[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit

бренчать 180 Г несов. kõlisema; plõnksuma; tinisema; чем, на чём kõlistama; tinistama; klimberdama; бренчали шпоры kannused kõlisesid, бренчать ключами võtmetega kõlistama, бренчать на балалайке balalaikat tinistama, бренчать на рояле klaverit klimberdama
ведение 115 С с. неод. (без мн. ч.) pidamine; ajamine; juhatamine, juhendamine; talutamine; ведение войны sõjapidamine, sõdimine, ведение дела asjaajamine, ведение домашнего хозяйства (kodu)majapidamine, ведение хозяйства majapidamine, majandamine, ведение собрания koosoleku juhatamine, ведение протокола protokollimine, ведение борьбы võitlus, võitlemine
выписка 72 С ж. неод.
‣ (без мн. ч.) väljakirjutamine (ka majast, haiglast vm.); väljaregistreerimine;
‣ (без мн. ч.) tellimine; выписка журналов и газет ajakirjade ja ajalehtede tellimine;
‣ väljakirjutus, väljakirjutis, väljavõte; выписки из газет väljakirjutused ~ väljakirjutised ajalehtedest, ajaleheväljavõtted, выписка из протокола väljavõte protokollist
громкий 122 П (кр. ф. громок, громка, громко, громки; сравн. ст. громче, превосх. ст. самый громкий) vali, kõva; ülek. kuulus, laialt tuntud; kõlav; громкий голос vali ~ kõva hääl, громкое имя tuntud ~ kuulus ~ mainekas nimi, громкие фразы kõlavad ~ õõnsad ~ suured sõnad, громкое дело, громкий процесс kõmuline ~ kõmu tekitav ~ laineid lööv protsess
дело 96 С с. неод.
‣ töö, toiming, tegevus; amet, ala (van.); дело кипит töö käib ~ keeb, дело спорится töö läheb ~ laabub, дело жизни elutöö, делать своё дело oma tööd tegema, сидеть без дела käed rüpes ~ tegevusetult istuma, он прекрасно знает своё дело ta tunneb oma tööd hästi, знаток своего дела oma ala meister, золотых дел мастер kullassepp(meister), часовых дел мастер kellassepp(meister);
‣ asi; защита отечества является делом всего народа isamaa kaitse on kogu rahva asi, частное дело eraasi, это не твоё дело kõnek. see pole sinu asi, по делам службы ~ по служебным делам ametiasjus, ему до всего дело tal on kõigega asja ~ pistmist, в чём дело? kõnek. milles asi on? суть дела asja tuum, у меня к тебе дело mul on sinu juurde asja, дело вкуса maitseasi, делo привычки harjumuse asi, а мне какое дело! kõnek. mis (see) minu asi (on), говорить дело asjalikku juttu rääkima, министерство иностранных дел välisministeerium;
‣ jur. juurdlusasi, süüasi, kohtuasi, (kohtu)protsess; toimik, akt; уголовное дело kriminaalasi, разбирать дело süüasja arutama, возбудить дело kohtuasja algatama, громкое ~ скандальное дело kärarikas protsess, личное дело isikutoimik, приложить к делу toimikusse lisama, завести дело на кого kelle toimikut avama;
‣ lugu, asjalugu, sündmus, juhtum; как дела? kuidas käsi käib ~ käbarad käivad? kuidas lugu on? дело было вечером see (lugu) juhtus õhtul;
‣ (без мн. ч.) üritus, õpetus, ideed; дело мира rahuüritus, продолжать дело Ленина Lenini üritust jätkama;
‣ tegu; совершать благородные дела üllaid ~ õilsaid tegusid tegema, не на словах, а на деле mitte sõnade, vaid tegudega;
