[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 46 artiklit
безымянный 127 П (кр. ф. безымянен, безымянна, безымянно, безымянны) nimetu; tundmatu; безымянная высота nimetu kõrgendik, безымянный палец nimetu sõrm, nimetissõrm, nimeta Mats (nalj.), безымянный герой tundmatu kangelane, безымянное произведение tundmatu autori teos
большой 123 П (сравн. ст. больший 124, больше, более)
‣ suur; большие глаза suured silmad, большая скорость suur kiirus, большой выбор suur ~ rohke valik, с большим трудом suure vaevaga, большой секрет suur saladus, большой учёный suur teadlane, с большой буквы suure (algus)tähega, большой палец (1) pöial, (2) suurvarvas, большой хлеб (1) suur leib, (2) (vilja)suursaak, suurvoos, suurlõikus; большая химия suurkeemia(tööstus), большой спорт tippsport, большой футбол tippjalgpall, suurjalgpall, jalgpalli(võistluste) suursari, большой разговор põhimõtteline ~ tõsine kõnelus ~ vestlus, Большая Медведица Suur Vanker, большой круг кровообращения suur vereringe, большая доля правды suur osa ~ jagu tõtt;
‣ П → С большие мн. ч. од. kõnek. suured, täiskasvanud, vanad inimesed;
◊ большой руки kõnek. suuremat ~ kangemat sorti; большой свет kõrgseltskond, suurilm; сам большой kõnek. ise enda peremees; смотреть ~ глядеть большими глазами на кого-что suurisilmi ~ suuril silmil ~ suurte silmadega vaatama keda-mida; (жить) на большую ногу laialt elama
‣ suur; большие глаза suured silmad, большая скорость suur kiirus, большой выбор suur ~ rohke valik, с большим трудом suure vaevaga, большой секрет suur saladus, большой учёный suur teadlane, с большой буквы suure (algus)tähega, большой палец (1) pöial, (2) suurvarvas, большой хлеб (1) suur leib, (2) (vilja)suursaak, suurvoos, suurlõikus; большая химия suurkeemia(tööstus), большой спорт tippsport, большой футбол tippjalgpall, suurjalgpall, jalgpalli(võistluste) suursari, большой разговор põhimõtteline ~ tõsine kõnelus ~ vestlus, Большая Медведица Suur Vanker, большой круг кровообращения suur vereringe, большая доля правды suur osa ~ jagu tõtt;
‣ П → С большие мн. ч. од. kõnek. suured, täiskasvanud, vanad inimesed;
◊ большой руки kõnek. suuremat ~ kangemat sorti; большой свет kõrgseltskond, suurilm; сам большой kõnek. ise enda peremees; смотреть ~ глядеть большими глазами на кого-что suurisilmi ~ suuril silmil ~ suurte silmadega vaatama keda-mida; (жить) на большую ногу laialt elama
бубновый 119 П ruutu-; бубновая дама ruutuemand, бубновый валет ruutusoldat, -sõdur, бубновый туз ruutuäss
бубны II 59 (род. п. бубен и бубён, дат. п. бубнам и бубнам) С мн. ч. неод. (ед. ч. kõnek. бубна ж. ruutu, ruutumast; валет бубен ~ бубён ruutusoldat, -sõdur
вал I 3 (предл. п. ед. ч. о вале, на валу) С м. неод.
‣ vall; земляной вал mullavall, muldvall, снежный вал lumevall, крепостной вал kindlus(e)vall;
‣ (kõrg)laine; огневой вал tulelaine;
◊ девятый вал üheksas laine
‣ vall; земляной вал mullavall, muldvall, снежный вал lumevall, крепостной вал kindlus(e)vall;
‣ (kõrg)laine; огневой вал tulelaine;
◊ девятый вал üheksas laine
валет 1 С м. од. soldat, sõdur (kaardimängus); червонный валет ärtusoldat, бубновый валет ruutusoldat, трефовый ~ трефовый валет ristisoldat, валет пик, пиковый валет potisoldat, ходить с валета soldatit välja käima
впиться 326 (буд. вр. вопьюсь, вопьёшься..., прош. вр. впился, впилось и впилось, впились и впились) Г сов. → несов. впиваться во что
‣ sisse tungima ~ torkama; ülek. (sisse) soonima; в палец впилась иголка nõel torkas sõrme, ремни впились в плечи rihmad soonisid õlgu;
‣ kellesse-millesse (kinni) kargama, kelle-mille külge klammerduma;
‣ sisse imenduma; ennast külge imema; пиявка впилась в ногу kaan imes end jala külge;
◊ впиться ~ впиваться глазами в кого-что silmadega õgima keda-mida
‣ sisse tungima ~ torkama; ülek. (sisse) soonima; в палец впилась иголка nõel torkas sõrme, ремни впились в плечи rihmad soonisid õlgu;
‣ kellesse-millesse (kinni) kargama, kelle-mille külge klammerduma;
‣ sisse imenduma; ennast külge imema; пиявка впилась в ногу kaan imes end jala külge;
◊ впиться ~ впиваться глазами в кого-что silmadega õgima keda-mida
замотать I 165a Г сов. → несов. заматывать
‣ что kõnek. peale ~ kokku ~ kinni ~ ümber kerima; он замотал вожжи вокруг руки ta keeras ohjad käe ümber;
‣ что, чем kõnek. kinni siduma ~ mähkima; замотать палец бинтом sidet ümber sõrme mässima, замотать шею шарфом salli kaela ümber mässima;
‣ кого ülek. madalk. ära vaevama ~ väsitama ~ kurnama; все эти дела замотали меня kõik need asjad on mu ära vaevanud
‣ что kõnek. peale ~ kokku ~ kinni ~ ümber kerima; он замотал вожжи вокруг руки ta keeras ohjad käe ümber;
‣ что, чем kõnek. kinni siduma ~ mähkima; замотать палец бинтом sidet ümber sõrme mässima, замотать шею шарфом salli kaela ümber mässima;
‣ кого ülek. madalk. ära vaevama ~ väsitama ~ kurnama; все эти дела замотали меня kõik need asjad on mu ära vaevanud
защемить I 301 Г сов. → несов. защемлять что, чем, во что vahele ~ kokku pigistama (ka ülek.); kõnek. ära muljuma; защемить клещами проволоку traati tangidega kokku pigistama, защемить в тиски pihtide vahele võtma ~ pigistama, защемить палец дверью sõrme ukse vahele jätma
надеть 249 Г сов. → несов. надевать что, на кого-что, кому selga ~ jalga ~ kätte ~ pähe panema ~ tõmbama; peale ~ otsa ~ alla ~ ette ~ ümber panema, peale tõmbama; надеть пальто mantlit selga panema ~ tõmbama, надеть ребёнку шапку lapsele mütsi pähe panema, надеть значок märki rinda panema, надеть кольцо на палец sõrmust sõrme panema, надеть червяка на крючок ussi õngekonksu otsa panema, надеть галстук lipsu ette panema, надеть коньки uiske alla panema, надеть очки prille ette panema, надеть чехол на мебель mööblile katet peale tõmbama;
◊ надеть ~ надевать личину ~ маску чью, чего kelle kesta pugema, kelle maski ette panema; надеть ~ надевать (себе) хомут на шею end ikkesse ~ rakkesse panema, endale koormat kaela võtma; надеть ~ надевать смирительную рубашку на кого kellele hullusärki selga panema, keda taltsaks tegema
◊ надеть ~ надевать личину ~ маску чью, чего kelle kesta pugema, kelle maski ette panema; надеть ~ надевать (себе) хомут на шею end ikkesse ~ rakkesse panema, endale koormat kaela võtma; надеть ~ надевать смирительную рубашку на кого kellele hullusärki selga panema, keda taltsaks tegema
наколоть II 252 Г сов. → несов. накалывать
‣ что, на что otsa torkama, kinnitama; наколоть на шляпу цветы kübarale lilli kinnitama, наколоть значок на грудь märki rinda panema;
‣ что, на чём, чем (mustrit) torkima; наколоть узор mustrit (torkides) peale kandma, наколоть имя на руке käele nime tätoveerima;
‣ что, на что, чем sisse ~ läbi ~ katki torkama ~ torkima; наколоть иголкой палец nõelaga sõrme torkama;
‣ кого (teatud hulka loomi v. linde) veristama
‣ что, на что otsa torkama, kinnitama; наколоть на шляпу цветы kübarale lilli kinnitama, наколоть значок на грудь märki rinda panema;
‣ что, на чём, чем (mustrit) torkima; наколоть узор mustrit (torkides) peale kandma, наколоть имя на руке käele nime tätoveerima;
‣ что, на что, чем sisse ~ läbi ~ katki torkama ~ torkima; наколоть иголкой палец nõelaga sõrme torkama;
‣ кого (teatud hulka loomi v. linde) veristama
налезть 354 Г сов. → несов. налезать (без 1 и 2 л.) kõnek.
‣ на что, во что, без доп. (hulgaviisi) peale ~ otsa ~ sisse ronima ~ minema;
‣ на что, без доп. jalga, selga, pähe vm. mahtuma ~ minema; кольцо еле налезло на палец sõrmus läks vaevu sõrme;
‣ на кого-что peale nihkuma ~ suruma; льдины налезли друг на друга jääpangad kuhjusid üksteise otsa, шапка налезла на глаза müts vajus silmadele
‣ на что, во что, без доп. (hulgaviisi) peale ~ otsa ~ sisse ronima ~ minema;
‣ на что, без доп. jalga, selga, pähe vm. mahtuma ~ minema; кольцо еле налезло на палец sõrmus läks vaevu sõrme;
‣ на кого-что peale nihkuma ~ suruma; льдины налезли друг на друга jääpangad kuhjusid üksteise otsa, шапка налезла на глаза müts vajus silmadele
намотать 165a Г сов. → несов. наматывать что, чего, на что (mingit hulka) peale ~ ümber kerima ~ ümber keerama; намотать нитки на катушку niiti poolile kerima, niiti poolima, намотать на палец что sõrme ümber keerama mida, намотать два клубка шерсти kerima kaks kera villast lõnga;
◊ намотать ~ наматывать ~ мотать (себя) на ус kõnek. endale kõrva taha panema ~ kirjutama; vrd. мотать I
◊ намотать ~ наматывать ~ мотать (себя) на ус kõnek. endale kõrva taha panema ~ kirjutama; vrd. мотать I
намуслить 269a (повел. накл. намусли) Г сов. → несов. намусливать что kõnek. süljega niisutama ~ märjaks tegema, ilaseks tegema; ära ilastama, ära ~ mustaks käperdama; намуслить карандаш pliiatsit suhu kastma, намуслить палец sõrme (suus) märjaks tegema, намуслить нагрудник pudipõlle ilaseks tegema
нарвать I 217b Г сов. → несов. нарывать II umbe ~ mädanema minema; у меня нарвал палец mul ajas sõrme umbe, mul on sõrm umbes
обжигать 169a Г несов. → сов. обжечь кого-что, чем põletama, kõrvetama (ka ülek.); tehn. põletama; särdama; обжигать себе палец endal sõrme ära põletama, обжигать кирпичи telliseid põletama, обжигать взглядом pilguga põletama, обжигающая боль tuline ~ põletav valu, мороз обжигает лицо pakane kõrvetab ~ näpistab nägu, крапива обжигает ноги nõges kõrvetab jalgu, обжигающая злость tuline viha, обжигать словом sõnaga salvama;
◊ не боги горшки обжигают vanas. eks sedagi tööd tee(vad) inimesed, saavad (sellega) teised hakkama, (küllap) saad sinagi (saan minagi, saab temagi...)
◊ не боги горшки обжигают vanas. eks sedagi tööd tee(vad) inimesed, saavad (sellega) teised hakkama, (küllap) saad sinagi (saan minagi, saab temagi...)
обколоть II 252 Г сов. → несов. обкалывать что, чем kõnek. (katki) torkima; обколоть палец иглой sõrme nõelaga ära torkima, обколоть руки колючей проволокой käsi okastraadiga katki tegema
обрезать 186 Г сов. → несов. обрезать, обрезывать
‣ что, чем (ära, maha, lühemaks, sisse) lõikama (ka ülek.), pügama, kärpima; обрезать ногти küüsi lõikama, обрезать волосы juukseid maha lõikama ~ kärpima ~ piirama, обрезать платье kleiti lühemaks tegema, обрезать крылья tiibu kärpima (ka ülek.), обрезать палец sõrme lõikama;
‣ что ülek. kõnek. (järsult) katkestama; обрезать на первом слове esimeselt sõnalt katkestama;
‣ кого-что ümber lõikama, ümberlõikamist tegema
‣ что, чем (ära, maha, lühemaks, sisse) lõikama (ka ülek.), pügama, kärpima; обрезать ногти küüsi lõikama, обрезать волосы juukseid maha lõikama ~ kärpima ~ piirama, обрезать платье kleiti lühemaks tegema, обрезать крылья tiibu kärpima (ka ülek.), обрезать палец sõrme lõikama;
‣ что ülek. kõnek. (järsult) katkestama; обрезать на первом слове esimeselt sõnalt katkestama;
‣ кого-что ümber lõikama, ümberlõikamist tegema
окунуть 337 (страд. прич. прош. вр. окунутый, кр. ф. окунут, окунутьа, окунутьо, окунутьы) Г сов. → несов. окунать кого-что, во что sisse kastma, kastutama, sukeldama; окунуть палец в воду sõrme vette pistma, sõrmega vett katsuma, окунуть перо в чернила sulge tindi sisse kastma, окунуть вёсла в воду aerusid vette laskma
отдёрнуть 335a Г сов. → несов. отдёргивать что kõrvale ~ tagasi tõmbama; отдёрнуть занавеску kardinat kõrvale ~ eest ära tõmbama, отдёрнуть палец sõrme tagasi tõmbama
отхватить 316a Г сов. → несов. отхватывать что
‣ kõnek. (jõuga) otsast ~ küljest maha ~ ära raiuma ~ lõikama ~ rebima ~ naksama ~ kaksama; отхватить топором палец kirvega sõrme maha lööma;
‣ madalk. kahmama, krabama; отхватить большой кусок земли maalahmakat endale kahmama, отхватить выговор ülek. noomitust kraesse saama;
‣ kõnek. millega (osavalt, kiiresti) hakkama ~ maha saama, mida vihtuma ~ vuhtima;
‣ van. kõrvale ~ tagasi tõmbama; отхватить руку kätt tagasi tõmbama
‣ kõnek. (jõuga) otsast ~ küljest maha ~ ära raiuma ~ lõikama ~ rebima ~ naksama ~ kaksama; отхватить топором палец kirvega sõrme maha lööma;
‣ madalk. kahmama, krabama; отхватить большой кусок земли maalahmakat endale kahmama, отхватить выговор ülek. noomitust kraesse saama;
‣ kõnek. millega (osavalt, kiiresti) hakkama ~ maha saama, mida vihtuma ~ vuhtima;
‣ van. kõrvale ~ tagasi tõmbama; отхватить руку kätt tagasi tõmbama
палец 37 С м. неод. näpp, sõrm (ka tehn.); varvas; tehn. sõrmtapp; varras, pii; большой палец руки pöial, безымянный палец nimetu sõrm, средний палец keskmine sõrm, указательный палец nimetissõrm, esisõrm, osutussõrm, контактный палец el. kontaktsõrm, направляющий палец tehn. juhtsõrm, -tapp, поршневой палец tehn. kolvisõrm, штепсельный палец el. pistikuharu, толщиной в палец sõrmejämedune, отпечатки пальцев sõrmejäljed, указывать пальцем näpuga näitama, пальцы ног varbad;
◊ палец о палец не ударить, пальцем не двинуть ~ не шевельнуть kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi liigutama, kõrt kõrre peale mitte panema; на большой палец madalk. täitsa priima ~ kihvt ~ lahe; обводить ~ обвести ~ обернуть вокруг пальца кого kõnek. keda ninapidi vedama; пальца в рот не клади кому kõnek. kes ei lase endale kanna peale astuda, kellest on targem näpud eemale hoida; высасывать ~ высосать из пальца что kõnek. sulepeast välja imema, laest võtma ~ lugema; по пальцам можно перечесть ~ пересчитать ~ сосчитать võib sõrmedel üles lugeda; как по пальцам van. ladusalt, soravalt, nagu noodist; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; комбинация из трёх пальцев madalk. nalj. trääs; попадать ~ попасть пальцем в небо kõnek. kõvasti mööda laskma ~ panema, viltu panema ~ laskma; (он) пальцем никого не тронет (ta) ei tee kärbselegi liiga; смотреть ~ глядеть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama
◊ палец о палец не ударить, пальцем не двинуть ~ не шевельнуть kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi liigutama, kõrt kõrre peale mitte panema; на большой палец madalk. täitsa priima ~ kihvt ~ lahe; обводить ~ обвести ~ обернуть вокруг пальца кого kõnek. keda ninapidi vedama; пальца в рот не клади кому kõnek. kes ei lase endale kanna peale astuda, kellest on targem näpud eemale hoida; высасывать ~ высосать из пальца что kõnek. sulepeast välja imema, laest võtma ~ lugema; по пальцам можно перечесть ~ пересчитать ~ сосчитать võib sõrmedel üles lugeda; как по пальцам van. ladusalt, soravalt, nagu noodist; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; комбинация из трёх пальцев madalk. nalj. trääs; попадать ~ попасть пальцем в небо kõnek. kõvasti mööda laskma ~ panema, viltu panema ~ laskma; (он) пальцем никого не тронет (ta) ei tee kärbselegi liiga; смотреть ~ глядеть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama
порезать 186 Г сов.
‣ что, чем sisse lõikama; порезать палец näppu lõikama, он порезал пятку стеклом ta astus kanna klaasi otsa katki, klaasikild lõikas ta kanna katki;
‣ кого madalk. (kõiki, paljusid) tapma ~ veristama ~ maha murdma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõikama; что, чего, без доп. (mõnda aega, vähesel määral) lõikama; порезать хлеба natuke leiba lahti lõikama
‣ что, чем sisse lõikama; порезать палец näppu lõikama, он порезал пятку стеклом ta astus kanna klaasi otsa katki, klaasikild lõikas ta kanna katki;
‣ кого madalk. (kõiki, paljusid) tapma ~ veristama ~ maha murdma;
‣ что, чего kõnek. (teatud hulka) lõikama; что, чего, без доп. (mõnda aega, vähesel määral) lõikama; порезать хлеба natuke leiba lahti lõikama
послюнить 285a Г сов. что süljega märjaks tegema ~ niisutama; послюнить палец sõrme süljega märjaks tegema, послюнить карандаш pliiatsiotsa suus märjaks tegema
придавить 323a Г сов. → несов. придавливать
‣ кого-что, чем, к чему vastu ~ peale ~ kinni ~ kokku vajutama ~ suruma; придавить что крышкой kaant peale vajutama ~ suruma, kaanega kinni vajutama;
‣ также безл. кого kõnek. puruks ~ laiaks litsuma, alla ~ vahele jätma, lömastama; дверью придавило палец sõrm jäi ukse vahele;
‣ (без 1 и 2 л.) кого ülek. madalk. rõhuma, maadligi suruma; горе придавило кого kes on murest murtud
‣ кого-что, чем, к чему vastu ~ peale ~ kinni ~ kokku vajutama ~ suruma; придавить что крышкой kaant peale vajutama ~ suruma, kaanega kinni vajutama;
‣ также безл. кого kõnek. puruks ~ laiaks litsuma, alla ~ vahele jätma, lömastama; дверью придавило палец sõrm jäi ukse vahele;
‣ (без 1 и 2 л.) кого ülek. madalk. rõhuma, maadligi suruma; горе придавило кого kes on murest murtud
прижечь 377 Г сов. → несов. прижигать
‣ что, чем kõnek. (kergelt, pealt) ära põletama ~ kõrvetama; прижечь палец утюгом sõrme triikrauaga kõrvetama ~ põletama;
‣ что madalk. (veidi) kõrbema ~ põhja kõrbeda laskma; прижечь пироги pirukaid kõrbema (minna) laskma;
‣ что, чем (sööbiva rohuga) määrima, desinfitseerima, kõrvetama; прижечь рану йодом haava joodiga määrima
‣ что, чем kõnek. (kergelt, pealt) ära põletama ~ kõrvetama; прижечь палец утюгом sõrme triikrauaga kõrvetama ~ põletama;
‣ что madalk. (veidi) kõrbema ~ põhja kõrbeda laskma; прижечь пироги pirukaid kõrbema (minna) laskma;
‣ что, чем (sööbiva rohuga) määrima, desinfitseerima, kõrvetama; прижечь рану йодом haava joodiga määrima
притиснуть 335a Г сов. → несов. притискивать кого-что, чем, к кому-чему kõnek. kelle-mille vastu ~ vastu mida suruma ~ litsuma ~ pigistama; притиснуть палец дверью sõrme ukse vahele jätma, притиснуть кого к стене keda vastu seina suruma
прихлопнуть 335a Г сов. → несов. прихлопывать
‣ что, чем (pauguga) kinni lööma; прихлопнуть калитку aiaväravat kinni lööma ~ pauguga kinni panema;
‣ что, чем kõnek. (ukse) vahele jätma; peale kukkuma (alla jättes); прихлопнуть палец дверью sõrme ukse vahele jätma, его прихлопнуло деревом ta jäi puu alla, puu kukkus talle peale;
‣ кого-что ülek. madalk. ära keelama (raamatut vm.), sulgema, kinni panema (kirjastust vm.);
‣ кого madalk. vagaseks tegema, maha lööma ~ koksama ~ nottima; прихлопнуть муху kärbest maha lööma;
‣ чем, без доп. (kergelt) peopesaga ~ lapiti käega lööma vastu mida; plaksu tegema; laksatama; прихлопнуть в ладоши käsi plaksutama, прихлопнуть каблуком kontsaga kõpsu lööma ~ kõpsama
‣ что, чем (pauguga) kinni lööma; прихлопнуть калитку aiaväravat kinni lööma ~ pauguga kinni panema;
‣ что, чем kõnek. (ukse) vahele jätma; peale kukkuma (alla jättes); прихлопнуть палец дверью sõrme ukse vahele jätma, его прихлопнуло деревом ta jäi puu alla, puu kukkus talle peale;
‣ кого-что ülek. madalk. ära keelama (raamatut vm.), sulgema, kinni panema (kirjastust vm.);
‣ кого madalk. vagaseks tegema, maha lööma ~ koksama ~ nottima; прихлопнуть муху kärbest maha lööma;
‣ чем, без доп. (kergelt) peopesaga ~ lapiti käega lööma vastu mida; plaksu tegema; laksatama; прихлопнуть в ладоши käsi plaksutama, прихлопнуть каблуком kontsaga kõpsu lööma ~ kõpsama
прищёлкнуть Г сов. → несов. прищёлкивать
‣ 335b чем nipsutama, nipsu lööma, laksutama; прищёлкнуть пальцем sõrmega nipsu lööma, sõrmenipsu tegema, прищёлкнуть языком keelt laksutama, прищёлкнуть каблуками kandu kokku lööma;
‣ 335a что, чем kõnek. (ukse vm.) vahele jätma ~ klõpsama; kinni klõpsama, klõpsuga sulgema; прищёлкнуть палец дверью sõrme ukse vahele jätma
‣ 335b чем nipsutama, nipsu lööma, laksutama; прищёлкнуть пальцем sõrmega nipsu lööma, sõrmenipsu tegema, прищёлкнуть языком keelt laksutama, прищёлкнуть каблуками kandu kokku lööma;
‣ 335a что, чем kõnek. (ukse vm.) vahele jätma ~ klõpsama; kinni klõpsama, klõpsuga sulgema; прищёлкнуть палец дверью sõrme ukse vahele jätma
проткнуть 336a Г сов. → несов. протыкать кого-что, чем läbi torkama; проткнуть шилом naaskliga auku tegema, проткнуть иглой палец nõelaga (sügavalt) sõrme torkama
развернуть 338 Г сов. → несов. развёртывать, разворачивать I что
‣ lahti käänama ~ keerama ~ rullima, avama (ka ülek.), laotama, (ümbrist) ära võtma; развернуть ковёр vaipa lahti rullima, развернуть книгу raamatut avama, развернуть пакет pakki ~ paket lahti tegema, развернуть бумагу paberit lahti keerama ~ rullima, развернуть конфету kompvekipaberit ära võtma, развернуть палец sõrmelt sidet ära võtma, развернуть свои планы oma plaane avama, развернуть кампанию kampaaniat alustama;
‣ (õlgu) taha suruma; (saapaninasid) laiali asetama; развернуть плечи õlgu taha suruma, selga sirgeks lööma;
‣ sõj. täiskoosseisuni suurendama; sõjaks ~ lahingutegevuseks grupeerima; развернуть бригаду в дивизию brigaadi diviisiks suurendama, развернуть войска vägesid (lahingutegevuseks) grupeerima;
‣ püstitama, üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma; развернуть палатку telki üles panema, развернуть радиостанцию raadiojaama üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma, развернуть термоядерные ракеты tuumarakette üles seadma ~ kohale paigutama ~ paigaldama, развернуть батальон pataljoni lahingukorda seadma;
‣ ülek. (välja) arendama, hoogustama, laiendama; ilmutama; развернуть перспективы perspektiive arendama ~ avardama, развернуть социалистическое соревнование sotsialistlikku võistlust hoogustama, шире развернуть исследования uuringuid hoogustama, развернуть борьбу за мир võitlust rahu eest ~ rahuvõitlust hoogustama, развернуть свои таланты oma andele arenguvabadust andma;
‣ tagasi ~ ümber pöörama ~ keerama; развернуть машину autot ümber pöörama
‣ lahti käänama ~ keerama ~ rullima, avama (ka ülek.), laotama, (ümbrist) ära võtma; развернуть ковёр vaipa lahti rullima, развернуть книгу raamatut avama, развернуть пакет pakki ~ paket lahti tegema, развернуть бумагу paberit lahti keerama ~ rullima, развернуть конфету kompvekipaberit ära võtma, развернуть палец sõrmelt sidet ära võtma, развернуть свои планы oma plaane avama, развернуть кампанию kampaaniat alustama;
‣ (õlgu) taha suruma; (saapaninasid) laiali asetama; развернуть плечи õlgu taha suruma, selga sirgeks lööma;
‣ sõj. täiskoosseisuni suurendama; sõjaks ~ lahingutegevuseks grupeerima; развернуть бригаду в дивизию brigaadi diviisiks suurendama, развернуть войска vägesid (lahingutegevuseks) grupeerima;
‣ püstitama, üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma; развернуть палатку telki üles panema, развернуть радиостанцию raadiojaama üles ~ töövalmis ~ töökorda seadma, развернуть термоядерные ракеты tuumarakette üles seadma ~ kohale paigutama ~ paigaldama, развернуть батальон pataljoni lahingukorda seadma;
‣ ülek. (välja) arendama, hoogustama, laiendama; ilmutama; развернуть перспективы perspektiive arendama ~ avardama, развернуть социалистическое соревнование sotsialistlikku võistlust hoogustama, шире развернуть исследования uuringuid hoogustama, развернуть борьбу за мир võitlust rahu eest ~ rahuvõitlust hoogustama, развернуть свои таланты oma andele arenguvabadust andma;
‣ tagasi ~ ümber pöörama ~ keerama; развернуть машину autot ümber pöörama
ранить 269a Г сов. и несов. кого-что, чем, куда
‣ haavama (ka ülek.), vigastama; ранить палец sõrme vigastama, ранить словом sõnaga haavama, ранить сердце südamehaavu lööma;
‣ (безл.) haavata saama; его ранило в бою ta sai lahingus haavata, солдата ранило sõdur sai haavata
‣ haavama (ka ülek.), vigastama; ранить палец sõrme vigastama, ранить словом sõnaga haavama, ранить сердце südamehaavu lööma;
‣ (безл.) haavata saama; его ранило в бою ta sai lahingus haavata, солдата ранило sõdur sai haavata
скорчить 271a (повел. накл. скорчи и скорчь, скорчите и скорчьте) Г сов.
