[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 47 artiklit
берег 21 (предл. п. ед. ч. о береге, на берегу, вин. п. на берег, на берег) С м. неод. kallas; rand, rannik; крутой берег järsk kallas, пологий берег lauge kallas, на берегу реки jõe kaldal, выбросить на берег kaldale heitma, выйти из берегов üle kallaste tõusma, родные берега kodurand, морской берег, берег моря mererand, сойти на берег randuma, берег фиордового типа geol. fjordrannik, lõhangrannik, берег аральского типа geol. araali rannik
биржа 76 С ж. неод. maj. börs; биржа труда tööbörs, товарная биржа kaubabörs, чёрная биржа must börs
вдоль II предлог с род. п. piki mida; идти вдоль берега piki kallast minema
выступ 1 С м. неод. eend, etteulatuv ~ väljaulatuv osa, väljaaste, nukk (-ki); pikend, jätk; выступ берега kaldanukk, geol. ranna eend, выступ стены seinanukk, верхний выступ (kirjatähe) ülapikend, ülapikkus
докатиться 316 Г сов. → несов. докатываться до кого-чего
‣ veerema milleni; мяч докатился до воды pall veeres veepiirile, волна докатилась до берега laine veeres kaldale ~ jõudis kaldasse;
‣ ülek. kanduma, jõudma kelleni-milleni; слухи докатились до провинции kuuldused jõudsid ka ääremaile;
‣ ülek. kõnek. langema milleni; докатиться до преступления kuritegevusse langema, докатиться до нищеты vaesuma, kerjuseks muutuma, alla käima
‣ veerema milleni; мяч докатился до воды pall veeres veepiirile, волна докатилась до берега laine veeres kaldale ~ jõudis kaldasse;
‣ ülek. kanduma, jõudma kelleni-milleni; слухи докатились до провинции kuuldused jõudsid ka ääremaile;
‣ ülek. kõnek. langema milleni; докатиться до преступления kuritegevusse langema, докатиться до нищеты vaesuma, kerjuseks muutuma, alla käima
докинуть 334 Г сов. → несов. докидывать что до чего kõnek. kuhu, milleni viskama mida; докинуть камень до противоположного берега kivi vastaskaldale viskama
дотянуть Г сов. → несов. дотягивать
‣ 339a кого-что, с чем, до чего kohale ~ lõpuni venitama ~ tõmbama ~ lohistama ~ vedama ~ tirima; milleni tõmbama ~ venitama ~ vedama; дотянуть телефонный провод до леса telefonijuhet metsani vedama, дотянуть с работой до полудня tööga poole päevani ~ lõunani venitama, дотянул с заявлением до последнего дня viivitas ~ venitas avalduse andmisega viimase päevani, дотянуть бревно до берега palki kaldani ~ kaldale lohistama, дотянуть песню до конца laulu lõpuni laulma;
‣ 339b до чего kõnek. (raskustega) milleni jõudma ~ vastu pidama; мы с трудом дотянули до шоссе jõudsime vaevu maanteele (välja), дотянуть до зарплаты palgapäevani kuidagi (rahaga) välja tulema ~ venitama;
‣ 339b до чего kõnek. elama, hinges püsima; больной не дотянет до весны haige ei ela (enam) kevadeni
‣ 339a кого-что, с чем, до чего kohale ~ lõpuni venitama ~ tõmbama ~ lohistama ~ vedama ~ tirima; milleni tõmbama ~ venitama ~ vedama; дотянуть телефонный провод до леса telefonijuhet metsani vedama, дотянуть с работой до полудня tööga poole päevani ~ lõunani venitama, дотянул с заявлением до последнего дня viivitas ~ venitas avalduse andmisega viimase päevani, дотянуть бревно до берега palki kaldani ~ kaldale lohistama, дотянуть песню до конца laulu lõpuni laulma;
‣ 339b до чего kõnek. (raskustega) milleni jõudma ~ vastu pidama; мы с трудом дотянули до шоссе jõudsime vaevu maanteele (välja), дотянуть до зарплаты palgapäevani kuidagi (rahaga) välja tulema ~ venitama;
‣ 339b до чего kõnek. elama, hinges püsima; больной не дотянет до весны haige ei ela (enam) kevadeni
заболоченный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г заболотить;
‣ прич. → П (кр. ф. заболочен, заболоченна, заболоченно, заболоченны) soostunud, soine; rabastunud; заболоченная почва soine ~ soostunud maa ~ pinnas, заболоченные берега реки soised ~ soostunud jõekaldad
‣ страд. прич. прош. вр. Г заболотить;
‣ прич. → П (кр. ф. заболочен, заболоченна, заболоченно, заболоченны) soostunud, soine; rabastunud; заболоченная почва soine ~ soostunud maa ~ pinnas, заболоченные берега реки soised ~ soostunud jõekaldad
завывать 169a Г несов. что, без доп. (kaeblikult) ulguma, huilgama, undama; vinguma, vihistama, vihisema; ветер завывает в трубе tuul ulub korstnas, сирена тревожно завывала sireen huilgas ~ undas ärevalt, завывала виолончель, гремели трубы tšello vingus ja trompetid hüüdsid, часами завывать романсы kõnek. halv. tundide kaupa romansse kõõrutama
загудеть 232b Г сов. undama ~ huilgama ~ sumisema ~ kõmisema ~ kõmistama hakkama; вдруг загудела сирена äkki hakkas sireen hüüdma ~ huilgama, пчёлы загудели mesilased hakkasid sumisema
затопить II 323a Г сов. → несов. затоплять, затапливать кого-что
‣ чем üle ujutama (ka ülek.), (vett vm.) täis jooksma, tulvama; река затопила берега jõgi tõusis üle kallaste, вода затопила подвал kelder on vett täis (jooksnud), солнце затопило рощу ярким светом päike valas ~ ujutas metsasalu heleda valgusega üle;
‣ põhja laskma, uputama; затопить корабли laevu põhja laskma
‣ чем üle ujutama (ka ülek.), (vett vm.) täis jooksma, tulvama; река затопила берега jõgi tõusis üle kallaste, вода затопила подвал kelder on vett täis (jooksnud), солнце затопило рощу ярким светом päike valas ~ ujutas metsasalu heleda valgusega üle;
‣ põhja laskma, uputama; затопить корабли laevu põhja laskma
измазать 186 Г сов. → несов. измазывать kõnek.