‣ (без мн. ч.) -asjandus, -ndus; горное дело mäendus, военное дело sõjandus, sõjaasjandus;
‣ van. äri, ettevõte; дело процветает äri õitseb, выгодное дело tulus äri, закрыть своё дело äri lõpetama, ettevõtet sulgema;
‣ van. heitlus, taplus; жаркое дело äge heitlus;
◊
дело в шляпе kõnek. asi vask ~ ants ~ tahe; (моё, твоё, его...) дело маленькое ~ десятое kõnek. mis (mul, sul, temal...) sellest, minusse (sinusse, temasse...) see ei puutu; дело не станет за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ei jää; дело чьих рук kelle kätetöö; чьё дело сторона kõnek. kellel pole asja millega; дело табак kõnek. asi on sant, lugu on täbar; и делу конец kõnek. ja asi vask ~ ants, ja lool lõpp; (это) гиблое ~ мёртвое дело sellest ei tule midagi välja ~ ei tule head nahka; плохо дело asjad on halvad, lugu on sant; то ли дело hoopis teine asi; не твоего (вашего...) ума дело kõnek. (1) see pole sinu (teie...) asi, (2) see pole lapse asi; дело молодое noore inimese asi; по сути дела tegelikult, sisuliselt; (это) не дело kõnek. nii ei kõlba; на (самом) деле tegelikult; в самом деле tõepoolest, tõesti, tõega; между делом kõnek. töö kõrvalt, töö vahel, tööst vabal ajal; (быть) не у дел erru lastud ~ tegevusest eemale tõrjutud olema; первым делом kõnek. kõigepealt, eelkõige, ennekõike; то и дело aina, aiva, järjest, üha
десяток 23 С м. неод.
‣ kümme (nimis.); десяток яблок kümme(kond) õuna, купить десяток яиц kümmet muna ostma, ему пошёл пятый десяток ta on juba üle neljakümne, десятки раз kümneid kordi;
‣ десятки мн. ч. mat. kümnelised;
◊
не робкого ~ трусливого десятка kõnek. pole argade killast
заткнуть 336a Г сов. → несов. затыкать
‣ что, чем kinni toppima, sulgema; заткнуть дыру auku kinni toppima, он заткнул уши ватой ta toppis kõrvad vatti täis, ta pani vatitopid kõrva, заткнуть бутылку пробкой pudelit korkima, pudelile korki peale panema;
‣ что, за что vahele pistma; он заткнул топор за пояс ta pistis kirve vöö vahele;
◊
заткнуть ~ затыкать рот кому madalk. halv. kelle(l) suud kinni panema; заткнуть за пояс кого kõnek. üle trumpama keda, silmi ette andma kellele; заткнуть ~ затыкать дыры ~ прорехи kõnek. auke täis toppima, (midagi) augutäiteks tegema
зафиксировать 171a Г сов. что jäädvustama, fikseerima, kirja panema; fot. kinnistama; это зафиксировано в протоколе see on protokollis kirjas ~ fikseeritud, зафиксировать внимание на чём millele tähelepanu koondama ~ fikseerima, зафиксировать плёнку filmi kinnistama; vrd. фиксировать
изменение 115 С с. неод.
‣ muutus, muutumine, mat. ka muut; произошли коренные изменения в чём on toimunud põhjalikud muutused milles, количественные изменения kvantitatiivsed muutused, полное изменение mat. täismuut;
‣ muudatus, muutmine, muude; вносить изменения во что muutma mida, muudatusi tegema milles, впредь до изменения muutmiseni, изменение имени существительного по падежам nimisõna käänamine, изменение глагола по лицам verbi pööramine
имя 116 С с. неод.
‣ (ees)nimi; isikunimi; имя и фамилия ees- ja perekonnanimi, имя и отчество ees- ja isanimi, дать имя nime panema, называть по имени eesnime järgi kutsuma ~ nimetama, древневосточные имена Vana-Ida isikunimed, имена и названия nimed (isiku-, koha- jm. nimede kogumõiste), письмо на имя кого kiri kelle nimele, от имени кого kelle nimel, именем закона seaduse nimel, завод имени Калинина Kalinini (-nimeline) tehas;
‣ ülek. hea maine, kuulsus, nimi; громкое имя kõlav nimi, доброе имя hea nimi ~ maine, человек с именем nimekas inimene ~ mees, учёный с мировым именем maailmakuulus teadlane, запятнать своё имя oma nime määrima;
‣ lgv. käändsõna, noomen (vene keeles nimi-, omadus- ja arvsõna ühisnimetus); имя существительное nimisõna, substantiiv, имя прилагательное omadussõna, adjektiiv, имя числительное arvsõna, numeraal, имя собственное pärisnimi, имя нарицательное üldnimi;
◊
называть вещи своими именами asju õige nimega nimetama; во имя чего mille nimel
крокодил 1 С м. од. krokodill; zool. настоящий крокодил krokodill (Crocodylus), нильский крокодил niiluse krokodill (Crocodylus niloticus), гребнистый крокодил harikrokodill (Crocodylus porosus), крокодилы krokodillilised (Crocodylia, Loricata)
петух 19 С м. од.
‣ kukk (ka ülek.), kikas; индейский петух isakalkun, морской петух zool. ruuge merikukk (kala Trigla lucerna);
‣ петухи мн. ч. kukelaul; сидеть до петухов kukelauluni üleval istuma, вставать с петухами kukelaulu ajal tõusma, проснуться до петухов enne kukelaulu ärkama, когда пропели первые петухи esimese kukelaulu ajal;
◊
красный петух punane kukk (tulekahju); пускать ~ пустить петуха kõnek. kukehäält tegema, murduva häälega laulma; пускать ~ пустить ~ давать ~ дать (красного) петуха kõnek. punast kukke räästasse pistma ~ torkama, punast kukke lahti laskma
пикколо нескл. С с. неод. muus. pikolo (väikepill); флейта пикколо pikoloflööt
полдороги С (в им., вин. и род. п. ед. ч., предл. п. полдороге) pool teed ~ teekonnast; проехали полдороги pool teed on seljataga ~ sõidetud, встречаться на полдороге poolel teel kokku saama, остановить на полдороге poolel teel peatama (ka ülek.), остановиться на полдороге poolel teel peatuma (ka ülek.)
полночь 90 (в им. и вин. п. ед. ч., в остальных падежах обычно полу + ночь 90) С ж. неод.
‣ kesköö(tund), südaöötund; часы пробили полночь kell lõi kesköötundi ~ keskööd;
‣ luulek. van. põhi (ilmakaar)
прикол 1 С м. неод. vai; kinnituspost, paal(post); поставить на прикол köide panema, лошадь на приколе köies hobune, стоять на приколе (1) paalis ~ paali kinnitatud olema (laeva kohta), (2) ülek. jõude ~ tegevuseta seisma
пробить 325 Г сов. → несов. пробивать
‣ что, в чём läbi ~ auku sisse lööma, läbima, läbistama, augustama, mulgustama; sälkama; пробить отверстие в стене seina sisse auku tegema, река пробила плотину jõgi purustas tammi ~ murdis tammist läbi, пуля пробила плечо kuul läbistas õla ~ läks ~ tungis õlast läbi, пробить туннель tunnelit rajama ~ läbi raiuma;
‣ (без несов.) во что, что, по чему, без доп. lööma, pealelööki sooritama ~ tegema; пробить по воротам palli väravasse lööma, пробить в колокол häirekella lööma, пробить в барабан trummil (maha) põristama (näit. signaali), пробить тревогу häiret andma, часы пробили три раза kell lõi kolm korda, пробило полночь kell lõi südaöötundi;
‣ что kõnek. rajama; пробить шоссе maanteed rajama, пробить дорогу teed rajama (ka ülek.);
‣ что ehit. tihtima, takutama;
‣ что ülek. madalk. läbi suruma ~ lükkama; пробить проект projekti läbi suruma;
◊
чей час пробил ~ настал kelle tund on tulnud; пушкой ~ из пушки не пробьёшь ~ не прошибёшь kõnek. (1) (rahvast) on murdu ~ paksult koos, (2) kes on kohutav ~ hirmus põikpea ~ puupea, keda ei veena ~ ei mõjuta millegagi
пробка 72 С ж. неод.