‣ (безл.) кого, от чего kõveraks ~ krampi kiskuma ~ tõmbama; судорога скорчила палец kramp kiskus sõrme kõveraks;
‣ (безл.) кого, от чего kössi ~ kõverasse kiskuma;
‣ что kõnek. (nägu) tegema; скорчить гримасы grimasse ~ lõustu ~ näovigureid ~ nägusid tegema, grimassitama; vrd. корчить
‣ (безл.) кого, от чего kõveraks ~ krampi kiskuma ~ tõmbama; судорога скорчила палец kramp kiskus sõrme kõveraks;
‣ (безл.) кого, от чего kössi ~ kõverasse kiskuma;
‣ что kõnek. (nägu) tegema; скорчить гримасы grimasse ~ lõustu ~ näovigureid ~ nägusid tegema, grimassitama; vrd. корчить
сосать Г несов.
‣ 214a кого-что imema (ka ülek.), lutsima, lutsutama; сосать грудь матери (ema)rinda imema, сосать палец sõrme imema, сосать лапу käppa imema (kõnek. ka ülek.), сосать трубку piipu imema, сосать через соломинку kõrrega ~ läbi kõrre imema, сосать конфету kompvekki lutsima, сосущие ротовые органы zool. imielundid, imemiselundid, imisuised, сосущие инфузории zool. imikulised (Suctoria);
‣ 214b (безл.) ülek. кого-что, без доп tuimalt valutama, närima; в желудке сосёт maos on näriv valu, под ложечкой сосёт rinna ~ rinde all närib, сосущая боль näriv valu, тоска сосёт igatsus vaevab hinge, червь сосёт кого kõnek. (kahtluse- vm.) uss närib hinge ~ südant;
‣ 214а что ülek. madalk. välja meelitama ~ pressima;
◊ сосать кровь чью kelle verd imema
‣ 214a кого-что imema (ka ülek.), lutsima, lutsutama; сосать грудь матери (ema)rinda imema, сосать палец sõrme imema, сосать лапу käppa imema (kõnek. ka ülek.), сосать трубку piipu imema, сосать через соломинку kõrrega ~ läbi kõrre imema, сосать конфету kompvekki lutsima, сосущие ротовые органы zool. imielundid, imemiselundid, imisuised, сосущие инфузории zool. imikulised (Suctoria);
‣ 214b (безл.) ülek. кого-что, без доп tuimalt valutama, närima; в желудке сосёт maos on näriv valu, под ложечкой сосёт rinna ~ rinde all närib, сосущая боль näriv valu, тоска сосёт igatsus vaevab hinge, червь сосёт кого kõnek. (kahtluse- vm.) uss närib hinge ~ südant;
‣ 214а что ülek. madalk. välja meelitama ~ pressima;
◊ сосать кровь чью kelle verd imema
сплющенный 127
‣ страд. прич. прош. вр. Г сплющить;
‣ прич. → П muljutud, lössilöödud, lamestatud, lömmis, lössis, lame, lapik, lapergune; сплющенный болт lapergune polt, сплющенный палец muljutud sõrm, сплющенная патронная гильза lömmis padrunikest
‣ страд. прич. прош. вр. Г сплющить;
‣ прич. → П muljutud, lössilöödud, lamestatud, lömmis, lössis, lame, lapik, lapergune; сплющенный болт lapergune polt, сплющенный палец muljutud sõrm, сплющенная патронная гильза lömmis padrunikest
средний 121 П
‣ kesk-, keskmine; keskpärane; среднее течение реки jõe keskjooks, среднее образование keskharidus, средняя школа keskkool, неполная средняя школа põhikool, mittetäielik keskkool (van.), среднее профессионально-техническое училище kutsekeskkool, средние века keskaeg, средний вес sport keskkaal, бегун на средние дистанции keskmaajooksja, средний род lgv. kesksugu, neutrum, среднее значение mat. keskväärtus, среднее ухо anat. keskkõrv, среднее сословие aj. keskseisus, средняя волна raad. kesklaine, средние горы geogr. keskmäestik, среднее отклонение keskmine hälve, средняя высота keskmine kõrgus, средняя видимость keskmine nähtavus, средняя скорость keskmine kiirus, средний заработок keskmine palk ~ töötasu ~ teenistus, средний сын keskmine poeg, средний этаж keskmine korrus, средний палец keskmine ~ suur sõrm, kesksõrm, средние широты geogr. keskmised laiuskraadid, средний ученик keskmine ~ keskpärane õpilane, средний ум keskpärane mõistus, средние способности keskpärased võimed, среднего роста keskmist kasvu, среднего размера keskmise suurusega, средних лет keskeas, keskmises vanuses, keskealine, ниже среднего уровня allpool keskmist taset;
‣ П → С среднее с. неод. keskmine (keskväärtus); среднее арифметическое aritmeetiline keskmine, годовое среднее aasta keskmine, суточное среднее ööpäeva keskmine, многолетнее среднее paljude aastate keskmine, квадратическое среднее ruutkeskmine, статистическое среднее statistiline keskmine, в среднем keskmiselt, keskeltläbi, läbistikku, выше среднего üle keskmise, ниже среднего alla keskmise ~ keskmist, нечто среднее midagi keskmist ~ keskpärast;
◊ средней руки kõnek. keskpärane, keskpäraste võimetega
‣ kesk-, keskmine; keskpärane; среднее течение реки jõe keskjooks, среднее образование keskharidus, средняя школа keskkool, неполная средняя школа põhikool, mittetäielik keskkool (van.), среднее профессионально-техническое училище kutsekeskkool, средние века keskaeg, средний вес sport keskkaal, бегун на средние дистанции keskmaajooksja, средний род lgv. kesksugu, neutrum, среднее значение mat. keskväärtus, среднее ухо anat. keskkõrv, среднее сословие aj. keskseisus, средняя волна raad. kesklaine, средние горы geogr. keskmäestik, среднее отклонение keskmine hälve, средняя высота keskmine kõrgus, средняя видимость keskmine nähtavus, средняя скорость keskmine kiirus, средний заработок keskmine palk ~ töötasu ~ teenistus, средний сын keskmine poeg, средний этаж keskmine korrus, средний палец keskmine ~ suur sõrm, kesksõrm, средние широты geogr. keskmised laiuskraadid, средний ученик keskmine ~ keskpärane õpilane, средний ум keskpärane mõistus, средние способности keskpärased võimed, среднего роста keskmist kasvu, среднего размера keskmise suurusega, средних лет keskeas, keskmises vanuses, keskealine, ниже среднего уровня allpool keskmist taset;
‣ П → С среднее с. неод. keskmine (keskväärtus); среднее арифметическое aritmeetiline keskmine, годовое среднее aasta keskmine, суточное среднее ööpäeva keskmine, многолетнее среднее paljude aastate keskmine, квадратическое среднее ruutkeskmine, статистическое среднее statistiline keskmine, в среднем keskmiselt, keskeltläbi, läbistikku, выше среднего üle keskmise, ниже среднего alla keskmise ~ keskmist, нечто среднее midagi keskmist ~ keskpärast;
◊ средней руки kõnek. keskpärane, keskpäraste võimetega
ткнуть 336a Г сов. однокр. к тыкать I
‣ кого-что, чем, во что, куда kõnek. pistma (ka ülek.), torkama; tonksama, müksama; ткнуть иголкой в палец nõelaga sõrme torkama, ткнуть друга в бок sõpra tonksama ~ müksama, ткнуть книгу кому в руки raamatut kellele kätte pistma ~ torkama;
‣ что, во что, куда madalk. sisse torkama;
‣ кого-что, кем-чем ülek. madalk. kellele mida nina peale viskama
‣ кого-что, чем, во что, куда kõnek. pistma (ka ülek.), torkama; tonksama, müksama; ткнуть иголкой в палец nõelaga sõrme torkama, ткнуть друга в бок sõpra tonksama ~ müksama, ткнуть книгу кому в руки raamatut kellele kätte pistma ~ torkama;
‣ что, во что, куда madalk. sisse torkama;
‣ кого-что, кем-чем ülek. madalk. kellele mida nina peale viskama
ударить Г сов. → несов. ударять
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
‣ 269a кого-что, чем, по кому-чему, во что lööma, lööki ~ hoopi andma (ka ülek.); ударить кулаком по столу rusikaga vastu lauda lööma, ударить в грудь vastu rindu lööma, ударить ногой jalaga lööma, ударить по врагу vaenlasele lööki ~ hoopi andma, ударить по голове vastu pead lööma ~ andma, ударить в колокол (häire-, kiriku)kella lööma, ударить к заутрене hommikujumalateenistust sisse lööma ~ helistama, ударить в барабан trummi lööma, ударить по распущенности lohakusele ja korralagedusele pihta andma, ударить по бюрократам bürokraatidele pihta andma ~ säru tegema, часы ударили полночь kell lõi keskööd ~ kesköötundi, в глаза ударил яркий свет silmadesse lõi ~ hakkas ere valgus, его ударило током ta sai elektrilöögi, луч солнца ударил в комнату kõnek. tuppa tungis päik(e)sekiir, его ударило в пот kõnek. ta läks ~ lõi üleni higiseks ~ hernesveele, его ударил паралич kõnek. ta halvati ära, ta sai halvatuse, ему ударило шестьдесят kõnek. ta sai kuuskümmend (aastat) täis, tal sai kuuskümmend turjale;
‣ 269b kõlatama, kärgatama; ударил выстрел kõlas pauk, ударил звонок kõlatas ~ helises kell, ударил гром kärgatas kõu;
‣ 269a кого-что kõnek. pauku tegema, tuld andma, tulistama, laskma; ударить залпом kogupauku andma;
‣ 269a что, во что, без доп. kõnek. mida tegema pistma ~ kukkuma, põrutama, hooga peale hakkama ~ algust tegema ~ kallale asuma; ударить в вёсла hoogsalt aerudele vajutama, ударили сильные морозы tuli käre pakane, ударил проливной дождь hakkas lahinal sadama, оркестр ударил лезгинку orkester lõi lahti lesginka;
◊ ударить по сердцу kõnek. nagu noaga südamesse lõikama; ударить ~ ударять в голову кому kõnek. (1) kellele pähe lööma ~ hakkama (näit. vein), (2) kellele pähe torkama ~ turgatama; ударить ~ ударять в нос кому kõnek. kellele ninna lööma; ударить ~ ударять об заклад van. kihla vedama; ударить ~ ударять по карману кого kõnek. kellele tasku pihta käima; ударить ~ ударять во все колокола (1) kõnek. häirekella ~ hädakella lööma, (2) madalk. suure kella külge panema ~ riputama, tervele ilmale kuulutama; ударит ~ ударил чей час kelle tund tuleb ~ on tulnud; кровь ударила в голову кому kellel lõi ~ tõusis veri pähe; не ударить лицом в грязь kõnek. endale mitte häbi tegema; ударить ~ ударять по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kaupa küpseks tegema; палец о палец не ударить для кого-чего, без доп. kõnek. mitte sõrmegi ~ lillegi ~ kõverat kõrtki liigutama, mitte kõrtki kõrre peale tõstma; как обухом по голове ударило кого kõnek. kes on ~ oli nagu puuga pähe saanud; ударить ~ ударять по носу кого kõnek. kellele nina pihta andma
указательный 126 П osutus-, viitamis-, näitamis-, osutav, viitav, näitav; указательный жест osutusviibe, viitamisliigutus, näitav ~ juhatav käeliigutus, käega viitamine ~ juhatamine, указательный палец esisõrm, esimene sõrm, указательный знак teed. osutusmärk, указательный буй mer. märkpoi, указательное местоимение lgv näitav asesõna, demonstratiivpronoomen
уколоть 252 Г сов. → несов. укалывать кого-что
‣ torkama, pistma (ka ülek.); уколоть иглой палец nõelaga sõrme torkama, его упрёк уколол меня в самое сердце ta etteheide torkas mulle otse südamesse, уколоть чьё самолюбие kelle eneseuhkust haavama ~ salvama, уколоть словом sõnaga salvama ~ torkama;
‣ kõnek. täis torkima (näit. nõelu)
‣ torkama, pistma (ka ülek.); уколоть иглой палец nõelaga sõrme torkama, его упрёк уколол меня в самое сердце ta etteheide torkas mulle otse südamesse, уколоть чьё самолюбие kelle eneseuhkust haavama ~ salvama, уколоть словом sõnaga salvama ~ torkama;
‣ kõnek. täis torkima (näit. nõelu)
уродливый 119 П (кр. ф. уродлив, уродлива, уродливо, уродливы)
‣ värdjalik, ebardlik, soerdlik, moondunud, väärarenenud; уродливое существо soerdlik ~ värdjalik olend, уродливый палец vääriti arenenud ~ vigane sõrm ~ varvas, уродливая короткость пальцев med. köntsõrm(eli)sus, köntvarba(li)sus;
‣ kole, peletislik, monstrumlik; уродливая внешность kole välimus;
‣ ülek. väärastunud, väär, moonutatud; уродливое воспитание väär ~ väärastunud kasvatus, уродливый перевод nuritõlge, moonututud ~ väänutatud tõlge
‣ värdjalik, ebardlik, soerdlik, moondunud, väärarenenud; уродливое существо soerdlik ~ värdjalik olend, уродливый палец vääriti arenenud ~ vigane sõrm ~ varvas, уродливая короткость пальцев med. köntsõrm(eli)sus, köntvarba(li)sus;
‣ kole, peletislik, monstrumlik; уродливая внешность kole välimus;
‣ ülek. väärastunud, väär, moonutatud; уродливое воспитание väär ~ väärastunud kasvatus, уродливый перевод nuritõlge, moonututud ~ väänutatud tõlge
уставить 278a Г сов. → несов. уставлять
‣ кого-что (kohale) paigutama, asetama, paigale ~ kohale asetama ~ panema; уставить все книги на полку kõiki raamatuid riiulisse paigutama ~ mahutama, уставить детей по росту lapsi pikkuse järgi ritta seadma;
‣ кого-что чем täis panema ~ asetama; уставить полку книгами riiulit raamatuid täis panema, комната уставлена мебелью tuba on mööblit täis;
‣ что на кого-что, в кого-что ülek. kõnek. sihtima, suunama; уставить палец на кого kelle peale sõrmega sihtima ~ näitama, уставить взгляд на кого-что kellele-millele oma pilku suunama ~ naelutama, уставить глаза на кого-что keda-mida ainiti ~ üksisilmi vaatama ~ vahtima, pilguga puurima
‣ кого-что (kohale) paigutama, asetama, paigale ~ kohale asetama ~ panema; уставить все книги на полку kõiki raamatuid riiulisse paigutama ~ mahutama, уставить детей по росту lapsi pikkuse järgi ritta seadma;
‣ кого-что чем täis panema ~ asetama; уставить полку книгами riiulit raamatuid täis panema, комната уставлена мебелью tuba on mööblit täis;
‣ что на кого-что, в кого-что ülek. kõnek. sihtima, suunama; уставить палец на кого kelle peale sõrmega sihtima ~ näitama, уставить взгляд на кого-что kellele-millele oma pilku suunama ~ naelutama, уставить глаза на кого-что keda-mida ainiti ~ üksisilmi vaatama ~ vahtima, pilguga puurima
штепсельный 126 П
‣ el. pistik-, pistiku-; штепсельное соединение pistikühendus, штепсельное устройство pistikseadis, штепсельная вилка pistik, штепсельный палец pistikuharu, штепсельная розетка pistikupesa;
‣ kõnek. pistikupesa(-), stepsli-;
‣ ehit. tepsli(-)
‣ el. pistik-, pistiku-; штепсельное соединение pistikühendus, штепсельное устройство pistikseadis, штепсельная вилка pistik, штепсельный палец pistikuharu, штепсельная розетка pistikupesa;
‣ kõnek. pistikupesa(-), stepsli-;
‣ ehit. tepsli(-)