‣ что, чем, в чём ära määrima; измазать пальцы чернилами sõrmi tindiseks tegema;
‣ что määrimiseks ~ võidmiseks ~ salvimiseks ~ võõpamiseks ära kulutama ~ raiskama; измазать тюбик крема tuubitäit kreemi ära kasutama ~ kulutama
‣ что, чем, в чём ära määrima; измазать пальцы чернилами sõrmi tindiseks tegema;
‣ что määrimiseks ~ võidmiseks ~ salvimiseks ~ võõpamiseks ära kulutama ~ raiskama; измазать тюбик крема tuubitäit kreemi ära kasutama ~ kulutama
крутизна 52 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) järskus, kallakus; kalle, tõus; крутизна берега kalda järskus, крутизна откоса ~ покатости geol. nõlva kalle, nõlvus, крутизна характеристики el. karakteristiku tõus, крутизна нарезки tehn. vintsoone tõus;
‣ järsak; спускаться по крутизне järsakust laskuma
‣ (без мн. ч.) järskus, kallakus; kalle, tõus; крутизна берега kalda järskus, крутизна откоса ~ покатости geol. nõlva kalle, nõlvus, крутизна характеристики el. karakteristiku tõus, крутизна нарезки tehn. vintsoone tõus;
‣ järsak; спускаться по крутизне järsakust laskuma
крутость 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ järskus, äkilisus; крутость берега kalda järskus;
‣ valjus, karmus, käredus;
‣ tihkus, tihedus, paksus, sitkus
‣ järskus, äkilisus; крутость берега kalda järskus;
‣ valjus, karmus, käredus;
‣ tihkus, tihedus, paksus, sitkus
молочный 126 П
‣ piim-, piima-; piimjas, piimvalge; молочная кислота keem. piimhape, молочная спелость põll. piimküpsus, молочное стекло piimklaas, молочный сахар keem. piimasuhkur, laktoos, молочные продукты piimasaadused, -tooted, молочная промышленность piimatööstus, молочный зуб piimahammas, молочная кухня (1) (imikute) piimaköök, (2) piimamenüü, молочная каша piimapuder (piimaga keedetud), молочный поросёнок piimapõrsas, молочная корова piimalehm, молочное животноводство piimakarjandus, piimakarjakasvatus, молочный брат piimavend, молочное дерево bot. piimapuu, piimabroosimum (Brosimum galactodendron, Galactodendron utile), молочного цвета piimvalge, piimjas, piimjasvalge, молочный сепаратор koorelahuti;
‣ П → С молочная ж. неод. piimakauplus, piimapood; piimasaal, piimabaar;
‣ П → С молочное с. неод. (без мн. ч.) piimatoit, piimatoidud;
◊ молочные реки и кисельные берега folkl. piimajõed ja pudrumäed
‣ piim-, piima-; piimjas, piimvalge; молочная кислота keem. piimhape, молочная спелость põll. piimküpsus, молочное стекло piimklaas, молочный сахар keem. piimasuhkur, laktoos, молочные продукты piimasaadused, -tooted, молочная промышленность piimatööstus, молочный зуб piimahammas, молочная кухня (1) (imikute) piimaköök, (2) piimamenüü, молочная каша piimapuder (piimaga keedetud), молочный поросёнок piimapõrsas, молочная корова piimalehm, молочное животноводство piimakarjandus, piimakarjakasvatus, молочный брат piimavend, молочное дерево bot. piimapuu, piimabroosimum (Brosimum galactodendron, Galactodendron utile), молочного цвета piimvalge, piimjas, piimjasvalge, молочный сепаратор koorelahuti;
‣ П → С молочная ж. неод. piimakauplus, piimapood; piimasaal, piimabaar;
‣ П → С молочное с. неод. (без мн. ч.) piimatoit, piimatoidud;
◊ молочные реки и кисельные берега folkl. piimajõed ja pudrumäed
мыть 347a Г несов.
‣ кого-что, чем, в чём pesema (van. ka pesu kohta), küürima; мыть волосы дождевой водой juukseid vihmaveega pesema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ что uhtma; мыть золото kulda uhtma, вода моет берега vesi uhub kaldaid;
◊ рука руку моет vanas. käsi peseb kätt; vrd. вымыть
‣ кого-что, чем, в чём pesema (van. ka pesu kohta), küürima; мыть волосы дождевой водой juukseid vihmaveega pesema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ что uhtma; мыть золото kulda uhtma, вода моет берега vesi uhub kaldaid;
◊ рука руку моет vanas. käsi peseb kätt; vrd. вымыть
одетый 119 (кр. ф. одет, одета, одето, одеты)
‣ страд. прич. прош. вр. Г одеть;
‣ прич. → П riietatud, rõivastatud, riides; он одет в чёрный костюм tal on must ülikond seljas, (он) одет по последней моде (ta) on viimase moe järgi riides, он сидел одетый ta istus, mantel seljas, одетые в камень берега реки ülek. kivised kaldapealsed;
◊ одет с иголочки (tal on) uhiuued riided seljas, (ta on) otse nõelasilmast tulnud
‣ страд. прич. прош. вр. Г одеть;
‣ прич. → П riietatud, rõivastatud, riides; он одет в чёрный костюм tal on must ülikond seljas, (он) одет по последней моде (ta) on viimase moe järgi riides, он сидел одетый ta istus, mantel seljas, одетые в камень берега реки ülek. kivised kaldapealsed;
◊ одет с иголочки (tal on) uhiuued riided seljas, (ta on) otse nõelasilmast tulnud
омывать 169a Г несов. → сов. омыть
‣ кого-что liter. (puhtaks, maha) pesema, uhtma (uhan); омывать лицо nägu pesema, омывать грязь с чего millelt pori maha pesema;
‣ (без сов.) что uhtuma (uhun); море омывает берега meri uhub kaldaid, полуостров омывают воды двух морей poolsaart uhuvad kahe mere lained, poolsaar piirneb kahe merega;
◊ омывать ~ омыть кровью что liter. verega niisutama
‣ кого-что liter. (puhtaks, maha) pesema, uhtma (uhan); омывать лицо nägu pesema, омывать грязь с чего millelt pori maha pesema;
‣ (без сов.) что uhtuma (uhun); море омывает берега meri uhub kaldaid, полуостров омывают воды двух морей poolsaart uhuvad kahe mere lained, poolsaar piirneb kahe merega;
◊ омывать ~ омыть кровью что liter. verega niisutama
отгрести 370 Г сов. → несов. отгребать
‣ что, от чего (eemale, ära, kõrvale) kraapima ~ riisuma ~ pühkima ~ rookima; отгрести снег откуда mida lumest puhtaks rookima, millest lund eemale rookima;
‣ от чего eemale sõudma; отгрести от берега kaldast eemale sõudma
‣ что, от чего (eemale, ära, kõrvale) kraapima ~ riisuma ~ pühkima ~ rookima; отгрести снег откуда mida lumest puhtaks rookima, millest lund eemale rookima;
‣ от чего eemale sõudma; отгрести от берега kaldast eemale sõudma
отдалиться 285 Г сов. → несов. отдаляться
‣ от кого-чего, без доп. eemalduma, kaugenema; ülek. eemale hoiduma, võõraks ~ eemale jääma; лодка отдалилась от берега paat eemaldus kaldast, голоса отдалились hääled kaugenesid, отдалиться от друзей sõpradest eemale hoiduma, sõpradele võõraks jääma;
‣ от чего ülek. kõrvale kalduma; отдалиться от темы разговора jututeemast kõrvale kalduma
‣ от кого-чего, без доп. eemalduma, kaugenema; ülek. eemale hoiduma, võõraks ~ eemale jääma; лодка отдалилась от берега paat eemaldus kaldast, голоса отдалились hääled kaugenesid, отдалиться от друзей sõpradest eemale hoiduma, sõpradele võõraks jääma;
‣ от чего ülek. kõrvale kalduma; отдалиться от темы разговора jututeemast kõrvale kalduma
отделиться 308 Г сов. → несов. отделяться от кого-чего
‣ eralduma, irduma; кора отделилась от ствола koor on tüve küljest lahti tulnud, баржа отделилась от берега praam eemaldus kaldast, самолёт отделился от земли lennuk rebis end maast lahti;
‣ van. lahku lööma; отделиться от родителей vanematest lahku lööma;
‣ nõristuma, nõrguma
‣ eralduma, irduma; кора отделилась от ствола koor on tüve küljest lahti tulnud, баржа отделилась от берега praam eemaldus kaldast, самолёт отделился от земли lennuk rebis end maast lahti;
‣ van. lahku lööma; отделиться от родителей vanematest lahku lööma;
‣ nõristuma, nõrguma
отойти 372 (без страд. прич.) Г сов. → несов. отходить I
‣ от кого-чего, к кому-чему, без доп. ära ~ eemale ~ kõrvale ~ tagasi minema, eemalduma (ka ülek.); лодка отошла от берега paat eemaldus kaldast, отойти на минуту silmapilguks ~ viivuks ~ hetkeks ära minema, сестра не могла отойти от больного õde ei saanud haiget üksi jätta, отойти к окну akna juurde minema, поезд отошёл точно rong väljus täpselt, отойти от кружка ringist eemale jääma, отойти от темы asjast ~ asja mõttest ~ teemast kõrvale kalduma, отойти от правды tõe vastu patustama, отойти на задний план tagaplaanile jääma, отойти от прежних взглядов endisi tõekspidamisi hülgama, отойти ко сну unne suikuma, отойти от хозяйства majapidamisest kõrvale jääma;
‣ taganema; враг отошёл vaenlane taganes;
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ minema; обои отошли tapeet on lahti;
‣ välja minema, luituma; загар отошёл päevitus on juba kadunud;
‣ от кого-чего, кому-чему, к кому-чему, подо что kelle kätte ~ valdusse minema; дом отошёл к дочери maja on nüüd tütre valduses;
‣ üles sulama, ülek. ka järele andma; leebuma; toibuma; земля ещё не отошла maa ei ole veel sulanud;
‣ от чего (töötlemisel) eralduma; от творога отошла сыворотка kohupiimast eraldus vadak, от зерна отошла шелуха teradelt koorusid kestad, terad on juba puhtad;
‣ kõnek. läbi ~ mööda saama ~ minema, lõppema, mööduma; ягоды отошли marjaaeg on läbi ~ möödas ~ otsas;
‣ van. elust lahkuma;
◊ отойти в вечность liter. (1) manalasse varisema, igavikku minema, siit ilmast lahkuma, hingusele minema, (2) mineviku hõlma ~ rüppe vajuma; отойти ~ отходить в прошлое minevikuks saama ~ muutuma; сердце отошло у кого kelle viha läks üle ~ lahtus; отойти от мира сего van. sellest ~ siit ilmast lahkuma
‣ от кого-чего, к кому-чему, без доп. ära ~ eemale ~ kõrvale ~ tagasi minema, eemalduma (ka ülek.); лодка отошла от берега paat eemaldus kaldast, отойти на минуту silmapilguks ~ viivuks ~ hetkeks ära minema, сестра не могла отойти от больного õde ei saanud haiget üksi jätta, отойти к окну akna juurde minema, поезд отошёл точно rong väljus täpselt, отойти от кружка ringist eemale jääma, отойти от темы asjast ~ asja mõttest ~ teemast kõrvale kalduma, отойти от правды tõe vastu patustama, отойти на задний план tagaplaanile jääma, отойти от прежних взглядов endisi tõekspidamisi hülgama, отойти ко сну unne suikuma, отойти от хозяйства majapidamisest kõrvale jääma;
‣ taganema; враг отошёл vaenlane taganes;
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ minema; обои отошли tapeet on lahti;
‣ välja minema, luituma; загар отошёл päevitus on juba kadunud;
‣ от кого-чего, кому-чему, к кому-чему, подо что kelle kätte ~ valdusse minema; дом отошёл к дочери maja on nüüd tütre valduses;
‣ üles sulama, ülek. ka järele andma; leebuma; toibuma; земля ещё не отошла maa ei ole veel sulanud;
‣ от чего (töötlemisel) eralduma; от творога отошла сыворотка kohupiimast eraldus vadak, от зерна отошла шелуха teradelt koorusid kestad, terad on juba puhtad;
‣ kõnek. läbi ~ mööda saama ~ minema, lõppema, mööduma; ягоды отошли marjaaeg on läbi ~ möödas ~ otsas;
‣ van. elust lahkuma;
◊ отойти в вечность liter. (1) manalasse varisema, igavikku minema, siit ilmast lahkuma, hingusele minema, (2) mineviku hõlma ~ rüppe vajuma; отойти ~ отходить в прошлое minevikuks saama ~ muutuma; сердце отошло у кого kelle viha läks üle ~ lahtus; отойти от мира сего van. sellest ~ siit ilmast lahkuma
отпихнуть 336a (страд. прич. прош. вр. отпихнутый, кр. ф. отпихнут, отпихнутьа, отпихнутьо, отпихнутьы) Г сов. → несов. отпихивать кого-что, от кого-чего, чем kõnek. eemale ~ lahti ~ ära tõukama ~ lükkama; отпихнуть лодку от берега paati kaldast lahti lükkama
отпихнуться 336 Г сов. → несов. отпихиваться от чего, чем, без доп. kõnek. end eemale ~ lahti ~ ära tõukama ~ lükkama; отпихнуться веслом от берега aeruga (paati) kaldast lahti lükkama
оттолкнуть 336a (страд. прич. прош. вр. оттолкнутый) Г сов. → несов. отталкивать кого-что, от кого-чего eemale ~ kõrvale ~ ära lükkama ~ tõukama (ka ülek.); оттолкнуть стул tooli eemale tõukama, оттолкнуть лодку от берега paati kaldast lahti lükkama, оттолкнуть от себя друзей sõpru endast eemale tõukama
оттолкнуться 336 Г сов. → несов. отталкиваться
‣ чем, от кого-чего end eemale ~ lahti ~ ära lükkama ~ tõukama, äratõuget tegema; оттолкнуться веслом от берега (oma paati) kaldast aeruga lahti lükkama, оттолкнуться ногами end jalgadega millest ära ~ eemale tõukama;
‣ от чего ülek. millest tõuget saama; оттолкнуться от чужой идеи teise mõttest lähtuma ~ tõuget ~ inspiratsiooni saama
‣ чем, от кого-чего end eemale ~ lahti ~ ära lükkama ~ tõukama, äratõuget tegema; оттолкнуться веслом от берега (oma paati) kaldast aeruga lahti lükkama, оттолкнуться ногами end jalgadega millest ära ~ eemale tõukama;
‣ от чего ülek. millest tõuget saama; оттолкнуться от чужой идеи teise mõttest lähtuma ~ tõuget ~ inspiratsiooni saama
отчаливание 115 С с. неод. (без мн. ч.) pollari ~ kai küljest lahtisidumine ~ -võtmine; kaldast eemaldumine; отчаливание лодки от берега paadi eemaldumine kaldast
патрулировать 171a Г несов. что, без доп. patrullima, valvama; патрулировать берега randa valvama, rannavalvet pidama
подмыв 1 С м. неод. (без мн. ч.) (alt)uht(u)mine, geol. uuristus; hüdr. allpinnase erosioon; подмыв берега kaldauuristus, rannauuristus
прихватить 316a Г сов. → несов. прихватывать kõnek.
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
прослойка 75 С ж. неод. (vahe)kihistis, vahekiht (ka geol., mäend.), kiht, lade, kord; прослойка крема в пирожном koogi kreemikiht, прослойка породы mäend. aheraine(vahe)kiht, воздушная прослойка õhkvahe, õhuvahe, мелкобуржуазная прослойка väikekodanlik ühiskonnakiht ~ kihtkond
реветь 250 Г несов. möirgama, röökima, mörisema, ulguma, uluma; mürisema; huilgama; бык ревёт pull ~ sõnn möirgab ~ möriseb, буря ревёт torm möirgab ~ ulub, ребёнок ревёт kõnek. laps röögib, мотор ревёт mootor müriseb, сирена ревёт sireen huilgab;
◊ реветь белугой madalk. nagu ratta peal ~ nagu metsaline röökima ~ karjuma ~ kisendama
◊ реветь белугой madalk. nagu ratta peal ~ nagu metsaline röökima ~ karjuma ~ kisendama
река 70, 78 С ж. неод. (вин. п. ед. ч. реку и реку) jõgi; мелкая река madal jõgi, горная река mägijõgi, mäestikujõgi, равнинная река tasandikujõgi, судоходная река laevatatav jõgi, пограничная река piirijõgi, русло реки jõesäng, устье реки jõesuue, jõesuu, вверх по реке ülesjõge, vastuvett, вниз по реке allajõge, pärijõge, pärivett, река вышла из берегов jõgi tõusis üle kallaste, река стала jõgi külmus kinni, река вскрылась jõgi vabanes jäävangist, jõelt on jää läinud, jõgi läks lahti, слёзы льются рекой ülek. pisarad voolavad ojadena, река времени ülek. ajameri, реки народа ülek. inimvool, inimmeri;
◊ кануть в реку забвения liter. unustusehõlma vajuma; молочные реки (и) кисельные берега piimajõed ja pudrumäed
◊ кануть в реку забвения liter. unustusehõlma vajuma; молочные реки (и) кисельные берега piimajõed ja pudrumäed
рельеф 1 С м. неод. reljeef (geogr. pinnamood, pinnavormid; kunst pinnast eenduva v. pinnasse süvendatud kujutisega skulptuur); рельеф берега kaldareljeef, рельеф поверхности pinnareljeef, рельеф местности maastiku ~ paikkonna reljeef, волнистый рельеф lainjas reljeef, рельеф коренных пород, коренной рельеф aluspõhja reljeef, расчленённый ~ пересечённый рельеф murdreljeef, низкий рельеф kunst lamereljeef, bareljeef, высокий рельеф kunst kõrgreljeef
сирена 51 С ж.
‣ sireen (од. müt. lauluga meremehi hukutav nümf kreeka mütoloogias; неод. füüs. helisageduse määramise aparaat; неод. tehn. helisignaalide tekiti; sellega tekitatud heli); сирена воздушной тревоги õhuhäiresireen, автомобильная сирена autosireen, туманная сирена mer. udusireen, судовая сирена mer. laevavile, паровая сирена auruvile, вой сирены sireenihuile, sireeni huilgamine ~ üürgamine;
‣ сирены мн. ч. од. zool. meriveiselised (Sirenia)
‣ sireen (од. müt. lauluga meremehi hukutav nümf kreeka mütoloogias; неод. füüs. helisageduse määramise aparaat; неод. tehn. helisignaalide tekiti; sellega tekitatud heli); сирена воздушной тревоги õhuhäiresireen, автомобильная сирена autosireen, туманная сирена mer. udusireen, судовая сирена mer. laevavile, паровая сирена auruvile, вой сирены sireenihuile, sireeni huilgamine ~ üürgamine;
‣ сирены мн. ч. од. zool. meriveiselised (Sirenia)
скос II 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) viltuseks ~ libajaks ~ veerjaks tegemine, längutamine, kaldu lõikamine ~ raiumine, kelbastamine; viltukiskumine, viltutõmbamine; скос кромки tehn. kalduservamine;
‣ kalle, kaldenurk; viltune serv; läng, kallak, veer; скос скалы kaljuläng, скос берега kaldaveer, скос пропила puidut. kaldots;
‣ viltu ~ kõõrdi vaatamine, kõõritamine
‣ (без мн. ч.) viltuseks ~ libajaks ~ veerjaks tegemine, längutamine, kaldu lõikamine ~ raiumine, kelbastamine; viltukiskumine, viltutõmbamine; скос кромки tehn. kalduservamine;
‣ kalle, kaldenurk; viltune serv; läng, kallak, veer; скос скалы kaljuläng, скос берега kaldaveer, скос пропила puidut. kaldots;
‣ viltu ~ kõõrdi vaatamine, kõõritamine
спихнуть 336a Г сов. → несов. спихивать
‣ кого-что, с чего куда kõnek. (maha, alla, ära, kokku) lükkama ~ tõukama; спихнуть лодку с берега paati kaldalt vette lükkama, спихнуть бревно в воду palki vette lükkama, спихнуть в яму auku tõukama;
‣ кого-что, куда ülek. madalk. halv. kaela määrima, kaelast ära sokutama; спихнуть товар kaupa kellele kaela määrima, kaubast lahti saama, спихнуть замуж кого keda mehele sokutama;
‣ кого-что ülek. madalk. kohalt minema lööma; спихнуть заведующего juhatajat kohalt minema lööma;
◊ спихнуть ~ спихивать на шею ~ на руки ~ на плечи кому kellele mida kaela määrima; спихнуть ~ спихивать с плеч ~ с рук ~ с шеи kaelast ära sokutama
‣ кого-что, с чего куда kõnek. (maha, alla, ära, kokku) lükkama ~ tõukama; спихнуть лодку с берега paati kaldalt vette lükkama, спихнуть бревно в воду palki vette lükkama, спихнуть в яму auku tõukama;
‣ кого-что, куда ülek. madalk. halv. kaela määrima, kaelast ära sokutama; спихнуть товар kaupa kellele kaela määrima, kaubast lahti saama, спихнуть замуж кого keda mehele sokutama;
‣ кого-что ülek. madalk. kohalt minema lööma; спихнуть заведующего juhatajat kohalt minema lööma;
◊ спихнуть ~ спихивать на шею ~ на руки ~ на плечи кому kellele mida kaela määrima; спихнуть ~ спихивать с плеч ~ с рук ~ с шеи kaelast ära sokutama
судовой 120 П laeva-, (vesi)aluse(-); судовая команда laevameeskond, судовой журнал laevapäevik, logiraamat, судовая роль munsterroll (laevameeskonna ametlik nimestik), судовое свидетельство laevapilet, registreerimistunnistus, судовые документы laevapaberid, laevadokumendid, судовой врач laevaarst, судовой поставщик laevavarustaja, sipsander (kõnek.), судовой колокол laevakell, судовая сирена laevavile, судовой двигатель laevamasin, судовое снаряжение laevaseadmed, судовой груз laevaveos, last, praht
труд 2 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) töö; общественно полезный труд ühiskasulik töö, ручной труд (1) käsitsitöö, käsitsi töötamine, (2) tööõpetus (koolis); наёмный труд palgatöö, умственный труд vaimne töö, физический труд kehaline ~ füüsiline töö, оплата труда töötasustamine, töötasu, затраты труда tööjõukulu, töökulu, töökulutus, прои зводительность труда tööviljakus, условия труда töötingimused, tööolud, разделение труда tööjaotus, биржа труда tööbörs, инвалид труда tööinvaliid, право на труд õigus tööle, люди труда kõrgst. tööinimesed, орудия труда tööriistad, охрана труда töökaitse, плоды труда töö vili, добывать трудом tööga saama ~ teenima, не знать труда töötegemisest mitte midagi teadma, mitte teadma, mis tähendab töö, передать эстафету труда молодёжи anda tööjärg üle noortele;
‣ vaev, töö; (обычно мн. ч.) asjatoimetus; напрасный труд asjatu vaev, tühi töö, с трудом suure vaevaga, läbi häda, vaevaliselt, без особого труда kerge vaevaga, hõlpsasti, eriliste raskusteta, не стоит труда ei tasu vaeva, pole mõtet, положить много труда во что millega palju vaeva nägema, mille kallal suurt tööd ära tegema, верится с трудом raske uskuda, все труды пропали kogu töö ~ vaev läks luhta, она утомлена дневными трудами ta on päevatööst ~ päevatoimetustest väsinud;
‣ kõnek. tööõpetus; учитель труда ~ по труду tööõpetuse õpetaja;
‣ труды мн. ч. toimetised; труды университета ülikooli toimetised;
‣ teos; научный труд teaduslik teos ~ töö, список печатных трудов trükis ilmunud teoste ~ tööde nimestik ~ loetelu;
◊ египетский труд orjatöö, mooratöö; сизифов труд Sisyphose ~ Sisüfose töö (ränk mõttetu töö); без труда не вынешь и рыбку из пруда vanas. magades ei saa keegi süüa, magaja rebane ei püüa ühtegi kana, magades ei leia keegi leiba, magaja kassi suhu ei jookse hiir; давать себе труд делать что mida tegema vaevuma, vaevaks võtma mida teha
‣ (без мн. ч.) töö; общественно полезный труд ühiskasulik töö, ручной труд (1) käsitsitöö, käsitsi töötamine, (2) tööõpetus (koolis); наёмный труд palgatöö, умственный труд vaimne töö, физический труд kehaline ~ füüsiline töö, оплата труда töötasustamine, töötasu, затраты труда tööjõukulu, töökulu, töökulutus, прои зводительность труда tööviljakus, условия труда töötingimused, tööolud, разделение труда tööjaotus, биржа труда tööbörs, инвалид труда tööinvaliid, право на труд õigus tööle, люди труда kõrgst. tööinimesed, орудия труда tööriistad, охрана труда töökaitse, плоды труда töö vili, добывать трудом tööga saama ~ teenima, не знать труда töötegemisest mitte midagi teadma, mitte teadma, mis tähendab töö, передать эстафету труда молодёжи anda tööjärg üle noortele;
‣ vaev, töö; (обычно мн. ч.) asjatoimetus; напрасный труд asjatu vaev, tühi töö, с трудом suure vaevaga, läbi häda, vaevaliselt, без особого труда kerge vaevaga, hõlpsasti, eriliste raskusteta, не стоит труда ei tasu vaeva, pole mõtet, положить много труда во что millega palju vaeva nägema, mille kallal suurt tööd ära tegema, верится с трудом raske uskuda, все труды пропали kogu töö ~ vaev läks luhta, она утомлена дневными трудами ta on päevatööst ~ päevatoimetustest väsinud;
‣ kõnek. tööõpetus; учитель труда ~ по труду tööõpetuse õpetaja;
‣ труды мн. ч. toimetised; труды университета ülikooli toimetised;
‣ teos; научный труд teaduslik teos ~ töö, список печатных трудов trükis ilmunud teoste ~ tööde nimestik ~ loetelu;
◊ египетский труд orjatöö, mooratöö; сизифов труд Sisyphose ~ Sisüfose töö (ränk mõttetu töö); без труда не вынешь и рыбку из пруда vanas. magades ei saa keegi süüa, magaja rebane ei püüa ühtegi kana, magades ei leia keegi leiba, magaja kassi suhu ei jookse hiir; давать себе труд делать что mida tegema vaevuma, vaevaks võtma mida teha
удалиться 285 Г сов. → несов. удаляться
‣ от кого-чего, откуда eemalduma, eralduma, kõrvalduma, irduma, kaugenema; kõrvale ~ tagasi tõmbuma, taanduma; удалиться от берега kaldast eemalduma, удалиться от друзей sõpradest eemale jääma ~ irduma, sõpradele kaugeks jääma, удалиться от дел asjaajamisest ~ asjatoimetustest kõrvale ~ tagasi tõmbuma ~ kõrvale jääma, удалиться к себе в комнату oma tuppa tõmbuma, удалиться из города linnast lahkuma, могу я удалиться? kas ma võin ~ tohin lahkuda ~ ära minna?, суд удалился на совещание kohus läks nõu pidama, шаги удалились sammud eemaldusid ~ kaugenesid;
‣ от чего ülek. kõrvale kalduma, hälbima; удалиться от темы teemast kõrvale kalduma
‣ от кого-чего, откуда eemalduma, eralduma, kõrvalduma, irduma, kaugenema; kõrvale ~ tagasi tõmbuma, taanduma; удалиться от берега kaldast eemalduma, удалиться от друзей sõpradest eemale jääma ~ irduma, sõpradele kaugeks jääma, удалиться от дел asjaajamisest ~ asjatoimetustest kõrvale ~ tagasi tõmbuma ~ kõrvale jääma, удалиться к себе в комнату oma tuppa tõmbuma, удалиться из города linnast lahkuma, могу я удалиться? kas ma võin ~ tohin lahkuda ~ ära minna?, суд удалился на совещание kohus läks nõu pidama, шаги удалились sammud eemaldusid ~ kaugenesid;
‣ от чего ülek. kõrvale kalduma, hälbima; удалиться от темы teemast kõrvale kalduma
фондовый 119 П maj. fondi-; фондовая биржа fondibörs (väärtpaberite börs), фондовый капитал fondikapital
чёрный 126 П (кр. ф. чёрен, черна, черно, черны)
‣ must(-), musta värvi; чёрная краска must värv, чёрный дым must suits, чёрная собака must koer, чёрный шар must kuul (vastuhäälena), чёрная раса must rass, чёрная смерть van. must surm, katk, чёрный хлеб must leib, rukkileib, чёрная икра must kalamari, чёрный кофе must kohv, чёрный перец must pipar, чёрный лес lehtmets, чёрная буря mullatorm, чёрный пар mustkesa, чёрная металлургия mustmetallurgia, чёрные металлы mustmetallid, чёрный мёд tume mesi, чёрная ночь kottpime öö, чёрное духовенство mustad vaimulikud, munkvaimulikud, mungad, чёрный от загара päevitusest lausa must, lausa mustaks päevitunud, чёрный, как уголь süsimust, tukkmust, чёрный, как смоль pigimust, tökatmust, чёрный, как сажа nõgimust, tahmmust, чёрная смородина bot. must sõstar (Ribes nigrum), чёрный тополь bot. must pappel (Populus nigra), чёрная ножка bot. mustmädanik, чёрная казарка zool. mustlagle (Branta bernida), чёрный стриж zool. piiritaja (Apus apus), чёрная рыба zool. tundrakala, dallia (Dallia pectoralis), чёрная оспа med. mustad rõuged, чёрная кровь med. mustveresus, pigmentveresus, чёрная окраска кожи med. nahamustumus, nahapigmentumus, чёрная кожа must nahk, med. mustnahksus;
‣ ülek. mure-, murelik, must, sünge; чёрная меланхолия must ~ sünge melanhoolia, чёрная тоска ahastus, чёрная скука põrguigavus, tappev igavus, чёрная сторона жизни elu pahupool, лицо стало чёрным от горя nägu oli murest must ~ on murest mustaks läinud;
‣ ülek. alatu, räpane, must, kuri, paha; чёрные замыслы alatud ~ mustad plaanid, чёрная измена alatu ~ räpane reetmine, чёрная душа must ~ alatu hing, чёрное дело must tehing, sobing, чёрный рынок must turg, чёрная биржа must börs (spekulantide börs), чёрная реакция must ~ sünge reaktsiooniaeg, чёрный список must nimekiri, чёрная сотня aj. mustsada, чёрная несправедливость karjuv ~ kisendav ülekohus, чёрная дума kuri ~ halb ~ paha ~ must mõte, чёрный глаз kuri silm ~ pilk;
‣ van. kõnek. must, määrdunud; чёрное бельё must pesu, руки, чёрные от грязи mustad ~ porised käed;
‣ (без кр. ф.) taga-, köögi-, hoovi-; чёрный двор tagahoov, чёрный ход tagauks, köögikäik, чёрное крыльцо tagatrepp, tagumine välistrepp, köögitrepp;
‣ (без кр. ф.) suitsu-; чёрная изба suitsutare, чёрная печь suitsuahi, чёрная баня suitsusaun;
‣ (без кр. ф.) van. must(-), mustkunsti(-), nõia-; чёрное волшебство mustkunst, чёрная магия must maagia, чёрная книга nõiaraamat, чёрная сила põrguvägi;
‣ (без кр. ф.) must, liht-, abi-; чёрная работа must ~ kvalifitseerimata ~ erioskuseta töö, lihttöö;
‣ (без кр. ф.) must-, toor-, pooltöödeldud, pooleldi töötlemata; чёрный пол must põrand, aluspõrand;
‣ (без кр. ф.) liht-, alam-; чёрный люд ~ народ lihtrahvas, alamrahvas, pööbel, alamkiht;
‣ (без кр. ф.) aj. rakke-; чёрные люди rakketalupojad;
‣ П → С чёрный м, чёрная ж. од. must (neeger), mustanahaline;
‣ П → С чёрные мн. ч. од. pööbel, alamrahvas;
‣ П → С чёрные мн. ч. неод. mustad (malendid, kabendid); ход чёрными mustade käik;
‣ П → С чёрное с. неод. must rõivas ~ ülikond; ходить в чёрном mustas rõivas ~ mustas käima, leinariiet kandma;
‣ П → С чёрный м. од. madalk. vanatühi, vanakuri;
◊ держать в чёрном теле кого kõnek. vaeslapse osas pidama; навести ~ наводить чёрную краску musta värvi paksult peale panema; в чёрном цвете mustades ~ süngetes värvides; чёрным по белому написано ~ напечатано must valgel ~ kirjas seisma; чёрная кость alamrahva ~ lihtrahva hulgast (inimene); называть чёрное белым musta valgeks nimetama; принимать ~ принять чёрное за белое musta valgeks pidama; чёрная кошка пробежала ~ проскочила между кем kõnek. kelle vahelt on must kass läbi jooksnud; на ~ про чёрный день mustadeks päevadeks
‣ must(-), musta värvi; чёрная краска must värv, чёрный дым must suits, чёрная собака must koer, чёрный шар must kuul (vastuhäälena), чёрная раса must rass, чёрная смерть van. must surm, katk, чёрный хлеб must leib, rukkileib, чёрная икра must kalamari, чёрный кофе must kohv, чёрный перец must pipar, чёрный лес lehtmets, чёрная буря mullatorm, чёрный пар mustkesa, чёрная металлургия mustmetallurgia, чёрные металлы mustmetallid, чёрный мёд tume mesi, чёрная ночь kottpime öö, чёрное духовенство mustad vaimulikud, munkvaimulikud, mungad, чёрный от загара päevitusest lausa must, lausa mustaks päevitunud, чёрный, как уголь süsimust, tukkmust, чёрный, как смоль pigimust, tökatmust, чёрный, как сажа nõgimust, tahmmust, чёрная смородина bot. must sõstar (Ribes nigrum), чёрный тополь bot. must pappel (Populus nigra), чёрная ножка bot. mustmädanik, чёрная казарка zool. mustlagle (Branta bernida), чёрный стриж zool. piiritaja (Apus apus), чёрная рыба zool. tundrakala, dallia (Dallia pectoralis), чёрная оспа med. mustad rõuged, чёрная кровь med. mustveresus, pigmentveresus, чёрная окраска кожи med. nahamustumus, nahapigmentumus, чёрная кожа must nahk, med. mustnahksus;
‣ ülek. mure-, murelik, must, sünge; чёрная меланхолия must ~ sünge melanhoolia, чёрная тоска ahastus, чёрная скука põrguigavus, tappev igavus, чёрная сторона жизни elu pahupool, лицо стало чёрным от горя nägu oli murest must ~ on murest mustaks läinud;
‣ ülek. alatu, räpane, must, kuri, paha; чёрные замыслы alatud ~ mustad plaanid, чёрная измена alatu ~ räpane reetmine, чёрная душа must ~ alatu hing, чёрное дело must tehing, sobing, чёрный рынок must turg, чёрная биржа must börs (spekulantide börs), чёрная реакция must ~ sünge reaktsiooniaeg, чёрный список must nimekiri, чёрная сотня aj. mustsada, чёрная несправедливость karjuv ~ kisendav ülekohus, чёрная дума kuri ~ halb ~ paha ~ must mõte, чёрный глаз kuri silm ~ pilk;
‣ van. kõnek. must, määrdunud; чёрное бельё must pesu, руки, чёрные от грязи mustad ~ porised käed;
‣ (без кр. ф.) taga-, köögi-, hoovi-; чёрный двор tagahoov, чёрный ход tagauks, köögikäik, чёрное крыльцо tagatrepp, tagumine välistrepp, köögitrepp;
‣ (без кр. ф.) suitsu-; чёрная изба suitsutare, чёрная печь suitsuahi, чёрная баня suitsusaun;
‣ (без кр. ф.) van. must(-), mustkunsti(-), nõia-; чёрное волшебство mustkunst, чёрная магия must maagia, чёрная книга nõiaraamat, чёрная сила põrguvägi;
‣ (без кр. ф.) must, liht-, abi-; чёрная работа must ~ kvalifitseerimata ~ erioskuseta töö, lihttöö;
‣ (без кр. ф.) must-, toor-, pooltöödeldud, pooleldi töötlemata; чёрный пол must põrand, aluspõrand;
‣ (без кр. ф.) liht-, alam-; чёрный люд ~ народ lihtrahvas, alamrahvas, pööbel, alamkiht;
‣ (без кр. ф.) aj. rakke-; чёрные люди rakketalupojad;
‣ П → С чёрный м, чёрная ж. од. must (neeger), mustanahaline;
‣ П → С чёрные мн. ч. од. pööbel, alamrahvas;
‣ П → С чёрные мн. ч. неод. mustad (malendid, kabendid); ход чёрными mustade käik;
‣ П → С чёрное с. неод. must rõivas ~ ülikond; ходить в чёрном mustas rõivas ~ mustas käima, leinariiet kandma;
‣ П → С чёрный м. од. madalk. vanatühi, vanakuri;
◊ держать в чёрном теле кого kõnek. vaeslapse osas pidama; навести ~ наводить чёрную краску musta värvi paksult peale panema; в чёрном цвете mustades ~ süngetes värvides; чёрным по белому написано ~ напечатано must valgel ~ kirjas seisma; чёрная кость alamrahva ~ lihtrahva hulgast (inimene); называть чёрное белым musta valgeks nimetama; принимать ~ принять чёрное за белое musta valgeks pidama; чёрная кошка пробежала ~ проскочила между кем kõnek. kelle vahelt on must kass läbi jooksnud; на ~ про чёрный день mustadeks päevadeks