‣ kork, punn; tropp; бутылочная пробка pudelikork, резиновая пробка kummikork, поплавок из пробки õngekork, выбить пробку korki pealt lööma, заткнуть пробкой korki peale panema, ледяная пробка в трубе jäätropp ~ jääprunt torus;
‣ el. kork; предохранительная пробка kaitsekork, пробки перегорели korgid on läbi, выбило пробки kõnek. lõi korgid läbi ~ välja;
‣ (без мн. ч.) bot. kork, korkkude, felleem;
‣ kõnek. ummik; на улице образовалась пробка tänaval tekkis liiklusummik;
◊
глуп как пробка kõnek. (on) pururumal, loll kui saabas
пробрать 216 Г сов. → несов. пробирать
‣ кого-что kõnek. haarama, valdama; его пробрал страх teda haaras hirm, её пробрал мороз ta on läbi külmunud;
‣ кого kõnek. läbi võtma, peapesu tegema; вчера его сильно пробрали eile sai ta kõvasti võtta;
‣ что põll. rohima, kitkuma;
‣ madalk. lahku (sisse) kammima
провести 367 Г сов. → несов. проводить I
‣ кого-что, куда (teed juhatades) läbi mille ~ millest läbi ~ millest mööda juhtima ~ viima (harilikult raskusi ületades v. ohte vältides); провести судно через канал laeva läbi kanali ~ kanalist läbi juhtima ~ lootsima, провести кого через лес keda läbi metsa ~ metsast läbi viima;
‣ что, чем, по чему tõmbama; провести черту joont tõmbama, провести границу piiri tõmbama, провести языком по губам keelega üle huulte limpsama ~ tõmbama, провести рукой по лицу käega üle näo tõmbama;
‣ что sisse panema ~ seadma; ehitama, rajama; провести телефон telefoni sisse panema ~ paigaldama ~ kohale seadma, провести на ферму электричество farmi elektrit sisse panema ~ tooma ~ viima, провести дорогу teed ehitama ~ rajama, провести воду в дом majja veevärki sisse panema ~ tooma;
‣ что (ära) tegema, teostama, korraldama, ellu ~ sisse viima, rakendama; провести опыт katset tegema, провести экспертизу ekspertiisi tegema, провести большую работу в деле воспитания молодёжи noorsoo kasvatamisel suurt tööd ~ palju ära tegema, провести реформу reformi teostama, провести испытание модели mudelit katsetama, провести инвентаризацию inventeerima, провести расследование ~ следствие juurdlust toimetama, провести совещание nõupidamist korraldama, провести дискуссию diskussiooni korraldama, провести урок tundi andma, провести сев (maha) külvama, külve maha tegema, провести идею в жизнь mõtet ellu viima ~ teoks tegema, провести предложение в дирекции direktsioonis ettepanekut läbi viima, провести боевую операцию lahinguoperatsiooni läbi viima, провести шайбу в ворота litrit väravasse lööma;
‣ что maj. kirjendama, sissekannet tegema, läbi kandma; кого (kohale) määrama, kinnitama; провести счёт по кассе kassatoimingut ~ kassatehingut tegema, провести кого приказом keda käskkirjaga kohale määrama;
‣ что veetma; провести отпуск в Крыму puhkust Krimmis veetma, провести лето в деревне suve maal veetma, провести ночь без сна unetut ööd veetma ~ mööda saatma, весь день они провели вместе nad olid terve päeva koos;
‣ кого kõnek. alt tõmbama ~ vedama, ninapidi vedama, petma, tüssama; меня не проведёшь mind sa juba alt ei tõmba ~ ei vea;
◊
на мякине не проведёшь кого keda ei ole nii lihtne petta ~ tüssata, keda nii lihtsalt küll alt ei vea ~ haneks ei püüa
провиснуть 342 Г сов. → несов. провисать (raskuse mõjul) läbi ~ alla ~ sisse vajuma, rippu ~ nõtku vajuma; потолок провис lagi on alla vajunud, провода провисли (elektri)traadid on rippus ~ lottis
прогнуть 336a Г сов. → несов. прогибать что alla painutama, alla koolutama, nõtku ~ läbi vajutama; книги прогнули полку raamatud on riiuli kaardu ~ nõtku vajutanud, riiul on raamatute raskuse all lookas
продолжить 271a (повел. накл. продолжи) Г сов. → несов. продолжать
‣ что pikendama, pikemaks tegema; продолжить трамвайную линию trammiliini pikendama;
‣ что, с инф. jätkama, edasi tegema; продолжить курс лечения ravikuuri jätkama, продолжить свою речь edasi kõnelema, продолжить работу tööd jätkama ~ edasi tegema, продолжить игру mängu jätkama, edasi mängima, продолжить в том же духе samas vaimus jätkama
прожечь 377 Г сов. → несов. прожигать
‣ что, чем läbi ~ auku sisse põletama; läbi kuumutama ~ kõrvetama (ka ülek.); прожечь кислотой happega läbi põletama, прожечь утюгом платье triikrauaga kleidile auku sisse põletama;
‣ кого-что ülek. põletama, kõrvetama, sähvatama (valu vm. kohta); боль прожгла ногу põletav valu käis jalast läbi, его слова прожгли меня tema sõnad olid mulle kui välgusähvatus ~ kui pikselöök;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что (teatud aeg v. ajani) põleda laskma ~ põletama; прожечь свет до утра tuld hommikuni põleda laskma
прозвать 215 Г сов. → несов. прозывать кого, кем kellele hüüdnime panema ~ andma, keda kelleks hüüdma ~ kutsuma hakkama; его прозвали вечным студентом teda hakati igaveseks üliõpilaseks kutsuma
проказливый 119 П (кр. ф. проказлив, проказлива, проказливо, проказливы) kõnek. vallatu, vallatlev, üleannetu, tembukas, koerust täis; проказливый ребёнок vallatu ~ üleannetu laps, проказливый взгляд vallatu pilk
прокатить 316a Г сов. → несов. прокатывать
‣ кого-что, на чём keda sõidutama, kellele (lõbu)sõitu tegema, keda sõitma ~ sõidule võtma; прокати его võta ta sõitma, прокатить на санках кого kelgusõitu tegema kellele;
‣ что (edasi, mööda, üle) veeretama; прокатить мяч по полу palli üle põranda veeretama;
‣ 313b на чём madalk. mööda vurama millega; кто-то прокатил на машине мимо дома keegi vuras autoga majast mööda;
‣ кого-что ülek. kõnek. (lehes, koosolekul vms.) nahutama, läbi võtma; его прокатили в стенгазете ta sai seinalehes nahutada;
‣ кого ülek. kõnek. (valimistel) läbi kukutama;
◊
прокатить на вороных кого madalk. (valimistel) läbi kukutama, maha hääletama
прокиснуть 344b Г сов. → несов. прокисать hapuks minema; суп прокис supp on hapuks läinud, молоко прокисло piim on tilgastanud
прокол 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) läbipistmine, läbipiste, läbitorkamine, läbitorge; прокол шины (ratta)rehvi ~ kummi läbitorkamine;
‣ auk; прокол в шине auk (auto)kummis
прокосить 319a Г сов. → несов. прокашивать
‣ что sisse niitma; прокосить межу piiririba ~ -kaart sisse niitma;
‣ (без несов.; без страд. прич. прош. вр.) что, без доп. (teatud aeg v. ajani) niitma; они прокосили до обеда nad niitsid lõunani
промаслить 269a (повел. накл. промасли) Г сов. → несов. промасливать что õlitama, õliga läbi immutama
промедлить 269a (повел. накл. промедли; без страд. прич. прош. вр.) Г сов. что, с чем, без доп. viivitama, venitama; промедлить с ответом vastusega viivitama, промедлить больше часа üle tunni viivitama
промокнуть 344b Г сов. → несов. промокать (läbi)märjaks saama; промокнуть под дождём vihma käes märjaks saama ~ läbi ligunema, я вся промокла olen läbimärg, ноги промокли jalad on täiesti märjad ~ läbimärjad, она промокла до костей ~ до нитки tal ei ole kuiva kohta hamba all, ta on üdini märg ~ märg kui kass
промямлить 269a (повел. накл. промямли) Г сов. что, без доп. kõnek. halv. nämmutamisi ütlema
проникнуть 343 Г сов. → несов. проникать
‣ во что, сквозь что läbi ~ sisse tungima, sisse pääsema; проникнуть в дом majja tungima, проникнуть в тыл врага vastase tagalasse tungima, туда очень трудно проникнуть sinna on väga raske pääseda, лучи солнца проникли в комнату päikesekiired tungisid tuppa;
‣ ülek. во что süvenema; кого-что van. läbi nägema, ära aimama, mõistma; проникнуть в суть проблемы probleemi (olemusse) süvenema;
‣ во что ülek. läbi imbuma, levima, (sisse) juurduma, omaseks saama; сведения проникли в печать andmed imbusid ajakirjandusse;
‣ кого-что, чем van. haarama; он весь проникнут этой мыслью ta on üleni selle mõtte kütkeis, see mõte on teda jäägitult haaranud
пропасть 356b Г сов. → несов. пропадать
‣ (ära) kaduma, kaotsi minema, haihtuma; пропасть из виду silmist ~ silmapiirilt kaduma, пропасть из глаз silmist kaduma, пропасть без вести teadmata kadunuks jääma, пропасть бесследно jäljetult kaduma, письмо пропало kiri on kaotsi ~ kaduma läinud, он пропал на неделю ta ei näidanud nädala jooksul oma nägu, день пропал päev on käest kadunud ~ mokas, дорога пропала tee kadus käest, страх к нему у всех пропал teda ei kardeta enam, в тебе пропал хороший актёр sinus on hea näitleja kaduma läinud, аппетит пропал isu on kadunud, сон пропал und ei ole;
‣ hätta jääma; otsa saama, hukkuma, ära surema; с ним не пропадёшь temaga juba hätta ei jää, ни за грош пропал sai otsa asja ees, teist taga, пропасть от скуки igavuse kätte surema;
‣ kasutamata jääma, tühja minema; ни один совет не пропал даром kõik soovitused läksid täie ette, все труды пропали даром kõik vaev läks tühja;
◊
пан или пропал kõnek. kas kõik või mitte midagi; пиши пропало kõnek. asi on otsas ~ mokas; пропади (всё) пропадом madalk. mingu kõik kus see ja teine ~ kus vanatühi, käigu kõik kus kurat ~ kuu peale; что с возу упало, то пропало vanas. mis hundi suus, see hundi kõhus, mis läinud, see läinud; за ним (мной, тобой...) не пропадёт ega tema (mina, sina...) võlgu jää
пропить 327 Г сов. → несов. пропивать
‣ кого-что maha ~ ära jooma; пропить деньги raha maha jooma, пропить голос kõnek. häält ära ~ kähedaks jooma;
‣ (без несов.) (teatud aeg v. ajani) pummeldama ~ pidu pidama;
‣ кого, за кого van. kosjaviina jooma; её пропили за старика ta on vanamehele naiseks ~ ära lubatud, juba kosjaviinadki joodud
