[VES] Vene-eesti sõnaraamat


Päring:

osas

Sama päring eesti-vene sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 50 artiklit

батюшка 73 С м. од.
‣ van. isa, papa; как вас по батюшке (зовут)? kuidas teie isanimi on? kuidas teid isa järgi hüüda?
‣ kõnek. isake, papi (kõnetlussõnana);
‣ kõnek. papp, baatjuška; батюшка Алексий isa Aleksi;
◊
батюшки (мои)!, батюшки светы! kõnek. issake! issa ristike! oh sa jessas!
благодарить 285a (без страд. прич. прош. вр.) Г несов. кого-что, за что tänama keda-mida, mille eest; благодарить за доверие usalduse eest tänama, благодарю вас tänan teid, olge tänatud, suur tänu teile, olge meheks, благодарю покорно van. tänan alandlikult, minu sügavaim tänu (ka iroon.); vrd. поблагодарить
будь II союз зн. сл. kui oleks (olnud); будь он специалистом, тогда другое дело kui ta oleks eriteadlane, siis oleks iseasi, не будь вас,... kui poleks (olnud) teid,..., будь то olgu siis ~ see ~ need, он всё читает, будь то стихи или проза ta loeb kõike, olgu see luule või proosa
быть 350 Г несов.
‣ (3 л. наст. вр. есть) olema; у меня было время mul oli aega, у меня не было времени mul ei olnud ~ polnud aega, у меня есть время mul on aega, если у меня будет время kui ma saan ~ kui mul on aega, так было, есть и будет nii oli, on ja jääb;
‣ (наст. вр. не выражено) olema; viibima; käima; toimuma; hakkama; tulema; я был в городе ma käisin ~ olin linnas, он был на приёме ta oli ~ käis ~ viibis vastuvõtul, сегодня было тепло täna oli soe (ilm), это был выдающийся учёный ta oli silmapaistev teadlane, я был болен olin haige, на нём был серый костюм ta oli hallis ülikonnas, tal oli seljas hall ülikond, дверь была на замке uks oli lukus, он был весь в отца ta oli täiesti isasse (läinud), скоро будет дождь varsti hakkab sadama, я буду у вас примерно через час jõuan teie poole umbes tunni aja pärast, будет тебе за это kõnek. selle eest sa alles saad, быть беде õnnetus ei jää tulemata, быть в долгу (1) у кого kellele võlgu olema, (2) перед кем kelle (ees) võlglane olema, быть в центре внимания tähelepanu keskpunktis olema, быть начеку valvas ~ valvel olema, быть высокого мнения о ком-чём kellest-millest heal arvamusel olema;
◊
быть без памяти от кого kõnek. kelle järele arust ära ~ hull olema; чему быть, того не миновать vanas. kõik tuleb, mis tulema peab; быть вне себя endast väljas olema; была не была kõnek. saagu mis saab, tulgu mis tuleb; как (теперь) быть mis nüüd teha, kuidas nüüd talitada; стало быть kõnek. järelikult; так и быть olgu ~ jäägu ~ saagu nii; vrd. бывать
вас род. и вин. п. М вы
величать 169a Г несов.
‣ кого кем-чем au- ~ (van.) isanimega nimetama ~ kutsuma ~ hüüdma; величать старушку матерью eidekest emaks hüüdma, сибиряки величают Байкал морем siberlased kiidavad ~ ülistavad Baikalit mereks, как вас величать (по батюшке?) kuidas teid isa järgi kutsuda? величать кого оригиналом iroon. keda (suureks) originaaliks nimetama;
‣ кого, чем folkl. (lauluga) ülistama
вепс 1 С м. од. vepslane
видеть 230 Г несов. кого-что, в ком-чём кого-что, без доп. nägema (ka ülek.); дед ещё хорошо видит taat näeb veel hästi, taadil on veel hea nägemine, он видел много хорошего ta on palju head tunda saanud ~ näinud, рад вас видеть rõõm teid näha, видеть сон und nägema, теперь мы видим, что он прав nüüd me näeme, et tal on õigus, он видит в сыне преемника ta näeb pojas oma järeltulijat, как видишь, как видите nagu näed, nagu näete, видишь ли, видите ли vaata, vaadake;
◊
видеть насквозь кого kõnek. läbi nägema keda; видеть в розовом свете läbi roosade prillide nägema; только (его, её...) и видели kõnek. ja (ta) oligi läinud; vrd. увидеть
вы 161 М teie, te; благодарю вас tänan teid, я вами недоволен ma ei ole teiega rahul, о вас много говорят teist räägitakse palju, что с вами? mis teil on? вас не было дома te(id) ei olnud kodus;
◊
быть на вы с кем teietama keda
гораздо Н palju, märksa, hulga, hoopis; van. väga, üsna; я гораздо старше вас olen teist märksa vanem
драть 216 Г несов.
‣ кого-что (katki, lõhki) rebima ~ käristama ~ kiskuma; драть в клочья ~ на куски kõnek. tükkideks rebima, драть обувь madalk. jalanõusid lõhkuma, драть лыко niint kiskuma, драть кору с дерева (puu)koort kiskuma, драть уши ~ за уши kõnek. kõrvustama, kõrvust kiskuma ~ sakutama, драть за волосы kõnek. juustest sakutama, tutistama, karvustama;
‣ кого murdma; волк дерёт овец hunt murrab lambaid;
‣ кого, чем kõnek. peksma, nüpeldama; драть ремнём rihma andma, драть розгами vitsu andma, peksma, rooskama;
‣ что, без доп. kõnek. kratsima, kipitama; ülek. riivama; в горле дерёт kurgus kratsib ~ kipitab, бритва дерёт habemenuga kratsib, горчичник дерёт спину sinepiplaaster paneb selja kipitama;
‣ что, без доп. madalk. nöörima, hingehinda nõudma; драть проценты liigkasu ~ kõrget intressi võtma;
‣ что kõnek. kraapima, nühkima; драть пол голиком luuakontsuga põrandat küürima;
◊
драть глотку ~ горло madalk. röökima; чёрт его (вас, их...) дери madalk. kurat ~ tont teda (teid, neid...) võtku ~ võtaks; мороз (по коже) дерёт ~ продрал kõnek. judin ~ külmavärin käib ~ käis läbi; драть шкуру ~ по две шкуры madalk. (kelle seljast) mitut nahka võtma ~ koorima; vrd. выдрать
затруднить 285a Г сов. → несов. затруднять
‣ что raskendama, raskeks tegema, takistama; затруднить дыхание hingamist raskendama, затруднить движение liiklust ~ liikumist takistama;
‣ кого, чем raskesse ~ täbarasse olukorda panema, kimbatusse ajama; tüli tegema; вопрос затруднил гостя küsimus ajas külalise kimbatusse, если вас не затруднит kui see teile tüli ei tee, моя просьба затруднила его tal oli raske (seda) soovi täita, tal oli (selle) soovi täitmisega raskusi
знать II 165a (без страд. прич.) Г несов. кого-что, о ком-чём, kõnek. про кого-что, без доп. teadma, tundma, oskama; знать правила reegleid teadma, знать жизнь elu tundma, знать язык keelt oskama, он не знал об этом ta ei teadnud seda, знать в лицо nägupidi tundma, знать вдоль и поперёк läbi ja lõhki tundma, он с детских лет знал горе ta sai juba lapsest peale muret tunda, он знает своё дело ta on oma ala meister, ta tunneb oma ala ~ tööd hästi, давать себя знать tunda andma, давать о себе знать endast teada ~ märku andma, не знать покоя mitte rahu leidma;
◊
знаем мы вас kõnek. iroon. teada puha; знает все ходы и выходы kõik ees- ja tagauksed on teada kellel; знать как свои пять пальцев кого-что nagu oma viit sõrme tundma; знать меру ~ совесть piiri pidada oskama; знать назубок kõnek. peast teadma mida; знать своё место oma kohta teadma; знать толк в ком-чём kõnek. asja tundma, mis alal meister olema; знать цену кому-чему kelle-mille hinda teadma; как знать, кто его знает kes teab
когда I Н
‣ millal, kunas; когда он придёт? millal ta tuleb? когда же собрание? millal siis koosolek tuleb ~ on? да когда же я на вас сердился! millal ma siis teie peale pahane olen olnud!
‣ в функции союзн. сл. kui, millal; в то лето, когда... sel suvel, kui ~ mil..., когда бы ни ükskõik millal;
‣ madalk. (vahete)vahel, mõnikord; почитаем когда vahel ehk loeme;
‣ madalk. kunagi; слыхал ты когда что-нибудь подобное? kas oled säärast enne kuulnud? когда как kuidas kunagi
мочь I 380 Г несов. с инф.
‣ saama, võima, suutma; вы можете зайти? kas saate läbi tulla? он сделает всё, что может ta teeb kõik, mis suudab, могу ли я попросить вас kas tohin ~ tohib teid paluda, может быть, быть может võib-olla, võib olla, не могу знать van. (ma) ei tea, я его терпеть не могу ma ei kannata ~ ei salli teda, он его видеть не может ta ei kannata tema varjugi;
‣ oskama; он мог играть на рояле ta oskas klaverit mängida;
‣ может 3 л. наст. вр. в функции вводн. сл. kõnek. ehk, võib-olla, nähtavasti; может, пешком пойдём läheme vahest ~ läheksime ehk jala; vrd. смочь
наготовиться 278 Г сов. чего, на кого, обычно с отриц. kõnek. vajalikku hulka tegema ~ valmistama; на вас не наготовишься teile ei jõua küllalt valmis teha
нажиться 332 (прош. вр. нажился, нажилась, нажилось и нажилось, нажились и нажились) Г сов. → несов. наживаться
‣ на чём, без доп. rikastuma, rikkaks minema, suurt kasu saama;
‣ kõnek. kaua ~ küllalt elama; нажился у вас, пора домой olen teie pool küllalt olnud, on aeg koju minna
найтись 374 Г сов. → несов. находиться I
‣ üles ~ kätte leitama; välja tulema ~ ilmuma; потерянная книга нашлась kadunud raamat ilmus välja ~ lagedale ~ on üles leitud;
‣ leiduma, olema; leidlikkust ilmutama; нашлись желающие soovijaid leidus, не найдётся ли у вас карандаша? kas teil juhtub pliiatsit olema? я не нашёлся, что ответить ma jäin vastuse võlgu
напастись I 364 Г сов. → несов. напасаться чего, на кого (обычно с отриц.) kõnek. küllaldaselt varuma ~ varuks muretsema; на вас не напасёшься kes teid jõuab varustada
наслышанный 127 П (кр. ф. наслышан, наслышана, наслышано, наслышаны) о ком-чём kõnek. (teiste kaudu) kuulnud; мы о вас много наслышаны oleme teist palju kuulnud
не частица
‣ täiseituse märkimisel ei, mitte; pole, ei ole; ära, ärge; я этого не знаю ma ei tea seda, он живёт не один ta ei ela üksi, не догнать тебе его ei saa sina teda kätte, не к лицу ei sobi, на вокзал мы не пришли, а приехали me ei tulnud jala jaama, vaid sõitsime, я буду не читать, а писать ma ei hakka lugema, vaid kirjutama, ничто не нарушало тишины miski ei häirinud vaikust, не лучше и не хуже ei parem ega (ka) halvem, не в счёт ei lähe arvesse, не ошиблись ли вы? ega te ei eksi? это не дело nii ei kõlba ~ ei lähe, сказать не к месту ebasobival ajal ütlema, не кто иной, как ... ei keegi muu kui ..., не что иное, как ... ei miski muu kui ..., не то чтобы... kõnek. mitte et just... не иначе как kõnek. paistab küll, et, ega vist muud ole kui, не правда ли? kas pole tõsi? он не против ~ не прочь tal pole selle vastu midagi, ta on nõus, слышать не слышал и видеть не видел, слыхом не слыхивал и видом не видывал folkl. pole kuulnud ega näinud, не о чем и спорить pole mõtet ~ põhjust vaieldagi, сейчас не время и не место разговорам nüüd pole õige aeg ega koht arutada, ему было не до развлечений tal polnud tuju ~ tahtmist ~ aega lõbutseda, ему не до меня tal endagagi tegemist, tal pole praegu minu jaoks mahti, не за горами pole enam kaugel, on juba silmaga näha, мне не до смеха mul pole naljatuju, Благодарю вас. -- Не за что. Tänan teid. -- Pole tänu väärt, pole põhjust tänada, как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud, rahumeeli, südamerahuga, не уходи ära mine ära, не спешите ärge kiirustage, сам не свой täiesti endast väljas, не по себе on kõhe (olla), не сегодня -- завтра täna-homme, õige pea;
‣ jaatava tähenduse puhul; свет не без добрых людей leidub veel ilmas häid inimesi, не без труда suure vaevaga, mitte just kerge vaevaga, не могу не согласиться pean nõustuma, нельзя не пожалеть jääb üle vaid kahetseda, не раз mitmeid kordi, не без того kõnek. seda küll, seda ka, не без пользы mitte asjatult, mõningase kasuga, чем не жених annab peigmehe mõõdu välja küll, была не была tulgu mis tuleb, saagu mis saab;
‣ osaeituse märkimisel koos sõnakordusega; на нём пальто не пальто, фрак не фрак, а что-то среднее tal on seljas midagi mantli ja fraki vahepealset
необязательный 126 П (кр. ф. необязателен, необязательна, необязательно, необязательны)
‣ mittekohustuslik, mittesunduslik, mitteobligatoorne, vabatahtlik, fakultatiivne; эта работа для вас необязательна see töö pole teile kohustuslik, необязательный предмет vabatahtlik ~ fakultatiivne õppeaine, необязательный курс fakultatiivkursus;
‣ hoolimatu (kellegi suhtes); kohusetundetu; van. mittevastutulelik
неувязка 72 С ж. неод. kõnek. ebakoht, sobimatus, viga, hälve; у них неувязка в работе nende töö ei klapi, здесь вышла небольшая неувязка siin miski ei klapi, здесь у вас неувязка siin on teil midagi korrast ära ~ viltu
обидеть 230 (страд. прич. прош. вр. обиженный, кр. ф. обижен, обида, обидо, обиды; повел. накл. обидь) Г сов. → несов. обижать кого-что, чем
‣ solvama, ülekohut ~ liiga tegema, haavama; он обидел сестру этим замечанием ta solvas õde, tehes sellise märkuse, ta märkus oli õele solvav, ценой я вас не обижу kõnek. ega ma teilt palju ei võta, hinnaga ma teile liiga ei tee;
‣ (без несов.) kõnek. ilma jätma; природа не обидела его талантом loodus on teda andega ~ talendiga õnnistanud, loodus pole teda andetuks ~ andest ilma jätnud;
◊
мухи не обидит kõnek. ei tee kärbselegi liiga
одобрять 255 Г несов. → сов. одобрить кого-что heaks kiitma ~ tunnistama, tunnustama, millega päri olema; одобрять политику партии partei poliitikat heaks kiitma, я вас вполне одобряю olen teiega täiesti päri, kiidan teie teguviisi heaks
опить 326 (буд. вр. обопью, обопьёшь...) Г сов. → несов. опивать кого-что madalk. jooma kelle kulul, keda vaeseks jooma; я вас не обопью, не объем ma ei joo ega söö teid vaeseks
отяготить 296a Г сов. → несов. отягощать кого-что, чем liter. raskeks tegema, koormama, ülek. ka kellele koormaks olema; отяготить руки покупками van. käsi ostudega koormama, отяготить память mälu koormama, я боюсь вас отяготить ma ei taha teid tülitada ~ teile tüli teha
падать 164b Г несов.
‣ сов. упасть, пасть (tavaliselt van.) kukkuma, langema, laskuma; яблоки падают на траву õunad kukuvad ~ varisevad rohule, листья падают на землю lehed langevad maha, снег падал большими хлопьями sadas ~ tuli laia lund, забор падает tara on ümber kukkumas, падать на колени põlvili langema ~ laskuma, падать в объятия кому kellele kaela langema, падать навзничь silmili maha langema, падать замертво surnult maha langema, давление падает rõhk langeb, настроение падает tuju langeb, тень падала на дорожку vari langes teele, выбор падает на вас valik langeb teie peale, подозрение падает на него kahtlus langeb temale, все заботы падали на него kõik mured langesid tema õlule, туман падает udu laskub ~ vajub alla ~ maha;
‣ на что, без доп. langema, asetuma; kahanema, halvenema; ударение падает на последний слог rõhk langeb viimasele silbile, волосы падают на плечи juuksed langevad õlgadele, цены падают hinnad langevad ~ alanevad, ветер падает tuul nõrgeneb, зрение падает nägemine halveneb, интерес падает huvi kaob ~ on kadumas;
‣ сов. пасть, упасть alla käima; langema; падать в глазах ~ во мнении публики publiku silmis langema;
‣ сов. пасть lõpma, otsa saama, surema (looma kohta);
◊
падать ~ валиться с ног (от усталости) väsimusest ümber kukkuma ~ vaevu jalul püsima, maha kukkumas ~ kokku varisemas olema; падать ~ упасть ~ пасть духом meelt heitma, meelekindlust kaotama; падать ~ упасть в обморок (ära) minestama; падать ~ упасть ~ пасть в ноги кому kelle ette põlvili langema ~ põrmu heitma; падать со смеху ~ от смеха naerust nõrkema; сердце падает ~ упало у кого süda võpatab ~ võpatas
писать 202a Г несов.
‣ что, чем, о ком-чём, кому, без доп. kirjutama; писать чернилами tindiga kirjutama, перо не пишет sulg ei kirjuta, писать диктант ~ kõnek. диктовку etteütlust kirjutama, писать оперу ooperit kirjutama, писать стихи värsse kirjutama, luuletama, писать стихами värssides kirjutama;
‣ что, чем, без доп. maalima; писать портрет portreed maalima, писать с натуры natuurist ~ modelli järgi maalima, писать маслом õlivärvidega maalima, õlimaalima, писать акварелью akvarellidega maalima, akvarellima;
◊
писать кренделя ~ вензеля ~ мыслете kõnek. iroon. tiira-taara käima; писать как курица лапой kõnek. varesejalgu tegema ~ vedama; писать кровью сердца liter. südameverega kirjutama; закон не писан кому, для кого kõnek. kelle kohta seadus ei käi ~ ei maksa, kelle jaoks pole paragrahvi; не про вас (про меня, тебя...) писано kõnek. pole teie (minu, sinu...) mõistuse jaoks; пиши пропало kõnek. pühi suu puhtaks, (kõik) on mokas; пошла писать губерния kõnek. humor. mis ja läks(ki) ~ läheb(ki) lahti; vrd. написать
побеспокоить 268 Г сов. кого-что, чем viivuks tülitama, (lühikest aega, hetkeks) rahu rikkuma ~ häirima; позвольте вас побеспокоить lubage teid (hetkeks) tülitada
погибель 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ madalk. van. hukk, hukkumine; hukatus, häving; murd. van. häda, õnnetus;
‣ madalk. musttuhat, tohutu hulk;
◊
гнуться ~ согнуться в три погибели kõnek. (1) end looka painutama ~ tõmbama, kõver nagu kreeka e olema, (2) перед кем kelle ees küürutama; гнуть ~ согнуть в три погибели кого kõnek. keda sõlme keerama, liistule tõmbama, kellelt mitut ~ seitset nahka võtma; погибели на тебя (на вас) нет madalk. susi sind (teid) söögu
полслова С (в им. и вин. п. ед. ч., в остальных падежах полу + слово 96) pool sõna; перенести полслова на другую строку poolt sõna teisele reale üle viima;
◊
ни полслова poolt sõnagi, mitte sõnagi; с полслова ~ с полуслова (понять) poolelt sõnalt (mõistma v. taipama v. aru saama); (остановить) на полслове ~ на полуслове кого keda poole sõna pealt (katkestama); (можно вас) на полслова (kas tohib teile) paar sõna ütelda
потеснить 285a Г сов. кого-что koomale ~ kokku suruma, tihendama, tihedamaks tegema; потеснить толпу rahvahulka tagasi ~ koomale suruma, извините, я вас потеснил vabandage, teil on nüüd kitsas ~ vähe ruumi
преминуть 334 (без страд. прич.; обычно без повел. накл.) Г сов. (только с отриц.) с инф. liter. mitte viivitama, mitte tegemata jätma, mitte kahe silma vahele jätma; я не премину вас уведомить ma ei jäta teile teatamata, он не преминет прийти ta tuleb, kui vähegi saab, tema juba tulemata ei jää
прийтись 374 Г сов. → несов. приходиться
‣ (без 1 и 2 л.) на что, по чему sattuma, langema; удар пришёлся по ноге löök sattus vastu jalga ~ jala pihta, пятое число пришлось на субботу viies kuupäev langes laupäevale;
‣ по чему, к чему sobima, paras olema; туфли пришлись по ноге kingad sobisid jalga ~ olid parajad, пальто пришлось по плечу кому mantel oli kellele paras;
‣ безл. кому, с инф. pidama, tulema, tarvis olema; ему придётся уехать ta peab ära sõitma, пришлось ночевать в лесу tuli ööbida metsas, пришлось заплатить tuli maksta, придётся возвращаться tuleb tagasi pöörduda, придётся начинать сначала tuleb uuesti ~ otsast alustada;
‣ безл. кому, с инф. juhtuma, ette tulema; там мне побывать не пришлось mul ei ole olnud juhust seal viibida, мне не пришлось вас увидеть ma ei juhtunud teid nägema, (есть) что придётся kõnek. (sööma) mida juhtub, (копать) чем придётся kõnek. juhusliku asjaga ~ millega juhtub (kaevama), (лечь) где придётся kõnek. kuhu juhtub (pikali heitma), (сделать) как придётся kõnek. lohakalt ~ kuidas juhtub (tegema);
‣ кому, во сколько madalk. maksma minema, kätte tulema; лошадь пришлась ему дорого hobune läks talle palju maksma;
◊
прийтись ~ приходиться кому по вкусу ~ по сердцу ~ по душе kellele meele järele ~ meelt mööda olema; прийтись ~ приходиться ко двору кому kõnek. kellega sobima, klappima, kellele meelt mööda olema
причитаться 165 Г несов. (без 1 и 2 л.) кому-чему, с кого-чего (väljamaksmisele) kuuluma, saada olema; вам причитается ещё сто рублей teil on veel sada rubla saada, с вас причитается ещё пять рублей teil tuleb veel viis rubla maksta, сколько с меня причитается? kui palju mul maksta tuleb?
рад I (рада, радо, рады) предик. кому-чему, с инф., без доп. on rõõmus ~ rõõmustav ~ õnnelik ~ hea meel; я очень рад olen väga rõõmus, mul on väga hea meel, ребёнок рад новой игрушке lapsel on rõõm uuest mänguasjast, laps on rõõmus ~ rõõmustab uue mänguasja üle, рад вас видеть rõõm teid näha, рад познакомиться väga rõõmustav tuttavaks saada, рад стараться (1) van. sõj. rõõm teenida, (2) kõnek. saab tehtud, meelsasti ~ kohe nõus, сам не рад kõnek. endalgi on halb ~ kahju, ei oska ise ka enam rõõmustada ~ rõõmu tunda
рапс 1 С м. неод. bot. raps, õlikaalikas (Brassica napus oleifera)
с II, со предлог I с род. п.
‣ millestki eemaldumise v eraldumise märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, küljest; встать со стула toolilt püsti tõusma, упасть с крыши katuselt (alla) kukkuma, сойти с рельсов rööbastelt maha jooksma, свернуть с дороги teelt kõrvale pöörama, убрать со стола laualt ~ laua pealt ära koristama, lauda koristama ~ kraamima, сбросить с плеч õlgadelt heitma, снять с работы töölt lahti laskma, вернуться с вокзала jaamast tagasi tulema, прийти с мороза külmast ~ külma käest tulema, снять с головы peast võtma (mütsi), сдать с рубля rublast tagasi andma, с дерева puu otsast, puust, puult, вертеться с боку на бок küljelt küljele keerama, vähkrema, прыгать с кочки на кочку mättalt mättale hüppama, сняться с якоря ankrut hiivama;
‣ lähtekoha v suuna märkimisel -lt, -st, pealt, otsast, poolt, liitsõna; с крыльца это видно trepilt ~ trepi pealt on seda ~ see näha, see paistab trepilt ära, стрелять с горы mäelt ~ mäe pealt ~ mäe otsast tulistama, ветер с моря meretuul, tuul merelt, шум с улицы tänavakära, вход со двора sissepääs ~ sissekäik on õuest, окружить со всех сторон (igast küljest) ümber piirama, идти со стороны леса metsa poolt tulema;
‣ pärinemiskoha märkimisel -lt, -st, liitsõna; письмо с родины kiri kodumaalt, человек с улицы mees ~ inimene tänavalt, (juhuslik) võõras, цветы с юга lilled lõunast, lõunast toodud lilled, рабочий с завода tehasetööline, tööline tehasest, девушки с текстильной фабрики tekstiilivabriku tüdrukud, tüdrukud tekstiilivabrikust, хлеборобы с Украины Ukraina põldurid;
‣ loovutaja v arvestusüksuse märkimisel -lt, -st, käest, pealt, liitsõna; собрать налоги с населения elanikelt maksu koguma, с каждого по рублю igaühelt (üks) rubla, с него взяли три рубля temalt ~ tema käest võeti kolm rubla, получить деньги с заказчика tellija käest raha saama, пошлина с товара toll ~ tollimaks kauba pealt ~ kaubalt, kauba toll ~ tollimaks, kaubatoll, цена с тонны tonni hind, tonnihind, урожай с гектара hektarisaak, saak hektarilt, проценты с капитала kapitali protsendid, protsendid kapitalilt, сколько с меня? mis ma võlgnen?, kui palju mul on maksta?, kui palju mul tuleb?;
‣ lähtealuse märkimisel -st, liitsõna; копия с картины maali koopia, koopia maalist, maalikoopia, перевод с русского языка tõlge vene keelest, писать портрет с кого kellest ~ kelle portreed maalima, keda maalima, рисовать с натуры natuurist ~ modelli järgi joonistama;
‣ aja, ajapiiri v ajalise eelnevuse märkimisel -st, alates, peale, saadik, vastu; с детства lapsepõlvest alates ~ peale, lapsest saadik, с осени sügisest peale ~ alates, начиная с понедельника esmaspäevast peale ~ alates ~ saadik, с пяти часов kella viiest peale ~ saadik, с того времени sellest ajast saadik ~ peale, он занят с утра ta on hommikust saadik hõivatud ~ kinni, с Пушкина Puškinist alates ~ peale, Puškini ajast, с утра до вечера hommikust õhtuni, с мая по сентябрь maist septembrini, с рождения до смерти sünnist surmani, hällist hauani, ночь с субботы на воскресенье öö vastu pühapäeva, со дня на день можно было ждать оттепели iga päev oli sula oodata, он должен прийти с минуты на минуту ta peab ~ peaks iga minut ~ hetk tulema;
‣ põhjuse märkimisel -st, pärast, tõttu; с досады meelepahast, с горя murest, mure pärast ~ tõttu, со злости vihast, viha pärast ~ tõttu, устать с дороги reisist väsinud olema, умереть с голоду nälga surema, с чего бы это mispärast ~ miks siis, mis hea pärast siis;
‣ toimimisviisi v tegevuslaadi märkimisel -st, -lt, -ga; кормить с ложки lusikaga ~ lusikast söötma, пить с блюдечка alustassilt jooma, стрелять с колена põlvelt laskma ~ tulistama, с ходу käigu pealt, с размаха hooga, вступить в бой с марша käigult ~ rännakult lahingusse astuma ~ minema, торговать с рук käest müüma, käsimüüki tegema;
‣ suhte v tunnuse märkimisel -st jt.; красен с лица näost punane, лысый с затылка kukla tagant kiilas, он суров с виду ta näib ~ paistab karm olevat, ta on pealtnäha karm;
‣ muud laadi väljendites -l, -ga, -st; с разрешения отца isa loal ~ loaga, с согласия автора autori nõusolekul, влюбиться с первого взгляда esimesest pilgust armuma, опьянеть с двух рюмок kahest pitsist vinti jääma, убить с первого выстрела esimese lasuga tapma; II с вин. п. . umbkaudsuse v ligiläheduse märkimisel umbes, ligi, ligikaudu, umbkaudu, peaaegu; с год umbes üks aasta, с десяток umbes ~ ligi kümme, kümmekond, отдохнуть с полчаса umbes pool tundi puhkama, отъехать с километр ligikaudu kilomeeter maad eemale sõitma, он прожил у меня с неделю ta elas minu juures ligi nädala ~ ligi nädal aega, ростом с меня umbes ~ peaaegu minu pikkune ~ minu kasvu, величиной с дом majasuurune, шириной с просёлочную дорогу külateelaiune;
‣ piisavuse märkimisel -lt, käest; с тебя и этого достаточно sinult piisab ka sellest, sinu käest on sellestki küllalt, хватит с вас teilt ~ teie käest aitab ~ piisab; III с твор. п. . kaasnevuse märkimisel -ga, koos, ühes, seltsis; я с тобой mina ja sina, mina sinuga, мы с ним mina ja tema, повидать отца с матерью isa-ema nägema, он пришёл с другом ta tuli sõbraga, с кем вы там были kellega koos te seal olite, шёл дождь со снегом sadas lörtsi ~ lumesegust vihma, сосиски с капустой viinerid kapsaga;
‣ lisa v täienduse märkimisel -ga, koos, ühes; уплатить долг с процентами võlga koos ~ ühes protsentidega (ära) maksma ~ tasuma, выговор с предупреждением noomitus koos hoiatusega, два с половиной километра kaks ja pool kilomeetrit, семь километров с гаком kõnek. (tublisti) üle seitsme kilomeetri, seitse kilomeetrit millegagi, часа три с гаком kõnek. (tublisti) üle kolme tunni;
‣ tegevuse, seose, suhte v juhtumiga hõlmatud objekti märkimisel -ga, -st, liitsõna; вырвать с корнем juurtega välja kiskuma, укрыться с головой одеялом tekki üle pea tõmbama, peadpidi teki alla pugema, сесть с ногами на диван jaluli ~ jalgupidi diivanile ronima, спорить с учителем õpetajaga vaidlema, торговаться с продавцом müüjaga ~ kaupmehega tingima, соревноваться с соседним заводом naabertehasega võistlema, авария с самолётом lennuõnnetus, õnnetus lennukiga, с работой обстоит хорошо tööga on asjad korras, tööasjad on korras, у него плохо с сердцем tal on süda haige ~ südamega halvad lood, справиться с работой tööga toime tulema, бороться с засухой põuaga ~ põua vastu võitlema, быть осторожным с огнём tulega ettevaatlik olema, поспешить с выводами järelduste tegemisega kiirustama, ennatlikult ~ kiirustamisi järeldama, познакомить с девушкой neiuga tuttavaks tegema ~ tutvustama, поссорить с другом sõbraga tülli ajama, разойтись с мужем mehest ~ mehega lahku minema, связаться с Москвой по телефону Moskvaga telefoni teel ühendust ~ telefoniühendust võtma ~ saama, согласиться с выводами järeldustega nõustuma ~ nõus olema, сравнить с оригиналом originaaliga võrdlema, с подлинным верно ärakiri õige, originaalile ~ algkirjale vastav;
‣ tunnuse, omaduse v omamise märkimisel -ga; девочка с косичками patsidega tüdruk, человек с бородой habemega mees, кошка с котятами poegadega kass, она девушка с характером ta on iseloomuga tüdruk, sel tüdrukul on iseloomu, задача с двумя неизвестными kahe tundmatuga ülesanne, нос с горбинкой kühmus ~ kongus nina, человек с талантом andekas mees, со званием майора majori auastmes, у него чёрная с проседью борода ta mustas habemes on halli, tal on hallisegune must habe, он остался с тремя рублями tal jäi kolm rubla taskusse;
‣ liigi v laadi märkimisel -ga, liitsõna; мешок с мукой jahukott, kott jahuga, бутылка с молоком piimapudel, pudel piimaga, пирог с мясом lihapirukas, бутерброд с сыром juustuvõileib, письмо с жалобой kaebekiri, заявление с просьбой об увольнении lahkumisavaldus, шаг с поворотом pöördsamm, пакеты с подарками kingituspakid;
‣ toimimisviisi märkimisel -lt, -sti, -ga; есть с жадностью ahnelt ~ ahnesti sööma, одеваться со вкусом maitsekalt riietuma, читать с выражением ilmekalt lugema, ударить с силой jõuga lööma, ждать с нетерпением kannatamatult ~ maldamatult ~ kannatamatusega ootama, найти с трудом suure vaevaga ~ suurivaevu leidma, слушать с улыбкой naeratades ~ naerusui kuulama, идти с песнями lauluga ~ lauldes minema, обняться с плачем nuttes teineteist ~ üksteist embama;
‣ vahendi märkimisel -ga, abil, varal, kaudu; послать с курьером kulleriga saatma, уехать с ранним поездом varase rongiga ära sõitma, рассматривать с лупой luubiga vaatlema, мыть с мылом seebiga pesema;
‣ naabruse v ligiduse märkimisel kõrval, kõrvuti, kõrvu, tasa, ühetasa; комната смежная с кухней köögi kõrval asuv tuba, tuba köögi kõrval, сидеть рядом с сестрой õe kõrval ~ õega kõrvuti istuma, в уровень с землёй maaga ~ maapinnaga tasa ~ ühetasa, maapinna joonel ~ tasandil;
‣ aja märkimisel -ga, ajal, jooksul, kestel, vältel; с годами вкусы меняются aastatega ~ aastate jooksul maitse muutub, поумнеть с возрастом vanemaks saades targemaks minema, встать с зарёй koiduga ~ koidu ajal tõusma;
‣ muud laadi väljendites; проснуться с головной болью peavaluga ärkama, с болью в сердце südamevaluga, сделать с намерением meelega ~ tahtlikult ~ sihilikult ~ nimme ~ vihutsi tegema, ездить с визитами visiite tehes ringi sõitma, я позвал вас с тем, чтобы... kutsusin teid selleks, et...
◊
остаться с глазу на глаз с кем nelja silma alla jääma kellega; переминаться с ноги на ногу (jalalt jalale) tammuma; валить с ног jalust maha rabama ~ niitma; сойти с ума aru ~ mõistust kaotama, hulluks minema; продать с молотка oksjonil maha müüma; покатиться со смеху kõnek. naerust kõveras olema; беситься с жиру kõnek. heast elust hukka minema ~ hukas olema, hea elu peal lolliks minema, ei sünni sööma ega mahu magama; с иголочки nõelasilmast tulnud, uhiuus, tuliuus, tuttuus; с головы до ног, с ног до головы pealaest jalatallani; с рук на руки käest kätte; с глаз долой (1) silma alt ära, (2) kao mu silmist; как с гуся вода kõnek. кому nagu hane selga vesi kellele; ни с того ни с сего asja ees, teist taga, heast-paremast, niisama heast peast; мальчик с пальчик pöialpoiss, päkapikk; уйти с головой во что millesse (üle pea) sukelduma; остаться с носом kõnek. pika ninaga jääma; столкнуться нос с носом kõnek. ninapidi kokku jooksma; бог с ним jumal temaga; и дело с концом kõnek. ja asi sellega, ja asi ants ~ vask ~ tahe
следующий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г следовать;
‣ прич. → П järgnev, järgmine; на следующий день järgmisel päeval, на следующий день после чего millele järgneval päeval, в следующий раз järgmisel korral, järgmine kord, в следующем номере журнала ajakirja järgmises numbris, письмо следующего содержания järgmise sisuga ~ järgmisesisuline kiri, следующим образом järgmiselt, järgmisel moel; вызываются следующие лица kutsutakse välja alljärgnevad ~ järgmised isikud;
‣ П → С следующий м. од., следующая ж. од., следующее с. неод. järgmine; кто следующий kes on järgmine, от вас требуется следующее teilt nõutakse järgmist
сметь 229b Г несов. с инф.
‣ julgema, tihkama, söandama, illama; он не смел войти ta ei söandanud sisse astuda, смею вас уверить julgen teile kinnitada;
‣ tohtima; смею спросить kas ma tohin küsida, не смеешь этого делать sa ei tohi seda teha, не смейте katsuge ~ proovige ainult, не смей забыть vaata, et sa ei unusta; vrd. посметь
собственно
‣ вводн. сл. õieti, õigupoolest, õigemini, täpsemalt öeldes, tõele au andes; что, собственно говоря, вас волнует mis siis teid õieti ~ õigupoolest muretsema paneb, это, собственно, не совсем так see õigupoolest ei ole päris nii, собственно говоря, он прав tõele au andes on tal õigus;
‣ частица nimelt, just, päris-; волжскую систему составляют собственно Волга и её притоки Volga jõestiku moodustavad Volga ise ja tema lisajõed, собственно лососевые zool. pärislõhelised (Salmoninae)
точно II частица kõnek.
‣ nagu, näib, just kui, just nagu, otsekui; я точно вас видел где-то ma nagu oleksin teid kusagil näinud, ты точно расстроен sa oled just kui tujust ära, цветы были точно живые lilled olid nagu ehtsad, точно как во сне just nagu unes ~ unenäos;
‣ just, tõesti, õigus; точно, я здесь был õigus, ma olen ju siin olnud
требоваться 171 Г несов.
‣ кому-чему vaja ~ tarvis olema; дому требуется ремонт majale on vaja remonti teha, maja vajab remonti, maja tahab remontida, требуется рабочая сила vajatakse tööjõudu, заводу требуются рабочие tehas vajab töölisi, от вас требуется помощь teie abi on vaja, teilt vajatakse abi, что и требовалось доказать mida oligi tarvis tõestada;
‣ страд. к требовать; vrd. потребоваться
уверить 269a Г сов. → несов. уверять кого-что, в чём
‣ veenma, uskuma panema; он уверил нас в своей правоте ta veenis meid oma õigsuses, ta pani meid uskuma, et tal on õigus;
‣ kinnitama, tõendama; уверить в дружбе sõprust kinnitama, смею вас уверить julgen teile kinnitada, kinnitan teile
узнать 167 Г сов. → несов. узнавать кого-что
‣ по чему ära tundma; узнать старого друга vana sõpra ära tundma, узнать в лицо näo järgi ära tundma, узнать по фотографии foto ~ pildi järgi ära tundma, узнать по голосу hääle järgi ~ häälest ära tundma, вас не узнать teid ei tunne äragi;
‣ от кого-чего, о ком-чём, про кого-что teada ~ kuulda saama, kuulma; järele pärima, välja uurima, jälile saama; узнать новость uudist teada ~ kuulda saama, узнать из газеты ajalehest teada saama, узнать о здоровье друга sõbra tervise järele pärima, надо узнать его адрес peaks ta aadressi teada saama ~ välja uurima, позвольте узнать lubage küsida, узнать секрет saladust teada saama, saladuse jälile saama;
‣ tutvuma, tundma õppima; kellest kuulma; его узнала вся страна temast kuulis kogu maa, ta sai kuulsaks üle kogu maa;
‣ tunda ~ näha saama; tundma õppima; узнать радость материнства emarõõmu tunda saama, ты у меня ещё узнаешь küll sa mul veel näed, узнать нищету puudust tunda ~ näha saama, хорошо узнать друг друга üksteist ~ teineteist hästi tundma õppima, узнать чей характер kelle iseloomu tundma õppima;
◊
своих не узнаешь ~ узнает kõnek. (saad, saab) nii et ei tea, kui vana sa oled ~ ta on
утруднить 285a Г сов. → несов. утруднять
‣ что raskendama, raskemaks ~ keerukamaks muutma ~ tegema; утруднить задачу ülesannet raskendama ~ raskemaks tegema ~ keerukamaks muutma;
‣ кого-что kõnek. tülitama, tüli tegema, raskusi valmistama, vaevama; если вас не утруднит kui see teile tüli ei tee, kui teil ei ole raske
шикарно Н luksuslikult, toredalt, nooblilt, uhkelt, elegantselt, peenelt, šikilt; on luksuslik ~ tore ~ noobel ~ uhke ~ elegantne ~ peen ~ šikk; шикарно одеваться elegantselt ~ nooblilt ~ šikilt riietuma ~ riides käima; у вас тут шикарно teil on siin oivaline ~ noobel ~ elegantne, шикарно отдохнуть toredasti ~ suurepäraselt puhkama
школа 51 С ж. неод.
‣ kool (ka ülek.); koolimaja; начальная школа algkool, неполная средняя школа (1) põhikool, (2) aj. mittetäielik keskkool, средняя школа keskkool, основная школа põhikool, высшая школа kõrgkool, музыкальная школа muusikakool, морская школа merekool, лётная школа aj. lennukool, общеобразовательная школа üldhariduskool, вечерняя школа õhtukool, базовая школа педагогического училища pedagoogilise kooli harjutuskool, сельская школа maakool, уездная школ maakonnakool, школа высшего спортивного мастерства kõrgema spordimeisterlikkuse kool, суровая школа жизни karm elukool, наша новая школа meie uus kool ~ koolimaja, здание школы koolimaja, koolihoone, выпускник средней школы (1) abiturient, keskkoolilõpetaja, (2) keskkoolilõpetanu, vilistlane, поступить в школу kooli minema, kooliteed alustama, ходить в школу koolis käima, окончить школу kooli lõpetama, пройти хорошую школу head (elu)kooli saama, это ему хорошая школа see on talle hea ~ paras õppus ~ õpetus ~ õppetund;
‣ koolkond; научная школа koolkond (teaduses), натуральная школа realistlik suund ~ koolkond (vene kirjanduses XIX saj. 40. aastail), создать свою школу oma koolkonda rajama;
‣ puukool (maa-ala puude ja põõsaste paljundamiseks); школа плодовых деревьев viljapuukool;
‣ (без мн. ч.) väljaõpe, koolitus; у вас первоклассная школа teil on hea koolitus
я 160 М
‣ mina, ma; это я see olen mina, как мне быть mis ~ mida ma pean tegema, kuidas ma pean talitama ~ toimima, меня это не интересует mind see ei huvita, это по мне see on mulle meeltmööda ~ meeldib mulle ~ on minu maitse, это не по мне see ei ole mulle meeltmööda ~ ei meeldi mulle ~ ei ole minu maitse ~ ei istu mulle, по мне она хороша minu meelest ~ arvates on ta kena, я думаю (1) ma mõtlen ~ arvan, (2) kõnek. muidugi mõista, arvata võib, loomulikult, seda võib arvata, для меня вы все равны minule ~ minu jaoks olete kõik võrdsed ;
‣ М → С нескл. с. од. mina; он моё второе я ta on minu teine mina, сохранить своё я omaenese mina säilitama, кроме собственного я ничем не интересуется ta ei tunne huvi millegi muu kui ainult omaenese mina vastu;
◊
я не я и лошадь не моя kõnekäänd mina olin puu otsas, kui pauk käis, mina ei ole midagi kuulnud ega näinud; (я) не я буду, если не ... kõnek. kindel, mis kindel, mis kindel, see kindel, ma ei ole mina ise, kui ..., võin pea anda; я тебе (ему, вам, им) ~ тебя (его, вас, их) kõnek. küll ma sulle (talle, teile, neile) näitan ~ teen; без меня женили kõnekäänd mind müüdi minuta ~ seljataga maha, tehti seljataga ära

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur