?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit
бровка 72 С ж.
неод.
‣ dem.
vt.
бровь;
‣ (tee) äär, serv, teepeenar, teeperv; бровка тротуара kõnnitee äär, бровка террасы (1) terrassi perv, (2) hipodroomiraja kõrgem äär, бровка земляного полотна muldkeha serv
бровь 91 С ж.
неод.
kulm; брови дугой kaarjad kulmud, хмурить брови kulmu kortsutama;
◊ (он) и бровью не повёл ta ei pilgutanud silmagi ~ ei teinud teist nägugi; не в бровь, а (прямо) в глаз otse naelapea pihta
брошь 90 С ж.
неод.
pross; (rinna)nõel; sõlg; prees
главенствующий 124‣ действ. прич. наст. вр. Г главенствовать;
‣ прич. → П pea-, juht-, juhtiv; занимать главенствующее положение peakohal olema ~ seisma, domineerima, juhtpositsioonil asuma, играть главенствующую роль peaosa ~ juhtosa etendama
глаз 4 С м.
неод.
(род. п. ед. ч.
глаза и глазу, предл. п.
о глазе и в глазу, род. п. мн. ч.
глаз) silm; голубые глаза sinisilmad, карие глаза pruunid silmad, sõstrasilmad, лукавые глаза kavalad silmad, kaval ~ kelm pilk, запавшие глаза aukuvajunud silmad, мутные глаза tuhmid silmad, tuhm pilk, близорукие глаза lühinägelikud silmad, глаза навыкат(е) pungis silmad, pungsilmad, хозяйский глаз peremehesilm, слепой на один глаз ühest silmast pime, слёзы на глазах pisarad silmis, со слезами на глазах pisarsilmi(l), pisarad silmis, опустить глаза silmi maha lööma;
◊ дурной глаз kuri ~ paha silm; тут нужен глаз да глаз kõnek.
siin ei jõua küllalt valvas olla; не в бровь, а в глаз kõnekäänd nagu rusikas silmaauku; темно, хоть глаз выколи nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; на глаз silma järgi, silmaga mõõtes, umbes; не сводить ~ не спускать глаз с кого ainiti vaatama keda-mida, pilku mitte ära pöörama kellelt-millelt; не смыкает глаз (1) ei saa sõba silmale, (2) ei lase silma looja; для отвода глаз silmapetteks; с пьяных глаз madalk.
purjuspäi; с глаз долой -- из сердца вон vanas.
mis silmist, see südamest; глаза на лоб лезут у кого madalk.
silmad lähevad (imestusest) pärani ~ suureks; глаза разбегаются ~ разбежались silme ees lööb ~ lõi kirjuks, võtab ~ võttis silmad kirjuks; глаза на мокром месте у кого kõnek.
kellel on silmad vesise koha peal (alati pisarais); идти куда глаза глядят minema, kuhu jalad viivad; делать ~ сделать большие глаза kõnek.
suuri silmi tegema, silmi pärani ajama; проглядеть все глаза kõnek.
pikisilmi ootama ~ vaatama; отводить ~ отвести глаза кому kõnek.
kelle tähelepanu kõrvale juhtima; бросаться ~ броситься ~ бить в глаза кому kellele silma hakkama ~ torkama; во все глаза глядеть ~ смотреть на кого-что kõnek.
üksisilmi ~ teraselt ~ hoolega vaatama ~ vahtima; в глаза не видел кого kõnek.
keda pole silmaga(gi) ~ ihusilmaga ~ kunagi näinud; в глаза говорить ~ сказать кому kellele näkku ~ suu sisse ütlema; попадаться ~ попасться на глаза кому kelle silma alla sattuma; закрывать ~ закрыть глаза на что silma kinni pigistama (mis koha pealt); (этого) за глаза хватит ~ довольно kõnek.
sellest piisab täiesti, seda on ülearugi; за глаза говорить tagaselja rääkima; пускать пыль в глаза кому kõnek.
kellele puru silma ajama; читать ~ видеть по глазам что mida silmist lugema; своим ~ собственным глазам не верит ei usu oma silmi; пожирать глазами кого kõnek.
keda-mida silmadega õgima; пробежать глазами что millest pilku üle libistama, millele pilku peale heitma; на глазах у кого kelle silma all ~ ees; смотреть ~ видеть невооружённым глазом palja silmaga vaatama ~ nägema; с глазу на глаз с кем kellega nelja silma all; как бельмо на глазу у кого kõnek.
kellele pinnuks silmas olema; сна нет ни в одном глазу kõnek.
ei saa sõba silmale; ни в одном глазу у кого kõnek.
pole tilkagi võtnud; у семи нянек дитя без глазу vanas.
liiga palju silmi ei näe hästi, palju kokki rikuvad supi
жать II 221 Г несов.
что (vilja) lõikama ~ niitma, õsuma; жать рожь rukist lõikama; vrd.
сжать II
играть 165a Г несов.
‣ во что, на чём, в чём, кого-что, кем-чем, с кем-чем, без доп.
mängima (ka ülek.
); играть в футбол jalgpalli mängima, играть в прятки peitust mängima (ka ülek.
), играть на скрипке viiulit mängima, играть в куклы nukkudega mängima, играть в великодушие suuremeelset mängima ~ teesklema, играть с огнём tulega mängima (ka ülek.
), играть роль osa mängima ~ etendama, играть первую скрипку esimest viiulit mängima (ka ülek.
), играть свадьбу kõnek.
pulmi pidama ~ tegema, играть на деньги raha peale mängima, играть в нападении sport edurivis ~ ründajana mängima, играть на бирже börsil spekuleerima ~ mängima, играть в четыре руки neljal käel mängima, играть песни murd.
laulma;
‣ mänglema, ülek. ka sädelema, pärlendama, sätendama, särama; улыбка играла на его лице naeratus mängles ta näol, в груди играла радость süda hüppas ~ hõiskas rõõmust, вино играет в бокале vein helgib ~ sädeleb klaasis;
◊ играть в бирюльки (1) tühja-tähjaga tegelema, (2) lulli lööma; играть в молчанку madalk. tumma mängima (küsimustele vastamata jätma); играть в загадки mõistu kõnelema, ümbernurgajuttu ajama; играть комедию kõnek. kometit mängima, vigurdama; играть глазами silmi tegema, paljuütlevaid pilke heitma kellele; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema; кровь играет veri mäsleb; играть ~ сыграть на руку кому kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma ~ trumpe kätte mängima; играть на нервах у кого kelle närve sööma ~ proovile panema; vrd. сыграть
незавидный 126 П (кр. ф.
незавиден, незавидна, незавидно, незавидны) mittekadestusväärne, mittekadestatav, kehvavõitu, vilets; ваше положение незавидно teie olukord pole kadestusväärne ~ pole kiita, незавидная доля kurb saatus, играть незавидную роль ebameeldivat osa etendama
переколоть I 252 Г сов.
→ несов.
перекалывать‣ что uuesti ~ teise kohta kinnitama; переколоть брошь prossi teise kohta kinnitama;
‣ что, чем (järgemööda kõiki v. paljusid v. paljudest kohtadest) katki torkima; переколоть пальцы иголкой sõrmi nõelaga katki torkima;
‣ кого (järgemööda paljusid v. kõiki) surnuks torkama ~ veristama ~ tapma
перестегнуть 338 Г сов.
→ несов.
перестёгивать что‣ uuesti kinni nööpima ~ haakima; перестегнуть пуговицы nööpe uuesti kinni panema, ümber nööpima, перестегнуть пряжку pannalt uuesti kinni panema;
‣ teise kohta kinnitama; перестегнуть брошь prossi teise kohta kinnitama ~ panema
попасть 356b Г сов.
→ несов.
попадать‣ в кого-что, чем tabama; попасть в цель märki tabama, снаряд попал в дом mürsk tabas maja, попасть камнем в окно kivi aknasse lennutama, попасть ногой в лужу jalaga veelompi astuma;
‣ куда sattuma; saama, juhtuma, pääsema; попасть в окружение sõj. piiramisrõngasse sattuma, попасть в плен sõj. vangi sattuma ~ langema, мыло попало в глаза seep läks silma, вы не туда попали (1) te olete valesse kohta sattunud, (2) te helistate valel numbril, valeühendus, письмо попало не по адресу kiri sattus valesse kohta, попасть в чьи руки kelle kätte sattuma, попасть в немилость к кому kelle ebasoosingusse sattuma, попасть в беду hätta sattuma, попасть в неловкое положение piinlikku olukorda sattuma, попасть под суд kohtu alla sattuma, он не попал на самолёт ta ei saanud ~ ei jõudnudki lennuki peale, как попасть на площадь Победы? kuidas saab ~ pääseb Võidu väljakule? попасть в гости к ужину õhtusöögi ajaks külla juhtuma, попасть на хорошую книгу hea raamatu peale juhtuma, попасть на другой берег teisele kaldale pääsema, попасть на приём к врачу arsti vastuvõtule pääsema, попасть в университет ülikooli pääsema, попасть под трамвай trammi alla jääma, попасть под дождь vihma kätte jääma, попасть в зависимость от кого kellest sõltuma hakkama, sõltuvusse sattuma, sõltuvaks jääma;
‣ безл. кому-чему kõnek. riielda ~ naha peale saama, karistada saama; ему попало от отца ta sai isa käest võtta, попадёт тебе за это küll sa selle eest alles saad, selle eest on sul nüüd küll nahatäis soolas;
‣ попало прош. вр. с. р. kõnek. väljendeis куда попало kuhu juhtub ~ juhtus, как попало kuidas juhtub ~ juhtus, чем попало millega juhtub ~ juhtus;
◊ попасть ~ попадать в (неприятную) историю ~ в переплёт ~ в переделку portsu otsa kukkuma, supi sisse sattuma; попасть ~ попадать впросак kõnek. omadega sisse kukkuma, orki lendama, kimpu ~ pigisse jääma; попасть ~ попадать в точку märki tabama; попасть ~ попадать в когти (к) кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; попасть ~ попадать в ловушку lõksu langema; попасть ~ попадать на зубок ~ на зуб кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; попасть ~ попадать пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; попасть ~ попадать как кур во щи kõnek. orki lendama, kimbatusse ~ hätta sattuma, omadega vahele jääma; попасть ~ попадать под руку кому kellele kätte sattuma ~ juhtuma; попадёт на орехи кому kõnek. kellel on nahatäis ~ keretäis ~ peapesu soolas; попасть ~ попадать не в бровь, а в глаз kõnek. otse naelapea pihta ~ nagu rusikaga silmaauku (tabama)
последний 121 П‣ viimane, viimne, tagumine; в последнее время viimasel ajal, в последнюю минуту viimasel hetkel, последнее слово техники tehnika viimane sõna, последние известия (1) viimased uudised ~ teated, (2) päevauudised, одет по последней моде viimase moe järgi riides, последний негодяй viimane lurjus, последний раз viimane kord, до последней возможности viimase võimaluseni, последний в очереди viimane ~ tagumine järjekorras, ругаться последними словами kõige ropemate sõnadega sõimama, сказать (своё) последнее слово (oma) viimast sõna ütlema, последняя воля viimne tahe;
‣ П → С последнее с. неод. (без мн. ч.) viimane, viimik; отдать последнее oma viimast ära andma;
◊ до последней капли крови kõrgst. viimse veretilgani; до последнего вздоха ~ дыхания viimse hingetõmbeni; из последнего viimast välja pannes, kõigest jõust; отдавать ~ отдать последний долг кому liter. kellele viimast austust avaldama, lahkunuga hüvasti jätma, keda viimsele teekonnale saatma; проводить в последний путь viimsele teekonnale saatma; последний крик моды kõnek. viimane moekarje, moeröögatus; последний из могикан liter. viimne mohikaanlane; последние времена наступают ~ приходят viimnepäev on lähedal ~ kätte jõudmas; играть не последнюю роль mitte kõige viimast osa etendama; последняя спица в колеснице kõnek. see kõige viimane (isik), kõige väiksem vend ~ kruvi
роль I 92 С ж.
неод.
osa, roll; комическая роль koomiline osa ~ roll, главная роль в пьесе näidendi peaosa, играть ~ исполнять роль Гамлета Hamleti osa ~ Hamletit mängima, заучивать свою роль наизусть oma osa ~ rolli pähe õppima, руководящая ~ ведущая роль juhtiv osa, играть жалкую роль haletsusväärset osa etendama, претендовать на роль кого kelle ~ missugusele osale pretendeerima, kelle ~ missugust osa taotlema, выступать в роли кого kelle osas esinema, роль личности в истории isiku osa ajaloos, роль крестьянства в революции talurahva osa revolutsioonis, ему принадлежит большая роль в этом деле tal on selles loos ~ asjas tähtis osa, ta etendab selles loos ~ asjas tähtsat osa;
◊ выдерживать ~ выдержать роль oma osa ~ rolli lõpuni mängima, oma osas püsima; войти в роль osasse sisse elama, mingit osa enda peale võtma; выйти из роли oma osast välja langema; играть роль в чём tähtsust omama, (teatud) osa etendama, rolli mängima; поменяться ролями oma kohti ~ osi vahetama
смешной 120 П (кр. ф.
смешон, смешна, смешно, смешны)‣ naljakas, veider, naeruväärne, koomiline, pentsik; смешная история naljakas lugu, смешное имя naljakas ~ veider ~ pentsik nimi, смешные требования naeruväärsed nõudmised, играть смешную роль veidrat osa etendama, попасть в смешное положение veidrasse ~ naeruväärsesse ~ koomilisse olukorda sattuma;
‣ П → С смешное с. неод. miski naljakas; не вижу в этом смешного ma ei näe selles midagi naljakat, до смешного naeruväärsuseni, ülimalt, ebatavaliselt
художество 94 С с.
неод.
‣ van.
kunst; науки и художества teadus(ed) ja kunst(id);
‣ (без мн. ч.) van. kujutav kunst;
‣ ülek. kõnek. rumal temp, tükk, vigur; возьмись за ум, брось свои художества võta aru pähe, jäta oma vigurid ~ kunsttükid;
‣ (без мн. ч.) van. meisterlikkus, suur oskus ~ kunst
чудачетсво 94 С с.
неод.
veidrus, iseäralikkus, kummalisus, äraspidisus, veider ~ iseäralik tuju ~ temp ~ tegu; брось ты свои чудачетсва jäta oma veiderdamine ~ veidrused ~ narrused
штучка 73 С ж.
kõnek.
dem.
‣ неод.
tükk (üksikese); рубль штучка rubla tükk;
‣ неод. asi, värk, jublakas, nublakas, vidin, jubin; что эта за штучка у тебя? mis asi ~ vidin see sul on?;
‣ неод. lugu, temp, vigur, riugas, vemp; ты свои штучки брось sa jäta oma vigurid ~ tembud ~ tembutamine;
‣ од. peenike ~ osav sell; он столичная штучка ta on pealinna sell ~ kala