проплыть 349 Г сов. → несов. проплывать
‣ что läbi ~ mööda ujuma, ujudes läbima; проплыть по реке jõge mööda ujuma, проплыть сто метров брассом rinnuli sadat meetrit ujuma ~ läbima;
‣ что (laevaga vm.) maha ~ millest mööda sõitma ~ purjetama; корабль проплыл остров ~ мимо острова laev sõitis saarest mööda;
‣ ülek. mööda liuglema, sujuvalt ~ graatsiliselt (mööda) kõndima;
‣ ülek. (üksteise järel silme eest) mööduma, (mõtetes) liikuma; перед глазами проплыли воспоминания детства silmade ees kangastus lapsepõlv, mõtetes kangastusid mälestuspildid lapsepõlvest;
‣ (без несов.) (teatud aeg) ujuma ~ (laevaga vm.) sõitma ~ purjetama
просечь 378a (действ. прич. прош. вр. просекший, дееприч. прош. вр. просекши) Г сов. → несов. просекать что
‣ (terava asjaga) lõhki ~ katki lööma ~ rebestama;
‣ (teed vm.) sisse raiuma;
‣ vaostama, lõhestama; глубокие морщины просекли чей лоб sügavad kortsud jooksid üle lauba ~ otsaesise kellel
протекать 165b Г несов. → сов. протечь
‣ (без сов.) (läbi) voolama, mer. hoovama; по ущелью протекала река kuru põhjas voolas jõgi;
‣ во что läbi immitsema, kurnitsema, sisse imbuma; вода протекала в лодку paat laskis vett läbi ~ sisse, paati tuli vett sisse;
‣ lekkima, vett läbi laskma; tilkuma, läbi sadama; крыша протекала katus sadas läbi ~ laskis vett läbi;
‣ ülek. kulgema, mööduma; время протекало быстро aeg läks kiiresti, болезнь протекала без осложнения haigus möödus tüsistusteta, протекали века möödusid sajandid
проткать 217a (ж. р. прош. вр. также проткала) Г сов.
‣ что, чем sisse ~ vahele kuduma mida (kanga kohta); проткать полотно шёлком linasesse kangasse siidniiti kuduma, siidlinast kangast kuduma;
‣ что, без доп. (teatud aeg v. ajani) kangast kuduma
робкий 122 П (кр. ф. робок, робка, робко, робки; сравн. ст. робче) kartlik, pelglik, uje, arglik, arg, aravereline, ara verega; робкий голос arglik hääl, робкая улыбка arglik ~ pelglik ~ uje naeratus;
◊
не (из) робкого десятка kõnek. ei ole ~ pole argade killast
розеола 51 С ж. неод. med. roseool (nahalööve)
стан III 1 С м. неод. tehn. (töö-, valts)pink, agregaat, (suur paigalseisev töö)masin; правильный стан õgvenduspink, стан для горячей прокатки kuumvaltsimispink
три 134b Ч kolm; трижды три -- девять kolm korda kolm on üheksa, три с половиной kolm ja pool, часы пробили три kell lõi kolm, делить на три kolmeks jagama ~ jaotama, сдать экзамен на три eksamil kolme saama, eksamit kolme peale tegema, в трёх шагах (1) kolme sammu kaugusel, (2) ülek. paari sammu kaugusel, дом в три этажа kolmekorruseline maja;
◊
плакать в три ручья kõnek. pisaraid valama, pisaraist nõretama; наговорить с три короба kõnek. maast ja ilmast ~ maad ja ilma kokku rääkima ~ jahvatama; гнуть ~ согнуть в три дуги ~ погибели кого kõnek. seitset imet tegema kellega, seitset nahka võtma kellelt, keda oinasarveks ~ sõlme keerama, liistule tõmbama, kellele vett ja vilet peale panema; выгонять ~ гнать ~ прогнать в три шеи кого madalk. keda käkaskaela välja lööma ~ kihutama, nattipidi ~ kraedpidi välja viskama, kellele sulge sappa panema; заблудиться в трёх соснах iroon. kolme puu vahel ära eksima, küpse kallal külmetama, kõige lihtsamatki asja mitte jagama; от горшка три вершка kõnek. põlvepikkune, alla arssina (olema); три раза «ха-ха-ха» kõnek. naerulugu, naerukoht, naeruasi
