[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 86 artiklit
английский 129 П Inglise, inglise; английский флот Inglise laevastik, английский язык inglise keel, английская булавка van. haaknõel, vedrunõel, inglisnõel, английская соль keem. magneesiumsulfaat, mõrusool, inglissool, английская болезнь med. van. rahhiit, inglishaigus (van.)
благоприобретенный 127 П (кр. ф. благоприобретен, благоприобретена, благоприобретено, благоприобретены) van. omal kulul muretsetud ~ soetatud, mittepäritud, pärimatu; благоприобретенное имущество enda soetatud vara, благоприобретенная болезнь (elu jooksul) sugenenud haigus
болезнь 90 С ж. неод. haigus, tõbi; тяжёлая болезнь raske haigus, заразные болезни nakkushaigused, лучевая болезнь kiiritustõbi, гипертоническая болезнь kõrgvererõhktõbi, hüpertooniatõbi, язвенная болезнь haavandtõbi, неизлечимая болезнь ravimatu haigus, наследственная болезнь pärilik haigus, морская болезнь merehaigus, история болезни haiguslugu, отсутствовать по болезни haiguse tõttu puuduma, болезнь роста ülek. kasvuraskused
бронзовый 119 П
‣ pronks-, pronksi-, pronksist; бронзовый бюст pronksbüst, бронзовая медаль pronksmedal, бронзовый век pronksiaeg, бронзовая болезнь med. pronkstõbi, Addisoni tõbi;
‣ pronksivärvi, pronksikarva, pronkspunane, pronkspruun, pronksjas; бронзовые листья pronkspunased lehed, бронзовое лицо pronksjas ~ pronkspruun nägu
‣ pronks-, pronksi-, pronksist; бронзовый бюст pronksbüst, бронзовая медаль pronksmedal, бронзовый век pronksiaeg, бронзовая болезнь med. pronkstõbi, Addisoni tõbi;
‣ pronksivärvi, pronksikarva, pronkspunane, pronkspruun, pronksjas; бронзовые листья pronkspunased lehed, бронзовое лицо pronksjas ~ pronkspruun nägu
венерический 129 П med. sugu-, veneeriline; венерическая болезнь suguhaigus, венерическая язва veneeriline haavand
вибрационный 127 П vibratsioon-, vibratsiooni-, vibro-; вибрационная болезнь med. vibratsioonitõbi, вибрационное сито ~ вибрационная решётка tehn. vibrosõel, vibratsioonsõel, вибрационный выпрямитель el. vibroalaldi
гипертонический 129 П kõrgvererõhu-, hüpertoonia-, hüpertooniline; гипертоническая болезнь kõrgvererõhutõbi, hüpertooniatõbi
горный 126 П mägi-, mäe-, mäestiku-; горный хребет mäeselg, -hari, -ahelik, горная пустыня mägikõrb, горное пастбище mägikarjamaa, горное озеро mägijärv, mäestikujärv, горная область mäestikuala, горная страна mägismaa, горное дело mäendus, горная промышленность mäetööstus, горная машина mäend. mäemasin, горная порода kivim, горный хрусталь min. mäekristall, горная болезнь med. mägihaigus, kõrgusehaigus, горный воск min. maavaha, osokeriit
грибной 120 П seene-, seen-; грибной лес seenemets, грибной запах seenelõhn, грибной суп seenesupp, грибной дождь seenevihm, грибная болезнь bot., med. seentõbi, -haigus
душевный 126 П (кр. ф. душевен, душевна, душевно, душевны)
‣ hinge-, hingeline, vaimu-; душевная боль hingevalu, душевное спокойствие hingerahu, душевное состояние hingeseisund, hingeline seisund, душевная болезнь vaimuhaigus;
‣ südamlik, siiras; душевное участие к кому siiras osavõtt ~ kaasatundmine kellele, душевный человек osavõtlik ~ südamlik inimene
‣ hinge-, hingeline, vaimu-; душевная боль hingevalu, душевное спокойствие hingerahu, душевное состояние hingeseisund, hingeline seisund, душевная болезнь vaimuhaigus;
‣ südamlik, siiras; душевное участие к кому siiras osavõtt ~ kaasatundmine kellele, душевный человек osavõtlik ~ südamlik inimene
запустить II 317 Г сов. → несов. запускать
‣ что lohakile ~ laokile ~ hooletusse jätma; сад был совсем запущен aed oli täiesti hooletusse jäetud, он запустил работу ta on töö lohakile jätnud, он запустил болезнь ta on lasknud haigusel kaugele minna;
‣ кого kinni jätma (lehma enne lüpsmatulekut)
‣ что lohakile ~ laokile ~ hooletusse jätma; сад был совсем запущен aed oli täiesti hooletusse jäetud, он запустил работу ta on töö lohakile jätnud, он запустил болезнь ta on lasknud haigusel kaugele minna;
‣ кого kinni jätma (lehma enne lüpsmatulekut)
заразительный 126 П (кр. ф. заразителен, заразительна, заразительно, заразительны) nakkus-, nakkuslik, nakkav, ülek. ka nakatav; заразительная болезнь nakkushaigus, заразительный пример nakatav ~ nakkav eeskuju
заразный 126 П (кр. ф. заразен, заразна, заразно, заразны)
‣ nakkus-, nakkuslik, nakkav, nakatav; заразная болезнь nakkushaigus, infektsioonhaigus, заразный больной nakkushaige;
‣ П → С заразный м., заразная ж. од. nakkushaige
‣ nakkus-, nakkuslik, nakkav, nakatav; заразная болезнь nakkushaigus, infektsioonhaigus, заразный больной nakkushaige;
‣ П → С заразный м., заразная ж. од. nakkushaige
застарелый 119 П juurdunud, vana, kaua kestnud, ammune; paranematu, ravimatu; застарелые привычки juurdunud harjumused, застарелые сыроежки vanaks läinud pilvikud, застарелая бедность ammune ~ kaua kestnud vaesus, застарелая болезнь vana ~ ravimatu haigus, застарелый эгоист parandamatu ~ paadunud egoist
затяжной 120 П
‣ pikaleveniv, pikaldane, pikaajaline, kestev; затяжная болезнь pikaajaline ~ pikale veniv haigus, затяжные дожди pikk ~ pikaldane ~ kestev sadu, затяжной прыжок lenn. viithüpe;
‣ nahat. tõmbimis-; затяжная машина tõmbimismasin
‣ pikaleveniv, pikaldane, pikaajaline, kestev; затяжная болезнь pikaajaline ~ pikale veniv haigus, затяжные дожди pikk ~ pikaldane ~ kestev sadu, затяжной прыжок lenn. viithüpe;
‣ nahat. tõmbimis-; затяжная машина tõmbimismasin
звёздный 126 П tähe-; tähis-, tähine; звёздный дождь tähesadu, звёздная болезнь ülek. tähetõbi, staroos, kuulsusupsakus, звёздный час ülek. tähetund, elu kõrghetk, звёздная карта astr. tähekaart, звёздный год astr. sideeriline aasta, täheaasta, звёздное скопление astr. täheparv, звёздный пробег sport tähesõit, звёздное небо tähistaevas, звёздная ночь tähine öö, tähisöö
излечить 310 Г сов. → несов. излечивать что, кого, от чего liter. välja ~ terveks ravima, tervistama, terveks tegema (ka ülek.); вашу болезнь можно излечить teie haigus on ravitav; vrd. лечить
изнурить 285a Г сов. → несов. изнурять кого, чем kurnama, väsitama; болезнь изнурила его haigus on ta ära kurnanud, изнурить силы jõuetuks ~ nõrgaks tegema, изнурить кого голодом näljutama keda
инфекционный 127 П nakkus-, nakkuslik, nakatav, infektsiooni-, infektsioosne; инфекционная болезнь nakkushaigus, инфекционная больница nakkushaigla, инфекционный процесс nakkuslik ~ infektsioosne protsess
истощить 287a Г сов. → несов. истощать I
‣ кого-что kurnama, nõrgestama, jõuetuks ~ nõrgaks tegema; болезнь истощила его ta on tõvega jõuetuks jäänud;
‣ что ära kulutama ~ tarvitama, ammendama; истощить запасы varusid ammendama
‣ кого-что kurnama, nõrgestama, jõuetuks ~ nõrgaks tegema; болезнь истощила его ta on tõvega jõuetuks jäänud;
‣ что ära kulutama ~ tarvitama, ammendama; истощить запасы varusid ammendama
кессонный 126 П
‣ kessoon-, kessooni-; кессонная болезнь med. kessoontõbi, кессонные работы kessoonitööd;
‣ arhit. kassett-; кессонный потолок kassettlagi
‣ kessoon-, kessooni-; кессонная болезнь med. kessoontõbi, кессонные работы kessoonitööd;
‣ arhit. kassett-; кессонный потолок kassettlagi
копытный 126 П
‣ kabja-; sõra-; копытная болезнь (1) sõrahaigus, (2) kabjahaigus, копытный след (1) kabjajälg, (2) sõrajälg, копытное животное (1) kabiloom, kabjaline, (2) sõraline;
‣ П → С копытные мн. ч. од. zool. kabiloomad (Ungulata)
‣ kabja-; sõra-; копытная болезнь (1) sõrahaigus, (2) kabjahaigus, копытный след (1) kabjajälg, (2) sõrajälg, копытное животное (1) kabiloom, kabjaline, (2) sõraline;
‣ П → С копытные мн. ч. од. zool. kabiloomad (Ungulata)
лекарственный 127 П ravi-, ravim-, ravimi-; лекарственное растение ravimtaim, лекарственная болезнь med. ravimtõbi (allergia jt.), лекарственный запах ravimilõhn, rohulõhn, лекарственная ромашка apteegikummel, bot. teekummel (Matricaria recutita)
лучевой 120 П kiiritus-; radiaal-, kodar-, kodarjas; лучевая болезнь med. kiiritustõbi, лучевая скорость astr. radiaalkiirus, лучевая кость anat. kodarluu
медвежий 130 П karu(-); karunahkne, karunahast; медвежье мясо karuliha, медвежья шкура karunahk, медвежья походка ülek. karukõnnak, tatsuv kõnnak, медвежий праздник folkl. karupeied, медвежья шуба karunahkne ~ karunahast ~ karunahka kasukas, медвежье ухо, обыкновенный коровяк bot. üheksavägine (Verbascum thapsus), медвежий лук bot. karulauk (Allium ursinum), медвежьи ушки, толокнянка bot. leesikas (Arctostaphylos), медвежья ягода, обыкновенная толокнянка bot. harilik leesikas, seapohl (Arctostaphylos uva-ursi), медвежья болезнь kõnek. nalj. kõht lahti (hirmust);
◊ медвежий угол ~ уголок (karu)kolgas, pärapõrgu; медвежья услуга karuteene
◊ медвежий угол ~ уголок (karu)kolgas, pärapõrgu; медвежья услуга karuteene
морской 123 П meri-, mere-, mereline; морская свинка zool. merisiga (Cavia porcellus), морская звезда zool. meritäht (Asterias), морская капуста, приморский катран bot. merikapsas (Crambe maritima), морская горчица bot. merisinep (Cakie), морской воздух mereõhk, морской климат merekliima, mereline kliima, морское течение merehoovus, морская болезнь merehaigus, морской вокзал merevaksal, морское путешествие merereis, морской транспорт merevedu, -transport, морской разбойник mereröövel, piraat, морской флот merelaevastu, -laevandus, -laevastik, морской бой merelahing, морская пехота sõj. merejalavägi, морской офицер mereväeohvitser, морская авиация sõj. merelennuvägi, морской узел meremehesõlm;
◊ морской волк kõnek. merekaru
◊ морской волк kõnek. merekaru
незаразный 126 П (кр. ф. незаразен, незаразна, незаразно, незаразны) mittenakkav; незаразная болезнь mittenakkav haigus, незаразный больной mitte nakkusohtlik haige
неизлечимый 119 П (кр. ф. неизлечим, неизлечима, неизлечимо, неизлечимы) ravimatu, paranematu, parandamatu; неизлечимая болезнь ravimatu haigus
несерьёзный 126 П (кр. ф. несерьёзен, несерьёзна, несерьёзно, несерьёзны) tõsiduseta, mittetõsine, kergemeelne, kerge, tühine; несерьёзное отношение tõsiduseta ~ kergemeelne suhtumine, несерьёзная рана kerge haav, несерьёзная болезнь kerge haigus, несерьёзное дело tühine asi, несерьёзный вопрос tühine küsimus, несерьёзный случай tühine ~ mittenimetamisväärt lugu
нешуточный 126 П (кр. ф. нешуточен, нешуточна, нешуточно, нешуточны) mitte nalja-, üsna ~ võrdlemisi ~ küllalt(ki) tõsine, mitte naljapärast öeldud ~ tehtud vm.; дело нешуточное see pole naljaasi, asi on naljast kaugel, нешуточная болезнь tõsine haigus
нога 71 (вин. п. ед. ч. ногу) С ж. неод. jalg; правая нога parem jalg, левая нога vasak ~ pahem jalg, передняя нога esimene jalg, задняя нога tagumine jalg, стропильная нога ehit. sarikas, опорная нога sport tugijalg, не по ноге ei sobi jalga, ei ole jala järgi, стол на трёх ногах kolme jalaga laud, в ногах кровати voodi ~ sängi jalutsis, быть весь день на ногах kogu päeva jalul ~ jalgadel ~ püstijalu olema, взобраться ~ залезть ногами на стул jalgupidi toolile ronima, сбиться с ноги vale jalga astuma (marssimisel), волочить ~ едва таскать ноги vaevalt jalgu järele vedama, вскакивать на ноги püsti kargama, удержаться ~ устоять на ногах jalul püsima, у кого ноги отнялись ~ подломились ~ подкосились kelle jalad läksid nõrgaks, kes vajus kokku, kes püsib vaevalt jalul, переступать ~ переминаться с ноги на ногу paigal tammuma, ühelt jalalt teisele astuma, надевать на босу ногу palja jala otsa panema ~ torkama, перенести болезнь на ногах püstijalu haigust läbi põdema, сидеть нога на ногу jalg üle põlve istuma, сбивать ~ сшибать с ног jalust maha lööma, подставить ногу кому jalga taha panema (ka ülek.), хромать на обе ноги mõlemat jalga luukama ~ lonkama (ka ülek.);
◊ без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter. hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek. kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek. ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
◊ без задних ног (спать) madalk. nagu kott magama; валиться с ног (от усталости) (väsimusest) ümber kukkuma; бежать со всех ног jooksma, nagu jalad võtavad, kõigest jõust jooksma; сбиться с ног kandu rakku jooksma; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; (вооружённый) с ног до головы ~ с головы до ног hambuni relvastatud ~ relvis; одна нога здесь, другая там kõnek. kähku, kibekiiresti (kuhugi jooksma v. kusagil ära käima); вверх ногами uperkuuti, kummuli; отбиваться руками и ногами от кого-чего käte-jalgadega tagasi tõrjuma; ставить ~ поставить вверх ногами pea peale pöörama; колосс на глиняных ногах liter. hiiglane savijalgadel; валяться в ногах у кого kelle ees põlvili maas roomama; (быть) на короткой ~ дружеской ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; с левой ноги ~ не с той ноги вставать ~ встать vasaku jalaga voodist tõusma; ноги чьей не будет где kõnek. kes ei tõsta ~ ei too enam oma jalgagi kuhu; едва ноги носят ~ держат, едва на ногах стоит ~ держится, ноги не держат kõnek. ei seisa ~ püsib vaevalt jalul (väsimusest, haigusest vm.); ноги протянуть kõnek. vedru välja viskama, koibi sirgu ajama; ставить ~ поставить на ноги jalule aitama; (быть) одной ногой в могиле haua äärel olema, ühe jalaga hauas olema; ни ногой куда kõnek. ei tõsta jalgagi kuhu; ни в зуб ногой madalk. tume nagu tökatipudel, mitte mõhkugi (ei tea); идти в ногу с кем-чем kellega-millega sammu pidama, millega kaasas käima; жить на широкую ногу laialt ~ külla otsas elama
обостриться 285 Г сов. → несов. обостряться
‣ teravnema, terituma, terava(ma)ks minema; зрение обострилось nägemine teravnes, кризис обострился kriis muutus teravamaks ~ andis end teravamalt tunda;
‣ ägenema, süvenema; pinevamaks muutuma; болезнь обострилась haigus ägenes ~ on ägenenud, обстановка обострилась olukord on pineva(ma)ks läinud, разногласия обострились lahkhelid on nüüd veel suuremad ~ teravamad
‣ teravnema, terituma, terava(ma)ks minema; зрение обострилось nägemine teravnes, кризис обострился kriis muutus teravamaks ~ andis end teravamalt tunda;
‣ ägenema, süvenema; pinevamaks muutuma; болезнь обострилась haigus ägenes ~ on ägenenud, обстановка обострилась olukord on pineva(ma)ks läinud, разногласия обострились lahkhelid on nüüd veel suuremad ~ teravamad
опасный 126 П (кр. ф. опасен, опасна, опасно, опасны) (häda)ohtlik, kardetav; опасный участок пути ohtlik teelõik, опасная игра ohtlik mäng, опасная болезнь ohtlik haigus, опасный больной raskesti haige, опасный враг kardetav vaenlane
определить 285a Г сов. → несов. определять
‣ что kindlaks määrama ~ tegema; determineerima, piiritlema; määratlema, defineerima; jur. tuvastama; определить время отъезда väljasõiduaega määrama, определить растение taimenimetust kindlaks tegema, определить пути развития arenguteid määrama, определить угол mat. nurga suurust leidma, определить болезнь haigust diagnoosima, это определило их успех see määras ~ tagas nende edu, определить понятие mõistet määratlema, определить меру наказания karistusmäära mõistma kellele;
‣ кого-что, куда, кем kõnek. (ametisse) panema
‣ что kindlaks määrama ~ tegema; determineerima, piiritlema; määratlema, defineerima; jur. tuvastama; определить время отъезда väljasõiduaega määrama, определить растение taimenimetust kindlaks tegema, определить пути развития arenguteid määrama, определить угол mat. nurga suurust leidma, определить болезнь haigust diagnoosima, это определило их успех see määras ~ tagas nende edu, определить понятие mõistet määratlema, определить меру наказания karistusmäära mõistma kellele;
‣ кого-что, куда, кем kõnek. (ametisse) panema
ослабить 277 Г сов. → несов. ослаблять
‣ кого-что nõrgendama, nõrg(em)aks tegema, nõrgestama, närvastama; болезнь ослабила организм haigus on organismi nõrgestanud ~ nõrgaks teinud, ослабить внимание к чему millele vähem tähelepanu pöörama, ослабить давление rõhku vähendama;
‣ что lõdvendama, lõdv(em)aks laskma; ослабить поводья ohje lõdvaks ~ lõdvale laskma, ослабить ремень rihma lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, ослабить дисциплину korda lõdvemaks laskma
‣ кого-что nõrgendama, nõrg(em)aks tegema, nõrgestama, närvastama; болезнь ослабила организм haigus on organismi nõrgestanud ~ nõrgaks teinud, ослабить внимание к чему millele vähem tähelepanu pöörama, ослабить давление rõhku vähendama;
‣ что lõdvendama, lõdv(em)aks laskma; ослабить поводья ohje lõdvaks ~ lõdvale laskma, ослабить ремень rihma lõdvemaks ~ lõdvemale laskma, ослабить дисциплину korda lõdvemaks laskma
осложнение 115 С с. неод.
‣ (без мн. ч.) keerustamine, keerukaks tegemine, komplitseerimine; keerustumine, keerukaks muutumine, komplitseerumine, tüsistumine; намеренное осложнение вопроса küsimuse sihilik keerukaks ajamine;
‣ raskus, komplikatsioon, med. ka tüsistus; встретиться с новыми осложнениями uusi raskusi eest leidma, болезнь дала осложнение haigusega kaasnesid tüsistused ~ komplikatsioonid, осложнение после гриппа gripijärgne tüsistus, gripitüsistus
‣ (без мн. ч.) keerustamine, keerukaks tegemine, komplitseerimine; keerustumine, keerukaks muutumine, komplitseerumine, tüsistumine; намеренное осложнение вопроса küsimuse sihilik keerukaks ajamine;
‣ raskus, komplikatsioon, med. ka tüsistus; встретиться с новыми осложнениями uusi raskusi eest leidma, болезнь дала осложнение haigusega kaasnesid tüsistused ~ komplikatsioonid, осложнение после гриппа gripijärgne tüsistus, gripitüsistus
острозаразный 126 П (кр. ф. острозаразен, острозаразна, острозаразно, острозаразны) väga nakkav, ülinakkav; острозаразная болезнь väga ~ eriti nakkav haigus
падучий 124 П van.
‣ kukkuv, langev;
‣ väljendis падучая болезнь langetõbi, epilepsia;
‣ П → С падучая ж. неод. (без мн. ч.) langetõbi, epilepsia
‣ kukkuv, langev;
‣ väljendis падучая болезнь langetõbi, epilepsia;
‣ П → С падучая ж. неод. (без мн. ч.) langetõbi, epilepsia
передаться 227 (прош. вр. передался, передалось и передалось, передались и передались) Г сов. → несов. передаваться кому, без доп. üle kanduma; её волнение передалось мне tema erutus kandus minulegi, болезнь передалась ребёнку haigus läks lapsele edasi
перемогать 169a Г несов. → сов. перемочь что kõnek. üle ~ jagu ~ võitu saama, võitma; перемогать боль valust üle saama, перемогать болезнь haigusest võitu saama, перемогать усталость väsimust võitma
перенести 365 Г сов. → несов. переносить I
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma ~ kandma, teise kohta viima ~ tooma, edastama, edasi lükkama; перенести вещи в комнату asju tuppa viima ~ tooma, перенести столицу в другой город pealinna mujale ~ teisale üle viima, teist linna pealinnaks tegema ~ kuulutama, перенести последний слог на другую строку viimast silpi teisele reale üle viima, перенести правку во второй экземпляр рукописи parandust käsikirja teise eksemplari üle kandma, перенести собрание на другой день koosolekut teisele päevale edasi lükkama, перенести главный удар pealööki ümber suunama, перенести дело в суд asja kohtule üle andma;
‣ что läbi ~ üle elama, taluma, välja kannatama, tunda saama; läbi põdema; хорошо перенести засуху põuda hästi taluma, перенести много горя palju muret tunda saama, перенести болезнь haigust läbi põdema
‣ кого-что, через что, куда üle viima ~ tooma ~ kandma, teise kohta viima ~ tooma, edastama, edasi lükkama; перенести вещи в комнату asju tuppa viima ~ tooma, перенести столицу в другой город pealinna mujale ~ teisale üle viima, teist linna pealinnaks tegema ~ kuulutama, перенести последний слог на другую строку viimast silpi teisele reale üle viima, перенести правку во второй экземпляр рукописи parandust käsikirja teise eksemplari üle kandma, перенести собрание на другой день koosolekut teisele päevale edasi lükkama, перенести главный удар pealööki ümber suunama, перенести дело в суд asja kohtule üle andma;
‣ что läbi ~ üle elama, taluma, välja kannatama, tunda saama; läbi põdema; хорошо перенести засуху põuda hästi taluma, перенести много горя palju muret tunda saama, перенести болезнь haigust läbi põdema
победить 292 (без 1 л. ед. ч.) Г сов. → несов. побеждать кого-что, в чём keda-mida võitma, kellest-millest võitu ~ jagu saama (ka ülek.); победить врага vaenlast võitma, vaenlasest jagu saama, победить страх hirmu võitma, hirmust jagu saama, победить болезнь haigusest jagu ~ võitu saama
повальный 126 П üld-, üldine, massi-, massiline; повальный обыск üldläbiotsimine, massiline läbiotsimine, повальное бегство (üle)üldine põgenemine, повальное увлечение massiharrastus, повальная болезнь van. taud
подточить 310 Г сов. → несов. подтачивать II что
‣ (järel)teritama, teravamaks tegema; подточить топор kirvest teritama;
‣ alt uuristama ~ läbi närima; черви подточили корень ussid on juure läbi närinud, подточенный насекомыми лист putukate näritud leht;
‣ õõnsaks uhtuma; река подточила берег jõgi on kallast õõnestanud ~ uuristanud;
‣ что ülek. nõrgestama, nõrgaks tegema, kurnama, (vähehaaval) ruineerima, laostama; болезнь подточила его силы haigus on ta jõuetuks teinud, ta on haigusest jõuetu, алкоголь подточил его здоровье viin on ta tervise võtnud ~ rikkunud;
◊ комар носа ~ носу не подточит, van. иголки не подточишь ~ не подпустишь kõnekäänd kellel pole mitte millestki kinni hakata
‣ (järel)teritama, teravamaks tegema; подточить топор kirvest teritama;
‣ alt uuristama ~ läbi närima; черви подточили корень ussid on juure läbi närinud, подточенный насекомыми лист putukate näritud leht;
‣ õõnsaks uhtuma; река подточила берег jõgi on kallast õõnestanud ~ uuristanud;
‣ что ülek. nõrgestama, nõrgaks tegema, kurnama, (vähehaaval) ruineerima, laostama; болезнь подточила его силы haigus on ta jõuetuks teinud, ta on haigusest jõuetu, алкоголь подточил его здоровье viin on ta tervise võtnud ~ rikkunud;
◊ комар носа ~ носу не подточит, van. иголки не подточишь ~ не подпустишь kõnekäänd kellel pole mitte millestki kinni hakata
поразить 293a Г сов. → несов. поражать
‣ кого-что, чем tabama, pihtama, pihta saama; снаряд поразил цель mürsk tabas (siht)märki, mürsk läks pihta, поразить кого мечом van. mõõgaga läbi torkama ~ surmama keda;
‣ кого-что liter. purustama, puruks lööma, võitma;
‣ (без 1 и 2 л.) что kahjustama, tõvestama; болезнь поразила лёгкие haigus on kahjustanud kopse;
‣ кого-что, чем hämmastama, rabama, üllatama; поразить красотой oma iluga hämmastama, новость поразила всех uudis rabas kõiki
‣ кого-что, чем tabama, pihtama, pihta saama; снаряд поразил цель mürsk tabas (siht)märki, mürsk läks pihta, поразить кого мечом van. mõõgaga läbi torkama ~ surmama keda;
‣ кого-что liter. purustama, puruks lööma, võitma;
‣ (без 1 и 2 л.) что kahjustama, tõvestama; болезнь поразила лёгкие haigus on kahjustanud kopse;
‣ кого-что, чем hämmastama, rabama, üllatama; поразить красотой oma iluga hämmastama, новость поразила всех uudis rabas kõiki
привязать 198 Г сов. → несов. привязывать
‣ кого-что, к чему (külge) siduma ~ köitma (ka ülek.); привязать лошадь к столбу hobust lasila külge siduma, привязать верёвкой nööriga (külge) siduma, привязать собаку koera ketti ~ kinni panema, привязать тросами trossidega kinnitama ~ siduma, болезнь привязала его к постели haigus köitis ~ aheldas ta voodi külge;
‣ кого, к кому ülek. enda külge köitma, enesesse kiinduma panema; я к нему очень привязан olen temasse väga kiindunud;
‣ что, к чему millega siduma, vastavusse viima
‣ кого-что, к чему (külge) siduma ~ köitma (ka ülek.); привязать лошадь к столбу hobust lasila külge siduma, привязать верёвкой nööriga (külge) siduma, привязать собаку koera ketti ~ kinni panema, привязать тросами trossidega kinnitama ~ siduma, болезнь привязала его к постели haigus köitis ~ aheldas ta voodi külge;
‣ кого, к кому ülek. enda külge köitma, enesesse kiinduma panema; я к нему очень привязан olen temasse väga kiindunud;
‣ что, к чему millega siduma, vastavusse viima
приковать 176 Г сов. → несов. приковывать
‣ кого-что, к чему külge ~ kinni naelutama, aheldama (ka ülek.); страх приковал его к месту hirm naelutas ta paigale, болезнь приковала его к постели haigus aheldas ta voodi külge;
‣ что ülek. köitma; приковать чьё внимание kelle tähelepanu köitma
‣ кого-что, к чему külge ~ kinni naelutama, aheldama (ka ülek.); страх приковал его к месту hirm naelutas ta paigale, болезнь приковала его к постели haigus aheldas ta voodi külge;
‣ что ülek. köitma; приковать чьё внимание kelle tähelepanu köitma
прилипчивый 119 П (кр. ф. прилипчив, прилипчива, прилипчиво, прилипчивы)
‣ kleepuv, kleepjas, nakkuv; külgehakkav; прилипчивая грязь kleepuv ~ kleepjas pori;
‣ ülek. kõnek. nakkus-, nakkav; прилипчивая болезнь nakkushaigus, nakkav haigus;
‣ ülek. kõnek. pealetükkiv, pealetikkuv, tüütu, tüütav; прилипчивый человек pealetükkiv ~ tüütu inimene, прилипчивые мухи tüütud kärbsed
‣ kleepuv, kleepjas, nakkuv; külgehakkav; прилипчивая грязь kleepuv ~ kleepjas pori;
‣ ülek. kõnek. nakkus-, nakkav; прилипчивая болезнь nakkushaigus, nakkav haigus;
‣ ülek. kõnek. pealetükkiv, pealetikkuv, tüütu, tüütav; прилипчивый человек pealetükkiv ~ tüütu inimene, прилипчивые мухи tüütud kärbsed
притворный 126 П (кр. ф. притворен, притворна, притворно, притворны) teeseldud, teesklev, silmakirjalik, tehtud, simuleeritud; притворный смех teeseldud ~ tehtud naer, притворное равнодушие teeseldud ükskõiksus, притворная болезнь simuleeritud haigus
прогрессировать 171b Г несов. progresseeruma, edenema, arenema, tugevnema, suurenema; наука прогрессирует teadus edeneb ~ areneb, болезнь прогрессирует haigus progresseerub
продолжительный 126 П (кр. ф. продолжителен, продолжительна, продолжительно, продолжительны) (kaua)kestev, pikaajaline, kauane, pikk; продолжительные аплодисменты kestvad kiiduavaldused, продолжительная болезнь pikaajaline haigus, продолжительная зима pikk talv, продолжительное время pikk aeg, после продолжительного отсутствия pärast kauast eemalolekut, на продолжительный срок pikaks ajaks
простуда 51 С ж. неод. (без мн. ч.) külmetamine, külmetus; бояться простуды külmakartlik olema, külmetust kartma, схватить простуду kõnek. külmetust ~ külmetushaigust saama, болезнь, вызванная простудой külmetamisest tingitud haigus, külmetushaigus, лечиться от простуды kõnek. külmetust ravima
протекать 165b Г несов. → сов. протечь
‣ (без сов.) (läbi) voolama, mer. hoovama; по ущелью протекала река kuru põhjas voolas jõgi;
‣ во что läbi immitsema, kurnitsema, sisse imbuma; вода протекала в лодку paat laskis vett läbi ~ sisse, paati tuli vett sisse;
‣ lekkima, vett läbi laskma; tilkuma, läbi sadama; крыша протекала katus sadas läbi ~ laskis vett läbi;
‣ ülek. kulgema, mööduma; время протекало быстро aeg läks kiiresti, болезнь протекала без осложнения haigus möödus tüsistusteta, протекали века möödusid sajandid
‣ (без сов.) (läbi) voolama, mer. hoovama; по ущелью протекала река kuru põhjas voolas jõgi;
‣ во что läbi immitsema, kurnitsema, sisse imbuma; вода протекала в лодку paat laskis vett läbi ~ sisse, paati tuli vett sisse;
‣ lekkima, vett läbi laskma; tilkuma, läbi sadama; крыша протекала katus sadas läbi ~ laskis vett läbi;
‣ ülek. kulgema, mööduma; время протекало быстро aeg läks kiiresti, болезнь протекала без осложнения haigus möödus tüsistusteta, протекали века möödusid sajandid
профессиональный 126 П (кр. ф. профессионален, профессиональна, профессионально, профессиональны) kutse-, professionaalne, elukutseline, kutseline; ametialane, kutsealane; профессиональное образование kutseharidus, профессиональная болезнь kutsehaigus, профессиональная консультация kutsenõuandla, профессиональная ориентация kutsesuunitlus, профессиональный отбор kutsevalik, профессиональная пригодность kutsesobivus, профессиональное обучение kutseõpe(tus), профессиональный уровень professionaalne tase, профессиональный театр kutseline teater, профессиональный актёр (elu)kutseline näitleja, профессиональная подготовка kutsealane ettevalmistus, профессиональная лексика lgv. oskussõnavara, профессиональное мастерство kutsemeisterlikkus, профессиональный союз ametiühing
психический 129 П
‣ psühho-, psüühika-, vaimu-, psüühiline, vaimne, hingeeluline, hingeline; психическая травма psühhotrauma, psüühiline trauma, психическое расстройство psüühikahäire, psüühiline häire, психическое заболевание, психическая болезнь vaimuhaigus, психическое состояние psüühiline ~ vaimne seisund;
‣ П → С психический м., психическая ж. од. kõnek. vaimuhaige
‣ psühho-, psüühika-, vaimu-, psüühiline, vaimne, hingeeluline, hingeline; психическая травма psühhotrauma, psüühiline trauma, психическое расстройство psüühikahäire, psüühiline häire, психическое заболевание, психическая болезнь vaimuhaigus, психическое состояние psüühiline ~ vaimne seisund;
‣ П → С психический м., психическая ж. од. kõnek. vaimuhaige
пуд 3 С м. неод. puud (kaaluühik 16,38 kg); ülek. palju, lasu, (terve) hunnik; весом в пуд puudane;
◊ спор пудов с аршинами üks räägib aiast, teine aiaaugust; пуд соли съесть с кем koos kellega puuda soola ära sööma; болезнь входит пудами, а уходит золотниками vanas. haigus tuleb hobustega, läheb härgadega
◊ спор пудов с аршинами üks räägib aiast, teine aiaaugust; пуд соли съесть с кем koos kellega puuda soola ära sööma; болезнь входит пудами, а уходит золотниками vanas. haigus tuleb hobustega, läheb härgadega
развиваться II 169 Г несов. → сов. развиться II
‣ (hoogsalt) arenema; быстро развивается промышленность tööstus areneb kiiresti, ребёнок развивался нормально laps arenes normaalselt, болезнь развивается постепенно haigusel on pikaldane kulg, развиваться в девушку neiuks sirguma ~ kasvama, развивающиеся страны arengumaad;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. tekkima, kasvama; при спуске развивается большая скорость (mäest) laskumisel tekib suur kiirus;
‣ (без сов.) kulgema, toimuma; действие романа развивалось медленно romaani tegevus kulges aeglaselt, разговор развивался спокойно jutuajamine kulges rahulikult
‣ (hoogsalt) arenema; быстро развивается промышленность tööstus areneb kiiresti, ребёнок развивался нормально laps arenes normaalselt, болезнь развивается постепенно haigusel on pikaldane kulg, развиваться в девушку neiuks sirguma ~ kasvama, развивающиеся страны arengumaad;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. tekkima, kasvama; при спуске развивается большая скорость (mäest) laskumisel tekib suur kiirus;
‣ (без сов.) kulgema, toimuma; действие романа развивалось медленно romaani tegevus kulges aeglaselt, разговор развивался спокойно jutuajamine kulges rahulikult
раковый II 119 П med., bot. vähk-, vähi-; раковая болезнь vähktõbi, раковая опухоль vähkkasvaja, раковый больной vähihaige, vähktõbine
распознать 167 Г сов. → несов. распознавать
‣ кого-что ära tundma, eristama, kindlaks määrama ~ tegema, tuvastama; распознать судно laeva ära tundma ~ kindlaks tegema, обман распознать легко pettuse tunneb kergesti ära, распознать болезнь haigust kindlaks määrama ~ diagnoosima, распознать по лицу näo järgi ära tundma;
‣ что, у кого, без доп. kõnek. teada saama, välja uurima; распознать чьи намерения kelle kavatsusi teada saama ~ välja uurima
‣ кого-что ära tundma, eristama, kindlaks määrama ~ tegema, tuvastama; распознать судно laeva ära tundma ~ kindlaks tegema, обман распознать легко pettuse tunneb kergesti ära, распознать болезнь haigust kindlaks määrama ~ diagnoosima, распознать по лицу näo järgi ära tundma;
‣ что, у кого, без доп. kõnek. teada saama, välja uurima; распознать чьи намерения kelle kavatsusi teada saama ~ välja uurima
расслабить 277 Г сов. → несов. расслаблять кого-что jõuetuks ~ nõrgaks tegema, nõrgendama, nõrgestama; lõdvestama, lõdvaks laskma, lõõgastama; болезнь расслабила организм haigus on organismi nõrgendanud ~ nõrgaks teinud, расслабить мышцы lihaseid lõdvestama, расслабить пальцы sõrmi lõdvaks laskma
редкостный 126 П (кр. ф. редкостен, редкостна, редкостно, редкостны) harvaesinev, harv, harva ettetulev, harukordne, haruldane; редкостная болезнь harvaesinev haigus, редкостный случай harv ~ harukordne juhtum, редкостный урожай harukordne ~ haruldane saak, редкостный лес haruldane mets
сахарный 126 П
‣ suhkru-, suhkur-; сахарная голова suhkrupea, сахарный песок peensuhkur, сахарная пудра tuhksuhkur, сахарная вода suhkruvesi, сахарная свёкла suhkrupeet, сахарный тростник bot. suhkruroog (Saccharum), сахарный завод suhkruvabrik, сахарная промышленность suhkrutööstus, сахарная болезнь med. suhkruhaigus, suhkurtõbi, diabeet, сахарная птица zool. lauaanilaulja (lind Coereba flaveola), сахарные птицы zool. suhkrulinnud (Promerops);
‣ ülek. suhkurvalge; suhkru-; suhkurmagus, suhkurdatud, mesine; сахарные зубы suhkurvalged hambad, сахарная кукла suhkrunukuke, suhkrupupe (ka ilusa v. õrna inimese kohta), сахарная улыбка suhkurmagus ~ mesine naeratus, сахарная речь mesimagus jutt;
‣ ülek. madalk. maitsev, suupärane, meeldiv
‣ suhkru-, suhkur-; сахарная голова suhkrupea, сахарный песок peensuhkur, сахарная пудра tuhksuhkur, сахарная вода suhkruvesi, сахарная свёкла suhkrupeet, сахарный тростник bot. suhkruroog (Saccharum), сахарный завод suhkruvabrik, сахарная промышленность suhkrutööstus, сахарная болезнь med. suhkruhaigus, suhkurtõbi, diabeet, сахарная птица zool. lauaanilaulja (lind Coereba flaveola), сахарные птицы zool. suhkrulinnud (Promerops);
‣ ülek. suhkurvalge; suhkru-; suhkurmagus, suhkurdatud, mesine; сахарные зубы suhkurvalged hambad, сахарная кукла suhkrunukuke, suhkrupupe (ka ilusa v. õrna inimese kohta), сахарная улыбка suhkurmagus ~ mesine naeratus, сахарная речь mesimagus jutt;
‣ ülek. madalk. maitsev, suupärane, meeldiv
свалить I 305a Г сов. → несов. сваливать I
‣ кого-что maha paiskama ~ murdma (kõnek. ka ülek.) ~ ajama; ümber ~ maha tõukama, küljele kallutama, (jalust) rabama, maha niitma; langetama; ветер свалил дерево tuul murdis puu maha, пуля свалила его kuul niitis ta maha ~ lõi ta jalust maha ~ rabas ta jalust, свалить лес metsa langetama, болезнь свалила его haigus murdis ta maha;
‣ ülek. kukutama; свалить колониальный строй koloniaalkorda kukutama;
‣ кого-что alla ~ hunnikusse maha viskama ~ loopima ~ puistama ~ laadima, kokku kuhjama; свалить в кучу hunnikusse viskama ~ loopima;
‣ что, на кого-что ülek. kõnek. kelle kaela ajama ~ veeretama; свалить с себя хлопоты toimetusi ~ askeldusi enda kaelast veeretama, свалить вину на другого süüd teise kaela ajama ~ teise peale veeretama;
◊ свалить ~ сваливать с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütu kaela veeretama ~ ajama, süüd süütule veeretama
‣ кого-что maha paiskama ~ murdma (kõnek. ka ülek.) ~ ajama; ümber ~ maha tõukama, küljele kallutama, (jalust) rabama, maha niitma; langetama; ветер свалил дерево tuul murdis puu maha, пуля свалила его kuul niitis ta maha ~ lõi ta jalust maha ~ rabas ta jalust, свалить лес metsa langetama, болезнь свалила его haigus murdis ta maha;
‣ ülek. kukutama; свалить колониальный строй koloniaalkorda kukutama;
‣ кого-что alla ~ hunnikusse maha viskama ~ loopima ~ puistama ~ laadima, kokku kuhjama; свалить в кучу hunnikusse viskama ~ loopima;
‣ что, на кого-что ülek. kõnek. kelle kaela ajama ~ veeretama; свалить с себя хлопоты toimetusi ~ askeldusi enda kaelast veeretama, свалить вину на другого süüd teise kaela ajama ~ teise peale veeretama;
◊ свалить ~ сваливать с больной головы на здоровую что kõnek. süüd süütu kaela veeretama ~ ajama, süüd süütule veeretama
сердечный 126 П
‣ (кр. ф. сердечен, сердечна, сердечно, сердечны) südame-; südamlik, heasüdamlik; сердечная болезнь südamehaigus, сердечный больной südamehaige, сердечная мышца anat. südamelihas, сердечная слабость südamenõrkus, сердечные шумы med. südamekahinad, сердечное средство farm. südamevahend, сердечный приступ med. südameatakk, сердечный удар südamerabandus, сердечный друг südamesõber, сердечная тайна südamesaladus, сердечные отношения südamlikud suhted, сердечный разговор südamlik vestlus, сердечный человек heasüdamlik ~ südamlik inimene, сердечная благодарность südamest tulev ~ südamlik tänu;
‣ armu-, armastus-, südame-; сердечная драма armudraama, armastusdraama, сердечные дела armuasjad, südameasjad;
‣ П → С сердечный м., сердечная ж. од. kõnek. kullake, vaeseke, südameke; откуда ты, сердечная kust sa kullake tuled, отдохни, сердечный puhka, sa mu vaeseke
‣ (кр. ф. сердечен, сердечна, сердечно, сердечны) südame-; südamlik, heasüdamlik; сердечная болезнь südamehaigus, сердечный больной südamehaige, сердечная мышца anat. südamelihas, сердечная слабость südamenõrkus, сердечные шумы med. südamekahinad, сердечное средство farm. südamevahend, сердечный приступ med. südameatakk, сердечный удар südamerabandus, сердечный друг südamesõber, сердечная тайна südamesaladus, сердечные отношения südamlikud suhted, сердечный разговор südamlik vestlus, сердечный человек heasüdamlik ~ südamlik inimene, сердечная благодарность südamest tulev ~ südamlik tänu;
‣ armu-, armastus-, südame-; сердечная драма armudraama, armastusdraama, сердечные дела armuasjad, südameasjad;
‣ П → С сердечный м., сердечная ж. од. kõnek. kullake, vaeseke, südameke; откуда ты, сердечная kust sa kullake tuled, отдохни, сердечный puhka, sa mu vaeseke
серьёзный 126 П (кр. ф. серьёзен, серьёзна, серьёзно, серьёзны) tõsine, tõemeelne, tõeline, tõsi-; серьёзное лицо tõsine nägu, серьёзный человек tõsine inimene, серьёзная музыка tõsine muusika, серьёзный разговор oluline ~ tähtis ~ tõsine jutuajamine ~ kõnelus, серьёзное положение raske ~ tõsine olukord, серьёзный противник tõsine ~ kõva ~ ohtlik vastane, серьёзная болезнь raske ~ ohtlik haigus, серьёзное чувство ehtne ~ tõeline tunne, серьёзный интерес tõeline ~ tõsine huvi, серьёзный вопрос tähelepanu nõudev küsimus, серьёзное отношение к работе tõsine töösse suhtumine, серьёзный учёный tõsiteadlane, серьёзная перемена põhjalik ~ suur muutus ~ muudatus, серьёзный капитан kõnek. range ~ nõudlik kapten, дело принимает серьёзный оборот asi võtab tõsise pöörde ~ läheb tõsiseks
скрытый 119
‣ страд. прич. прош. вр. Г скрыть;
‣ прич. → П peit-, peite-, sala-, varjatud, peidetud, latentne; скрытая трещина geol. peitlõhe, скрытая вода põll. peitvesi, latentne vesi, скрытое изображение trük. peitkujutis, latentne kujutis, скрытый период med. peitejärk (haigusel), скрытая болезнь salahaigus, salatõbi, скрытая угроза salaähvardus, скрытая досада varjatud pahameel, скрытый смысл varjatud mõte, скрытая камера varjatud kaamera, скрытые возможности varjatud ~ varjul olevad võimalused, скрытая теплота füüs. varjatud ~ latentne soojus, скрытое несогласие geol. varjatud põiksus, скрытая форма болезни med. latentne haigusvorm
‣ страд. прич. прош. вр. Г скрыть;
‣ прич. → П peit-, peite-, sala-, varjatud, peidetud, latentne; скрытая трещина geol. peitlõhe, скрытая вода põll. peitvesi, latentne vesi, скрытое изображение trük. peitkujutis, latentne kujutis, скрытый период med. peitejärk (haigusel), скрытая болезнь salahaigus, salatõbi, скрытая угроза salaähvardus, скрытая досада varjatud pahameel, скрытый смысл varjatud mõte, скрытая камера varjatud kaamera, скрытые возможности varjatud ~ varjul olevad võimalused, скрытая теплота füüs. varjatud ~ latentne soojus, скрытое несогласие geol. varjatud põiksus, скрытая форма болезни med. latentne haigusvorm
слоновый 119 П elevandi-, elevandiluu-, vandli-; слоновая кость elevandiluu, vandel, слоновая черепаха zool. elevantkilpkonn (Testudo elephantopus), слоновая болезнь med. elevantsus, elefantiaas
смертельный 126 П (кр. ф. смертелен, смертельна, смертельно, смертельны)
‣ surmav, surma-, surmatoov, surma põhjustav, surmaga lõppev ~ lõppeda võiv; смертельная рана surmav haav, surmahaav, смертельный яд surmav mürk, смертельная доза surmav annus, смертельный укус surmav hammustus, смертельный удар surmav löök, surmahoop, смертельная болезнь surmahaigus, surmatõbi, смертельная опасность surmaoht, смертельная агония surmaheitlus, смертельная борьба võitlus elu ja surma peale;
‣ ülek. surm-, surma-, surmlik, põrgu-, tappev, meeletu, metsik, pöörane, kohutav, õudne, hirmus; смертельная скука surmaigavus, tappev ~ surmlik igavus, смертельная усталость surmaväsimus, смертельный страх ~ ужас surmahirm, смертельная угроза surmaähvardus, смертельная беда surmahäda, смертельный враг surmavaenlane, verivaenlane, смертельная ненависть surmaviha, lämmatav ~ meeletu vihkamine, смертельная жара põrgupalavus, põrgukuumus, tappev kuumus, смертельный холод kohutav ~ õudne külmus
‣ surmav, surma-, surmatoov, surma põhjustav, surmaga lõppev ~ lõppeda võiv; смертельная рана surmav haav, surmahaav, смертельный яд surmav mürk, смертельная доза surmav annus, смертельный укус surmav hammustus, смертельный удар surmav löök, surmahoop, смертельная болезнь surmahaigus, surmatõbi, смертельная опасность surmaoht, смертельная агония surmaheitlus, смертельная борьба võitlus elu ja surma peale;
‣ ülek. surm-, surma-, surmlik, põrgu-, tappev, meeletu, metsik, pöörane, kohutav, õudne, hirmus; смертельная скука surmaigavus, tappev ~ surmlik igavus, смертельная усталость surmaväsimus, смертельный страх ~ ужас surmahirm, смертельная угроза surmaähvardus, смертельная беда surmahäda, смертельный враг surmavaenlane, verivaenlane, смертельная ненависть surmaviha, lämmatav ~ meeletu vihkamine, смертельная жара põrgupalavus, põrgukuumus, tappev kuumus, смертельный холод kohutav ~ õudne külmus
сонный 127 П uni-, une-, unesegane, unine (ka ülek.); сонная болезнь med. unitõbi, сонная артерия anat. unearter, unetuiksoon, сонные порошки kõnek. unerohi, сонный напиток unejook, uinutav jook, сонный ребёнок unine laps, сонные глаза unised silmad, сонное царство humor. unemaa, uneriik, Une-Mati maa, сонный вид unine ~ uimane ilme, сонная жизнь ülek. unine ~ uimane elu, сонная тишина rambe vaikus;
◊ как сонная муха kõnek. nagu uimane kärbes
◊ как сонная муха kõnek. nagu uimane kärbes
сопровождаться 169 Г несов. чем
‣ kaasnema, kaasas käima; kaasuma, juurde tulema; дождь сопровождался грозой vihm tuli koos äikesega, болезнь сопровождалась осложнениями haigusega kaasnesid tüsistused;
‣ varustatud olema; книга сопровождается комментариями raamat on kommentaaridega varustatud;
‣ страд. к сопровождать
‣ kaasnema, kaasas käima; kaasuma, juurde tulema; дождь сопровождался грозой vihm tuli koos äikesega, болезнь сопровождалась осложнениями haigusega kaasnesid tüsistused;
‣ varustatud olema; книга сопровождается комментариями raamat on kommentaaridega varustatud;
‣ страд. к сопровождать
сразить 293a Г сов. → несов. сражать кого-что
‣ чем elu võtma, surmama, surma tooma, maha niitma; пуля сразила бойца võitlejat tabas surmakuul, болезнь сразила его haigus viis ta hauda ~ elavate kirjast ~ manala maile ~ manalameeste kirja;
‣ ülek. vapustama, välguna rabama; горестная весть сразила его ta oli kurvast teatest löödud ~ vapustatud;
‣ ülek. võitma, alistama
‣ чем elu võtma, surmama, surma tooma, maha niitma; пуля сразила бойца võitlejat tabas surmakuul, болезнь сразила его haigus viis ta hauda ~ elavate kirjast ~ manala maile ~ manalameeste kirja;
‣ ülek. vapustama, välguna rabama; горестная весть сразила его ta oli kurvast teatest löödud ~ vapustatud;
‣ ülek. võitma, alistama
съесть 359 Г сов. → несов. съедать
‣ что, чего ära sööma (kõnek. ka ülek.); съесть яблоко õuna ära sööma, он съест меня, если узнает об этом ta sööb mu ära, kui seda kuuleb, болезнь съела все деньги ülek. haigus neelas kogu raha;
‣ что läbi sööma ~ närima; платье сьедено молью kleit on koidest aetud, ржавчина съела нож nuga on läbi roostetanud;
‣ кого ülek. kõnek. ära piinama, hinge närima ~ purema ~ vaevama; ревность съела его armukadedus on ta ära piinanud, зависть съела кого kelle hing on kadedusest järatud ~ puretud;
‣ что ülek. madalk. vaikides alla neelama; съесть пощёчину kõrvakiilu vaikides vastu võtma;
◊ собаку съел на чём ~ в чём kõnek., зубы съел на чём kõnek. milles täiesti kodus olema, milles kõva ~ kibe käsi olema; съесть пуд ~ куль ~ много соли с кем kõnek. kellega puuda ~ vakka soola üheskoos ära sööma; vrd. есть I
‣ что, чего ära sööma (kõnek. ka ülek.); съесть яблоко õuna ära sööma, он съест меня, если узнает об этом ta sööb mu ära, kui seda kuuleb, болезнь съела все деньги ülek. haigus neelas kogu raha;
‣ что läbi sööma ~ närima; платье сьедено молью kleit on koidest aetud, ржавчина съела нож nuga on läbi roostetanud;
‣ кого ülek. kõnek. ära piinama, hinge närima ~ purema ~ vaevama; ревность съела его armukadedus on ta ära piinanud, зависть съела кого kelle hing on kadedusest järatud ~ puretud;
‣ что ülek. madalk. vaikides alla neelama; съесть пощёчину kõrvakiilu vaikides vastu võtma;
◊ собаку съел на чём ~ в чём kõnek., зубы съел на чём kõnek. milles täiesti kodus olema, milles kõva ~ kibe käsi olema; съесть пуд ~ куль ~ много соли с кем kõnek. kellega puuda ~ vakka soola üheskoos ära sööma; vrd. есть I
сывороточный 126 П vadaku-; med. seerum-, seerumi-; сывороточный квас vadakukali, сывороточное лечение seerumravi, сывороточная болезнь seerumtõbi
так I Н
‣ nii, niimoodi, niiviisi, nõnda, nõndaviisi; он говорил так, как нужно ta rääkis nii, nagu vaja, пусть всё останется так jäägu kõik nii ~ niimoodi ~ nõnda, он так много ходил, что устал ta kõndis nii ~ nõnda palju, et väsis, точно так täpselt nii ~ nõnda ~ niimoodi ~ niiviisi, именно так nimme nõnda, just nii ~ niiviisi, я так и знал seda ~ nõnda ma arvasingi, так называемый niinimetatud, nõndanimetatud, и так далее ja nii edasi, так сказать nii-öelda, так точно sõj. just nii, так держать (1) mer. nii hoida, (2) kõnek. jätka(ke) samas vaimus, как же так kuidas siis nii ~ nõnda, когда ~ если ~ раз так kõnek. kui nii siis, sel juhul, не так ли kas pole nii, eks ole nii, on ju nii;
‣ niisama; сказал просто так ütles suusoojaks ~ lihtsalt niisama, болезнь не пройдёт так haigus niisama ~ iseenesest ei möödu ~ mööda ei lähe;
◊ за так madalk. jumalamuidu, pennigi maksmata; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii, olgu siis, minugipärast; так и есть kõnek. nii ta on, tõepoolest; так или иначе nii või teisiti; так кому и надо kõnek. paras kellele; так и так kõnek. nii ja naa, niimoodi ja naamoodi; так себе kõnek. (1) enam-vähem, talutavalt, keskmiselt, keskeltläbi, pole viga, käib kah, ajab asja ära, (2) asja ees, teist taga, lihtsalt niisama, (3) keskpärane, keskmine; давно бы так kõnek. ammu oleks (olnud) aeg ~ pidanud nii tegema; так на так madalk. võrdselt, ühepalju; кому всё не так kõnek. kellele pole miski meele järele; и так и этак kõnek. (1) küll nii, küll teisiti, küll nii, küll naa, küll üht-, küll teistviisi, küll sedamoodi, küll teistmoodi, küll niimoodi, küll naamoodi, (2) nii või teisiti
‣ nii, niimoodi, niiviisi, nõnda, nõndaviisi; он говорил так, как нужно ta rääkis nii, nagu vaja, пусть всё останется так jäägu kõik nii ~ niimoodi ~ nõnda, он так много ходил, что устал ta kõndis nii ~ nõnda palju, et väsis, точно так täpselt nii ~ nõnda ~ niimoodi ~ niiviisi, именно так nimme nõnda, just nii ~ niiviisi, я так и знал seda ~ nõnda ma arvasingi, так называемый niinimetatud, nõndanimetatud, и так далее ja nii edasi, так сказать nii-öelda, так точно sõj. just nii, так держать (1) mer. nii hoida, (2) kõnek. jätka(ke) samas vaimus, как же так kuidas siis nii ~ nõnda, когда ~ если ~ раз так kõnek. kui nii siis, sel juhul, не так ли kas pole nii, eks ole nii, on ju nii;
‣ niisama; сказал просто так ütles suusoojaks ~ lihtsalt niisama, болезнь не пройдёт так haigus niisama ~ iseenesest ei möödu ~ mööda ei lähe;
◊ за так madalk. jumalamuidu, pennigi maksmata; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii, olgu siis, minugipärast; так и есть kõnek. nii ta on, tõepoolest; так или иначе nii või teisiti; так кому и надо kõnek. paras kellele; так и так kõnek. nii ja naa, niimoodi ja naamoodi; так себе kõnek. (1) enam-vähem, talutavalt, keskmiselt, keskeltläbi, pole viga, käib kah, ajab asja ära, (2) asja ees, teist taga, lihtsalt niisama, (3) keskpärane, keskmine; давно бы так kõnek. ammu oleks (olnud) aeg ~ pidanud nii tegema; так на так madalk. võrdselt, ühepalju; кому всё не так kõnek. kellele pole miski meele järele; и так и этак kõnek. (1) küll nii, küll teisiti, küll nii, küll naa, küll üht-, küll teistviisi, küll sedamoodi, küll teistmoodi, küll niimoodi, küll naamoodi, (2) nii või teisiti
точить I 310 Г несов.
‣ что teritama, ihuma (ka ülek.), käiama, luiskama; точить карандаш pliiatsit teritama, точить коньки uiske teritama, точить меч mõõka ihuma (ka ülek.), точить косу vikatit käiama ~ luiskama, точить ногти küüsi viilima;
‣ что treima; точить шахматы malenuppe treima;
‣ что ülek. lihvima (lainete, tuule kohta);
‣ кого-что närima, sööma (ka ülek.), ülek. purema; моль точит сукно koi sööb kalevit, ржавчина точит железо rooste sööb rauda, горе точит душу mure vaevab südant, его точит какая-то болезнь tal on mingi tõbi ~ haigus kallal, teda pureb mingi tõbi ~ haigus, точить кого kelle kallal närima;
◊ точить (ба)лясы madalk. lahverdama, lõhverdama, lõugu lõksutama ~ laotama; точить зуб(ы) на кого-что kõnek. kelle-mille peale hammast ihuma; vrd. выточить, источить I
‣ что teritama, ihuma (ka ülek.), käiama, luiskama; точить карандаш pliiatsit teritama, точить коньки uiske teritama, точить меч mõõka ihuma (ka ülek.), точить косу vikatit käiama ~ luiskama, точить ногти küüsi viilima;
‣ что treima; точить шахматы malenuppe treima;
‣ что ülek. lihvima (lainete, tuule kohta);
‣ кого-что närima, sööma (ka ülek.), ülek. purema; моль точит сукно koi sööb kalevit, ржавчина точит железо rooste sööb rauda, горе точит душу mure vaevab südant, его точит какая-то болезнь tal on mingi tõbi ~ haigus kallal, teda pureb mingi tõbi ~ haigus, точить кого kelle kallal närima;
◊ точить (ба)лясы madalk. lahverdama, lõhverdama, lõugu lõksutama ~ laotama; точить зуб(ы) на кого-что kõnek. kelle-mille peale hammast ihuma; vrd. выточить, источить I
тяжёлый 119 П
‣ rask-, raske(-); тяжёлое топливо raskkütus, тяжёлый танк sõj. rask(e)tank, тяжёлая промышленность rasketööstus, тяжёлое машиностроение raskemasinatööstus, тяжёлый вес sport raskekaal, тяжёлая пища raske ~ raskesti seeditav toit, тяжёлая вода füüs., keem. raske vesi, тяжёлая атлетика sport tõstmine, tõstesport;
‣ (кр. ф. тяжёл, тяжела, тяжело, тяжелы; сравн. ст. тяжелее) raske, ränk, vaevaline, rõhuv, rusuv; тяжёлый чемодан raske kohver, тяжёлый груз raske koorem ~ kandam ~ last ~ laadung, тяжёлый физический труд raske kehaline töö, тяжёлые шаги rasked sammud, тяжёлое тело raske ~ massiivne keha, тяжёлая дорога raske ~ vaevarikas tee ~ teekond, тяжёлый сон raske ~ sügav uni, тяжёлые роды raske sünnitus, тяжёлая болезнь raske ~ tõsine haigus, тяжёлая рана raske ~ tõsine haav, тяжёлое горе suur ~ ränk mure, тяжёлая вина raske ~ ränk süü, грипп в тяжёлой форме raskekujuline gripp, тяжёлая голова raske ~ uimane pea, тяжёлый стиль raske ~ raskepärane stiil, тяжёлое дыхание raske(ndatud) hingamine, тяжёлый характер raske iseloom, тяжёлый воздух raske ~ halb ~ läppunud õhk, тяжёлое детство raske ~ karm lapsepõlv, тяжёлое настроение raske ~ rusuv ~ rõhuv ~ rusutud ~ rõhutud meeleolu, äng;
◊ тяжёл на руку kõnek. kes on valusa ~ raske käega, kellel on valus käsi; тяжёл на подъём kõnek. kes ei võta kergesti vedu, keda ei saa paigast liikuma, keda kanguta või kangiga, kes on nii tuim tükk, et tee või tuli alla
‣ rask-, raske(-); тяжёлое топливо raskkütus, тяжёлый танк sõj. rask(e)tank, тяжёлая промышленность rasketööstus, тяжёлое машиностроение raskemasinatööstus, тяжёлый вес sport raskekaal, тяжёлая пища raske ~ raskesti seeditav toit, тяжёлая вода füüs., keem. raske vesi, тяжёлая атлетика sport tõstmine, tõstesport;
‣ (кр. ф. тяжёл, тяжела, тяжело, тяжелы; сравн. ст. тяжелее) raske, ränk, vaevaline, rõhuv, rusuv; тяжёлый чемодан raske kohver, тяжёлый груз raske koorem ~ kandam ~ last ~ laadung, тяжёлый физический труд raske kehaline töö, тяжёлые шаги rasked sammud, тяжёлое тело raske ~ massiivne keha, тяжёлая дорога raske ~ vaevarikas tee ~ teekond, тяжёлый сон raske ~ sügav uni, тяжёлые роды raske sünnitus, тяжёлая болезнь raske ~ tõsine haigus, тяжёлая рана raske ~ tõsine haav, тяжёлое горе suur ~ ränk mure, тяжёлая вина raske ~ ränk süü, грипп в тяжёлой форме raskekujuline gripp, тяжёлая голова raske ~ uimane pea, тяжёлый стиль raske ~ raskepärane stiil, тяжёлое дыхание raske(ndatud) hingamine, тяжёлый характер raske iseloom, тяжёлый воздух raske ~ halb ~ läppunud õhk, тяжёлое детство raske ~ karm lapsepõlv, тяжёлое настроение raske ~ rusuv ~ rõhuv ~ rusutud ~ rõhutud meeleolu, äng;
◊ тяжёл на руку kõnek. kes on valusa ~ raske käega, kellel on valus käsi; тяжёл на подъём kõnek. kes ei võta kergesti vedu, keda ei saa paigast liikuma, keda kanguta või kangiga, kes on nii tuim tükk, et tee või tuli alla
усилиться 269 Г сов. → несов. усиливаться tugevnema, kõvenema, tugevamaks ~ kõvemaks ~ võimsamaks minema, intensiivistuma, tõhustuma; шум усилился müra tugevnes ~ valjenes, боль усилилась valu tugevnes ~ suurenes, болезнь усилилась haigus süvenes ~ raskenes, ветер усилился tuul tugevnes ~ on tugevamaks läinud ~ tugevnenud ~ hoogu saanud, опасность войны усилилась sõjaoht suurenes ~ on suurenenud, мороз усилился pakane läks kõvemaks ~ käredamaks ~ on kõvemaks ~ käredamaks läinud
через предлог с вин. п.
‣ koha v suuna märkimisel üle, teisel pool, pealtpoolt; через море üle mere, мост через реку Нарву Narva jõe sild, ремень через плечо üleõlarihm, rihm on üle õla, перейти через улицу üle tänava minema, tänavat ületama, лезть через забор üle aia ~ tara ronima, наливать через край üle ääre valama, переходить через границу piiri ületama, üle piiri käima, живу через улицу elan teisel pool tänavat;
‣ läbimise märkimisel läbi; идти через толпу rahvamurrust läbi minema, ехать через город läbi linna sõitma, смотреть через стекло läbi klaasi silmitsema;
‣ vahendi v vahendaja märkimisel kaudu, läbi, abil, teel, vahendusel, vahetalitusel, -st, -ga; через газету ajalehe kaudu, ajalehest, через доверенного voliniku kaudu ~ vahendusel, сообщить через друга sõbra kaudu teada andma, sõbraga sõna saatma, ехать через Москву Moskva kaudu sõitma, переходить через чьи руки kelle käest läbi käima, казнь через повешение surmanuhtlus poomise läbi, писать слово через чёрточку sõna sidekriipsuga ~ sidekriipsu abil kirjutama;
‣ aja- v kohavahemiku märkimisel pärast, peale, tagant, järel, -ga; приду через час tulen tunni aja pärast, смена через каждые два часа vahetus on kahe tunni tagant, через две станции peale ~ pärast kaht jaamavahet, kahe jaamavahe järel, принимать лекарство через час iga tunni tagant rohtu võtma, работать через день ülepäeviti ~ üle päeva ~ päeva tagant ~ igal teisel päeval töötama, печатать через два интервала kahese reavahega tippima ~ kirjutama;
‣ ülemäärasuse v liia märkimisel üle, ülemäära, ülearu, üli-, päratu, arutu, liiga, liialt, -ga; богат через край ülirikas, ülemäära ~ ülearu ~ päratu rikas, через меру крут liiga ~ liialt ~ ülearu järsk, работы через край tööd on kuhjaga, горя через край muret on rohkem kui tarvis; перешагнуть ~ переступить через страх hirmust võitu saama;
‣ madalk. põhjuse märkimisel tõttu, pärast; через болезнь haiguse tõttu, через такие обстоятельства seesuguste asjaolude ~ säärase olukorra pärast ~ tõttu;
◊ через силу läbi häda, suure surmaga ~ vaevaga, üle jõu; через голову кого kellest mööda minnes, keda informeerimata ~ asjasse pühendamata ~ vahele jättes ~ ignoreerides
‣ koha v suuna märkimisel üle, teisel pool, pealtpoolt; через море üle mere, мост через реку Нарву Narva jõe sild, ремень через плечо üleõlarihm, rihm on üle õla, перейти через улицу üle tänava minema, tänavat ületama, лезть через забор üle aia ~ tara ronima, наливать через край üle ääre valama, переходить через границу piiri ületama, üle piiri käima, живу через улицу elan teisel pool tänavat;
‣ läbimise märkimisel läbi; идти через толпу rahvamurrust läbi minema, ехать через город läbi linna sõitma, смотреть через стекло läbi klaasi silmitsema;
‣ vahendi v vahendaja märkimisel kaudu, läbi, abil, teel, vahendusel, vahetalitusel, -st, -ga; через газету ajalehe kaudu, ajalehest, через доверенного voliniku kaudu ~ vahendusel, сообщить через друга sõbra kaudu teada andma, sõbraga sõna saatma, ехать через Москву Moskva kaudu sõitma, переходить через чьи руки kelle käest läbi käima, казнь через повешение surmanuhtlus poomise läbi, писать слово через чёрточку sõna sidekriipsuga ~ sidekriipsu abil kirjutama;
‣ aja- v kohavahemiku märkimisel pärast, peale, tagant, järel, -ga; приду через час tulen tunni aja pärast, смена через каждые два часа vahetus on kahe tunni tagant, через две станции peale ~ pärast kaht jaamavahet, kahe jaamavahe järel, принимать лекарство через час iga tunni tagant rohtu võtma, работать через день ülepäeviti ~ üle päeva ~ päeva tagant ~ igal teisel päeval töötama, печатать через два интервала kahese reavahega tippima ~ kirjutama;
‣ ülemäärasuse v liia märkimisel üle, ülemäära, ülearu, üli-, päratu, arutu, liiga, liialt, -ga; богат через край ülirikas, ülemäära ~ ülearu ~ päratu rikas, через меру крут liiga ~ liialt ~ ülearu järsk, работы через край tööd on kuhjaga, горя через край muret on rohkem kui tarvis; перешагнуть ~ переступить через страх hirmust võitu saama;
‣ madalk. põhjuse märkimisel tõttu, pärast; через болезнь haiguse tõttu, через такие обстоятельства seesuguste asjaolude ~ säärase olukorra pärast ~ tõttu;
◊ через силу läbi häda, suure surmaga ~ vaevaga, üle jõu; через голову кого kellest mööda minnes, keda informeerimata ~ asjasse pühendamata ~ vahele jättes ~ ignoreerides
эндемичный 126 П endeem-, endeemia-, endeem(ili)ne (biol. päriskodune; med. mingis maakohas püsivalt esinev), paiguline; эндемичная болезнь endeemhaigus, endeem(ili)ne ~ paiguline haigus (näit. malaaria troopilistel aladel)
язвенный 127 П haavand-, haavandi-, haavandiline; paise-, paiseline; язвенная болезнь med. haavandtõbi, язвенная поверхность кожи haavandiline ~ paiseline nahk, haavandites ~ haavandeid täis nahk
