, чем, к чему (nööpnõelaga) külge kinnitama ~ torkama ~ pistma; приколоть бант lehvi (juustesse) kinnitama;
‣ кого kõnek. surnuks torkama ~ pistma
‣ что, чем, к чему (nööpnõelaga) külge kinnitama ~ torkama ~ pistma; приколоть бант lehvi (juustesse) kinnitama;
‣ кого kõnek. surnuks torkama ~ pistma
применительно к кому-чему предлог с дат. п. (rakendatuna, kohaldatuna) kelle-mille suhtes ~ kohta; millele vastavalt, mille kohaselt; действовать применительно к обстановке tegutsema vastavalt olukorrale ~ nii, nagu olukord nõuab, применительно к данному случаю käesolevale juhtumile vastavalt, käesoleva juhtumi järgi ~ kohaselt
прицепить 323a Г сов. → несов. прицеплять что, к чему (külge, järele) haakima; kõnek. (külge) kinnitama; прицепить плуг к трактору atra traktori külge ~ taha ~ traktorile järele haakima, прицепить вагон к поезду vagunit rongile järele ~ rongi külge haakima, прицепить бант к платью kõnek. lehvi kleidile kinnitama
противно I предлог с дат. п. liter. -vastaselt, vastupidi, vastu; поступить противно разуму mõistusvastaselt toimima, противно своей привычке oma harjumusele risti vastupidi, vastupidi oma harjumusele, harjumusvastaselt
путь (род., дат., предл. п. ед. ч. пути, твор. п. путём, мн. ч. 11) С м. неод.
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
‣ tee (ka ülek.), rada; rööbastee; водный путь veetee, воздушный путь õhutee, морской путь meretee, путь в горах mägitee, tee mägedes, путь, ведущий на север põhja viiv ~ suunduv tee, зимний путь talitee, санный путь reetee, тупиковый путь umbtee, tupik, торговый путь kaubatee, запасный ~ запасной путь varutee, Млечный Путь astr. Linnutee, рельсовый путь rööbastee, железнодорожные пути raudteed, raudteevõrk, поезд стоит на втором пути rong seisab teisel teel, по путям ходить воспрещается raudteel käimine (on) keelatud, путь следования liikumistee, пути сообщения ühendusteed, пути отступления taganemisteed, объездной путь ümbersõidutee, окольными ~ обходными путями (1) ringi, kaudseid teid pidi, kaudsel teel, kaude, (2) ülek. sahkermahkri kaudu, kõverteid pidi, идти, не разбирая пути teed valimata astuma ~ minema, встретить по пути teel kohtama, зайти по пути üksiti ~ mööda minnes sisse astuma, преградить путь teed tõkestama, путь торможения, тормозной путь pidurdusteekond, путь тока el. voolurada, путь относительного грунта mer. põhjakurss, kurss kalda(märkide) suhtes, путь относительно воды mer. tõeline kurss, в путь teele, в пути teel, пуститься ~ двинуться ~ тронуться в путь teele asuma, идти каким путём millist teed valides ~ millist teed mööda minema, kustkaudu, другим путём teist teed, teistkaudu, ближним ~ коротким путём lühimat teed pidi, ехать просёлочным путём külavaheteidpidi sõitma, мирным путём rahulikul teel, экспериментальным путём katsetades, katse ~ eksperimendi teel, сбиться с пути teelt eksima, teed kaotama (ka ülek.), куда путь держишь? kõnek. kuhu lähed? mis tee jalge all on? путь решения вопроса probleemi lahendusviis, жизненный путь elutee, -rada, пройденный путь läbitud tee (ka ülek.), боевой путь lahingutee, sõjatee, стать на путь борьбы võitlusteele asuma, võitlema hakkama, проложить путь teed rajama, расчистить путь teed puhastama (ka ülek.), идти своим путём ülek. oma rada minema, становиться на лёгкий путь kergemat teed valima, на ложном пути ülek. vääratel seisukohtadel, быть на пути к чему mida saavutamas ~ millele lähenemas olema;
‣ reis, sõit, tee(kond); добрый ~ счастливый путь, счастливого ~ доброго пути head teed, õnnelikku reisi, в пути sõidu ajal, teel, два дня пути kahe päeva tee(kond), на обратном пути tagasisõidul, tagasiteel;
‣ пути мн. ч. anat. teed; дыхательные пути hingamisteed;
‣ kõnek. van. tolk, tulu, kasu; в нём пути не будет temast õiget asja ei saa ~ õiget tolku ei tule;
‣ aj. õukonnaamet(kond) (Vana-Venemaal); ловчий путь jahi(amet)kond, конюший путь talliamet;
◊ кому по пути kellel on üks tee; без пути madalk. (ilma)asjata; стоять на чьём пути kellel tee peal ees olema; стоять поперёк пути кому kellel risti tee peal ees olema; становиться ~ стать поперёк пути кому kellele põiki teele ette astuma, keda takistama mida tegemast; направлять ~ направить на путь истины ~ на истинный путь кого keda õigele teele juhatama, tõeteele juhtima; наставлять ~ наставить на путь кого kellele elutarkust jagama ~ õpetama; прокладывать ~ проложить путь ~ дорогу чему, к чему, куда millele teed rajama; находить ~ найти путь к сердцу кого kelle hinge ~ südame juurde teed leidma; провожать ~ проводить в последний путь кого keda viimsele teekonnale saatma
родной 120 П
‣ lihane, päris; родной отец lihane isa, pärisisa, родной брат lihane vend, täisvend;
‣ kodu-, sünni-; родной город kodulinn, родной край sünnipaik, kodupaik, родной язык emakeel;
‣ kallis, armas, lähedane; oma; друг родной kallis ~ armas ~ kulla sõber, родные люди lähedased inimesed, omainimesed, родное лицо кого kelle armsakssaanud nägu, родное дело südamelähedane asi;
‣ П → С родные мн. ч. од. omaksed; родные и близкие omaksed
‣ lihane, päris; родной отец lihane isa, pärisisa, родной брат lihane vend, täisvend;
‣ kodu-, sünni-; родной город kodulinn, родной край sünnipaik, kodupaik, родной язык emakeel;
‣ kallis, armas, lähedane; oma; друг родной kallis ~ armas ~ kulla sõber, родные люди lähedased inimesed, omainimesed, родное лицо кого kelle armsakssaanud nägu, родное дело südamelähedane asi;
‣ П → С родные мн. ч. од. omaksed; родные и близкие omaksed
рожок 24 С м. неод.
‣ (мн. ч. им. п. рожки, род. п. рожек, дат. п. рожкам) dem. väike sarv, sarveke, sarvemüks; рожки улитки teosarved;
‣ sarv (puhkpill); английский рожок muus. inglise sarv, пастуший рожок karjasarv, karjapasun, lutusarv, luik, tõri, сигнальный рожок signaalsarv, signaalpasun, игра на рожке sarvemäng;
‣ sarv (torbik, kott); рожок для табака tubakasarv, рожок с порохом püssirohusarv, бумажный рожок van. pabertorbik, pabertuutu;
‣ lutipudel; кормить ребёнка из рожка last lutist ~ lutipudelist toitma;
‣ kingalusikas;
‣ kaun, kõder; jaanileib, jaanikaun;
‣ рожки мн. ч. sarvekesed, sarvmakaronid; sarvesaiad;
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult saba ja sarved järele
‣ (мн. ч. им. п. рожки, род. п. рожек, дат. п. рожкам) dem. väike sarv, sarveke, sarvemüks; рожки улитки teosarved;
‣ sarv (puhkpill); английский рожок muus. inglise sarv, пастуший рожок karjasarv, karjapasun, lutusarv, luik, tõri, сигнальный рожок signaalsarv, signaalpasun, игра на рожке sarvemäng;
‣ sarv (torbik, kott); рожок для табака tubakasarv, рожок с порохом püssirohusarv, бумажный рожок van. pabertorbik, pabertuutu;
‣ lutipudel; кормить ребёнка из рожка last lutist ~ lutipudelist toitma;
‣ kingalusikas;
‣ kaun, kõder; jaanileib, jaanikaun;
‣ рожки мн. ч. sarvekesed, sarvmakaronid; sarvesaiad;
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult saba ja sarved järele
рокочущий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г рокотать;
‣ прич. → П kõmav, kõmisev; mühav, mühisev; mürisev; kaikuv; рокочущий бас kõmisev bass(ihääl), рокочущий смех mürisev naer
‣ действ. прич. наст. вр. Г рокотать;
‣ прич. → П kõmav, kõmisev; mühav, mühisev; mürisev; kaikuv; рокочущий бас kõmisev bass(ihääl), рокочущий смех mürisev naer
сват 1 С м. од.
‣ kosjasobitaja, isamees, raudkäsi (folkl.);
‣ lang;
◊ ни сват ни брат кому kõnek. kellele võhivõõras ~ ei keegi olema
‣ kosjasobitaja, isamees, raudkäsi (folkl.);
‣ lang;
◊ ни сват ни брат кому kõnek. kellele võhivõõras ~ ei keegi olema
сводный 126 П
‣ koond-, ühend-, koondatud, ühendatud; сводный отчёт koondaruanne, сводный бюджет maj. koondeelarve, сводный баланс maj. koondbilanss, сводная таблица koondtabel, сводный оркестр koondorkester, ühendorkester, ühendatud orkester, сводный батальон sõj. koondpataljon;
‣ väljendeis сводная сестра poolõde, сводный брат poolvend, сводные дети võõraslapsed
‣ koond-, ühend-, koondatud, ühendatud; сводный отчёт koondaruanne, сводный бюджет maj. koondeelarve, сводный баланс maj. koondbilanss, сводная таблица koondtabel, сводный оркестр koondorkester, ühendorkester, ühendatud orkester, сводный батальон sõj. koondpataljon;
‣ väljendeis сводная сестра poolõde, сводный брат poolvend, сводные дети võõraslapsed
свой 156a М (своя, своё, свои)
‣ oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
‣ М → С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
‣ М → С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
◊ стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
‣ oma, enda; med. kehaomane, oma-; встать со своего места oma kohalt tõusma, сделать своими руками oma ~ enda kätega ~ käega tegema, к своему изумлению oma hämmastuseks, свои убеждения omad veendumused, своего рода omamoodi, в своё время omal ajal, он там свой человек ta on seal oma inimene, умереть своей смертью loomulikku surma surema;
‣ М → С своё с. неод. oma (asi, mõte, soov vm.); упорно делать своё visalt omamoodi tegema, своего бы чего не забыть et ühtegi oma asja maha ei unustaks; он своё сделал ta on oma töö teinud, он своё прожил tema aeg on otsas, temale antud elupäevad on otsas, ты опять за своё kõnek. jälle ajad sa oma (joru);
‣ М → С свои мн. ч. од. omad (inimesed); здесь все свои siin on kõik omad, партизаны с трудом добрались до своих partisanid jõudsid suurivaevu omade juurde;
◊ стоять на своём oma seisukohtadele kindlaks jääma, mitte taganema, enda ~ oma arvamuse juurde jääma; настаивать на своём oma raiuma; своя рубашка ближе к телу vanas. oma särk on kõige ligem; кричать ~ выть ~ голосить не своим голосом võika häälega karjuma; идти ~ пойти своей дорогой oma teed minema; идти своим чередом oma rada minema; молодость берёт своё noorus nõuab oma osa; свой глаз -- алмаз vanas. oma silm on kuningas; сам не свой, сама не своя nagu arust ära ~ endast väljas ~ tasakaalust väljas olema; идти на своих (на) двоих kõnek. jalgsi ~ kondiauruga ~ kand ja varvas minema; остаться ~ оставаться при своих козырях kõnek. omadega puhtalt välja tulema ~ väljas olema; свой брат kõnek. (1) oma mesti mees, omasugune, (2) oma poiss; своя рука kõnek. omainimene, omamees
себе II дат. п. М себя
сердце 111 (мн. ч. им., вин. п. сердца, род. п. сердец, дат. п. сердцам, твор. п. сердцами, предл. п. о сердцах) С с. неод. süda (ka ülek.); порок сердца med. südamerike, инфаркт сердца med. südameinfarkt, золотое сердце kuldne süda, сердце родины kodumaa süda, мягкое сердце pehme süda, разбитое сердце purustatud süda, от чистого сердца puhtast südamest, от всего сердца kogu südamest, у него нет сердца tal pole südant sees, ta on südametu inimene, сердце трепещет от радости süda hüppab rõõmust, покорить сердце südant vallutama, носить под сердцем südame all kandma;
◊ брать ~ взять за сердце ~ за сердце кого kellele südamesse ~ hinge minema, südant liigutama; иметь сердце на кого kõnek. kelle peale vimma kandma, kelle vastu okast südames kandma; отлегло от сердца у кого kellel läks süda kergemaks; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd; сердце надрывается у кого kelle süda tõmbub valust kokku ~ on valust lõhkemas; сердце падает ~ упало у кого kellel süda jääb ~ jäi seisma, tuli hirm peale; сердце в пятки уходит ~ ушло kõnek. kelle süda langes ~ langeb saapasäärde, kelle püksid sõeluvad püüli, kes langes verest ära; принимать ~ принять близко к сердцу südamesse võtma; сердце похолодело у кого, от чего kellel tõmbus ~ võttis südame alt külmaks; сердце щемит у кого kelle süda kripeldab sees; сердце не лежит у кого к кому-чему kõnek. kes v mis ei tõmba ~ ei istu; скребёт на сердце, на сердце кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab sees; скрепя сердце kõnek. südant kõvaks tehes, vastumeelselt, vastu tahtmist; с замиранием сердца põksuva ~ väriseva südamega, hinge kinni pidades; с открытым сердцем avali ~ avatud südamega ~ hingega; прийтись по сердцу кому kõnek. kelle meele järele olema; сорвать сердце на ком kõnek. oma viha kelle peale välja valama; с сердцем сказать kõnek. vihaga ~ südametäiega ütlema; в сердцах kõnek. vihahoos, vihaselt, südametäiega
◊ брать ~ взять за сердце ~ за сердце кого kellele südamesse ~ hinge minema, südant liigutama; иметь сердце на кого kõnek. kelle peale vimma kandma, kelle vastu okast südames kandma; отлегло от сердца у кого kellel läks süda kergemaks; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сердце кровью обливается у кого kelle süda tilgub verd; сердце надрывается у кого kelle süda tõmbub valust kokku ~ on valust lõhkemas; сердце падает ~ упало у кого kellel süda jääb ~ jäi seisma, tuli hirm peale; сердце в пятки уходит ~ ушло kõnek. kelle süda langes ~ langeb saapasäärde, kelle püksid sõeluvad püüli, kes langes verest ära; принимать ~ принять близко к сердцу südamesse võtma; сердце похолодело у кого, от чего kellel tõmbus ~ võttis südame alt külmaks; сердце щемит у кого kelle süda kripeldab sees; сердце не лежит у кого к кому-чему kõnek. kes v mis ei tõmba ~ ei istu; скребёт на сердце, на сердце кошки скребут у кого kõnek. kelle süda kripeldab sees; скрепя сердце kõnek. südant kõvaks tehes, vastumeelselt, vastu tahtmist; с замиранием сердца põksuva ~ väriseva südamega, hinge kinni pidades; с открытым сердцем avali ~ avatud südamega ~ hingega; прийтись по сердцу кому kõnek. kelle meele järele olema; сорвать сердце на ком kõnek. oma viha kelle peale välja valama; с сердцем сказать kõnek. vihaga ~ südametäiega ütlema; в сердцах kõnek. vihahoos, vihaselt, südametäiega
слега 70 (мн. ч. дат. п. слегам и слегам, твор. п. слегами и слегами, предл. п. о слегах и слегах) С ж. неод. aluspuu, roovik, müürilatt; latt
словцо 112 (мн. ч. им. и вин. п. словца, дат. п. словцам, твор. п. словцами, предл. п. словцах) С с. неод. kõnek. sõna, ütlus; острое словцо teravus, terav sõna, вовремя сказанное словцо õigel ~ parajal ajal öeldud sõna;
◊ крепкое словцо vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; красное словцо kõnek. teravmeelsus, vaimukus, tabav ~ teravmeelne sõna ~ väljend; солёное словцо soolane sõna ~ väljend
◊ крепкое словцо vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; красное словцо kõnek. teravmeelsus, vaimukus, tabav ~ teravmeelne sõna ~ väljend; солёное словцо soolane sõna ~ väljend
согласно II предлог с дат. и твор. п. mille kohaselt ~ järgi, vastavalt millele; согласно предписанию ettekirjutuse kohaselt ~ järgi, vastavalt ettekirjutusele, согласно уставу põhikirja ~ määrustiku kohaselt ~ järgi, vastavalt põhikirjale ~ määrustikule, согласно закону ~ с законом seaduse kohaselt ~ järgi, vastavalt seadusele, seadust mööda, согласно с твоим ответом sinu vastuse põhjal ~ järgi
сообразно
‣ Н koheselt, -päraselt, vastavalt;
‣ предлог с дат. п. järgi, mille kohaselt, vastavalt millele; сообразно с предлог с твор. п. mille kohaselt ~ järgi, vastavalt millele, действовать сообразно закону ~ с законом seaduse järgi ~ seaduse kohaselt toimima, сообразно с обстоятельствами vastavalt olukorrale, asjaoludest olenevalt, nii nagu olukord nõuab
‣ Н koheselt, -päraselt, vastavalt;
‣ предлог с дат. п. järgi, mille kohaselt, vastavalt millele; сообразно с предлог с твор. п. mille kohaselt ~ järgi, vastavalt millele, действовать сообразно закону ~ с законом seaduse järgi ~ seaduse kohaselt toimima, сообразно с обстоятельствами vastavalt olukorrale, asjaoludest olenevalt, nii nagu olukord nõuab
соответственно
‣ Н vastavalt, kooskõlas, sobivalt;
‣ предлог с дат. п. mille kohaselt ~ järgi, vastavalt millele; соответственно с предлог с твор. п. mille kohaselt ~ järgi, vastavalt millele действовать соответственно приказу (1) käsu kohaselt ~ käsu järgi ~ käsule vastavalt toimima, (2) käskkirja kohaselt ~ käskkirjale vastavalt toimima, соответственно с обстоятельствами vastavalt olukorrale, asjaoludest olenevalt, nii nagu olukord nõuab
‣ Н vastavalt, kooskõlas, sobivalt;
‣ предлог с дат. п. mille kohaselt ~ järgi, vastavalt millele; соответственно с предлог с твор. п. mille kohaselt ~ järgi, vastavalt millele действовать соответственно приказу (1) käsu kohaselt ~ käsu järgi ~ käsule vastavalt toimima, (2) käskkirja kohaselt ~ käskkirjale vastavalt toimima, соответственно с обстоятельствами vastavalt olukorrale, asjaoludest olenevalt, nii nagu olukord nõuab
соразмерно
‣ Н mõõdupäraselt, parajalt, sobivalt, kooskõlas, vastavuses, vastavalt;
‣ предлог с дат. п. mille kohaselt, millele vastavalt; kooskõlas, vastavuses; соразмерно с предлог с твор. п. mille kohaselt, millele vastavalt
‣ Н mõõdupäraselt, parajalt, sobivalt, kooskõlas, vastavuses, vastavalt;
‣ предлог с дат. п. mille kohaselt, millele vastavalt; kooskõlas, vastavuses; соразмерно с предлог с твор. п. mille kohaselt, millele vastavalt
сосед 1 (мн. ч. род. п. соседей, дат. п. соседям) С м. од. naaber, naabrimees, üleaedne; сосед по квартире korterinaaber, сосед по парте pinginaaber
старший 124 П
‣ vanem-, vanem; старший мастер vanemmeister, старшая медицинская сестра vanemõde (haiglas), старший научный сотрудник vanemteadur, старший тренер vanemtreener, старший лейтенант vanemleitnant, старший следователь jur. vanemuurija, старший помощник капитана mer. kapteni vanemabi, esimene tüürimees, старший член mat. pealiige, старший брат vanem vend, старшее поколение vanem põlvkond, студенты старших курсов vanemate kursuste üliõpilased, старшие классы vanemad klassid, старший в семье perekonnas vanem, старший по войнскому званию sõj. auastmelt kõrgem;
‣ П → С старший м. од. vanem; старший группы rühmavanem, sõj. grupivanem;
‣ П → С старшие мн. ч. од. vanemad inimesed, täiskasvanud; слушаться старших vanemate ~ täiskasvanute sõna kuulama
‣ vanem-, vanem; старший мастер vanemmeister, старшая медицинская сестра vanemõde (haiglas), старший научный сотрудник vanemteadur, старший тренер vanemtreener, старший лейтенант vanemleitnant, старший следователь jur. vanemuurija, старший помощник капитана mer. kapteni vanemabi, esimene tüürimees, старший член mat. pealiige, старший брат vanem vend, старшее поколение vanem põlvkond, студенты старших курсов vanemate kursuste üliõpilased, старшие классы vanemad klassid, старший в семье perekonnas vanem, старший по войнскому званию sõj. auastmelt kõrgem;
‣ П → С старший м. од. vanem; старший группы rühmavanem, sõj. grupivanem;
‣ П → С старшие мн. ч. од. vanemad inimesed, täiskasvanud; слушаться старших vanemate ~ täiskasvanute sõna kuulama
судно I 96 (мн. ч. им. п. суда, род. п. судов, дат. п. судам) С с. неод. (vesi)alus, veesõiduk, laev; морское судно merelaev, речное судно jõelaev, океанское судно ookeanilaev, судно заграничного плавания välissõidulaev, kaugsõidulaev, судно прибрежного плавания rannasõidulaev, торговое судно kaubalaev, пассажирское судно reisilaev, грузо-пассажирское судно kauba-reisilaev, рыболовное судно kala(püügi)laev, китобойное судно vaala(püügi)laev, морозительное ~ рефрижераторное судно külmutuslaev, ujukülmla, транспортное судно transpordilaev, veolaev, спасательное судно päästelaev, буксирное судно puksiirlaev, pukser, быстроходное судно kiirlaev, парусное судно purjelaev, судно на подводных крыльях tiiburlaev, судно на воздушной подушке hõljuklaev, валкое судно kipakas laev, гребное судно aj. sõudelaev, ледокольное судно jäälõhkuja, воздушное судно õhusõiduk
судя деепр. väljendis судя по предлог с дат. п. otsustades, vastavalt; судя по его виду, он здоров kui otsustada väljanägemise järgi, siis on ta terve (inimene), поступать, судя по обстоятельствам toimima vastavalt olukorrale ~ nagu olukord nõuab, судя по сему selle järgi otsustades
сын 3 С м. од. (им. п. мн. ч. сыновья, liter. сыны, род. п. сыновей, дат. п. сыновьям) poeg (ka ülek.); младший сын noorem ~ noorim poeg, приёмный сын kasupoeg, верные сыны отчизны isamaa ~ isamaale ustavad pojad, сын полка polgu poeg, блудный сын kirikl. kadunud poeg (ka ülek.), духовный сын (1) pihipoeg, (2) ülek. vaimujärglane, сукин сын vulg. koerapoeg, litapoeg, сын своего времени oma aja laps, сын степей steppide laps, сын гор mägede laps
тавро 97 (дат. п. мн. ч. таврам и таврам) С с. неод.
‣ põletusmärk (loomade märgistamisel); märgis, eristusmärk;
‣ põletusraud, märgits, märkeriist
‣ põletusmärk (loomade märgistamisel); märgis, eristusmärk;
‣ põletusraud, märgits, märkeriist
тельце 111 С с. неод.
‣ (род. п. мн. ч. телец) kõnek. dem. väike keha, kehake; детское тельце lapse keha;
‣ (мн. ч. им. п. тельца, род. п. телец, дат. п. тельцам) biol. kehake, osake, korpuskul; белые кровяные тельца vere valgelibled, leukotsüüdid, красные кровяные тельца vere punalibled, erütrotsüüdid, кровяное тельце verelible, осязательное тельце kompimiskehake, kompekehake, вирусные тельца viiruskehakesed
‣ (род. п. мн. ч. телец) kõnek. dem. väike keha, kehake; детское тельце lapse keha;
‣ (мн. ч. им. п. тельца, род. п. телец, дат. п. тельцам) biol. kehake, osake, korpuskul; белые кровяные тельца vere valgelibled, leukotsüüdid, красные кровяные тельца vere punalibled, erütrotsüüdid, кровяное тельце verelible, осязательное тельце kompimiskehake, kompekehake, вирусные тельца viiruskehakesed
тем III твор. п. ед. ч. М тот, то и дат. п. мн. ч. М тот, то, та
трепло С
‣ 97, 98 с. неод. murd. ropsimõõk;
‣ 95 (мн. ч. им. п. треплы, род. п. треплов, дат. п. треплам) м. и с. од. madalk. lõksutaja, lõkats, keelekõlk, latatara, ladrakai, lobasuu
‣ 97, 98 с. неод. murd. ropsimõõk;
‣ 95 (мн. ч. им. п. треплы, род. п. треплов, дат. п. треплам) м. и с. од. madalk. lõksutaja, lõkats, keelekõlk, latatara, ladrakai, lobasuu
трёхлетний 121 П kolmeaastane, kolme aasta vanune ~ pikkune, kolm aastat vana ~ pikk ~ kestev, kolme aasta; трёхлетний стаж kolmeaastane staaž, трёхлетний брат kolmeaastane ~ kolme aasta vanune vend, трёхлетнее плавание kolm aastat kestev ~ kolme aasta pikkune merereis, трёхлетний план kolme aasta plaan
ты 161 М 2 л. ед. ч.
‣ sina, sa; ты что тут делаешь? mida sina siin teed?, что с тобой? mis sul viga on?, mis sinuga on juhtunud ~ lahti on?, из-за тебя мы опоздали sinu pärast jäime hiljaks, быть на ты с кем kellega sina peal olema, говорить ты кому kellele sina ütlema, keda sinatama, ну тебя kõnek. jäta järele, mine ikka;
‣ тебе дат. п. ед. ч., ты им. п. ед. ч. в функции частицы kõnek. sul, sa (pahameele, ähvarduse väljendamisel); я тебе поговорю küll ma sul räägin, куда тебе kus nüüd sina, kus sa sellega, ишь ты, что придумал kae mis välja mõtles;
◊ вот тебе раз ~ на kõnek. säh sulle (nüüd); чтоб тебе пусто было madalk. võtku sind see ja teine, et sul vihmavari kõhus lahti läheks; выпить на ты с кем kõnek. kellega sinasõprust jooma; вот тебе ~ те крест madalk. van. jumala eest, jumalatõsi
‣ sina, sa; ты что тут делаешь? mida sina siin teed?, что с тобой? mis sul viga on?, mis sinuga on juhtunud ~ lahti on?, из-за тебя мы опоздали sinu pärast jäime hiljaks, быть на ты с кем kellega sina peal olema, говорить ты кому kellele sina ütlema, keda sinatama, ну тебя kõnek. jäta järele, mine ikka;
‣ тебе дат. п. ед. ч., ты им. п. ед. ч. в функции частицы kõnek. sul, sa (pahameele, ähvarduse väljendamisel); я тебе поговорю küll ma sul räägin, куда тебе kus nüüd sina, kus sa sellega, ишь ты, что придумал kae mis välja mõtles;
◊ вот тебе раз ~ на kõnek. säh sulle (nüüd); чтоб тебе пусто было madalk. võtku sind see ja teine, et sul vihmavari kõhus lahti läheks; выпить на ты с кем kõnek. kellega sinasõprust jooma; вот тебе ~ те крест madalk. van. jumala eest, jumalatõsi
утро 94 (род. п. ед. ч. утра, с утра, до утра, от утра, дат. п. ед. ч. к утру и к утру, по утру, дат. п. мн. ч. утрам, по утрам) С с. неод. hommik; раннее утро varahommik, varajane hommik, заснуть под утро vastu hommikut ~ hommiku eel uinuma ~ magama jääma, отложить на утро hommikuks jätma, hommikuni edasi lükkama, в пять часов утра kell viis hommikul, с добрым утром, доброе утро tere hommikust, по утрам hommikuti, каждое утро igal hommikul, с самого утра hommikust saadik ~ saati ~ peale, на утро järgmisel ~ järgmise päeva hommikul, литературное утро kirjandushommik, утро жизни ülek. eluhommik, elukoidik;
◊ утро вечера мудренее vanas. hommik on õhtust targem, hommik on targem kui õhtu
◊ утро вечера мудренее vanas. hommik on õhtust targem, hommik on targem kui õhtu
ухо 104 (мн. ч. им. п., вин. п. уши, род. п. ушей, дат. п. ушам, твор. п. ушами, предл. п. об ушах) С с. неод.
‣ kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
‣ уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
‣ (nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
◊ крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
‣ kõrv (kuulmiselund; sang, käepide; ka ülek.); наружное ухо anat. väliskõrv, внутреннее ухо anat. sisekõrv, среднее ухо anat. keskkõrv, больное ухо haige kõrv, оттопыренные уши peast eemalehoidvad kõrvad, глух на одно ухо ühest kõrvast kurt, чуткое ухо у кого kellel on terav kõrv ~ terane kuulmine, охотничье ухо jahimehe kõrv (terav kuulmine), в ушах шумит kõrvus kohiseb, в ушах стоит что mis kumiseb (kogu aeg) kõrvus, в ушах звенит у кого kelle kõrvus kumiseb, kelle kõrvad kumisevad ~ huugavad ~ ajavad pilli, уши заложило у кого kelle kõrvad on lukus, kellel on kõrvad lukus, он отморозил уши külm võttis tal ~ ta külmetas kõrvad ära, приложить ~ приставить ухо к чему kõrva mille vastu panema ~ suruma, улыбаться до ушей suu kõrvuni naerma, почесать за ухом kõrvatagust kratsima ~ sügama, таскать за уши кого kõnek. keda kõrvust sakutama ~ sikutama ~ kiskuma, дать в ухо ~ по уху кому kõnek. kellele vastu kõrvu andma, над самым ухом otse kõrva ääres, за уши не оттащишь кого keda ei saa väevõimugagi millest eemale, уши котла pajasangad, pajakõrvad, уши колокола (kiriku)kella sangad, морское ухо zool. merikõrv (meretigu Haliotis);
‣ уши мн. ч. mütsikõrvad, kõrva(k)lapid; шапка с ушами kõrvikmüts, läkiläki, опустить уши mütsikõrvu alla laskma;
‣ (nõela)silm; ухо иголки nõelasilm;
◊ крепок на ухо kõva ~ vaese ~ vaevase ~ nõrga kuulmisega, kelle kõrv on tönts; уши вянут у кого kõnek. kellel kõrvad löövad pilli ~ jooksevad virtsavett; режет ухо ~ уши mis lõikab kõrvu; держать ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; навострить ~ насторожить уши kõnek. kõrvu teritama ~ kikitama ~ kikkis hoidma, valvas olema; нарвать ~ натрепать уши кому kõnek. kellel kõrvu kuumaks kütma ~ tuliseks tegema, keda kõrvust kiskuma ~ sakutama, kellel kõrvu pihku võtma; прожужжать ~ прогудеть ~ пpотрубить ~ прокричать (все) уши кому kõnek. (ühesama) jutuga ära tüütama, kellel kõrvad huugavad (ühest ja samast) jutust; слышать ~ услышать своими ~ собственными ушами oma kõrvaga kuulma; краснеть ~ покраснеть ~ вспыхнуть до ушей kõrvuni punastama; доходить ~ дойти до чьих ушей kelle kõrvu ulatuma ~ kostma ~ puutuma; за уши тянуть ~ тащить кого kõnek. halv keda kättpidi edasi talutama, tagant upitama; пропустить ~ пропускать мимо ушей kõrvust mööda laskma; в одно ухо входит, в другое выходит kõnek. ühest kõrvast (läks, läheb) sisse, teisest välja; краем ~ краешком уха ~ одним ухом слышать ~ услышать kõnek. ühe ~ poole kõrvaga kuulma; не видать кому кого-чего как своих ушей kõnek. keda-mida niisama vähe kui oma kõrvu nägema ~ näha saama, kellest-millest suud puhtaks pühkima; по уши влюбиться ~ влюбляться в кого kõnek. kõrvuni armuma kellesse; по уши в долгах kõnek. kõrvuni ~ üle pea võlgades; ни уха ни рыла не смыслить ~ не знать ~ не понимать в чём vulg. mitte tuhkagi ~ mitte mõhkugi ~ mitte pooli pudrunõusidki teadma, mitte ööst ega päevast teadma, kellel pole mitte õrna aimugi; и ухом не ведёт ~ не повёл kõnek. kes ei tee ~ ei teinud väljagi, ei liiguta ~ liigutanud oimugi; сказать ~ шептать ~ шепнуть на ухо kõrva sosistama ~ kõrva sisse ütlema; хлопать ушами kõnek. halv (1) ammulisui vahtima, (2) käed rüpes istuma; (и) у стен есть уши vanas. (ka) seintel on kõrvad; выше лба уши не растут vanas. lind ei või kõrgemale lennata, kui tiivad kannavad, üle oma varju ei hüppa; не верить ~ не поверить своим ~ собственным ушам kõnek. oma kõrvu mitte uskuma; развесить ~ развешивать уши kõnek. halv. (1) ammulisui kuulama, (2) käed rüpes istuma; медведь ~ слон на ухо наступил кому kõnek. kellele on karu ~ elevant kõrva peale astunud
хозяин 1 (мн. ч. им. п. хозяева, род. п. хозяев, дат. п. хозяевам) С м. од.
‣ peremees (omanik; pereisa; ka ülek.); хозяин предприятия ettevõtte peremees ~ omanik, хозяин дачи suvila peremees ~ omanik, хозяева страны maa peremehed, хозяева поля väljaku peremehed (spordis), хозяин положения olukorra peremees, хозяин своей судьбы oma saatuse peremees, выйти из батраков в хозяева sulasest peremeheks saama, стать хозяином peremeheks hakkama, жить хозяином peremehe elu elama;
‣ biol. peremeesorganism;
‣ madalk. mees (abikaasana);
◊ хозяин своего слова ~ своему слову sõnapidaja ~ oma sõna peremees; сам себе хозяин ise enda peremees (olema)
‣ peremees (omanik; pereisa; ka ülek.); хозяин предприятия ettevõtte peremees ~ omanik, хозяин дачи suvila peremees ~ omanik, хозяева страны maa peremehed, хозяева поля väljaku peremehed (spordis), хозяин положения olukorra peremees, хозяин своей судьбы oma saatuse peremees, выйти из батраков в хозяева sulasest peremeheks saama, стать хозяином peremeheks hakkama, жить хозяином peremehe elu elama;
‣ biol. peremeesorganism;
‣ madalk. mees (abikaasana);
◊ хозяин своего слова ~ своему слову sõnapidaja ~ oma sõna peremees; сам себе хозяин ise enda peremees (olema)
Христос (род. п., вин. п. Христа, дат. п. Христу, твор. п. Христом, предл. п. Христе) С м. од. (без мн. ч.) jumal, Kristus;
◊ Христа ради jumala nimel ~ pärast; жить Христа ради у кого van. kelle armust elama; Христос с тобой (с ним, с вами, с ними) (1) jumal sinuga (temaga, teiega, nendega), (2) mis sa (te) nüüd, min(g)e ikka, kas tõesti; жить как у Христа за пазухой nagu vanajumala selja taga elama; вот те ~ тебе Христос van. jumala ausõna
◊ Христа ради jumala nimel ~ pärast; жить Христа ради у кого van. kelle armust elama; Христос с тобой (с ним, с вами, с ними) (1) jumal sinuga (temaga, teiega, nendega), (2) mis sa (te) nüüd, min(g)e ikka, kas tõesti; жить как у Христа за пазухой nagu vanajumala selja taga elama; вот те ~ тебе Христос van. jumala ausõna
церковь ( ед. ч. род. п., дат., предл. церкви, твор. церковью; мн. ч. род. церквей, дат. церквам и церквям, твор. церквами и церквями, предл. церквах и церквях) С ж. неод. kirik (mingi usundi v. selle suuna kõrgeim organisatsioonivorm; sakraalarhitektuuri kuuluv ehitis); англиканская церковь anglikaani kirik, episkopaalkirik, кальвинистская церковь kalvinistlik kirik, католическая церковь katoliku kirik, лютеранская церковь luteri kirik, православная церковь roomakatoliku ~ õigeusu kirik, протестантская церковь protestantlik kirik, деревянная церковь puukirik, пятиглавая церковь viie kupli ~ torniga kirik, отделение церкви от государства kiriku eraldamine riigist, отлучение от церкви kirikuvanne, kirikuvande alla panemine (kogudusest väljaheitmine ja needmine)
человек 18 (мн. ч. им. п. люди, род. п., вин. людей, дат. людям, твор. людьми, предл. о людях, с количественными словами мн. ч. род. человек, дат. человекам, твор. человеками, предл. о человеках) С м. од.
‣ inimene; настоящий человек tõeline inimene, честный человек aus inimene, деловой человек asjalik inimene, рабочий человек tööinimene, человек большого ума väga tark inimene, человек дела teoinimene, стать человеком inimeseks saama, сделать человеком кого inimest tegema kellest, он свой человек ta on oma inimene, все мы люди, все человеки humor. kõik me oleme inimesed ~ harilikud surelikud ~ lihtsurelikud, нас было десять человек детей meid oli kümme last;
‣ mees; isik; учёный человек õpetatud mees, человек слова sõnakas ~ sõnapidaja mees ~ inimene, молодой человек noormees, человек у власти võimulolev isik, võimukandja, võimulolija, расстроен человек, не видишь teine (inimene) on tujust ära, kas sa siis ei näe, не хочет человек, а ты заставляешь teine ~ ta ei taha, aga sina muudkui käid peale;
‣ (mõisa-, kõrtsi)teener;
◊ как один человек nagu üks mees; выходить ~ выйти в люди haljale oksale jõudma, (hea) järje peale saama, jalgu alla saama; на людях madalk. teiste ~ inimeste seltsis ~ keskel
‣ inimene; настоящий человек tõeline inimene, честный человек aus inimene, деловой человек asjalik inimene, рабочий человек tööinimene, человек большого ума väga tark inimene, человек дела teoinimene, стать человеком inimeseks saama, сделать человеком кого inimest tegema kellest, он свой человек ta on oma inimene, все мы люди, все человеки humor. kõik me oleme inimesed ~ harilikud surelikud ~ lihtsurelikud, нас было десять человек детей meid oli kümme last;
‣ mees; isik; учёный человек õpetatud mees, человек слова sõnakas ~ sõnapidaja mees ~ inimene, молодой человек noormees, человек у власти võimulolev isik, võimukandja, võimulolija, расстроен человек, не видишь teine (inimene) on tujust ära, kas sa siis ei näe, не хочет человек, а ты заставляешь teine ~ ta ei taha, aga sina muudkui käid peale;
‣ (mõisa-, kõrtsi)teener;
◊ как один человек nagu üks mees; выходить ~ выйти в люди haljale oksale jõudma, (hea) järje peale saama, jalgu alla saama; на людях madalk. teiste ~ inimeste seltsis ~ keskel
чёрт 5 (мн. ч. им. п. черти, род. и вин. п. чертей, дат. п. чертям, твор. п. чертями, предл. п. о чертях) С м. од. kurat, saatan, kurivaim, vanapagan, vanatühi, vanakuri, põrguvürst, vanaõelus, vanakurat, vanasarvik, pärgel; работать как чёрт nagu hobune ~ nagu meeletu tööd tegema, какой ты, к чёрту, врач kõnek. mis pagana arst sa ka oled, не верить ни в бога, ни в чёрта mitte jumalat ega kuradit uskuma;
◊ послать ко всем чертям ~ к чёрту kõnek. põrgusse ~ kuradile saatma; ни к чёрту не годится kõnek. ei kõlba kusagile ~ kuradilegi ~ kassi saba allagi; сам чёрт не поймёт ~ не разберёт kõnek. keegi kurat ei saa aru, vanakuratki ~ tontki ei saa otsa peale; у чёрта на куличках kõnek. karukolkas, pärapõrgus, põrgupõhjas, maailma otsas; чем чёрт не шутит kõnek. paljugi mis ~ ei või iialgi teada, mis võib juhtuda, tont teab, kuidas läheb; чёрт дёрнул кого kõnek. kes kurat käskis kellel mida teha; чёрт попутал кого kõnek. kiusatus tuli peale kellele; чёрта с два madalk. keda kuraditki ei..., võta näpust; бояться кого как чёрт ладана kõnek. kartma keda nagu vanakurat välku; ни богу свечка, ни чёрту кочерга kõnek. (kes) pole ei liha ega kala, (kellest) pole põrguharki ega taevavärki, kahvatu kuju (olema); всё пошло ~ полетело к чёрту kõnek. kõik lendas kuradile ~ vastu taevast ~ läks vett vedama; чёрт возьми ~ побери madalk. kurat võtku ~ võtaks, põrgu ~ kirevase päralt; ни черта нет madalk. tuhkagi pole; чёрт знает что madalk. kurat ~ tont teab mis; не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat polegi nii hirmus, kui teda maalitakse, asi ei olegi nii hull, kui pealt paistab; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi; кой ~ какой чёрт madalk. (1) mis ~ kes kurat, (2) mis pagan; на кой ~ какой чёрт madalk. mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks; ни один чёрт kõnek. mitte keegi kurat ~ ükski tont; (сам) чёрт ногу ~ голову сломит kõnek. kõik on pilla-palla, vanakurigi murrab oma kaela; один чёрт madalk. üks kama kõik; тьфу (ты) чёрт madalk. sa tuline ~ sinine ~ sarviline saatan, ptüi, põrguline; до чёрта madalk. kuradimoodi, põrgumoodi, roppumoodi; чёрт носит кого где madalk. kus kurat keegi küll ringi kolab ~ on; одному чёрту известно kõnek. mida teab ainult vanakurat ise
◊ послать ко всем чертям ~ к чёрту kõnek. põrgusse ~ kuradile saatma; ни к чёрту не годится kõnek. ei kõlba kusagile ~ kuradilegi ~ kassi saba allagi; сам чёрт не поймёт ~ не разберёт kõnek. keegi kurat ei saa aru, vanakuratki ~ tontki ei saa otsa peale; у чёрта на куличках kõnek. karukolkas, pärapõrgus, põrgupõhjas, maailma otsas; чем чёрт не шутит kõnek. paljugi mis ~ ei või iialgi teada, mis võib juhtuda, tont teab, kuidas läheb; чёрт дёрнул кого kõnek. kes kurat käskis kellel mida teha; чёрт попутал кого kõnek. kiusatus tuli peale kellele; чёрта с два madalk. keda kuraditki ei..., võta näpust; бояться кого как чёрт ладана kõnek. kartma keda nagu vanakurat välku; ни богу свечка, ни чёрту кочерга kõnek. (kes) pole ei liha ega kala, (kellest) pole põrguharki ega taevavärki, kahvatu kuju (olema); всё пошло ~ полетело к чёрту kõnek. kõik lendas kuradile ~ vastu taevast ~ läks vett vedama; чёрт возьми ~ побери madalk. kurat võtku ~ võtaks, põrgu ~ kirevase päralt; ни черта нет madalk. tuhkagi pole; чёрт знает что madalk. kurat ~ tont teab mis; не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat polegi nii hirmus, kui teda maalitakse, asi ei olegi nii hull, kui pealt paistab; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi; кой ~ какой чёрт madalk. (1) mis ~ kes kurat, (2) mis pagan; на кой ~ какой чёрт madalk. mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks; ни один чёрт kõnek. mitte keegi kurat ~ ükski tont; (сам) чёрт ногу ~ голову сломит kõnek. kõik on pilla-palla, vanakurigi murrab oma kaela; один чёрт madalk. üks kama kõik; тьфу (ты) чёрт madalk. sa tuline ~ sinine ~ sarviline saatan, ptüi, põrguline; до чёрта madalk. kuradimoodi, põrgumoodi, roppumoodi; чёрт носит кого где madalk. kus kurat keegi küll ringi kolab ~ on; одному чёрту известно kõnek. mida teab ainult vanakurat ise
шах II 18 С м. неод. male tuli, šahh (kõnek.); вечный шах igavene tuli, двойной шах kahekordne tuli, король находится под шахом kuningas on tules ~ tule all, уйти из-под шаха tule alt ära käima, объявить шах (королю) (kuningale) tuld andma, шах и мат tuli ja matt
щека 78 (ед. ч. вин. п. щёку, мн. ч. им. и вин. п. щёки, род. п. щёк, дат. п. щекам) С ж. неод.
‣ põsk, pale (ka tehn.); tehn. külg, pakk (paki); румяные щёки punased põsed, впалые щёки aukuvajunud ~ aukus põsed, поцеловать в щёку põsele suudlema, погладить по щеке põske silitama, щека арки ehit. kaare põsk, щека свода ehit. võlvi põsk, щека топора kirve põsk ~ pale, щека дробилки purustilõug, щека амбразуры sõj. laskeava põsk ~ külg;
‣ (обычно мн. ч.) (jõe) kõrged järsud kaljukaldad; (oru) püstnõlvad;
◊ уписывать ~ уплетать за обе щеки ~ щёки kõnek. puukima, vohmerdama, vohmima, mõlema ~ kahe suupoolega sööma ~ pistma
‣ põsk, pale (ka tehn.); tehn. külg, pakk (paki); румяные щёки punased põsed, впалые щёки aukuvajunud ~ aukus põsed, поцеловать в щёку põsele suudlema, погладить по щеке põske silitama, щека арки ehit. kaare põsk, щека свода ehit. võlvi põsk, щека топора kirve põsk ~ pale, щека дробилки purustilõug, щека амбразуры sõj. laskeava põsk ~ külg;
‣ (обычно мн. ч.) (jõe) kõrged järsud kaljukaldad; (oru) püstnõlvad;
◊ уписывать ~ уплетать за обе щеки ~ щёки kõnek. puukima, vohmerdama, vohmima, mõlema ~ kahe suupoolega sööma ~ pistma
яйцо 102 (мн. ч. им. п. яйца, род. п. яиц, дат. п. яйцам) С с. неод. muna (valminud munarakk koos seda ümbritseva kestaga; linnumuna toiduna; ümara kujuga ese); гусиное яйцо hanemuna, куриное яйцо kanamuna, черепашьи яйца kilpkonnamunad, змеиное яйцо ussimuna, maomuna, муравьиное яйцо sipelgamuna, sipelganukk (kõnek.), тухлое яйцо mädamuna, хрустальное яйцо kristallmuna, kristallkera, яйца вкрутую kõvad ~ kõvaks keedetud munad, яйца всмятку pehmed ~ poolvedelad munad, класть ~ нести яйца munema, посадить курицу на яйца kana hauduma panema, садиться на яйца hauduma minema (kana kohta);
◊ выеденного яйца не стоит kõnek. ei ole küünemustagi väärt; носиться как курица с яйцом с кем-чем kõnek. millest kaagutama, nagu munas ~ munavalus kana olema; яйца курицу не учат vanas. muna õpetab kana
◊ выеденного яйца не стоит kõnek. ei ole küünemustagi väärt; носиться как курица с яйцом с кем-чем kõnek. millest kaagutama, nagu munas ~ munavalus kana olema; яйца курицу не учат vanas. muna õpetab kana