труд 2 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) töö; общественно полезный труд ühiskasulik töö, ручной труд (1) käsitsitöö, käsitsi töötamine, (2) tööõpetus (koolis); наёмный труд palgatöö, умственный труд vaimne töö, физический труд kehaline ~ füüsiline töö, оплата труда töötasustamine, töötasu, затраты труда tööjõukulu, töökulu, töökulutus, прои зводительность труда tööviljakus, условия труда töötingimused, tööolud, разделение труда tööjaotus, биржа труда tööbörs, инвалид труда tööinvaliid, право на труд õigus tööle, люди труда kõrgst. tööinimesed, орудия труда tööriistad, охрана труда töökaitse, плоды труда töö vili, добывать трудом tööga saama ~ teenima, не знать труда töötegemisest mitte midagi teadma, mitte teadma, mis tähendab töö, передать эстафету труда молодёжи anda tööjärg üle noortele;
‣ vaev, töö; (обычно мн. ч.) asjatoimetus; напрасный труд asjatu vaev, tühi töö, с трудом suure vaevaga, läbi häda, vaevaliselt, без особого труда kerge vaevaga, hõlpsasti, eriliste raskusteta, не стоит труда ei tasu vaeva, pole mõtet, положить много труда во что millega palju vaeva nägema, mille kallal suurt tööd ära tegema, верится с трудом raske uskuda, все труды пропали kogu töö ~ vaev läks luhta, она утомлена дневными трудами ta on päevatööst ~ päevatoimetustest väsinud;
‣ kõnek. tööõpetus; учитель труда ~ по труду tööõpetuse õpetaja;
‣ труды мн. ч. toimetised; труды университета ülikooli toimetised;
‣ teos; научный труд teaduslik teos ~ töö, список печатных трудов trükis ilmunud teoste ~ tööde nimestik ~ loetelu;
◊
египетский труд orjatöö, mooratöö; сизифов труд Sisyphose ~ Sisüfose töö (ränk mõttetu töö); без труда не вынешь и рыбку из пруда vanas. magades ei saa keegi süüa, magaja rebane ei püüa ühtegi kana, magades ei leia keegi leiba, magaja kassi suhu ei jookse hiir; давать себе труд делать что mida tegema vaevuma, vaevaks võtma mida teha
четыре 134c Ч neli; часы пробили четыре kell lõi neli ~ neljandat tundi, без пяти минут четыре (часа) kell saab viie minuti pärast neli, учиться на четыре nelja(de)le õppima, пьеса в четырёх действиях neljavaatuseline ~ neljavaatuslik näidend, näidend neljas vaatuses, играть в четыре руки neljal käel mängima (klaverit);
◊
сидеть в четырёх стенах nelja seina vahel istuma; на все четыре стороны kõigi nelja tuule poole ~ nelja ilmakaare poole; (ясно,) как дважды два четыре kõnek. selge nagu kaks korda kaks on neli ~ kui viis sõrme
явствовать 171b Г несов. из чего liter. selguma, selge olema, näha olema, nähtuma; johtuma, tulenema; как явствует из протокола nagu protokollist näha ~ nähtub, из документов явствует, что улики недостаточны dokumentidest nähtub, et süütõendeid ei ole piisavalt, из этого явствует, что ... sellest tuleneb, et ...

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur