[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 90 artiklit
бить 325 Г несов.
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
‣ кого-что, чем, по чему lööma, taguma, peksma, piitsutama keda-mida, vastu mida, mille pihta, millega; не бей его ära löö teda, бить по руке käe pihta ~ vastu kätt lööma, бить молотком по гвоздю haamriga naela pihta lööma, бить кулаком в дверь rusikaga vastu ust taguma, бить по воротам sport (väravale) peale lööma, ветки бьют по лицу oksad löövad näkku ~ vastu nägu;
‣ что, во что, без доп. lööma mida; часы бьют полночь kell lööb kesköötundi, бить в барабан trummi lööma, бить в набат häirekella lööma (ka ülek.), бить в ладоши käsi plaksutama;
‣ кого tapma keda (loomade ja lindude kohta); бить скот koduloomi tapma ~ veristama, бить зверя ulukeid ~ metsloomi laskma ~ tapma;
‣ кого-что lõhkuma, purustama, puruks peksma (ka ülek.); бить окна aknaid lõhkuma ~ puruks peksma ~ lööma, бить посуду nõusid lõhkuma ~ puruks peksma, бить карту kaarti tapma ~ lööma, бить врага vaenlast lööma, vastast purustama;
‣ из чего, по кому-чему, во что tulistama, laskma keda millest, pihta andma (ka ülek.) kellele; бить из пушек по окопам противника vastase kaevikuid kahuritest tulistama, vastase kaevikute pihta kahurituld andma, бить птиц на лету linde lennult laskma ~ tabama, бить по бюрократам bürokraatidele pihta andma;
‣ purskama, ülek. pulbitsema; из радиатора начал бить пар radiaatorist purskas auru, жизнь бьёт ключом elu pulbitseb;
‣ (без 1 и 2 л.) кого kõnek. raputama; его бьёт лихорадка ta vappub palavikus, ta kannatab vappekülma all, tal on kõrge palavik, его бьёт дрожь tal on külmavärinad;
‣ что tegema, valmistama, teatud viisil töötlema; бить масло võid tegema, бить шерсть villa kraasima;
◊ бить баклуши kõnek. lulli lööma; бить тревогу häiret andma, häilitama, lärmi tõstma; бить в глаза (1) silma hakkama, (2) silmi pimestama; бить в одну точку ühte ja sama taotlema, sama eesmärki teenima; бить в цель märki tabama; бить мимо цели märgist mööda laskma; бить в нос ninna lööma (lõhna kohta); бить наверняка kõnek. kindla peale välja minema; бить по карману кого tasku pihta käima kellele; бить по рукам käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; бить челом van. (1) кому maani kummardama kelle ees, (2) кому, о чём anuma, paluma kellelt, mida, (3) на кого süüdistust tõstma, kaebama, kaebust esitama kelle peale; бить через край üle keema ~ voolama (rõõmu, energia vm. kohta); бьёт чей час kelle tund on tulnud; бить на что kõnek. millele rõhuma
болото 94 С с. неод. soo, raba; ülek. mülgas; торфяное болото turbaraba, -soo, верховое болото raba, kõrgsoo, низинное болото madalsoo, переходное болото siirdesoo, обывательское болото väikekodanlik mülgas
варёный 119 П keedu-, keedetud; варёное мясо keeduliha, варёная колбаса keeduvorst, варёная картошка keedetud kartulid
верховой I 120 П
‣ ratsa-; верховая лошадь ratsahobune, ratsu, верховая езда ratsasõit;
‣ П → С м. од. ratsanik, ratsur, ratsamees
‣ ratsa-; верховая лошадь ratsahobune, ratsu, верховая езда ratsasõit;
‣ П → С м. од. ratsanik, ratsur, ratsamees
верховой II 120 П kõrg-, üla-, ülemine; (jõe) ülemjooksul asuv; верховой ветер kõrgõhutuul, ülaõhutuul, верховые колхозы ülemjooksu kolhoosid
ветровой 120 П tuule-; ветровое стекло tuuleklaas, ветровая электростанция tuulejõujaam, tuuleelektrijaam
вопрос 1 С м. неод. küsimus, probleem, asi; наболевшие вопросы дня pakilised ~ põletavad päevaküsimused ~ -probleemid, наводящий вопрос suunav küsimus, национальный вопрос rahvusküsimus, основной вопрос философии filosoofia põhiküsimus, вопрос чести auküsimus, вопрос нескольких дней mõne päeva küsimus, вопрос одного-двух дней päevade ~ paari päeva küsimus, задать вопрос кому küsimust esitama kellele, обратиться с вопросом к кому küsimusega pöörduma kelle poole, отвечать на вопросы küsimustele vastama, засыпать вопросами küsimustega üle külvama, ставить вопрос на обсуждение küsimust ~ probleemi arutamiseks ~ arutluseks esitama, жилищный вопрос korteriprobleem, вопросы истории ajalooprobleemid (pealkirjana: «Ajaloo küsimusi»), это совсем другой вопрос see on hoopis teine küsimus ~ asi;
◊ oстaвлять ~ оставить под вопросом lahtiseks jätma; ставить ~ поставить под вопрос küsimärgi alla seadma; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; больной вопрос valus ~ hell ~ aktuaalne küsimus; быть под большим вопросом küsitav ~ kahtlane olema, küsimärgi all seisma, selguseta olema; ставить ~ поставить вопрос ребром otse ~ kategooriliselt küsima
◊ oстaвлять ~ оставить под вопросом lahtiseks jätma; ставить ~ поставить под вопрос küsimärgi alla seadma; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; больной вопрос valus ~ hell ~ aktuaalne küsimus; быть под большим вопросом küsitav ~ kahtlane olema, küsimärgi all seisma, selguseta olema; ставить ~ поставить вопрос ребром otse ~ kategooriliselt küsima
ворота 94 С неод. (без ед. ч.)
‣ värav, väravad (ka sport); триумфальные ворота võiduvärav, võidukaar, triumfikaar, отворить ворота väravat avama ~ lahti tegema, ворота открыты настежь värav(ad) on ristseliti ~ pärani lahti, забить мяч в ворота palli väravasse lööma, väravat lööma, удар по воротам väravalöök;
‣ tehn. lüüsivärav(ad);
‣ anat. värat; ворота лёгких kopsuvärat, ворота печени maksavärat;
◊ (показать) от ворот поворот кому kõnek. ust näitama kellele; (смотрит,) как баран на новые ворота madalk. (vaatab) nagu vasikas vastset väravat
‣ värav, väravad (ka sport); триумфальные ворота võiduvärav, võidukaar, triumfikaar, отворить ворота väravat avama ~ lahti tegema, ворота открыты настежь värav(ad) on ristseliti ~ pärani lahti, забить мяч в ворота palli väravasse lööma, väravat lööma, удар по воротам väravalöök;
‣ tehn. lüüsivärav(ad);
‣ anat. värat; ворота лёгких kopsuvärat, ворота печени maksavärat;
◊ (показать) от ворот поворот кому kõnek. ust näitama kellele; (смотрит,) как баран на новые ворота madalk. (vaatab) nagu vasikas vastset väravat
встать 223 Г сов. → несов. вставать
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
‣ (üles, püsti) tõusma; встать с места kohalt (püsti) tõusma, солнце встало päike on tõusnud, встать на ноги (1) jalule ~ püsti tõusma, (2) ülek. omale jalale saama, iseseisvalt elama hakkama, этот больной скоро встанет на ноги see haige tõuseb varsti jalule, встать из-за стола lauast ~ laua tagant tõusma, при этой мысли волосы встали дыбом seda ~ sellele mõeldes tõusid juuksed püsti;
‣ (üles) tõusma, ärkama; встать с постели voodist tõusma, он встал с головной болью ta ärkas valutava peaga ~ peavaluga;
‣ за кого-что, на что, против кого-чего, без доп. tõusma (võitluseks, kaitseks vm.); весь народ встал на защиту родины kogu rahvas tõusis kodumaa kaitsele ~ kaitseks, встать грудью на защиту чего rinnaga kaitsma mida;
‣ astuma, asuma; встать на ковёр vaibale astuma, встать в очередь järjekorda asuma, встать во главе etteotsa asuma, встать на путь строительства социализма sotsialismi ülesehitusele asuma, встать на чьё место kelle kohale asuma, встать кругом ~ в круг end ringi võtma, встать на колени põlvili laskuma ~ langema (ka ülek.), встать на учёт end arvele võtma;
‣ peatuma, seisma jääma; лошадь встала hobune peatus ~ jäi seisma, река встала jõgi külmus kinni, заводы встали tehased jäid seisma;
‣ перед кем-чем, без доп. ülek. kelle ette kerkima; перед путником встали высокие горы ränduri ette kerkisid kõrged mäed, перед ним встала трудная задача tema ees seisis raske ülesanne, ta seisis raske ülesande ees, перед ними встали новые трудности nende ette kerkisid uued raskused, nad seisid uute raskuste ees, он встал перед трудным вопросом ta seisis raske probleemi ees;
‣ kõnek. (vähe, palju) maksma minema, (kallilt, odavalt) kätte tulema; это нам дорого встанет see läheb meile kalliks maksma;
‣ kõnek. mahtuma; сюда стол не встанет laud ei mahu siia;
◊ встать ~ вставать поперёк горла kõnek. ristiks kaelas ~ tülinaks olema; встать ~ вставать с левой ноги vasaku jalaga voodist tõusma
входить 313b Г несов. → сов. войти во что
‣ sisse tulema ~ minema ~ astuma, sisenema, saabuma; (sisse) tungima; входить в ворота väravast sisse tulema ~ minema, пароход входит в гавань laev saabub sadamasse, входить в употребление kasutusele tulema ~ võetama, входить в быт käibele minema, kombeks saama, входить в моду moodi minema;
‣ (koosseisu) kuuluma, (koosseisus) olema; входить в состав комитета komiteesse kuuluma, входить в бюро büroosse kuuluma, входить в список nimekirjas seisma ~ olema, входить в обязанности kohustuseks olema, kohustuste hulka kuuluma, входить в состав соли soola koostisse kuuluma;
‣ mahtuma, minema; бельё не входило в шкаф kõnek. pesu ei mahtunud kappi, в бочку входит десять вёдер tünni läheb kümme ämbrit;
‣ osalema milles, osa võtma millest; входить во все дела kõiges osalema, мать не входила в домашнее хозяйство ema ei tegelnud majapidamisega;
◊ входить ~ войти во вкус чего maiku suhu ~ hammast verele saama; входить ~ войти в возраст ~ в года ~ в лета täisikka jõudma, täismeheks saama; входить ~ войти в голову ~ в мысль кому pähe ~ mõttesse tulema; входить ~ войти в доверие к кому kelle usaldust võitma, usaldusaluseks saama; входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama, kampa lööma kellega; входить ~ войти в жизнь ellu astuma; входить ~ войти в колею ~ русло rööpa(i)sse minema; входить ~ войти в положение чьё end kelle olukorda seadma ~ olukorras kujutlema; входить ~ войти в привычку kombeks ~ harjumuseks saama; входить ~ войти в плоть и кровь кому luusse ja lihasse kasvama kellele; входить ~ войти в роль osasse sisse elama; входить ~ войти в подробности üksikasjadesse laskuma; входить ~ войти в силу ~ в действие jõustuma; входить ~ войти в тело kõnek. paksuks ~ rasva minema, tüsenema, tüsestuma
‣ sisse tulema ~ minema ~ astuma, sisenema, saabuma; (sisse) tungima; входить в ворота väravast sisse tulema ~ minema, пароход входит в гавань laev saabub sadamasse, входить в употребление kasutusele tulema ~ võetama, входить в быт käibele minema, kombeks saama, входить в моду moodi minema;
‣ (koosseisu) kuuluma, (koosseisus) olema; входить в состав комитета komiteesse kuuluma, входить в бюро büroosse kuuluma, входить в список nimekirjas seisma ~ olema, входить в обязанности kohustuseks olema, kohustuste hulka kuuluma, входить в состав соли soola koostisse kuuluma;
‣ mahtuma, minema; бельё не входило в шкаф kõnek. pesu ei mahtunud kappi, в бочку входит десять вёдер tünni läheb kümme ämbrit;
‣ osalema milles, osa võtma millest; входить во все дела kõiges osalema, мать не входила в домашнее хозяйство ema ei tegelnud majapidamisega;
◊ входить ~ войти во вкус чего maiku suhu ~ hammast verele saama; входить ~ войти в возраст ~ в года ~ в лета täisikka jõudma, täismeheks saama; входить ~ войти в голову ~ в мысль кому pähe ~ mõttesse tulema; входить ~ войти в доверие к кому kelle usaldust võitma, usaldusaluseks saama; входить ~ войти в долю с кем kelle osanikuks hakkama, kampa lööma kellega; входить ~ войти в жизнь ellu astuma; входить ~ войти в колею ~ русло rööpa(i)sse minema; входить ~ войти в положение чьё end kelle olukorda seadma ~ olukorras kujutlema; входить ~ войти в привычку kombeks ~ harjumuseks saama; входить ~ войти в плоть и кровь кому luusse ja lihasse kasvama kellele; входить ~ войти в роль osasse sisse elama; входить ~ войти в подробности üksikasjadesse laskuma; входить ~ войти в силу ~ в действие jõustuma; входить ~ войти в тело kõnek. paksuks ~ rasva minema, tüsenema, tüsestuma
высота 53 С ж. неод.
‣ (обычно без мн. ч.) kõrgus; высота дома maja kõrgus, высота над уровнем моря kõrgus merepinnast, высота полёта lennukõrgus, высотой в три метра kolm meetrit kõrge, kolme meetri kõrgune, смотреть в высоту kõrgusse vaatama, набрать высоту kõrgust võtma (lennul), прыжки в высоту sport kõrgushüpe, взять высоту (1) sport kõrgust ületama, (2) sõj. kõrgendikku vallutama;
‣ kõrgendik;
◊ быть ~ оказаться на высоте oma ülesannete kõrgusel seisma, tasemel olema; с высоты своего величия iroon. ülalt alla, armulikult; с высоты птичьего полёта linnulennult
‣ (обычно без мн. ч.) kõrgus; высота дома maja kõrgus, высота над уровнем моря kõrgus merepinnast, высота полёта lennukõrgus, высотой в три метра kolm meetrit kõrge, kolme meetri kõrgune, смотреть в высоту kõrgusse vaatama, набрать высоту kõrgust võtma (lennul), прыжки в высоту sport kõrgushüpe, взять высоту (1) sport kõrgust ületama, (2) sõj. kõrgendikku vallutama;
‣ kõrgendik;
◊ быть ~ оказаться на высоте oma ülesannete kõrgusel seisma, tasemel olema; с высоты своего величия iroon. ülalt alla, armulikult; с высоты птичьего полёта linnulennult
выучиться 310* Г сов. → несов. выучиваться чему, с инф., без доп. ära ~ selgeks õppima; välja õppima, õpinguid lõpetama; выучиться верховой езде ratsutama õppima, худому выучиться недолго kõnek. paha hakkab kiiresti külge; vrd. учиться
допотопный 126 П kõnek. nalj. noaaegne, enneveeuputusaegne, veeuputuseelne, ennemuistne; допотопные идеи noaaegsed ~ ajast ja arust läinud ideed, паровоз допотопной конструкции veeuputuseelne vedur
завыть 347b Г сов.
‣ uluma ~ ulguma ~ kisendama ~ huilgama ~ vinguma hakkama; волк завыл hunt hakkas ulguma, паровоз завыл vedur hakkas huilgama;
‣ по кому, без доп. madalk. (surnu juures) halisema ~ itkema hakkama
‣ uluma ~ ulguma ~ kisendama ~ huilgama ~ vinguma hakkama; волк завыл hunt hakkas ulguma, паровоз завыл vedur hakkas huilgama;
‣ по кому, без доп. madalk. (surnu juures) halisema ~ itkema hakkama
задаваться I 219 Г несов. → сов. задаться
‣ чем endale eesmärgiks seadma ~ tegema; задаваться целью endale eesmärgiks seadma, задаваться вопросом endale küsimust esitama, задаваться мыслью endale pähe võtma;
‣ kõnek. ette tulema, juhtuma; в это лето часто задавались дождливые дни sel suvel olid ilmad sageli vihmased;
‣ кому, без доп. madalk. õnnestuma;
‣ страд. к задавать
‣ чем endale eesmärgiks seadma ~ tegema; задаваться целью endale eesmärgiks seadma, задаваться вопросом endale küsimust esitama, задаваться мыслью endale pähe võtma;
‣ kõnek. ette tulema, juhtuma; в это лето часто задавались дождливые дни sel suvel olid ilmad sageli vihmased;
‣ кому, без доп. madalk. õnnestuma;
‣ страд. к задавать
заковылять 254b Г сов. kõnek. lonkama ~ komberdama ~ lomberdama hakkama, longates jooksma hakkama; ребёнок заковылял к двери laps tatsas ukse poole, гусь заковылял к воротам hani hakkas värava poole paterdama
запрет 1 С м. неод. keeld; вопреки запрету keelust hoolimata, быть ~ находиться под запретом keelu all olema, наложить запрет на что keeldu millele peale panema, mida ära keelama ~ keelu alla panema, снять запрет с чего keelu alt vabastama mida
запыхтеть 234 Г сов. kõnek. ähkima ~ puhkima hakkama (ka ülek.); он запыхтел как паровоз ta puhkis nagu vedur
захватить 316a Г сов. → несов. захватывать
‣ кого-что, чем haarama, võtma (ka ülek.), kõnek. kahmama; ülek. köitma; захватить из ящика горсть патронов kastist peotäit padruneid haarama, захватить власть в свои руки võimu enda kätte võtma ~ haarama, захватить лучшие места paremaid kohti endale rabama, колесо захватило рукав käis jäi ratta vahele, музыка сразу захватила меня muusika köitis ~ paelus mind otsemaid, работа захватила его ta süvenes üle pea töösse;
‣ кого-что hõivama, vallutama, anastama; захватить город linna vallutama;
‣ кого-что, чего, куда kaasa võtma; захватить работу с собой на дачу tööd suvilasse kaasa võtma, захвати гитару võta kitarr kaasa, захватив двух приятелей, он отправился в парк ta läks koos kahe semuga parki;
‣ что kõnek. saama; захватить чахотку tiisikust saama;
‣ кого-что kõnek. tabama, eest leidma, kätte saama; kinni võtma ~ nabima; jaole saama; захватить кого врасплох keda ootamatult tabama, мы уже не захватили поезда meie tuleku ajaks oli rong juba läinud, захватить на месте преступления kuriteopaigalt tabama, захватить в плен vangi võtma, захватить пожар в самом начале tulekahjule alguses jaole saama ~ peale juhtuma;
◊ дух ~ дыхание захватило ~ захватывает у кого hing jäi kinni, hinge võttis ~ võtab kinni
‣ кого-что, чем haarama, võtma (ka ülek.), kõnek. kahmama; ülek. köitma; захватить из ящика горсть патронов kastist peotäit padruneid haarama, захватить власть в свои руки võimu enda kätte võtma ~ haarama, захватить лучшие места paremaid kohti endale rabama, колесо захватило рукав käis jäi ratta vahele, музыка сразу захватила меня muusika köitis ~ paelus mind otsemaid, работа захватила его ta süvenes üle pea töösse;
‣ кого-что hõivama, vallutama, anastama; захватить город linna vallutama;
‣ кого-что, чего, куда kaasa võtma; захватить работу с собой на дачу tööd suvilasse kaasa võtma, захвати гитару võta kitarr kaasa, захватив двух приятелей, он отправился в парк ta läks koos kahe semuga parki;
‣ что kõnek. saama; захватить чахотку tiisikust saama;
‣ кого-что kõnek. tabama, eest leidma, kätte saama; kinni võtma ~ nabima; jaole saama; захватить кого врасплох keda ootamatult tabama, мы уже не захватили поезда meie tuleku ajaks oli rong juba läinud, захватить на месте преступления kuriteopaigalt tabama, захватить в плен vangi võtma, захватить пожар в самом начале tulekahjule alguses jaole saama ~ peale juhtuma;
◊ дух ~ дыхание захватило ~ захватывает у кого hing jäi kinni, hinge võttis ~ võtab kinni
извергать 169a Г несов. → сов. извергнуть кого-что, откуда välja heitma (kõrgst. ka ülek.) ~ paiskama ~ purskama (kõnek. ka ülek.); извергать кого из своей среды keda enda hulgast välja heitma ~ tõukama, паровоз извергал клубы дыма vedur paiskas ~ pahvis suitsupilvi välja, извергать лаву laavat purskama, извергать проклятия needusi puistama ~ lausuma, сколько лжи извергают его уста kui palju valet tuleb ta huulilt
колёсный 126 П ratas-, ratta-; колёсный трактор ratastraktor, экскаватор на колёсном ходу ratasekskavaator, колёсный прицеп ratashaagis, колёсный пароход rataslaev, -aurik, колёсная мазь vankrimääre, колёсная дорога roobastee
короткий 122 П (кр. ф. короток и van. короток, коротка, коротко, van. коротко и коротко, коротки, коротки и van. коротки; сравн. ст. короче)
‣ lühike, lühi-, lühiajaline, (ajaliselt) väike; короткие волосы lühikesed juuksed, короткое платье lühike kleit, платье ей коротко kleit on talle lühike, юбка коротка seelik on lühike, дни стали короче päevad on lühemaks jäänud, короткий срок lühike tähtaeg, короткая пауза väike ~ lühike paus, короткая остановка väike ~ lühike peatus, короче говоря lühidalt, за короткое время lühikese ajaga, короткий доклад lühiettekanne, короткое совещание lühinõupidamine, короткое замыкание el. lühis, lühiühendus (ka ülek.), короткие волны el. lühilained;
‣ kiire; katkendlik; короткая расправа kiire karistus, lühike lõpp, короткое движение kiire ~ kärme liigutus, короткий взгляд kiire pilk, короткое дыхание katkendlik hingamine, короткие выстрелы katkendlik tulistamine, hõredad paugud, короткий удар järsk löök;
‣ lähedane; короткая дружба lähedane sõprus, короткие отношения lähedased suhted;
◊ руки коротки у кого kellel ei ole voli milleks, hammas ei hakka peale; (быть) на короткой ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; ум короток у кого kõnek. kellel on lühike aru
‣ lühike, lühi-, lühiajaline, (ajaliselt) väike; короткие волосы lühikesed juuksed, короткое платье lühike kleit, платье ей коротко kleit on talle lühike, юбка коротка seelik on lühike, дни стали короче päevad on lühemaks jäänud, короткий срок lühike tähtaeg, короткая пауза väike ~ lühike paus, короткая остановка väike ~ lühike peatus, короче говоря lühidalt, за короткое время lühikese ajaga, короткий доклад lühiettekanne, короткое совещание lühinõupidamine, короткое замыкание el. lühis, lühiühendus (ka ülek.), короткие волны el. lühilained;
‣ kiire; katkendlik; короткая расправа kiire karistus, lühike lõpp, короткое движение kiire ~ kärme liigutus, короткий взгляд kiire pilk, короткое дыхание katkendlik hingamine, короткие выстрелы katkendlik tulistamine, hõredad paugud, короткий удар järsk löök;
‣ lähedane; короткая дружба lähedane sõprus, короткие отношения lähedased suhted;
◊ руки коротки у кого kellel ei ole voli milleks, hammas ei hakka peale; (быть) на короткой ноге с кем kellega heal jalal ~ sõbramees olema; ум короток у кого kõnek. kellel on lühike aru
красавец 36 С м. од. (mees)iludus; писаный красавец piltilus mees, красавец пароход aurikuiludus, laeviludus
манёвренный 127 П manööver-, manöövri-, manööverdus-; манёвренная оборона manööverkaitse, манёвренная война manööversõda, манёвренный паровоз manöövrivedur, манёвренная способность manööverdusvõime, манёвренный катер hea manööverdusvõimega kaater
мясо 94 С с. неод. (без мн. ч.) liha; kõnek. loomaliha; kõnek. viljaliha; белое мясо valge liha, kanaliha, piimavasika liha, варёное мясо keeduliha, keedetud liha, говяжье мясо loomaliha, veiseliha, жареное мясо praeliha, praetud liha, постное мясо tailiha, lahja liha, вырвать пуговицу с мясом kõnek. nööpi koos riidega ära tõmbama;
◊ пушечное мясо kahuriliha, suurtükiliha; ни рыба ни мясо ei liha ega kala
◊ пушечное мясо kahuriliha, suurtükiliha; ни рыба ни мясо ei liha ega kala
набросок 23 С м. неод. visand, skits; карандашный набросок pliiatsivisand, набросок плана plaani visand, черновой набросок mustand
найти II 374 Г сов. → несов. находить
‣ на кого-что otsa ~ vastu põrkama, otsa ~ vastu ~ peale minema ~ tulema; пароход нашёл на мель aurik jooksis madalikule, туча нашла на солнце pilv varjas päikese, гроза нашла puhkes äike;
‣ (также безл.) на кого ülek. kõnek. valdama, haarama keda, peale tulema kellele; на него нашла злость ta sai tulivihaseks;
‣ куда, безл. также кого-чего kõnek. (suurel hulgal) kokku tulema ~ kogunema; нашло много гостей tuli palju külalisi, дым нашёл в комнату suitsu on tuppa tulnud, suits tungis tuppa;
◊ нашла коса на камень kõnekäänd sattusid parajad kokku, kaks kanget said kokku
‣ на кого-что otsa ~ vastu põrkama, otsa ~ vastu ~ peale minema ~ tulema; пароход нашёл на мель aurik jooksis madalikule, туча нашла на солнце pilv varjas päikese, гроза нашла puhkes äike;
‣ (также безл.) на кого ülek. kõnek. valdama, haarama keda, peale tulema kellele; на него нашла злость ta sai tulivihaseks;
‣ куда, безл. также кого-чего kõnek. (suurel hulgal) kokku tulema ~ kogunema; нашло много гостей tuli palju külalisi, дым нашёл в комнату suitsu on tuppa tulnud, suits tungis tuppa;
◊ нашла коса на камень kõnekäänd sattusid parajad kokku, kaks kanget said kokku
напротив I Н
‣ vastas, vastasküljel, vastaspoolel; напротив сидел молодой человек vastas istus noormees, напротив была школа üle tee (v. tänava jne.) oli kool, vastas asus kool;
‣ vastupidi, vastuoksa; madalk. van. kiuste; делать всё напротив kõike vastupidi ~ vastuoksa ~ risti vastu tegema;
‣ в функции вводн. сл. vastupidi; напротив, я очень рад vastupidi, ma olen väga rõõmus
‣ vastas, vastasküljel, vastaspoolel; напротив сидел молодой человек vastas istus noormees, напротив была школа üle tee (v. tänava jne.) oli kool, vastas asus kool;
‣ vastupidi, vastuoksa; madalk. van. kiuste; делать всё напротив kõike vastupidi ~ vastuoksa ~ risti vastu tegema;
‣ в функции вводн. сл. vastupidi; напротив, я очень рад vastupidi, ma olen väga rõõmus
напротив II предлог с род. п. kelle-mille vastu ~ vastas; я сел напротив друга ma istusin sõbra vastu, напротив дома maja vastas
оборот 1 С м. неод.
‣ pööre (ka ülek.), täispööre; keerd, keerang; tiir; sport höör; машина делает сто оборотов в минуту masin teeb sada pööret minutis, полный оборот täispööre, дело приняло дурной оборот asi võttis halva pöörde, оборот вперёд upphöör ette;
‣ kasutus; ввести ~ пустить в оборот käiku ~ liikvele laskma, kasutusele võtma, в обороте käigus, liikvel, kasutusel;
‣ maj. käive, ringlus, ringe; põll. vaheldus; торговый оборот kaubakäive, годовой оборот aastakäive, налог с оборота käibemaks, läbikäigumaks (van.), валовой оборот kogukäive, денежный оборот (1) rahakäive, (2) rahaline käive, оборот капитала kapitalikäive, оборот по продаже läbimüük, müügikäive, оборот вагона vaguniringe, оборот полевых культур viljavaheldus, põllukultuuride vaheldus ~ ringlus;
‣ lgv. tarind, konstruktsioon, väljend; оборот речи tarind, väljend, причастный оборот kesksõnatarind, partitsiibikonstruktsioon;
‣ tagakülg; написать на обороте tagaküljele ~ pöördele kirjutama;
◊ брать ~ взять кого в оборот keda pihtide vahele ~ käsile võtma
‣ pööre (ka ülek.), täispööre; keerd, keerang; tiir; sport höör; машина делает сто оборотов в минуту masin teeb sada pööret minutis, полный оборот täispööre, дело приняло дурной оборот asi võttis halva pöörde, оборот вперёд upphöör ette;
‣ kasutus; ввести ~ пустить в оборот käiku ~ liikvele laskma, kasutusele võtma, в обороте käigus, liikvel, kasutusel;
‣ maj. käive, ringlus, ringe; põll. vaheldus; торговый оборот kaubakäive, годовой оборот aastakäive, налог с оборота käibemaks, läbikäigumaks (van.), валовой оборот kogukäive, денежный оборот (1) rahakäive, (2) rahaline käive, оборот капитала kapitalikäive, оборот по продаже läbimüük, müügikäive, оборот вагона vaguniringe, оборот полевых культур viljavaheldus, põllukultuuride vaheldus ~ ringlus;
‣ lgv. tarind, konstruktsioon, väljend; оборот речи tarind, väljend, причастный оборот kesksõnatarind, partitsiibikonstruktsioon;
‣ tagakülg; написать на обороте tagaküljele ~ pöördele kirjutama;
◊ брать ~ взять кого в оборот keda pihtide vahele ~ käsile võtma
обратиться 296 Г сов. → несов. обращаться
‣ к кому-чему, с чем, за чем pöörduma; обратиться лицом к окну näoga akna poole pöörduma, обратиться на путь истинный tõeteele ~ õigele teele tagasi pöörduma, её мысли обратились к дому ta mõtted kandusid koju, обратимся к нашей проблеме tuleme oma probleemi juurde, обстоятельства обратились против кого ~ во зло кому asjaolud pöördusid kelle vastu ~ kahjuks, обратиться с приветствием к кому tervitama keda, tervituskõnega pöörduma kelle poole, обратиться с просьбой к кому paluma keda, palvega kelle poole pöörduma, разрешите обратиться sõj. lubage (teie poole) pöörduda, обратиться с вопросом к кому kellele küsimust esitama, küsima kellelt mida, обратиться по делу к кому kelle poole ametiasjus pöörduma, обратиться за объяснением selgitust ~ seletust nõudma, обратиться за помощью к кому abi paluma kellelt, обратиться к врачу за советом arstilt nõu küsima;
‣ во что muutuma milleks; вода обратилась в пар vesi aurustus, обратиться в воспоминание mälestuseks saama;
‣ väljendeis обратиться в слух kõrvad kikkis kuulama, обратиться в зрение pingsalt vaatama, üksainus ~ kehastunud tähelepanu olema, обратиться в бегство põgenema, ära jooksma, plehku panema
‣ к кому-чему, с чем, за чем pöörduma; обратиться лицом к окну näoga akna poole pöörduma, обратиться на путь истинный tõeteele ~ õigele teele tagasi pöörduma, её мысли обратились к дому ta mõtted kandusid koju, обратимся к нашей проблеме tuleme oma probleemi juurde, обстоятельства обратились против кого ~ во зло кому asjaolud pöördusid kelle vastu ~ kahjuks, обратиться с приветствием к кому tervitama keda, tervituskõnega pöörduma kelle poole, обратиться с просьбой к кому paluma keda, palvega kelle poole pöörduma, разрешите обратиться sõj. lubage (teie poole) pöörduda, обратиться с вопросом к кому kellele küsimust esitama, küsima kellelt mida, обратиться по делу к кому kelle poole ametiasjus pöörduma, обратиться за объяснением selgitust ~ seletust nõudma, обратиться за помощью к кому abi paluma kellelt, обратиться к врачу за советом arstilt nõu küsima;
‣ во что muutuma milleks; вода обратилась в пар vesi aurustus, обратиться в воспоминание mälestuseks saama;
‣ väljendeis обратиться в слух kõrvad kikkis kuulama, обратиться в зрение pingsalt vaatama, üksainus ~ kehastunud tähelepanu olema, обратиться в бегство põgenema, ära jooksma, plehku panema
огорошить 271a Г сов. → несов. огорошивать, огорашивать кого-что, чем kõnek. rabama, jahmatama panema, pahviks ~ tummaks lööma; огорошить вопросом küsimusega tummaks lööma
озадачить 271a Г сов. → несов. озадачивать кого-что, чем kohmetama panema, segadusse ~ kimbatusse ajama; озадачить неожиданным вопросом ootamatu küsimusega segadusse ajama
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
ошарашить 271a Г сов. → несов. ошарашивать кого-что, чем
‣ kõnek. pahviks lööma, keeletuks tegema, jahmatama panema; ошарашить новостью uudisega pahviks lööma ~ jahmatama, ошарашить вопросом küsimusega rabama;
‣ madalk. virutama, äigama, lajatama; ошарашить палкой kepiga äigama
‣ kõnek. pahviks lööma, keeletuks tegema, jahmatama panema; ошарашить новостью uudisega pahviks lööma ~ jahmatama, ошарашить вопросом küsimusega rabama;
‣ madalk. virutama, äigama, lajatama; ошарашить палкой kepiga äigama
паровоз 1 С м. неод. (auru)vedur; паровоз запаса varuvedur, горячий паровоз sõiduvalmis vedur, пассажирский паровоз reisirongivedur
плавать 164b Г несов.
‣ ujuma (ei viita ühesuunalisusele), ülek. ka hõljuma; плавать кролем krooli ujuma, плавать на спине selili ujuma;
‣ vee peal püsima, ujuma; дерево плавает puu püsib vee peal ~ ujub;
‣ на чём laevaga sõitma; кем, на чём kõnek. kellena merd sõitma, merel käima; meresõitu ~ mereretke tegema; purjetama, seilama; плавать на корабле laevaga sõitma, плавать матросом madrusena merd sõitma;
‣ ülek. kõnek. kobamisi vastama, vastustes ebakindel olema; плавать на экзамене eksamil kobamisi vastama;
◊ мелко плавает кто kõnek. (1) kelle tiivad ei kanna, (2) kes on liiga väike vend ~ liiga pisike putukas ~ vilets vennike; vrd. плыть
‣ ujuma (ei viita ühesuunalisusele), ülek. ka hõljuma; плавать кролем krooli ujuma, плавать на спине selili ujuma;
‣ vee peal püsima, ujuma; дерево плавает puu püsib vee peal ~ ujub;
‣ на чём laevaga sõitma; кем, на чём kõnek. kellena merd sõitma, merel käima; meresõitu ~ mereretke tegema; purjetama, seilama; плавать на корабле laevaga sõitma, плавать матросом madrusena merd sõitma;
‣ ülek. kõnek. kobamisi vastama, vastustes ebakindel olema; плавать на экзамене eksamil kobamisi vastama;
◊ мелко плавает кто kõnek. (1) kelle tiivad ei kanna, (2) kes on liiga väike vend ~ liiga pisike putukas ~ vilets vennike; vrd. плыть
под II предлог I с вин. п.
‣ koha v. suuna märkimisel alla, ette, taha; лезть под стол laua alla ronima, положить под сукно kalevi alla panema, говорить себе под нос endale nina alla ~ habemesse pomisema, ехать под гору allamäge sõitma, бросить под ноги jalgade ette viskama, плыть под ветер pärituult sõitma (laevaga);
‣ seisundisse v. olukorda sattumist v. panemist märkides alla, alt, kätte, -le; отдать под команду кому kelle juhtimise alla andma, отдать под суд kohtu alla andma, попасть под дождь vihma kätte ~ alla jääma, попасть под чью власть kelle võimu alla sattuma, попасть под влияние кого kelle mõju alla sattuma, взять под защиту kaitse alla võtma, взять под стражу valve ~ vahi alla võtma, поставить под ружьё püssi alla võtma ~ panema, ставить под вопрос küsimärgi alla panema, взять под контроль kontrollima, kontrolli alla võtma, подвести дом под крышу maja katuse alla saama, брать под руку käe alt kinni võtma, призвать под ружьё relvile kutsuma, посадить под арест pokri ~ istuma panema, поставить под угрозу ohtu seadma;
‣ aja v. vanuse märkimisel eel, -l, vastu, enne, ligi, umbes, peaaegu, ka liitsõna; под вечер õhtu eel, под осень sügise eel, в ночь под Новый год vana-aastaööl, ему под пятьдесят ta on ligi viiskümmend aastat vana, ему лет под сорок ta on umbes neljakümneaastane, под старость vanas eas, vanuigi;
‣ saateteguri v. vahendi märkimisel saatel, -ga; под музыку muusika saatel, под оркестр orkestri saatel, под шум ветра tuulekohina saatel, (петь) под гитару kitarri saatel (laulma), заснуть под шум дождя vihmasahina saatel uinuma, стричь под машинку masinaga juukseid (maha) lõikama;
‣ matkimise v. jäljenduse märkimisel stiili(s), laadi(s), moodi, taoline, sarnane, nagu; мебель под орех pähklipuud imiteeriv ~ pähkliimitatsiooniga mööbel, окрасить под красное дерево mahagonipuu taoliseks värvima, под цвет неба taevakarva, петь под Шаляпина Šaljapinit matkides ~ järele aimates laulma, стричь под мальчика poisipead lõikama, poisipeasoengut tegema kellele;
‣ otstarbe märkimisel mille jaoks (määratud), ka liitsõna; ящики под фрукты kastid puuvilja jaoks, puuviljakastid, банка под варенье moosipurk, земля под дачу suvilakrunt;
‣ tagatise märkimisel vastu, eest, peale; под расписку allkirja vastu, под проценты protsentide eest, под честное слово ausõna peale; II с твор. п. . koha märkimisel all, taga, lähedal; под столом laua all, под горой mäe all, быть под боком külje all olema, под замком luku taga, жить под Москвой Moskva all ~ lähedal ~ lähistel elama;
‣ seisundi v. oleku märkimisel all, -l, käes; под защитой kaitse all, под властью võimu all, под судом kohtu all, быть под вопросом küsimärgi all ~ küsitav olema, стоять под дождём vihma käes ~ vihma all seisma, под угрозой (1) ähvardusel, (2) ohus, под влиянием гнева viha mõjul, под руководством кого kelle juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel, словарь под редакцией кого kelle toimetatud sõnastik;
‣ tunnuse v. esinemislaadi märkimisel all, -ga, -s; судно под советским флагом Nõukogude lipu all sõitev laev, плыть под парусами seilama, purjede all ~ purjedega ~ purjetades ~ purjelaeval sõitma, под псевдонимом varjunime all, лампа под абажуром varjuga lamp, дом под железной крышей plekk-katusega maja, рыба под белым соусом kala valge kastmega ~ valges kastmes;
‣ sisuselgituse märkimisel all, -st, -ga; что надо понимать под этим термином? mida tuleb mõista selle termini ~ oskussõna all? kuidas sellest terminist aru saada? что вы подразумеваете под этим словом? mida te selle sõna all mõistate ~ selle sõnaga mõtlete?
‣ koha v. suuna märkimisel alla, ette, taha; лезть под стол laua alla ronima, положить под сукно kalevi alla panema, говорить себе под нос endale nina alla ~ habemesse pomisema, ехать под гору allamäge sõitma, бросить под ноги jalgade ette viskama, плыть под ветер pärituult sõitma (laevaga);
‣ seisundisse v. olukorda sattumist v. panemist märkides alla, alt, kätte, -le; отдать под команду кому kelle juhtimise alla andma, отдать под суд kohtu alla andma, попасть под дождь vihma kätte ~ alla jääma, попасть под чью власть kelle võimu alla sattuma, попасть под влияние кого kelle mõju alla sattuma, взять под защиту kaitse alla võtma, взять под стражу valve ~ vahi alla võtma, поставить под ружьё püssi alla võtma ~ panema, ставить под вопрос küsimärgi alla panema, взять под контроль kontrollima, kontrolli alla võtma, подвести дом под крышу maja katuse alla saama, брать под руку käe alt kinni võtma, призвать под ружьё relvile kutsuma, посадить под арест pokri ~ istuma panema, поставить под угрозу ohtu seadma;
‣ aja v. vanuse märkimisel eel, -l, vastu, enne, ligi, umbes, peaaegu, ka liitsõna; под вечер õhtu eel, под осень sügise eel, в ночь под Новый год vana-aastaööl, ему под пятьдесят ta on ligi viiskümmend aastat vana, ему лет под сорок ta on umbes neljakümneaastane, под старость vanas eas, vanuigi;
‣ saateteguri v. vahendi märkimisel saatel, -ga; под музыку muusika saatel, под оркестр orkestri saatel, под шум ветра tuulekohina saatel, (петь) под гитару kitarri saatel (laulma), заснуть под шум дождя vihmasahina saatel uinuma, стричь под машинку masinaga juukseid (maha) lõikama;
‣ matkimise v. jäljenduse märkimisel stiili(s), laadi(s), moodi, taoline, sarnane, nagu; мебель под орех pähklipuud imiteeriv ~ pähkliimitatsiooniga mööbel, окрасить под красное дерево mahagonipuu taoliseks värvima, под цвет неба taevakarva, петь под Шаляпина Šaljapinit matkides ~ järele aimates laulma, стричь под мальчика poisipead lõikama, poisipeasoengut tegema kellele;
‣ otstarbe märkimisel mille jaoks (määratud), ka liitsõna; ящики под фрукты kastid puuvilja jaoks, puuviljakastid, банка под варенье moosipurk, земля под дачу suvilakrunt;
‣ tagatise märkimisel vastu, eest, peale; под расписку allkirja vastu, под проценты protsentide eest, под честное слово ausõna peale; II с твор. п. . koha märkimisel all, taga, lähedal; под столом laua all, под горой mäe all, быть под боком külje all olema, под замком luku taga, жить под Москвой Moskva all ~ lähedal ~ lähistel elama;
‣ seisundi v. oleku märkimisel all, -l, käes; под защитой kaitse all, под властью võimu all, под судом kohtu all, быть под вопросом küsimärgi all ~ küsitav olema, стоять под дождём vihma käes ~ vihma all seisma, под угрозой (1) ähvardusel, (2) ohus, под влиянием гнева viha mõjul, под руководством кого kelle juhatusel, оркестр под управлением кого orkester kelle juhatusel, словарь под редакцией кого kelle toimetatud sõnastik;
‣ tunnuse v. esinemislaadi märkimisel all, -ga, -s; судно под советским флагом Nõukogude lipu all sõitev laev, плыть под парусами seilama, purjede all ~ purjedega ~ purjetades ~ purjelaeval sõitma, под псевдонимом varjunime all, лампа под абажуром varjuga lamp, дом под железной крышей plekk-katusega maja, рыба под белым соусом kala valge kastmega ~ valges kastmes;
‣ sisuselgituse märkimisel all, -st, -ga; что надо понимать под этим термином? mida tuleb mõista selle termini ~ oskussõna all? kuidas sellest terminist aru saada? что вы подразумеваете под этим словом? mida te selle sõna all mõistate ~ selle sõnaga mõtlete?
подкупить 323a Г сов. → несов. подкупать
‣ кого-что ära ostma (ülek.); подкупить свидетелей tunnistajaid ära ostma, tunnistajatele altkäemaksu ~ pistist andma;
‣ кого, чем ülek. veetlema, võluma, hurmama, enda poole võitma, sümpaatiat äratama; подкупить простотой oma lihtsusega võluma, подкупить добротой headusega võitma;
‣ что, чего kõnek. juurde ostma; подкупить хлеба leiba juurde ostma, veel leiba ostma
‣ кого-что ära ostma (ülek.); подкупить свидетелей tunnistajaid ära ostma, tunnistajatele altkäemaksu ~ pistist andma;
‣ кого, чем ülek. veetlema, võluma, hurmama, enda poole võitma, sümpaatiat äratama; подкупить простотой oma lihtsusega võluma, подкупить добротой headusega võitma;
‣ что, чего kõnek. juurde ostma; подкупить хлеба leiba juurde ostma, veel leiba ostma
подносчик 18 С м. од. kättekandja, kättetooja, juurdekandja, juurdetooja, ettekandja, ettetooja; подносчик патронов sõj. padrunikandja, laskemoonakandja
подняться 264 (прош. вр. поднялся и поднялся, поднялась, поднялось и поднялось, поднялись и поднялись; буд. вр. kõnek. подымусь...) Г сов. → несов. подниматься
‣ (üles, püsti, kõrgemale) tõusma, kerkima (ka ülek.); подняться с места kohalt ~ püsti tõusma, подняться во весь рост kogu pikkuses tõusma, подняться из-за стола lauast tõusma, подняться с постели voodist tõusma, подняться на гору mäkke tõusma, подняться на высоту десять километров kümne kilomeetri kõrgusele tõusma, подняться в чьих глазах kelle silmis tõusma, вода в реке поднялась vesi on jões tõusnud, барометр поднялся baromeeter tõusis ~ on tõusnud, настроение поднялось tuju tõusis, поднялся шум tõusis kisa-kära, цены поднялись hinnad tõusid, поднялся сильный ветер tõusis tugev tuul, производительность труда поднялась tööviljakus tõusis, город поднялся из руин linn kerkis varemeist, занавес поднялся eesriie kerkis, брови поднялись kulmud kerkisid, туча поднялась над лесом pilv kerkis metsa kohale, тесто поднялось taigen on kerkinud, шерсть поднялась karvad läksid turri, пароход поднялся по реке laev sõitis ülesjõge, подняться на крыльцо trepile astuma, подняться по лестнице trepist ~ redelit mööda üles minema;
‣ puhkema, algama, tekkima; поднялся хохот puhkes naerulagin ~ vali ~ mürisev naer, поднялась суматоха tekkis segadus;
‣ ülek. kõnek. jalule ~ heale järjele saama; хозяйство поднялось majapidamine on paremal järjel ~ on kosunud;
‣ jah. lendu tõusma;
‣ на кого-что, без доп. ülek. liikvele minema, tegevusse asuma; teele asuma; подняться на восстание üles tõusma, ülestõusu alustama, подняться на войну sõdima hakkama, подняться в атаку rünnakule minema;
‣ kõnek. sirguma, üles kasvama;
◊ рука не поднялась на кого-что ülek. käsi ei tõusnud kelle-mille vastu; подняться ~ подниматься на ноги ülek. jalgu alla saama
‣ (üles, püsti, kõrgemale) tõusma, kerkima (ka ülek.); подняться с места kohalt ~ püsti tõusma, подняться во весь рост kogu pikkuses tõusma, подняться из-за стола lauast tõusma, подняться с постели voodist tõusma, подняться на гору mäkke tõusma, подняться на высоту десять километров kümne kilomeetri kõrgusele tõusma, подняться в чьих глазах kelle silmis tõusma, вода в реке поднялась vesi on jões tõusnud, барометр поднялся baromeeter tõusis ~ on tõusnud, настроение поднялось tuju tõusis, поднялся шум tõusis kisa-kära, цены поднялись hinnad tõusid, поднялся сильный ветер tõusis tugev tuul, производительность труда поднялась tööviljakus tõusis, город поднялся из руин linn kerkis varemeist, занавес поднялся eesriie kerkis, брови поднялись kulmud kerkisid, туча поднялась над лесом pilv kerkis metsa kohale, тесто поднялось taigen on kerkinud, шерсть поднялась karvad läksid turri, пароход поднялся по реке laev sõitis ülesjõge, подняться на крыльцо trepile astuma, подняться по лестнице trepist ~ redelit mööda üles minema;
‣ puhkema, algama, tekkima; поднялся хохот puhkes naerulagin ~ vali ~ mürisev naer, поднялась суматоха tekkis segadus;
‣ ülek. kõnek. jalule ~ heale järjele saama; хозяйство поднялось majapidamine on paremal järjel ~ on kosunud;
‣ jah. lendu tõusma;
‣ на кого-что, без доп. ülek. liikvele minema, tegevusse asuma; teele asuma; подняться на восстание üles tõusma, ülestõusu alustama, подняться на войну sõdima hakkama, подняться в атаку rünnakule minema;
‣ kõnek. sirguma, üles kasvama;
◊ рука не поднялась на кого-что ülek. käsi ei tõusnud kelle-mille vastu; подняться ~ подниматься на ноги ülek. jalgu alla saama
подойти 374 Г сов. → несов. подходить к кому-чему, без доп.
‣ juurde ~ lähemale astuma ~ tulema ~ minema, lähenema (ka ülek.); подойти к окну akna juurde astuma, пароход подошёл к пристани laev tuli ~ jõudis sadamasse, уметь подойти к людям inimestele läheneda oskama, критически подойти к чему kriitikaga ~ kriitiliselt lähenema millele ~ suhtuma millesse, подойти к концу lõppema, lõpule lähenema;
‣ saabuma, kätte jõudma; подошёл вечер õhtu on käes, он должен вот-вот подойти kõnek. ta peab iga hetk saabuma ~ tulema;
‣ ulatuma; лес подошёл к дороге mets ulatus teeni;
‣ sobima; подойти по размеру suuruse poolest sobima, такие условия нам не подойдут need tingimused meile ei sobi, подойти к платью kleidiga kokku sobima;
‣ kallale ~ juurde asuma; подойти к изучению чего mille uurimist alustama;
‣ kõnek. kerkima (taigna kohta);
‣ madalk. valmis ~ küpseks saama (vilja kohta); рожь уже подошла rukis on küps;
◊ подойти ~ подходить со своей меркой к кому-чему keda-mida oma mõõdupuuga mõõtma
‣ juurde ~ lähemale astuma ~ tulema ~ minema, lähenema (ka ülek.); подойти к окну akna juurde astuma, пароход подошёл к пристани laev tuli ~ jõudis sadamasse, уметь подойти к людям inimestele läheneda oskama, критически подойти к чему kriitikaga ~ kriitiliselt lähenema millele ~ suhtuma millesse, подойти к концу lõppema, lõpule lähenema;
‣ saabuma, kätte jõudma; подошёл вечер õhtu on käes, он должен вот-вот подойти kõnek. ta peab iga hetk saabuma ~ tulema;
‣ ulatuma; лес подошёл к дороге mets ulatus teeni;
‣ sobima; подойти по размеру suuruse poolest sobima, такие условия нам не подойдут need tingimused meile ei sobi, подойти к платью kleidiga kokku sobima;
‣ kallale ~ juurde asuma; подойти к изучению чего mille uurimist alustama;
‣ kõnek. kerkima (taigna kohta);
‣ madalk. valmis ~ küpseks saama (vilja kohta); рожь уже подошла rukis on küps;
◊ подойти ~ подходить со своей меркой к кому-чему keda-mida oma mõõdupuuga mõõtma
пожар 1 С м. неод. tulekahju, kahjutuli, põleng, palang; лесной пожар metsatulekahju, -põlemine, -põleng, беглый пожар liikuv tuli ~ põleng (metsapõlemisel), верховой пожар ladvatuli, -põleng, низовой пожар pinnatuli, -põleng, торфяной пожар rabatulekahju, -põleng, тушить пожар tulekahju kustutama, пожар войны ülek. sõjaleek, -tuli, -tulekahju, пожар страстей ülek. kirgede lõõm;
◊ (бежать) как на пожар kõnek. (jooksma) nagu oleks tuli lahti ~ nagu tuli takus; не на пожар kõnek. ega sellega ei põle ~ tuld taga ole
◊ (бежать) как на пожар kõnek. (jooksma) nagu oleks tuli lahti ~ nagu tuli takus; не на пожар kõnek. ega sellega ei põle ~ tuld taga ole
поколотить 316a Г сов.
‣ кого-что, по чему, во что, чем, без доп. kõnek. (mõnda aega) taguma ~ kloppima ~ kolkima; поколотить по воротам värava pihta prõmmima;
‣ кого kõnek. keda läbi kolkima ~ peksma, kellele kolki ~ naha peale andma;
‣ кого-что madalk. (kõike, kõiki) puruks peksma ~ lööma (ka ülek.); поколотить стёкла klaase puruks peksma, поколотить врага vaenlast peksma
‣ кого-что, по чему, во что, чем, без доп. kõnek. (mõnda aega) taguma ~ kloppima ~ kolkima; поколотить по воротам värava pihta prõmmima;
‣ кого kõnek. keda läbi kolkima ~ peksma, kellele kolki ~ naha peale andma;
‣ кого-что madalk. (kõike, kõiki) puruks peksma ~ lööma (ka ülek.); поколотить стёкла klaase puruks peksma, поколотить врага vaenlast peksma
полнозвучный 126 П (кр. ф. полнозвучен, полнозвучна, полнозвучно, полнозвучны) kõlav, täiekõlaline, täiskõlaga; полнозвучный баритон kõlav ~ täiskõlaline bariton
полотенце 111 С с. неод. käterätik, käterätt; кухонное полотенце köögirätik, махровое полотенце froteerätik, посудное полотенце nõude(kuivatus)rätik, köögirätik, полотенце для рук käterätik
прервать 217a Г сов. → несов. прерывать кого-что, чем katkestama; pooleli ~ katki jätma; прервать молчание vaikust katkestama, прервать разговор jutuajamist pooleli jätma, прервать докладчика вопросом kõnelejat küsimusega katkestama, прервать на полуслове poole sõna pealt katkestama, прервать связи sidemeid katkestama, läbi käimast lakkama, прервать знакомство tutvust üles ütlema, прервать работу tööd katkestama, прервать переговоры läbirääkimisi katkestama
пристать 223 Г сов. → несов. приставать
‣ к кому-чему, без доп. külge jääma ~ hakkama; к одежде пристала грязь pori on riiete külge jäänud, грипп не пристал к нему kõnek. gripp ei hakanud talle külge;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama hakkama; end külge kleepima; пристать к кому с вопросами keda küsimustega tüütama, пристать к прохожему möödujat tülitama;
‣ к кому-чему kõnek. seltsima hakkama, kampa ~ kilda lööma; к нам пристала чужая собака võõras koer tuli meile järele ~ hakkas meie sabas ~ meil kaasas käima;
‣ к чему, без доп. randuma; mer. parda äärde haalama; пароход пристал к пристани laev sildus ~ randus;
‣ (без несов., без 1 и 2 л.) кому, к кому, обычно с отриц. kõnek. sobima, kõlbama, sünnis olema; не пристало ему так говорить tal ei sobi nii rääkida;
◊ пристать ~ приставать как банный лист к кому madalk. halv. kellele nagu uni peale käima, viimane tüütus olema; пристать ~ приставать с ножом к горлу к кому kõnek. mitte hingerahu andma, kaela peale käima, visalt ~ tüütuseni peale käima
‣ к кому-чему, без доп. külge jääma ~ hakkama; к одежде пристала грязь pori on riiete külge jäänud, грипп не пристал к нему kõnek. gripp ei hakanud talle külge;
‣ к кому, с чем kõnek. tüütama hakkama; end külge kleepima; пристать к кому с вопросами keda küsimustega tüütama, пристать к прохожему möödujat tülitama;
‣ к кому-чему kõnek. seltsima hakkama, kampa ~ kilda lööma; к нам пристала чужая собака võõras koer tuli meile järele ~ hakkas meie sabas ~ meil kaasas käima;
‣ к чему, без доп. randuma; mer. parda äärde haalama; пароход пристал к пристани laev sildus ~ randus;
‣ (без несов., без 1 и 2 л.) кому, к кому, обычно с отриц. kõnek. sobima, kõlbama, sünnis olema; не пристало ему так говорить tal ei sobi nii rääkida;
◊ пристать ~ приставать как банный лист к кому madalk. halv. kellele nagu uni peale käima, viimane tüütus olema; пристать ~ приставать с ножом к горлу к кому kõnek. mitte hingerahu andma, kaela peale käima, visalt ~ tüütuseni peale käima
приучение 115 С с. неод. (без мн. ч.) õpetamine, harjutamine; õppimine; приучение к верховой езде ratsutama õpetamine ~ õppimine
пробить 325 Г сов. → несов. пробивать
‣ что, в чём läbi ~ auku sisse lööma, läbima, läbistama, augustama, mulgustama; sälkama; пробить отверстие в стене seina sisse auku tegema, река пробила плотину jõgi purustas tammi ~ murdis tammist läbi, пуля пробила плечо kuul läbistas õla ~ läks ~ tungis õlast läbi, пробить туннель tunnelit rajama ~ läbi raiuma;
‣ (без несов.) во что, что, по чему, без доп. lööma, pealelööki sooritama ~ tegema; пробить по воротам palli väravasse lööma, пробить в колокол häirekella lööma, пробить в барабан trummil (maha) põristama (näit. signaali), пробить тревогу häiret andma, часы пробили три раза kell lõi kolm korda, пробило полночь kell lõi südaöötundi;
‣ что kõnek. rajama; пробить шоссе maanteed rajama, пробить дорогу teed rajama (ka ülek.);
‣ что ehit. tihtima, takutama;
‣ что ülek. madalk. läbi suruma ~ lükkama; пробить проект projekti läbi suruma;
◊ чей час пробил ~ настал kelle tund on tulnud; пушкой ~ из пушки не пробьёшь ~ не прошибёшь kõnek. (1) (rahvast) on murdu ~ paksult koos, (2) kes on kohutav ~ hirmus põikpea ~ puupea, keda ei veena ~ ei mõjuta millegagi
‣ что, в чём läbi ~ auku sisse lööma, läbima, läbistama, augustama, mulgustama; sälkama; пробить отверстие в стене seina sisse auku tegema, река пробила плотину jõgi purustas tammi ~ murdis tammist läbi, пуля пробила плечо kuul läbistas õla ~ läks ~ tungis õlast läbi, пробить туннель tunnelit rajama ~ läbi raiuma;
‣ (без несов.) во что, что, по чему, без доп. lööma, pealelööki sooritama ~ tegema; пробить по воротам palli väravasse lööma, пробить в колокол häirekella lööma, пробить в барабан trummil (maha) põristama (näit. signaali), пробить тревогу häiret andma, часы пробили три раза kell lõi kolm korda, пробило полночь kell lõi südaöötundi;
‣ что kõnek. rajama; пробить шоссе maanteed rajama, пробить дорогу teed rajama (ka ülek.);
‣ что ehit. tihtima, takutama;
‣ что ülek. madalk. läbi suruma ~ lükkama; пробить проект projekti läbi suruma;
◊ чей час пробил ~ настал kelle tund on tulnud; пушкой ~ из пушки не пробьёшь ~ не прошибёшь kõnek. (1) (rahvast) on murdu ~ paksult koos, (2) kes on kohutav ~ hirmus põikpea ~ puupea, keda ei veena ~ ei mõjuta millegagi
пыхтеть 234 Г несов. kõnek.
‣ от чего, без доп. hingeldama, lõõtsutama, ähkima, puhkima (ka ülek.), ähklema, puhklema; чем pahvima; паровоз пыхтит vedur puhib sõita ~ sõidab puhkides, пыхтеть папироской suitsu pahvima;
‣ над чем ülek. vaeva nägema, pead murdma; пыхтеть над задачей ülesande kallal pead murdma
‣ от чего, без доп. hingeldama, lõõtsutama, ähkima, puhkima (ka ülek.), ähklema, puhklema; чем pahvima; паровоз пыхтит vedur puhib sõita ~ sõidab puhkides, пыхтеть папироской suitsu pahvima;
‣ над чем ülek. vaeva nägema, pead murdma; пыхтеть над задачей ülesande kallal pead murdma
разгрузиться 313, 293 Г сов. → несов. разгружаться
‣ laadungist ~ koormast lahti saama, laadungit ~ koormat ära andma; пароход разгрузился laev sai laadungist lahti ~ vabaks ~ tühjaks, laev andis laadungi ära, laev lossiti tühjaks;
‣ ülek. kõnek. koormusest vabanema
‣ laadungist ~ koormast lahti saama, laadungit ~ koormat ära andma; пароход разгрузился laev sai laadungist lahti ~ vabaks ~ tühjaks, laev andis laadungi ära, laev lossiti tühjaks;
‣ ülek. kõnek. koormusest vabanema
разрезать 169a Г несов. → сов. разрезать что
‣ lahti ~ katki ~ lõhki ~ läbi ~ tükkideks lõikama; разрезать хлеб leiba lahti lõikama, разрезать книгу raamatut lahti lõikama, разрезать нарыв paiset lahti lõikama, разрезать коммуникации ühendusteid läbi lõikama;
‣ ülek. lõikama, poolitama, jaotama; пароход разрезает волны laev lõikab laineid, река разрезает город jõgi lõikab ~ poolitab ~ jaotab linna kaheks
‣ lahti ~ katki ~ lõhki ~ läbi ~ tükkideks lõikama; разрезать хлеб leiba lahti lõikama, разрезать книгу raamatut lahti lõikama, разрезать нарыв paiset lahti lõikama, разрезать коммуникации ühendusteid läbi lõikama;
‣ ülek. lõikama, poolitama, jaotama; пароход разрезает волны laev lõikab laineid, река разрезает город jõgi lõikab ~ poolitab ~ jaotab linna kaheks
раскос 1 С м. неод. ehit. kaldtugi, kaldside, diagonaal(tugi); ветровой раскос tuuleside, сжатый раскос surudiagonaal, восходящий раскос tõusev diagonaal, перекрёстные раскосы ristsidemed, ristdiagonaalid, раскос мачты el. mastipõigik
сбить 325 (буд. вр. собью, собьёшь, собьёт) Г сов. → несов. сбивать
‣ кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
‣ что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
‣ кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
‣ кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
‣ что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
‣ что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
◊ сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
‣ кого-что, с чего alla ~ maha ~ küljest lööma; сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, сбить с ног pikali ~ jalust maha lööma, сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), сбить цену kõnek. hinda alla lööma, сбить темп tempot ~ kiirust vähendama ~ maha võtma, сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;
‣ что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa ~ viltu ~ ära tallama; сбить каблук kontsa viltu tallama;
‣ кого-что ülek. kõnek. segi ~ segadusse ajama; сбить планы plaane segi ajama, сбить порядок (esemete) asetust ~ paigutust segi lööma ~ segi paiskama, сбить ученика трудным вопросом õpilast ~ õppurit raske küsimusega segadusse ajama;
‣ кого, с чего eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; сбить с дороги teelt eksitama;
‣ что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; сбить разговор на другую тему juttu mujale ~ teisale viima;
‣ кого-что kõnek. kokku kuhjama ~ ajama; сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;
‣ что kokku lööma ~ klopsima; сбить ящик kasti kokku lööma, сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;
‣ что (vahule, kokku) lööma, kloppima; сбить яйца mune vahule lööma, сбить масло võid tegema, kirnuma (van.);
◊ сбить ~ сбивать гонор ~ спесь ~ форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima ~ ninakust vähendama ~ maha võtma, kellele nina pihta andma; сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema; сбить ~ сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga ~ jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele ~ halvale teele ~ libedale teele ahvatlema ~ viima
свистеть 235 Г несов. что, без доп.
‣ vilistama, vilet laskma; vinguma, vihisema, huilgama; паровоз свистит vedur annab vilet ~ vilistab;
‣ madalk. luiskama, villast viskama, hambasse puhuma;
◊ свистеть в кулак kõnek. (nälja)käppa imema, läbi viie vaatama, kellel on ~ oli nälg varaks, nälga nägema
‣ vilistama, vilet laskma; vinguma, vihisema, huilgama; паровоз свистит vedur annab vilet ~ vilistab;
‣ madalk. luiskama, villast viskama, hambasse puhuma;
◊ свистеть в кулак kõnek. (nälja)käppa imema, läbi viie vaatama, kellel on ~ oli nälg varaks, nälga nägema
свисток 24 С м. неод. vile (ese, millega vilistatakse; selle heli; vilesignaal); свистеть в свисток vilet puhuma, vilega vilistama, свисток паровоза vedurivile, туманный свисток mer. udusireen, пароход дал свисток aurik andis vilet ~ vilistas
снизу Н alt, altpoolt; all, allpool; хлеб подгорел снизу leib kõrbes alt ära, снизу вверх alt üles, второй абзац снизу alt teine lõik, снизу была белая рубашка all oli valge särk, критика снизу altpoolt tulev kriitika, пароход идёт снизу laev tuleb ülesjõge ~ vastuvoolu;
◊ смотреть ~ глядеть снизу вверх на кого kelle peale alt üles vaatama; снизу доверху (1) alt kuni üles, (2) alamast ülemuseni välja
◊ смотреть ~ глядеть снизу вверх на кого kelle peale alt üles vaatama; снизу доверху (1) alt kuni üles, (2) alamast ülemuseni välja
снять 264 Г сов. → несов. снимать
‣ кого-что maha ~ ära ~ lahti võtma; снять картину со стены pilti ~ maali seinalt maha võtma, снять грим grimmi maha võtma, снять строительные леса tellinguid maha võtma, снять мачту mer. masti maha võtma, снять что с производства mille tootmist lõpetama, снять вопрос с пoвестки дня küsimust päevakorrast maha võtma ~ välja jätma ~ kustutama, снять пальто palitut maha ~ seljast ära võtma, снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, снять шторы kardinaid eest ära võtma, снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, снять премию preemiast ilma jätma, снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma ~ (ära) võtma, снять бороду habet maha ajama, снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, снять со стропа troppe vallandama ~ lahti võtma, lahti troppima, снять чешую soomustest puhastama, снять допрос jur. üle kuulama, снять свидетельское показание jur. tunnistaja ütlust võtma;
‣ kõrvaldama, kustutama; снять противоречие vastuolu kõrvaldama, снять судимость jur. karistust kustutama, снять запрет keeldu tühistama ~ kaotama, снять выговор noomitust maha võtma ~ tühistama, снять блокаду blokaadi lõpetama;
‣ что koristama; снять урожай saaki ~ vilja koristama;
‣ кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; снять с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, снять с места kohalt lahti laskma, снять с учёта arvelt maha võtma;
‣ что (jäljendit) tegema ~ võtma; снять копию koopiat ~ ärakirja tegema, снять план местности koha ~ paikkonna plaani tegema, снять мерку mõõtu võtma;
‣ кого-что filmi ~ pilti tegema, filmima, pildistama; снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, снять фильм filmima, filmi tegema, снять на киноплёнку filmima;
‣ что üürile võtma, üürima; снять комнату tuba üürima;
◊ как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; снять ~ снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama; снять ~ снимать пенки ~ сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma; снять ~ снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna ~ säru ~ peapesu tegema; снять ~ снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma
‣ кого-что maha ~ ära ~ lahti võtma; снять картину со стены pilti ~ maali seinalt maha võtma, снять грим grimmi maha võtma, снять строительные леса tellinguid maha võtma, снять мачту mer. masti maha võtma, снять что с производства mille tootmist lõpetama, снять вопрос с пoвестки дня küsimust päevakorrast maha võtma ~ välja jätma ~ kustutama, снять пальто palitut maha ~ seljast ära võtma, снять шкуру nahka maha võtma, nülgima, снять чайник с плиты teekannu pliidilt ära võtma, снять шторы kardinaid eest ära võtma, снять ответственность с кого kellelt vastutust (ära) võtma, снять премию preemiast ilma jätma, снять сливки с молока piima koorima, piima pealt koort riisuma ~ (ära) võtma, снять бороду habet maha ajama, снять безбилетного пассажира piletita sõitjat maha tõstma, снять пароход с мели laeva madalikult lahti võtma, снять со стропа troppe vallandama ~ lahti võtma, lahti troppima, снять чешую soomustest puhastama, снять допрос jur. üle kuulama, снять свидетельское показание jur. tunnistaja ütlust võtma;
‣ kõrvaldama, kustutama; снять противоречие vastuolu kõrvaldama, снять судимость jur. karistust kustutama, снять запрет keeldu tühistama ~ kaotama, снять выговор noomitust maha võtma ~ tühistama, снять блокаду blokaadi lõpetama;
‣ что koristama; снять урожай saaki ~ vilja koristama;
‣ кого vallandama, tagandama, lahti laskma, maha võtma; снять с работы töölt vallandama ~ lahti laskma, снять с места kohalt lahti laskma, снять с учёта arvelt maha võtma;
‣ что (jäljendit) tegema ~ võtma; снять копию koopiat ~ ärakirja tegema, снять план местности koha ~ paikkonna plaani tegema, снять мерку mõõtu võtma;
‣ кого-что filmi ~ pilti tegema, filmima, pildistama; снять девочку tüdrukut pildistama, tüdrukust pilti tegema, снять фильм filmima, filmi tegema, снять на киноплёнку filmima;
‣ что üürile võtma, üürima; снять комнату tuba üürima;
◊ как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; снять ~ снимать голову с кого, кому kõnek. (1) kellel pead maha võtma, (2) keda alt vedama; снять ~ снимать пенки ~ сливки с чего koort pealt riisuma, manti võtma; снять ~ снимать стружку с кого madalk. kelle nahka täis sõimama, kellele sauna ~ säru ~ peapesu tegema; снять ~ снимать последнюю рубашку с кого kõnek. kellelt viimast särki seljast võtma
сняться 264 (прош. вр. снялось и снялось, снялись и снялись) Г сов. → несов. сниматься
‣ (без 1 и 2 л.) maha ~ ära ~ lahti tulema; топор снялся с топорища kirvel tuli vars ära, kirves tuli varre otsast ära, сапог снялся saabas tuli jalast, пароход снялся с мели laev sai ~ pääses madalikult lahti, пароход снялся с якоря laev hiivas ankru, сняться с места (paigalt) liikuma hakkama;
‣ end lahti ~ maha võtma; сняться с работы end töölt ~ ametist lahti võtma, сняться с учёта end arvelt maha võtma;
‣ end pildistada laskma; filmis mängima; сняться в роли учителя filmis õpetajat ~ õpetaja osa mängima
‣ (без 1 и 2 л.) maha ~ ära ~ lahti tulema; топор снялся с топорища kirvel tuli vars ära, kirves tuli varre otsast ära, сапог снялся saabas tuli jalast, пароход снялся с мели laev sai ~ pääses madalikult lahti, пароход снялся с якоря laev hiivas ankru, сняться с места (paigalt) liikuma hakkama;
‣ end lahti ~ maha võtma; сняться с работы end töölt ~ ametist lahti võtma, сняться с учёта end arvelt maha võtma;
‣ end pildistada laskma; filmis mängima; сняться в роли учителя filmis õpetajat ~ õpetaja osa mängima
стекло 99 (род. п. мн. ч. стёкол) С с. неод.
‣ klaas; оконное стекло aknaklaas, aknaruut, бутылочное стекло pudeliklaas, матовое стекло mattklaas, небьющееся стекло purunematu ~ purunemiskindel klaas, дымчатое стекло suitsuklaas, прозрачное стекло läbipaistev klaas, klaarklaas, молочное стекло piimklaas, опалиновое стекло piimjas klaas, опаловое стекло poolpiimklaas, защитное стекло kaitseklaas, органическое стекло orgaanklaas, армированное стекло sardklaas, жидкое стекло vesiklaas, ветровое стекло aut. esiklaas, tuuleklaas, увеличительное стекло suurendusklaas, luup, листовое стекло tahvelklaas, стекло с морозом jääklaas, стёкла для очков prilliklaasid, стёкла врезались в руку klaasikillud lõikasid kätte;
‣ (без мн. ч.) klaasesemed, klaasasjad; выставка стекла klaasinäitus
‣ klaas; оконное стекло aknaklaas, aknaruut, бутылочное стекло pudeliklaas, матовое стекло mattklaas, небьющееся стекло purunematu ~ purunemiskindel klaas, дымчатое стекло suitsuklaas, прозрачное стекло läbipaistev klaas, klaarklaas, молочное стекло piimklaas, опалиновое стекло piimjas klaas, опаловое стекло poolpiimklaas, защитное стекло kaitseklaas, органическое стекло orgaanklaas, армированное стекло sardklaas, жидкое стекло vesiklaas, ветровое стекло aut. esiklaas, tuuleklaas, увеличительное стекло suurendusklaas, luup, листовое стекло tahvelklaas, стекло с морозом jääklaas, стёкла для очков prilliklaasid, стёкла врезались в руку klaasikillud lõikasid kätte;
‣ (без мн. ч.) klaasesemed, klaasasjad; выставка стекла klaasinäitus
счётчик 18 С м.
‣ од. loendaja, lugeja; счётчик по переписи населения rahvaloendaja, счётчик голосов häältelugeja;
‣ неод. arvesti, loendur, mõõtur; электрический счётчик, счётчик электроэнергии elektriarvesti, газовый счётчик gaasiarvesti, водомерный счётчик veearvesti, veemõõtja (kõnek.), контрольный счётчик el. kontrollarvesti, кольцевой счётчик el. ringloendur, десятичный счётчик kümnendloendur, счётчик оборотов pöördeloendur, счётчик команд, програмный счётчик käsuloendur (arvutis), счётчик вагонеток mäend. vagonetiloendur, счётчик листов trük. poognaloendur, счётчик (в) такси taksomeeter
‣ од. loendaja, lugeja; счётчик по переписи населения rahvaloendaja, счётчик голосов häältelugeja;
‣ неод. arvesti, loendur, mõõtur; электрический счётчик, счётчик электроэнергии elektriarvesti, газовый счётчик gaasiarvesti, водомерный счётчик veearvesti, veemõõtja (kõnek.), контрольный счётчик el. kontrollarvesti, кольцевой счётчик el. ringloendur, десятичный счётчик kümnendloendur, счётчик оборотов pöördeloendur, счётчик команд, програмный счётчик käsuloendur (arvutis), счётчик вагонеток mäend. vagonetiloendur, счётчик листов trük. poognaloendur, счётчик (в) такси taksomeeter
тенористый 119 П (кр. ф. тенорист, тенориста, тенористо, тенористы) tenori-; tenoraalne, tenorlik, tenori värvinguga, tenorihäälega, kõrge; тенористый голос tenor, tenorihääl, тенористый баритон tenorbariton, tenoraalne ~ tenori värvinguga bariton
торф 4 (род. п. ед. ч. торфа и торфу) С м. неод. turvas; верховой торф rabaturvas, kõrgsooturvas, низинный торф madalsooturvas, переходный торф siirdesooturvas, кусковой торф tükkturvas, фрезерный торф freesturvas, подстилочный торф alusturvas, allapanuturvas, растительный торф kasvuturvas, торф на топливо kütteturvas, добыча торфа turbatoodang, turbalõikamine, turbavarumine, turbatootmine, топка торфом turvasküte, turbaküte, turbaga kütmine
трикотаж 28 С м. неод. (без мн. ч.) tekst. trikotaaž (silmkoe liik; trikootooted); ажурный трикотаж ažuurmustriga ~ aukkirjaga trikotaaž, начёсный ~ ворсовой трикотаж karustrikotaaž, рисунчатый трикотаж mustriline trikotaaž, верхний трикотаж pealistrikoorõivad, бельевой трикотаж trikoopesu(esemed)
турбинный 126 П turbiin-, turbo-, turbiini-; турбинный пароход turbiinlaev, турбинный насос turbiinpump, турбинное бурение mäend. turbopuurimine, турбинное масло turbiiniõli, турбинное отделение turbiiniruum
туристский 129 П turismi-, huvireisi-, matka-, turisti(-), huvireisija(-), matkaja(-), turistlik; туристская путёвка turismituusik, туристская база matkakodu, matkabaas, turismibaas, туристский пароход turismiaurik, туристское снабжение matkavarustus, туристские тропы matkarajad, туристский рюкзак matkaseljakott
тянуть 339a Г несов.
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
‣ кого-что tõmbama, tirima, kiskuma (kõnek. ka ülek.), sikutama, vedama (ka ülek.), venitama (kõnek. ka ülek.); тянуть рукоять на себя käepidet enda poole tõmbama, тянуть силой jõuga tõmbama ~ tirima ~ kiskuma ~ sikutama, тянуть за руку kättpidi tirima, тянуть верёвку через двор nööri üle õue tõmbama ~ vedama, тянуть жребий loosi võtma, liisku tõmbama, тянуть трубку piipu tõmbama ~ kiskuma ~ pahvima, тянуть проволоку tehn. traati tõmbama, тянуть телефонную линию kõnek. telefoniliini vedama, тянуть кого в кино kõnek. keda kinno kaasa vedama, тянуть кожу nahka venitama, тянуть песню laulu venitama, тянуть с ответом vastusega venitama ~ viivitama, тянуть слабого ученика kõnek. nõrka õpilast (klassist klassi) venitama ~ (järele) vedama, тянуть кого по службе keda ametiredelil ülespoole upitama, пароход тянет баржу aurik veab praami, паровоз тянет на восток kõnek. vedur venib itta, в печи хорошо тянет ahi tõmbab hästi, ahjul on hea tõmme, тянет за город kõnek. tõmbab rohelisse ~ linnast välja, меня тянет к родным местам kõnek. mind kisub ~ tõmbab kodupaika, яблоки тянут ветки вниз õunad kaaluvad oksi alla ~ looka, тянет ко сну uni tükib ~ tikub peale;
‣ что (välja) sirutama, õieli ajama; тянуть руку к звонку kätt kella poole sirutama, тянуть шею kaela õieli ajama;
‣ (безл.) чем õhkuma, uhkama, hoovama; тянуть жаром kuumust õhkama, тянет свежестью õhkub jahedust, от окна тянет холодом aknast hoovab külma;
‣ (kergelt) puhuma; kaasa tooma (tuule kohta); с моря тянет лёгкий ветер merelt puhub kerge tuul, ветер тянет запах сена tuul toob ~ kannab heinalõhna;
‣ что kõnek. rõhuma, (sisse) soonima; мешок тянет плечи kott rõhub õlgadele, подтяжки тянут püksitraksid soonivad ~ on liiga pingul;
‣ что imema, pumpama (kõnek. ka ülek.); насос тянет воду pump imeb ~ pumpab vett, тянуть вино kõnek. veini timmima ~ imema, тянуть кружками пиво kõnek. kannude viisi õlut kaanima, тянуть все силы из кого kõnek. kellest viimast võhma välja võtma, тянуть деньги у кого kõnek. kellelt raha pumpama;
‣ что kõnek. sisse vehkima, pihta panema, ära virutama, ära tõmbama;
‣ kõnek. kaaluma, raske olema; ящик тянет пять кило kast kaalub viis kilo;
‣ что aj. raket kandma;
‣ на кого-что ülek. kõnek. mõõtu välja andma; его работа тянет на диссертацию tema töö annab väitekirja mõõdu välja, он не тянет на директора ta ei anna direktori mõõtu välja;
◊ тянуть время kõnek. viivitama, venitama, päevi looja karja saatma, aega surnuks lööma; тянуть за язык кого kõnek. keda rääkima panema ~ sundima ~ käskima, kelle keelepaelu valla päästma, kelle keelekupjaks hakkama; тянуть едва ~ с трудом ноги kõnek. (vaevaliselt) jalgu järele vedama; тянуть жилы из кого kõnek. keda kurnama, kellel hinge välja võtma, kellest viimast mahla välja pigistama; тянуть волынку kõnek. millega venitama, aega viitma, juulitama, kellel pole millega kiiret; тянуть душу из кого kelle(l) hinge seest sööma; тянуть канитель kõnek. (1) ühte joru ajama, tüütult jorutama, (2) venitama, jorutama; тянуть за душу кого kõnek. hinge närima, hinge seest sööma, ära tüütama; тянуть за уши кого kõnek. keda tagant upitama, keda kättpidi edasi talutama; тянуть (служебную, солдатскую) лямку kõnek. (teenistus-, sõduri)koormat vedama ~ kandma, mis rangid on ~ olid kaelas; тянуть одну и ту же песню kõnek. halv ühte ja sama laulu laulma, ühte joru ajama, kellel on üks ja sama plaat peal; тянуть кота за хвост kõnek. jorutama, joru ajama, sõna takka vedama; тянуть резину kõnek. viivitama, venitama
угрожать 169a Г несов.
‣ кому-чему, чем, без доп. ähvardama; угрожать судом kohtuga ähvardama, река угрожала затопить поля jõgi ähvardas põllud üle ujutada, не угрожайте мне ärge ähvardage mind;
‣ кому-чему ohustama; угрожать безопасности julgeolekut ~ turvalisust ohustama, угрожать воротам väravat ohustama (ka sport), кораблям угрожали мины laevu ohustasid miinid, ему угрожает опасность teda ähvardab oht, ta on ohus, угрожать здоровью tervist ohustama, tervisele kahjulik olema
‣ кому-чему, чем, без доп. ähvardama; угрожать судом kohtuga ähvardama, река угрожала затопить поля jõgi ähvardas põllud üle ujutada, не угрожайте мне ärge ähvardage mind;
‣ кому-чему ohustama; угрожать безопасности julgeolekut ~ turvalisust ohustama, угрожать воротам väravat ohustama (ka sport), кораблям угрожали мины laevu ohustasid miinid, ему угрожает опасность teda ähvardab oht, ta on ohus, угрожать здоровью tervist ohustama, tervisele kahjulik olema
уток 24 С м. неод. tekst. (kanga)kude; ворсовой уток karvane kude, лицевой уток paremapoolekude, väärikkude
целый 119 П
‣ terve, kogu, kõik; ждать целый час terve tunni ~ tervelt tund aega ootama, я выпил целый стакан воды jõin (terve) klaasitäie vett, мы набрали целую корзину грибов korjasime terve korvitäie seeni, целую ночь шёл дождь kogu öö ~ öö otsa sadas vihma, я не видел тебя целую вечность ma pole sind terve igaviku näinud, намело целые горы снегу terved ~ suured lumehanged ~ lumemäed on ~ oli kokku tuisanud, по целым дням и ночам ööd kui päevad läbi, целый короб новостей kõnek. terve seljatäis ~ kuhjaga uudiseid, целых восемь лет tervelt kaheksa aastat, в целом мире kogu ~ terves maailmas, целыми днями, по целым дням päevade kaupa ~ viisi, päevad läbi, целый ряд вопросов terve hulk küsimusi;
‣ (кр. ф. цел, цела, цело, целы) terve, vigastamata, puutumata; все вещи целы kõik asjad on terved, он цел и невредим ta on elus ja (täiesti) terve, уходи, пока цел kao, kuni kondid koos, tee et minema saad, kuni nahk on terve ~ enne kui kere peale saad ~ kuni pole kere peale saanud, katsu et terve nahaga minema saad;
‣ terve, tervik-, terviklik, totaal-, totaalne, täis-; это целое богатство see on terve varandus, целое число mat. täisarv;
‣ kõnek. lausa, päris, terve, täielik, tõeline; целое несчастье lausa ~ päris õnnetus, päris ~ igavene häda, это целая история see on pikk lugu ~ terve ooper, целое событие lausa sündmus;
‣ П → С целое с. неод. tervik; единое целое ühtne tervik, в целом tervikuna, в общем и целом üldiselt, üldkokkuvõttes, составлять одно целое ühtset tervikut moodustama;
‣ П → С целое с. неод. mat. täisarv, terve; разделить дробь на целое murdu täisarvuga jagama, две целых одна седьмая kaks tervet üks seitsmendik, kaks ja üks seitsmendik
‣ terve, kogu, kõik; ждать целый час terve tunni ~ tervelt tund aega ootama, я выпил целый стакан воды jõin (terve) klaasitäie vett, мы набрали целую корзину грибов korjasime terve korvitäie seeni, целую ночь шёл дождь kogu öö ~ öö otsa sadas vihma, я не видел тебя целую вечность ma pole sind terve igaviku näinud, намело целые горы снегу terved ~ suured lumehanged ~ lumemäed on ~ oli kokku tuisanud, по целым дням и ночам ööd kui päevad läbi, целый короб новостей kõnek. terve seljatäis ~ kuhjaga uudiseid, целых восемь лет tervelt kaheksa aastat, в целом мире kogu ~ terves maailmas, целыми днями, по целым дням päevade kaupa ~ viisi, päevad läbi, целый ряд вопросов terve hulk küsimusi;
‣ (кр. ф. цел, цела, цело, целы) terve, vigastamata, puutumata; все вещи целы kõik asjad on terved, он цел и невредим ta on elus ja (täiesti) terve, уходи, пока цел kao, kuni kondid koos, tee et minema saad, kuni nahk on terve ~ enne kui kere peale saad ~ kuni pole kere peale saanud, katsu et terve nahaga minema saad;
‣ terve, tervik-, terviklik, totaal-, totaalne, täis-; это целое богатство see on terve varandus, целое число mat. täisarv;
‣ kõnek. lausa, päris, terve, täielik, tõeline; целое несчастье lausa ~ päris õnnetus, päris ~ igavene häda, это целая история see on pikk lugu ~ terve ooper, целое событие lausa sündmus;
‣ П → С целое с. неод. tervik; единое целое ühtne tervik, в целом tervikuna, в общем и целом üldiselt, üldkokkuvõttes, составлять одно целое ühtset tervikut moodustama;
‣ П → С целое с. неод. mat. täisarv, terve; разделить дробь на целое murdu täisarvuga jagama, две целых одна седьмая kaks tervet üks seitsmendik, kaks ja üks seitsmendik
число 100 С с. неод.
‣ arv (ka mat.), number; абсолютное число absoluutarv, относительное число suhtarv, положительное число positiivne arv, отрицательное число negatiivne arv, приближённое число ligikaudne arv, массовое число massiarv, октановое число oktaaniarv (bensiinil), действительное ~ вещественное число reaalarv, двоичное число kahendarv, binaararv, мнимое число imaginaararv, нечётное число paaritu arv, чётное число paarisarv, несоизмеримые числа ühismõõduta arvud, простое число algarv, целое число täisarv, дробное число murdarv, число оборотов (1) pöörete arv, (2) pöörlemiskiirus, атомное число füüs., keem. aatomnumber, единственное число lgv. ainsus, singular, множественное число lgv. mitmus, pluural, двойственное число lgv. duaal, kaksus;
‣ kuupäev; какое сегодня число? mitmes (kuupäev) täna on?, пятого числа viiendal (kuupäeval), в первых числах мая mai(kuu) esimestel päevadel;
‣ hulk; большое число людей suur hulk inimesi, в большом числе suurel hulgal, без числа arvutu ~ määratu hulk, отряд числом в двадцать человек kahekümnemeheline ~ kahekümneline salk, относить кого к числу своих друзей keda oma sõprade hulka arvama, быть в числе присутствующих kohalolijate ~ kohalviibijate ~ kohalviibivate hulgas olema, malnitsema, в том числе sealhulgas;
◊ числа нет ~ несть числа кому-чему arvutul hulgal, millel pole otsa ega äärt; по первое число попадёт ~ достанется кому kõnek. kes saab nii et kõliseb ~ laksub, kes saab nii, et ei mäleta, kui vana ta on; задним числом takkajärele, tagantjärele
‣ arv (ka mat.), number; абсолютное число absoluutarv, относительное число suhtarv, положительное число positiivne arv, отрицательное число negatiivne arv, приближённое число ligikaudne arv, массовое число massiarv, октановое число oktaaniarv (bensiinil), действительное ~ вещественное число reaalarv, двоичное число kahendarv, binaararv, мнимое число imaginaararv, нечётное число paaritu arv, чётное число paarisarv, несоизмеримые числа ühismõõduta arvud, простое число algarv, целое число täisarv, дробное число murdarv, число оборотов (1) pöörete arv, (2) pöörlemiskiirus, атомное число füüs., keem. aatomnumber, единственное число lgv. ainsus, singular, множественное число lgv. mitmus, pluural, двойственное число lgv. duaal, kaksus;
‣ kuupäev; какое сегодня число? mitmes (kuupäev) täna on?, пятого числа viiendal (kuupäeval), в первых числах мая mai(kuu) esimestel päevadel;
‣ hulk; большое число людей suur hulk inimesi, в большом числе suurel hulgal, без числа arvutu ~ määratu hulk, отряд числом в двадцать человек kahekümnemeheline ~ kahekümneline salk, относить кого к числу своих друзей keda oma sõprade hulka arvama, быть в числе присутствующих kohalolijate ~ kohalviibijate ~ kohalviibivate hulgas olema, malnitsema, в том числе sealhulgas;
◊ числа нет ~ несть числа кому-чему arvutul hulgal, millel pole otsa ega äärt; по первое число попадёт ~ достанется кому kõnek. kes saab nii et kõliseb ~ laksub, kes saab nii, et ei mäleta, kui vana ta on; задним числом takkajärele, tagantjärele
широкий 122 П (кр. ф. широк, широка, широко и широко, широки и широки; сравн. ст. шире, превосх. ст. широчайший 124) lai-, lai (ka ülek.), avar, laiaulatuslik, laialdane; широкий экран laiekraan, широкая улица lai tänav, широкие плечи laiad õlad, широкая улыбка lai naeratus, широкая степь avar ~ lai stepp, широкий кругозор avar ~ lai silmaring, широкий круг вопросов lai ~ mitmekesine küsimuste ring, широкий взгляд на вещи avar vaade asjadele, asjade avar mõistmine, asjadest avaralt arusaamine, широкая натура (1) avar hing ~ loomus, lai natuur, laia joonega inimene, (2) laia haardega ~ haardekas inimene, широкие возможности avarad ~ suured ~ head võimalused, широкие интересы suured ~ laialdased huvid, широкие планы suured ~ laiaulatuslikud plaanid ~ kavatsused, широкий читатель (lai) lugejaskond, широкий зритель (lai) vaatajaskond, publik, широкие слои населения massid, rahvahulgad, широкие обещания suured lubadused, широкая популярность suur populaarsus, широкий успех suur edu, широкий шаг hoogne ~ pikk samm, широкий мазок kunst hoogne pintslitõmme, широкий образ жизни suurejooneline ~ lai eluviis, laialt elamine, lai joon, широкое хлебосольство suurejooneline ~ heldekäeline kostitamine, в широком масштабе ulatuslikult, laialt, laialdaselt, suures ulatuses, широким фронтом ülek. laial rindel, laial(daselt), в широком смысле слова sõna laias ~ laiemas ~ kõige üldisemas mõttes ~ tähenduses, товары широкого потребления tarbekaubad, широк костью ~ в кости suure ~ laia kondiga (inimene), пальто широко в плечах mantel on õlgadest lai, получить широкую известность üldtuntuks saama, пользоваться широким признанием (üld)tunnustatud olema;
◊ на широкую руку helde käega, rohkel käel, heldekäeliselt, suurejooneliselt; широкий жест suur žest; жить на широкую ногу külla otsas ~ laial jalal elama; широкая глотка, широкое горло у кого madalk. (1) kellel on võimas ~ vägev kõri, (2) kes on kõva kõri (joob palju)
◊ на широкую руку helde käega, rohkel käel, heldekäeliselt, suurejooneliselt; широкий жест suur žest; жить на широкую ногу külla otsas ~ laial jalal elama; широкая глотка, широкое горло у кого madalk. (1) kellel on võimas ~ vägev kõri, (2) kes on kõva kõri (joob palju)
эскизный 126 П (кр. ф. эскизен, эскизна, эскизно, эскизны) eskiis-, visand-, eskiisi-, visandi-, eskiislik, visandlik; эскизный набросок eskiis, visand, эскизный проект eskiisprojekt, эскизный макет eskiismakett, эскизные зарисовки visandlikud märkmed ~ ülestähendused
